Tallinna loomaaia liigikaitsekeskuse püsielanikud Euroopa  naerid on ootus täis. Läheneb aeg, mil algavad nende pulmad. Kas nad tunnevad õhus ka kevadet või mingil moel armastust  seda meie päriselt ei tea. Jooksuaja eel tuleb osadel naaritsatel käia arsti vastuvõtul,  et veenduda, kas tervis on kenasti korras. Praegu sõidutatakse kliinikusse seltskond naaritsa härrasid. Naaritsad on vilkad, väiksed kiskjad, täpsemalt kärplased. Arusaadavalt pole nad ise nõus end niisama arstile näitama. Enne lööks nad enesekaitseks nõelteravad kihvad häirijale näppu. Sujuva koostöö nimel tuleb nad veidikeseks narkoosiga uinutada. Naeritsitanesteseerimiseks siis kasutame gaasi janesteesid  kuna selle toime avaldub kõige kiiremini  ja sellest ülestõusmise on kõige kiirem ja seda on  võimalikult lihtne reguleerida. Et ühest sellisest sõõmust veel pikali ei kuku,  aga päris palju tuleb hingata seda, et see nagu hakkaks  kiiremini avalduma. Võtame ta nüüd kastist välja, kuna a on pikali siin ära kukkunud,  ta ei ole enam eriti ohtlik. See kast on ka gaasi täis ja kuna naerits on natukene veel ärkvel,  siis me paneme ta uuesti edasi gaasi all,  aga nüüd juba maski ka, et ma saan seda maski natuke  rahulikumalt tal siin nina ees hoida. Ja kui ta on ennast täielikult õdvaks lasknud,  et ta ei pinguta enam rahulikult lihaseid,  siis ma saan ta ka lahti lasta. Nii et ta siit kuskile ei lähe. Ja nüüd hakkame tegema talle rönkenit. Need tänased naaritsad eelmisel aastal ei paaritunud normaalselt. Kuigi nad peaksid iga-aastaselt paarituma. Siis me kontrollime üle enne paaritumis perioodi algust,  mis nüüd kuu aja pärast hakkab, et ega neil ei ole  mingisuguseid tervisemuresid, mida välisel vaatlusel ei näe. Vaatame üle, kas seal sees on mingisuguseid muutuseid näha. Vaatame üle, et ega rahulikult, et käpad on ilusti puhtad,  küüned on ilusti terved. Silmad on tal ilusti puhtad, mingisuguseid põletiku  tunnuseid siin ei ole. Siis me kaalume teda, et teada saada, et  mis täpne kaal on. 1129 grammi ja siis võtame talt verd ka,  et näha, kas vereproovis on mingisuguseid. Põletikulisi muutusi, vereproovi võtame neilt  siis kaelaku või rinnaveenis, sest et see on üks suuremaid veene. Seda välisel vaatlusel ei näe, ta jääb siia luude alla. Hingamishelid olid tal ilusti selgelt kõlavad  ja südamehelid samuti. Mingisuguseid probleeme seal ei tähelda. Ja nüüd ta läheb siia oma kasti uuesti ärkama,  tagasi. Peale neist ees, et ta kindlasti saab aru,  et midagi toimus, esiteks juba sellepärast,  et meie lõhn jääb siia juurde, oleme teda katsunud,  me oleme teda natuke torkinud, ehk siis ka see torkimine noh,  natukene aega hiljem ikka annab midagi tunda,  et see nõeratorge seal toimunud on. Aga üldiselt mingisugust sellist? Suurt valulikust või sellist asja tal peale teised olla ei tohiks. Sest et me ei ole talle nagu selliseid suuremaid  või tugevamad, mingit operatsiooni ega midagi sellist teinud,  seega valuvaigisti te peale seda protseduuri ei vaja. Me vahepeal oleme selle esteesi gaasi kinni keeranud  ja saab lihtsalt puhast hapnikku. Ehk siis tal on lihtsam hingata, ta ei pea  nii sügavalt hingama, ta saab oma hapniku tarbe kätte  ja ta hingab ise siis rahulikult lihtsalt seda nesteesia  gaasi oma süsteemist välja. Riigikaitse keskuse laborites uuritakse erinevate  kaitsealuste loomade DNA-d. Need on nii Eesti kui ka rahvusvahelise