Täna kuulame folgialbumi saates uut duubel väljaannet Siberi setode laulud, mille koostajad on Andreas Kalkun ja Anu Korb ja stuudios on las Andreas Kalkun. Et seda albumit tutvustada. Lugesin sellelt albumilt, et Siberis ettudel on käidud salvestusmasinatega külas nagu kahes satsis, et pealt 80.-te lõpus ja siis aastatel 2007 ja 2008. Ja ma tahakski Andreas teie käest küsida, kuidas teil isiklikult tekkis huvi Siberi setode vastu ja kuidas niimoodi välja kujunes, et läksite sinna külla ja nüüd olete koostanud sellise albumi. See on minu huvi sai alguse sellest et etnoloog Mare Piho on käinud aastaid seal Siberi külades ja kirjutanud neist ja kas temaga käinud Õie Sarv ja Igor Tõnurist, need olid sellised, mingid vahendatud teateid teated, et seal on külad, emale, artiklid, aga et nagu enda huvi, et mis, mis seal siis nagu tänapäeval on, et, et millised arengud on ja ja kuna ma pole kunagi kuulnud neid salvestusi, mis on tehtud, siis ma siis meil oli ka huvi, et kuidas laulutraditsioon on seal säilinud või, või muutunud meie eeldi alguses olid sellised, et me ei osanud midagi väga oodata, sest Mare oli meile rääkinud, et kõik on seal muutunud ja et seda vana pärimust enam ei ole, mis vanasti oli, et külad muutvad järjest vene keelsemaks ja setude arv väheneb, aga siis samas see pilt, mis seal avanes meie jaoks oli ikkagi väga üllatav ja see laulukultuur, mis, mis siis 2000 lõpus nagu oli, et see oli ikkagi väga muljetavaldav ja, ja väga-väga teistsugune. Et seda, mida seal koguda või jäädvustada, et seda oli tõesti küllaga ja me käisime tõesti kahel aastal 2007. 2008. aastal koos Anu Korbi teistega ja saime tõesti väga palju väärtuslikku materjali. Nüüd võib-olla selleks, et raadiokuulaja saaks ka mõttes jõuaks sinna Siberisse kohale kuidas sinna üldse sõidetakse, mismoodi, milline teekond, see on sinna, kus kohas need Siberi setud elavad. Võib-olla peaks ka mõne sõnaga ütlema, kus nad elavad ja kuidas nad said sinna? Jah. 19. sajandi lõpus, 20 sajandi alguses, siis setud rändasid perede kaupa välja Krasnojarski krais finantsseal tasuta maad ja lubati head mustmulda ja kuna setomaale tõesti ülerahvastatud ja perekonnad olid suured ja maad oli vähe, siis paljud vaprad inimesed nagu otsustasidki, et et tuleb leida uus maa. Ja muidugi mindi sinna. Oli just saanud valmis Siberi raudtee, et mindi, mindi rongiga, sinna, ei tea, mitmeid päevi ja nädalaid sõideti ja mõned küll pöördusid, peaasi et sa osutus nagu ikka, liiga keeruliseks, sest jäämine või kolimine või teistsugune teistsugune ümbrus. Aga paljud siiski jäid. Ja tänaseni on säilinud mõned sellised suuremad külagrupid kus tõesti seda on päris palju. Kõige elujõulisem ja suurem küla on aidaküla, kus on umbes 200 inimest, et see on selline väga suur küla eesti mõttes. Enamus neist on siis setode järeltulijad. Tänapäeval muidugi on võimalik selline lennata, et et meie lendasime Moskvast Krasnojarskisse. Aga kui pikk sõit oli lennukiga, ma saan aru, et rongiga oli hästi pikk sõita. No lennuki ka ei ole, et ma ei mäleta tund aega aga igatahes et tekiks ettekujutus nagu viis tundi ajavahet, et see nagu Howski, teine maailma otseselt. Ja seal on kliimaga ikkagi küllaltki erinev meist. Et suved on päris suured tegelikult, et me käisime seal juunikuus ja ja siis seal tõesti selline palav, eestisuvi seal kogu aeg väga-väga ilus. Aga talvel on seal sellised väga külmad ilmad, et minu arust 40 ja nii et see aasta me loodame siis aprilli lõpus sinna minna uuesti välitöödele, et saab näha, mis