Põlevkivisektoriga seotud tervisemõjusid uuriti Eestis
viimati eelmise sajandi lõpus.
Toona avastati, et Ida-Viru elanike tervis on teiste Eesti
piirkondade elanikega võrreldes kehvem.
Ida-Viru lapsed põevad rohkem astmat ning nende organismis
esineb kolm korda rohkem raskemetalle kui näiteks Tartu lastel.
Milline on olukord 30 aastat hiljem seda uurima hakataksegi,
räägib sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Marilin Lutsoja. Umbes 80 protsenti Eesti keemiatööstus asub meil Ida-Virus
ning ajalooliselt sealne keskkonnas leiduvate ohtlike
kemikaalide tase oluliselt kõrgem kui mujal Eestis.
Jätkuvalt on Ida-Virus elavatel inimestel ohtlike
kemikaalidega suurem kokkupuude kui teistele Eesti elanikele.
Siinkohal tahame aga täpsemalt tervisekaebuste põhjustes
süüvida ning praktilisem viitis ohtlike kemikaalide kehasse
jõudmise tuvastamiseks on monitooring. Biomonitooringu käigus võetakse proove juustest,
verest ja uriinist, kust otsitakse raskemetalle
ja muid tervisele ohtlikke keemilisi ühendeid.
Uuringusse kaasatakse 500 vabatahtlikku Ida-Virumaalt
ja 500 mujalt Eestist, selgitab Marju Lutsoja. Nii saame teada, millised probleemid on meil just põlevkivitööstusest,
Ida-Viruspetsiifilised ja millised on meil Eestis üldlevinud.
Siinkohal näiteks pöörame rohkem tähelepanu põllumeestele
ja nende peredele.
Kuna nemad puutuvad tõenäoliselt oluliselt rohkem kokku
pestitsiididega ning ka näiteks kaluritele
ja nende peredele, kes siis tõenäoliselt võivad rohkem kokku
puutuda raskmetallidega just Läänemere kalades leiduvate
raskmetallide tõttu. Uuringud viivad läbi Tartu Ülikooli teadlased,
proovide kogumine algab selle aasta lõpus
ja tulemused, kus saavad tervise kohta olulist teavet nii
uuritavad kui ka arstid, avalikustatakse hiljemalt 27. aastal.
Uuring maksab 1,3 miljonit eurot, millest suurema osa katab
õiglase ülemineku fond Uudistele Jüri Nikolajev.
Narva.