teadustöö ülesanded  et ohustatud liiki hästi tunda ja osata neid paremini kaitsta. Kui me mõtleme liigi kaitse peale, siis DNA analüüsid on  ainult üks väike osa sellisest suuremast komplekssest uuringusüsteemist,  siis mis annab infot erinevate liikide kohta,  et kui me jälle naeritsast räägime, siis me siin teeme palju  käitumisuuringuid sigimis bioloogilisi uuringuid  ja üheks osaks on ka teena uuring. Lisaks on ka Loomaaiast väljaspool erinevad seired käivad  ka neid, peab kogu aeg arendama ja mõtlema,  kuidas paremini oleks uurida. Et. Ühe liigi kaitsmisesse tegelikult läheb. Väga palju erinevaid uurimisvaldkondi. Siin keskuses asub uurimistöö jaoks üks eriline pank. Siia väga külma me siis kogume ohustatud liikidelt,  loomaaias koeproove ja me oleme seda juba päris mitu aastat  siin pidanud ja kogunud, et siin peaks olema üle 4000 proovi. Aga selle mõte on siis see, et kuna eksootiliste loomadel  tegelikult loodusest Proovide saamine on väga keeruline siis tulevaste  teadusuuringute tarbeks loomaaiast erinevalt liikidelt päris  hästi seda koguda ja meil on päris suur kogu. Lendorava proove, mida on siia toodud, et lendorava,  siis väljaheiteid värskelt korjatud lendorava julgad on ikka kuldaväärt. Aare, tegelikult kus, kus niimoodi need. Külmas säilitades tegelikult saab siit tulevikus päris palju  infot kätte. Aprillikuu esimestel nädalatel helisevad  liigikaitseuuringute keskuses pulmakellad. Euroopa naaritsatel on jooksuaeg. Inimestele tähendab see kiiret töötempot. Iga päev tuleb kohtuda emaste naaritsatega,  et veenduda, kas mõni neist on valmis paarilisega kohtuma. Praegu saan siit. Võetud hiljem saab siis siit mikroskoobiga vaadata lähemalt  milline see nõre on. Emastelt naaritsatelt võetud nõreproove vaadatakse laboris  mikroskoobi all et näha erinevaid rakke. Osadel rakkudel on tuum teistel mitte. Kui rakkude ülelugemisel selgub, et naaritsalt võetud  nõreproovis on tuumata rakke palju rohkem kui tuumaga rakke  siis on emasloomal õige aeg sigimiseks. Siin on neid tuumagarakke ikka nii palju,  et ainuke vist küll. Ei ole praegu valmis jah? Üheksa. 74 87 ei lähe tänavaehituse. Said sa need numbrid üles kõik ja. Siis lugesin nüüd rakud ära ja protsentuaalselt  siis arvutame tuumaga ja tuumata rakkude seda protsenti. Ja kui tuumata rakke on üle keskmiselt üle 75 protsendi  kolme lugemise peale. Tegelikult vahel me teeme isegi rohkem lugemisi,  kui on väga-väga selline segane proov. Et siis otsustame, et kes, milline emastest täna  siis läheb paaritusse. No praeguste numbrite järgi mulle tundub,  et, et pähkel on kindlasti valmis, tal on keskmine 84 protsenti. Aga Eestil on 71 protsenti. Ma arvan, et me peaks ikkagi proovima, sest teised Jäävad teistes päevadeks. Inimesel tuleb siin olla veidi nagu kosja sobitaja  või hoopis loodusise ja valida emasele naaritsale sobiv kavaler. No ta juba piilub seal ta on seal pesakastis See on Siller. Siler on tegelikult niisugune tubli isane,  et tema ei ole mingi passiivne. Tema ikka kudrutab ja. Ta juba tegelikult käis juba eile esti all külas,  aga. Eile ei olnud läbi saamine väga hea. Siin loomaaias on tegelikult neid päris lihtne püüda niimoodi,  et nad on nii uudishimulikud, kui nende aedikus on uus asi,  siis nad kohe lähevad uudistama. Aga nüüd, emane ootab loodetavasti saavad hästi läbi  ja keegi ei hammusta kedagi. Seisa pudrutab, see on väga hea