ilm meid seal ootab. Aga mida te sel aastal seal teete, ikka neile neid plaat. Aitäh, ja et see on nagu üks eesmärk muidugi, et et viia tagasi. Sest kui me käisime 2007. aastal, siis mõtlesime, tegime salvestusi ja kui me läksime järgmine aasta tagasi tegime paljudest koopiad, sest inimesed ütlesid, et palun, tehke meile koopiad, saaks ise kuulata ja siis tõesti tagasiside oli väga-väga soe ja mõnus seal, kus tõesti mõned vanainimesed olid, olid need plaate kuulanud ja olid väga rõõmsad, et nad said sellise toreda jäädvustuse endale ja ma usun, et paljud on ka väga-väga õnnelikud, nähes, et selline väljaanne on välja tulnud. Ja kõik, kõik nad ju mäletavad, et Mare Piho ja Igor Tõnurist ja Õie Sarv on seal käinud 80.-te lõpus. Ja need inimesed, keda nemad salvestasid, on suurem osa, on kahjuks ära surnud tänaseks aga nende sugulased teavad, et need salvestised kuskil on ja tõesti kui meie käisime, tundsid aga huvi, et et kas me saaks ka neist osa, et kas me kas saaksid kuulata. Teatavasti meil oleks hea võimalus tagasi ja neid platsina, aga muidugi me ei lähe lihtsalt lihtsalt seda esitlema, vaid läheme kogumistööle, sest mingis mõttes on ikkagi selline väga rahastada kaduv. Mis seal on, et kõik need vanemad ja nooremad inimesed, kes seda keelt räägivad ja pärimust tunnevad, et on tõesti kuldaväärt et neid jäädvustada? Kui nüüd mõelda, siis sain aru, et setod läksid 19. sajandi lõpus sinna. Praegu on meil 21. sajand, nii et nad on seal natukene rohkem Viljandi olnud eraldatud siinsetest setudest. Milliseks see laulmine seal on muutunud? Kas seal on mingeid erinevusi selles setu laulmisega, mida me siin tunneme? See ongi selline huvitav teema, et sageli mõeldakse, et see pärimus, mis on seal diasporaa või seal kaugele, et see on nagu selline sõnu külmutuskapis niimoodi säilinud sellisena nagu ta läks sinna ja mingis mõttes on ka õiged, mingid asjad pole nagu edasi läinud, et nad on jäänud nii nagu on jäänud, et no näiteks, kui nad läksid sinna, ei hakanud enam uusi rahvariidetramme juurde, ei tehtud, käid, käidi nende vanadega, mis tähendab rahvariidemood ei muutunud, et see lihtsalt kadus ühel hetkel ära, hakati teisi riideid kandma, aga kodus, et omal siis rahva liidad nagu arenesid nii-öelda edasi, et et värvid ja mustrid muutusid vahepeal ja samamoodi lauludega, et et ühelt poolt on, mingid asjad on nagu sellise vanamoeliselt säilinud, mis siin on nagu edasi arenenud. Aga teisalt on ka hästi palju selliseid arenguid, kuhugi kuhugi kõrvalsuund suunda, mis, mida siin kodumaal pole juhtunud. Et seoses sellega, et tõesti näed Siberi setud elavad seal hoopis teises keelekeskkonnas ja hoopis teise muusika keskel siis laulupärimus ja tänu sellele on muutunud, et et kui nendel kaheksakümnendatel salvestustel võib kuulda veel selliseid toredaid tavandilaule on näha, et pulmad on veel hiljuti elus olnud vanadsete pulmad, pulmalaulud on elus, itke, lauldakse, surnuid kud traditsioon pole kadunud. Siis kui me 2000. lõpus käisime, siis siis küll mälestati vana tüüpi tüübilisi pulmi, räägiti neist, mis seal tehti, kuidas kummardati, kuidas mõrsja hetkes, aga samas Neid inimesi, kes oleks suutnud neid kitkede laulda, neid enam ei olnud. Samas selline kalendripärimus, vaatamata sellele, et kirikud juba hävitati seal 30.-te aastate lõpus või alguses on ikkagi säilinud, et maas Elisa laulud, jaanipäeva laulud, et et need on laupäeval, neid teatakse, nad viisid pole kadunud kuhugi. Aga siis lisaks sellele nii-öelda algupärasele seto muusikale on seal ka palju muid mõjusid. Kuna sa seto külades või nende lähedal on elanud ka ka muid lõunaeestlasi luterlased siis on kuidagi nii läinud, et need uuemad rahvalaulud, mida näidanud, laulnud on nende praeguste Siberi, setude seas aga klaarsed, et sellised uuemad rahvalaulud enamasti Lõuna-Eestist päritolu on seal väga populaarsed. Ja neid lauldakse siis julgelt nadi mitmehäälselt ja see mitmehäälsus. Et see on ühelt poolt nagu selline väga, väga setolik. Aga teised seal on ka sellised selgelt nagu venepäraseid jooni juures ja uuemate laulude laulmise traditsioon meenutab väga siis Siberi eestlaste laulutraditsioone. Et ka Siberi eestlased on, on laulnud neid uuemaid laule just hea meelega ja sageli just see on olnud mitmehäälne. Ja Anu Korb on siis välja andnud tõesti ka Siberi eestlaste laulud ja neid on huvitav võrrelda, kuidas laulavad Siberi setod samalaadseid laule, kuidas siis Siberi eestlased on neid laulnud? Ja muidugi, lisaks siis sellele eestilikule või setolikule. Pärimuse osale on tulnud ka juurde vene vene pärimused. Need praegu vanimad lauljad või üks osa neist on sellised naised, kes on töötanud kolhoosis ja paljud neist meenutasid, kuidas nad kuidas noorena seto laule ei sallinud. Et nende vanemad ja emad ja vanavanemad laulsid seda põhimõtteliselt, seda võis külas iga igal pool kuulda. Aga nad ise tundsid, et nemad on noored inimesed. Ei, ei taha sellist laulu laulda, muidugi tuli etendus, kuulsid, aga, aga oma nooruspõlves eelistasid laulda vene laule. Aga nüüd vanana, kui on näiteks hoida, kuidas kultuuri, markoor nimega lill? Need naised on just see põlvkond, kes noorena laulis. Eelistus laulda vene laule, aga nüüd vanana on avastanud selle oma seto, seto laulupärimuse ja laulavad ka neid laule hea meelega. Kas need just need praegused näiteks selle lill või koorilill lauljad? Et kas nad on need laulud õppinud suulise pärimuse kaudu või neil on mingeid kirjalikke materjale, on ka kasutanud või on nad suhelnud hoopis? Ma ei tea mingite arhiividega, kuidas traditsioon seal toimib. Enamasti traditsioon on, nagu selline tõesti on, on suuliselt edasi läinud, et ja see kontakt selle koduselt oma aga on väga-väga hõre olnud ja ja kuna need, need inimesed, kes tänapäeval laulavad, et nad ei ole kunagi saanud Eesti koolis käia ja ta on, on mõned vana naist, kes on veel noorena jõudnud Eesti koolis käia. Aga tänu sellele, sellele ma ei oska sageli ladina kirja lugeda harjunud kirillitsas lugema. Mistõttu need rahvalaulude väljaanded, mis on Eestimaal väljaantud seto laulude kohta, et need on nende jaoks kättesaamatud, et need teost muidugi ei olegi seal, aga aga isegi kui oleks, siis. Ta oleks nagu selline keeruline, et et nad ise kirjutavad oma laulusõnu üles kirillitsas, et seto keelega kirevad kirillitsas. Et see on nagu selline nende jaoks loomulik kirjutamise viis või, või ainumõeldav. Muidugi nad on nagu väga avatud ja tahavad tegelikult uusi laule ja oma repertuaari täiendada. Ja, ja need kõik külaskäigud, mis Eesti uurijad on seal teinud, et need on nagu väga tugevasti mõjutanud neid. Et näiteks see, et etnoloog Mare Mare Piho käis seal aastaid neid uurimas seal on need väga inspireerinud näiteks aida, kuidas tehti tänu sellele siis muuseum, nad leidsid, et see on väärt nii väärtuslik ja neid vanu asju alal hoida tegid siin oma muuseumi tuha samamoodi need kassetid või plaadid, mida Mare Piho ja ka meie oleme viinud. Et see on kohe niimoodi väga, väga hästi vastu võetud ja, ja mõned laulud lillerepertuaarist siis ongi, nad ise ütlevad, et nad on õppinud need selle eesti plaadi pealt. Et selline suuline suuline õppimine, suvine suvine neile paremini. Ja, ja kui meie kohtusime esimest korda selle ansambel lillega palusime neil laulda, siis nad lausik ja Sa kohe tegid selle ettepaneku meile, et aga laulge te ka oma laule meile. Et me tahame ka kuuldamis laule lauldakse ja noh, alguses tundus imelik, et mis me siis laulame näidata, aga samas meie Välida situatsioon on ikkagi selline, et me tõesti me ei läinud ainult nende käest imema seda pärimust, vaid vaid testime olimegi dialoogis ja ja tõesti, õpetasime neile ka seto laule ja laulsime nendega koos. Ja mingis mõttes on selline tore eksperiment, et et 2000 2007 õpetasime neile näiteks ühe põdralaulu ja siis kui 2008 läksime tagasi 105 oli natuke ununenud vahepeal, aga, aga nad laulsid seda oma oma uue viisiga või sellise viisiga, millega nad mäletasid seda. Et ansambel Lill käib sageli siis ka esinemas seal rajoonis oma seto pärimusega esinenud, olid laulnud seda põdralaulu mingil esinemisel või ülevaatusel, aga siis neile, et see pole ikkagi see, et see on see vene laul, ärge laulge. Kuna seal on selline venepärane refrään ja sellised huvitavad arengud. Aga lisaks sellele ansamblile Lill leidub sellel plaadil veel ka Brjanski külanaiste koorilauluansambel Lilian Haida külast. Seal mõned lauljad on pärit pulatavastaga, aga enamus neist on aidakülast. Aga eska Kristjanski külas on olnud selline koor. Tänapäeval kahjuks enam niimoodi koos ei käi, aga 2007. aastal, kui me läksime, siis me palusime naistel ikkagi kokku tulla ja laulda ja siis nad nii-öelda meenutasid oma vanu laule. Ja lisaks nendele koolidele, mis tegutsevad kultuurimaja juures, on siis külades ka selliseid naisi, kes kes lihtsalt tunnevad väga-väga hästi seda pärimust, aga aga nad ei käi mingil põhjusel kultuurimajas laulmas. Näiteks aida küla võiks öelda siis, et meile teadaolev Siberi setomaa, kõige suurem laulja tähendab siis Emmeni olli koolgamat Veera aidakülast kes on tõesti selline väga, väga hea pärimuse tundja, ta ei tunne ainult laulupärimust, vaid vaid kõik kogu setu usundiline pärimus ja see jutupärimus on talle nagu selline väga omane ja see maailm, milles tema elab, on nagu selline tõeline Setumaailm seal tõesti õnneks meil meil olgu küll meid hoiatati, et see oli, et ta on selline tujukas, võib-olla ei pruugi üldsegi laulda. Aga kas me oleme selle rolliga väga sõbraks saanud, et ta tõesti oleme palju salvestanud ja ja tema laulud siin on ka selle plaadi peal küllaltki hästi esindatud. Muuni tuule uus siidiajastu Klajad, siilne siidi, uuni, tuule uus, siis toosnajad silmi siis. Vaatajaks saada hoone haigu haigu ooda moone, käigu aegu. Nagu ma ütlesin, et 100 uurija kohal olla ka mõjutab neid, neid lauljaid siis ka ka meie oleme niimoodi tahes või tahtmata mõjutanud neid neid salvestusi, et näiteks esimene aasta 2007, kui me läksime kohtumusele ansambel lillega, siis me polnud. Me oleme näinud ja me ei teadnud, kes seal laulavad seal ansamblis ja ja nad õitsevad kultuurimäe kokku und ja sinna juhuslikult tulnud üks külaline helistama lihtsalt ja meie arvates helistab naine, on ka koori liige, palusin tal jääda sinna ja naised, kes, kes laulsime seal kooris ei julgenud öelda, et mine ära. Ja siis 2007 salvestusel, siis laulab ka üks naine, kes tavaliselt ei laula seal. Aga noh, tal ei olnud mingit probleemi, lauldes tundsid laule ka. Aga siis 2008. Me palusime sellel Olgamat v eval tulla koori laulma koos koori naistega, et saada ta muidu laulis nagu soololaule, aga saadeta kooriga laulma ja ja ta tuli ja tõesti väga huvitavad salvestused sündis sellest. Et sageli on niimoodi, et kui sina, kui uurija lendad sinna külla ja üritad taibata, mis seal toimub, siis sageli tegelikult juhtus täpselt ikkagi ei taju taju seda asja, kuidas, mis suhted seal külas valitsevad või, või kes, kes kellega käib või ja, ja meil on kaasas ka DVD, kus sa mõned salvestused nendest naistest, et oleks näha, kes need inimesed laulavad seal ja ja millised need salvestamissituatsioonid on. Ja nad need videosalvestatud sageli näitavad paremini kui neilt kuuldeliselt salvestused, mis seal toimub, et et näiteks on seal salvestusel näha, et kui, kui on see aida küla ansambel Lill koos, seal on ka see semine Olliks tavaliselt ei laula siis kui lille oleb vene laule, siis oli, pigistab suu kinni, laula või vastupidi, et kui rollile olemegi neile tuntud laulust mingi teise versiooni, siis need teised naised kirjutavad nina või ütlevad, et avitas või üritavad kestada endeliselt küla suhtes, mida, mida peab ka nagu väga õrnalt niimoodi jälgima, et, et sa ei rikuks midagi ära. Aga üks huvitav asi, mida veel rääkida. Et need Igor Tõnuristi salvestused, nende jõudmine Eesti rahvaluule arhiivi on ka üks omaette lugu, et Igor käissis Mare vihaga koos ja kaasas selline väike diktofoni, salvestuskassetid ele neid laule. Ja need kassetid on siis nagu kuni eelmise aastani olnud Igori käest kodus ja nüüd Igor, lõpuks siis andis need arhiivile üle ja kassetid siis dikteeriti ja õnneks tal olid olemas ka nimekirjad nende esitajate kohta, kes seal, kas tal on kuuldaja ja see nimekirjad tekitaski, mingeid selliseid toredaid üllatusi meile. Et nagu väga palju ei lootnud, et mees alustas, on tehtud ja 20 aastat hiljem et me me väga ei lootnud, et seal võiks mõned inimesed korda. Aga siiski, et paar inimest, üks naine kopa manni laulab nii nendel viguri salvestustel kui meie salvestas talle, et ja lisaks endale ja õnneks meil õnnestus kohata veel ka ühte teist naist, kes küll tahab, meile ei laulnud, aga, aga, aga ta laulis seal 80.-te salvestustel. Välinui mööna. Mööna e-kool kool viriidnena. Milline on üldse olnud üksikute laulikute roll selles milline pärimus on siis tänaseni jõudnud seal Siberis etodel? Seto laulude tavaliselt ju koorilaul, et on mõned žanrid, mis on soolod, aga need on nagu erandid, surnuitku laulnud üks inimene, et see nagu soololaul last hallitanud, üks inimene, soololaul lastelaulud, soololaulud ja karjas on, käin tavaliselt üks inimene karja saavad soololaulud, aga ülejäänud on kõik koorilaulud olnud. Ja varem tundub, et selline see oskus teha sõnu on olnud nagu väga üldine ja pole olnud väga suurt probleemi, et kes parasjagu eest laulab, et et kellel nagu himu on saanud nagu oma sõnu öelda. Tänapäeval muidugi on see muutunud haruldasemaks oskus teha sõnu, seetõttu need üksiklauljad on nagu. Selle tõttu näiteks on see semeni olli või Olgemat Veeva Ta teab sõnu väga hästi ja ta oskab nagu laulda. Et nooremate naiste puhul on sageli see, et nad laulaks küll, aga kui keegi eest ütleks, aga aga need, kes suudavad eest öelda, improviseerida, neid, neid pole enam palju jäänud. Võime luua sõnu ei ole ka tänapäeval kadunud. Kui me siis 2007. aastal läksime seal ille kuulama, siis üks naine ütles, et kas teate, mis on setu lauljat. Setu laul on see, et kui sa lihtsalt setu laulule ei olegi sõnu. Et sa lihtsalt sellest laulod, et sõnu pole varem valmis, et seda rääkisid ka teised, et et polegi sõnu, et see polegi mingi laul, et see on lihtsalt see, kui sa oskad laulda, siis laulad sellest, mida näed, mida tunned. Ja seda siis nad demonstreerisid meile ka, et excuse tervitus, improvisatsioon, mis on ka siin plaadi peal. Kus siis me oleme seal söögilaua taga ja meid tervitatakse ja, ja öeldakse, et tere, Anu ja tere Andrease. Tere. Marge, kes te olete tulnud Eestimaalt siia. Ütles, et meid pandi laulu sisse. Ütleb, et siin me sööste vastu võeti, Eestist tulime külalise topseks viididena Tuudi. Siis pöördume onukene, sisakene Margo meili marakene margil aastani, kaasas Andreas, kuku verekene. Esimesel plaadil Me oleme üritanud nagu teha sellist mingit temaatilist järjestust, seda kõigepealt on aastaring, kõik need seto rahvakalendripühad, sest kevadine Maaselitsa siis enne paastu nädal selline suur pidutsemine spaastuale laulda sellest perioodist laule ei ole, siis tulebki jaanipäev. Jaanilaulud on ka tänapäevane elusase jaanitule tegemise traditsioon seal. Ja sellised suvistepühade ja ka lihavõttepühade laulud. Pööra laulu põhimõttelt selline peo, laulu meloodia, millega lauldud siis nagu erinevaid improsatsioone igalü rööbilisi tekste, neid Maaselitsa laule, et neid on nii Tõnuristi salvestusi, kui on ka meie tehtud salvestusi. Et mingis mõttes nagu selline võrdlus, et mida, kuidas sedasama laulu põhimõtteliselt sama viis lauldakse siis 20 aastat hiljem. Peale neid aastaringi laule tulevad siis esimesel Tseedeels perekonna tavasid puudutavad laulud. Et see on see osa pärimust, mis siis nagu on 20 aasta pärast, kui meie käisime kadunud siin on huvitavad näiteks, võib lasta näiteks mõrsjaitku Ja väga huvitav on see mõrsjaitku paroodia. Seto pulmas oli selline komme mõrsja või pruut pidi siis rahva Raitkema igaühele õiged sõnad välja mõtlema. Ja see oli selline tõesti, olidki enamasti seotud pisaratega, nutsid nii kuulajad kui, kui itke ja see oli nagu hea enne pruut pidi kiitkema uimased ta pärast pulmedaksitkema Agris pulma ja kolmandal või neljandal päeval, siis oli jällegi selline maailm oli ümber pööratud ja kõik olid nagu pühade asjade üle tehti nalja ja muuhulgas siis ka parodeerida. Hitke, et ongi selline sellised laulud olemas detodel. See on selline, kõlab nagu meestelaul ja ongi teada sageli neid itku paroodia esiteski, mehed, mis on täiesti nagu selline ka ümberpööratud muidu hüvitkevad naised, eks, aga aga sissid, kõvad mehed võisid liiku saada muidugi. Kas ropud või, või tähenduseta, et see nagu kuidagi muutunud, et, et lennake on väga huvitav sellise meestelaulu moodi. Siis on selliseid toredaid tõesti elusündmuste laulu nagu nurganaise laul, et siis nagu, kus naine palub appi Jeesust ja marja, ta on sünnitusvaludes ja selline väga tore vana laul, mis mõned surnuid kutsin, mida annab Ivanova laulab ja nende isikute puhul on see huvitav, ta väidab, et need on meedikud, mida ta laulis oma emale, mida Teitkes oma emale, et ta, need on nagu väga konkreetsed elemendid. Nii see maikud vaid ongi, ongi needitud, mida ta laulis siis, kui ema kodust välja viid või kui ta hauda lasti. Siis on improvisatsioonidel eepika improvisatsioon, nähtavasti oli ka selja, kui meie käisime. Et inimesed oskasid veel improviseerida. Samamoodi ka, et vanad eepilised laulud on kadunud. Et üks minu kõige suuremaid elamusi oligi see hetk, kui kui me lähme koppa mannil külas. Seal oli tema naabrinaine, semine oli tulnud ka laulma ja kopa manni on väga naine, vana naine, ta oli nagu väga väsinud ja oli seal oma voodi peal niimoodi vahepeal viskas pikali ja laulis killed väga-väga kõva häälega ta võimsa häälega ja tõusis seal Toots, kork püsti, laulsid killed ja siis nad laulsid kahekesi ööbilist laulu. Imeline emand. See, mis küll DVD peal sedasi lasta saab, mida nad, mida nad kasutasid põhimõtteliselt. Needsamad, mida ma tundsin, nagu Armas Otto Väisäneni salvestustest aastast 1922 ja et sa oled seal kuskil Siberis kaugel, kaugel ja seal voodi ääre peal istuvad naised ja laulavad sedasama viisiga nendesamade sõnadega, millega siin on 20 Sand alguses lauldud ja ja tõesti, selliseid väikseid ehmatusi või ootamatuid elamusi oli seal igasuguseid. Et aga lisaks nendele lauludele, mis on tõesti laulud, on meil siin plaatide peale ka selliseid vahepealseid asju, näiteks nagu setude talved täitsa õigeusklikud. Kuigi Haida küla kirik hävitati kolmekümnendatel, nagu ka perova küla kirik ja teised Siberi kirikud ja põhimõtteliselt ametliku õigeusku seal isa, ei saanud kogu selle kolhooside nõu koguda, olla. Religioossus ja usutraditsioonid ei kadunud kõigele küllaltki suhteliselt, nii et selle usuelu edendajaks või edasikandjaks jäid naised. Et paljudes Siberi külades juhtus nii, et naised, kes olid seal eestikeelses koolis õppinud lugema, need hakkasid siis lapsi ristima ja, ja surnuid matma Haida külas näiteks kopa manni selline naineks oleksin plaadi peal ka, kes lihtsalt luteri lauluraamatud ja mingid muudki kirikuraamatut, mida ta, mida ta laulis õigeid salme ja luges, et paljud peavad seda. Tänapäeval jällegi küsitakse küsimus selle kohta, et et kas see on õige ristimine ja mõned on oma lapsed uuesti lasknud ristida nagu õigel papil. Et arvavad, et see küla ristimine ei sobi tänapäeval muidugi on kõik selleks võimalused olemas, et et Venemaal on kirikutelegi lubatud. Aga jah, selline huvitav, huvitav lugu meil ongi, ühesõnaga siin mõned sellised palved, mida siis lugenud oma oma ikooni, nurgaset, koppa, alia, eks vanimaid inimesi, keda me salvestasime, tema siis loeb sellise rodu, rodu palveid, mida ta igapäevaselt siis õhtuti-hommikuti loeb oma kodused. Ta luges neid tõesti selles samas järjekorras, nagu need siin on, niimoodi vuristas üksteise otsa läbisegi siis venekeelsed palved ja ja lõunaeestikeelne, meie isa, aga siis ka sellised vanad vaimulikud värsid nagu Maarja otsima poega ja, ja teised, selline huvitav traditsioon. Kiusatuse sisse ja hingepäästja kurjast seest ja eesti Anssinu, tere õhtust. ELO aamen. Muidugi on säilinud ka ka lastelaule päris palju ja DVD peal on just hulk lastelaule, mida, mida semeni olli esitab. Aga lisaks nendele nendele vanade inimeste kooridele On saidakülast tõesti ka ka lastekoor kuller, kukk, enamus neist lastest muidugi seto keelt ei räägi, et nad saavad sellest aru ja aga nad käivad vene koolis ja räägivad igavesest päevaselt vene keelt. Aga siiski sinna kultuurimaja juurde on tehtud selline lastekoor ja neile on õpetatud selgeks selliseid lõunaeestilisi või, või setu lastelaule. Ja siis see on ka selline väga huvitav kuulata, mismoodi see, kui laps, nende laste suust seto keel või, või seto laul, et need on DVD peal, kahjuks. Et lihavõtte ajal Obinitsas, siis me kavatseme kassa setomaal kodusetumal tutvustada seda plaati, et et 15. aprillil Obinitsas siis näitame seda kodusetu rahvale, stab lahti. Täna kuulasime siis folgi albumis Siberi setode laule, mis on just äsja välja antud Eesti rahvaluule arhiivisalvestistelt ja kogumikku käis tutvustamas selle üks koostajatest. Andreas Kalkun. Aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.