märk. On huvitatud ema, sest. Aga ema, päris närviline, jookseb seal üleval stereotüüpselt. Enamasti emasid teevadki võib-olla niimoodi,  et. Et isa, seal on raske teda kätte saada, aga et ta just  nii hirmsasti Ega me tegelikult ei tea ju, kuidas need looduses asjad käivad. See peabki nii olema. Peaks lihtsalt konkreetsema või kiirem. Kuigi nüüd nii kergelt ära õppida Pudrutamine ja tagamine. Kas kavaler on emaslooma jaoks ikka see õige? Naaritsate pulm on alati veidi ettearvamatu. Kas kokku saab ka iseloomude poolest sobiv paar? Vahel on vaja kohanemiseks lihtsalt veidi rohkem aega. Mis me teeme siis hästi, jäi praegu sinna üles puhkama. Ma ei tea, kus see Siller kadus, aga ta on üldiselt üsna aktiivne. Ma arvan, et me võime nad kokku jätta. Paistab, et otsus loomad kokku jätta oli õige. Nad leidsid ühise keele. Naaritsad on valmis valmis. Emased naaritsad viiakse Saaremaale ja Hiiumaale et nad  tooksid seal oma pojad ilmale. Suve teises pooles võiksid ema naaritsad koos poegadega  asustada juba saarte loodust. Kui nii? Aga suur tänu. Järgmise korrani. Üle 20 aasta on eestlased juhtinud ja korraldanud suurt  looduskaitsetööd et päästa naaritsad nii meil kui mujal  Euroopa riikides. Euroopa naarits on väga ohustatav loomaliik. Eestis surid nad looduses välja juba möödunud sajandi üheksakümnendatel. Neid tõrjus võõrliik mink ehk Ameerika naarits,  kes on oma Euroopa sugulasest suurem ja agressiivsem. Lihtsamaks ei teinud Euroopa naaritsatell paikade  halvenemine ja küttimine. Nüüd proovivad inimesed anda naaritsatele uue võimaluse  ning nende loodusesse asustamine on osa üle-euroopalisest päästeplaanist. Paneme neile kala ka. Et neil on, siis tavaliselt ongi. Kolme sorti sööke on nelja sorti, sööke on räim,  siis on. Siis on hakkliha saavad siis saavad hiirt  või rotti. Naaritsatele pesa tegemiseks on. Vaja heina ja sammalt samalt olen natuke viinud juba,  aga panen heina ka. Et siis nad tavaliselt vooderdavad oma pesa. Osaliselt ise hakkavad sinna pesasse sisse vedama,  siis on poegadele hea, mõnus. Et niisugune looduslik värk, kohalik tooraine Siis see kaitseb neid hästi kiskjate eest,  eriti lindude eest. Et nüüd saab siis tiine poega ootel, emane saab tulla nüüd  selle uue pesa ga tutvuma. Osad naaritsad on üsna kurjad, hakkavad,  eks. Tugevasti protesteerima, et mõni on vist niisugune ara. Mind uude kohta tulevad, siis nad kaardistavad  selle oma territooriumi ära, kui käivad. Nüüd lähme teise naaritsa järgi. Emased naaritsad uurivad oma valdusi ja peidupaiku. See koht saab nende ja järglaste koduks vähemalt paariks  kuuks kuni pojad sirguvad suureks. Sinu aedikus on neil suhteliselt turvaline olla. Ainuke oht siis praegu, mis on, on siit pealtpoolt,  et kullilised, aga selleks tarbeks ka siia paneme nöörid ette,  aga see risuunnik ka neid juba kaitseb. Aga siin looduses on, ümberringi on igasuguseid,  muid kiskjaid on rebased ja ja kährikud ja nugised võivad  ja kassid ja koerad muidugi võivad neid murda. Hiljem aga siin nad saavad siis nii-öelda turvaliselt  kohaneda oma selle uue keskkonna ga. Emaste naaritsate toiduvajadus on tunduvalt kasvanud. See tähendab midagi uut. See tähendab ilmselt uusi ilmakodanikke. Saame koos rõõmustada kõik saartele jõudnud naaritseda,  nüüd pisikeste laste emad. Aeg on naaritsapoegadega tutvust teha. Vaadata palju on poisse ja kui palju on tüdrukuid  mis nad kaaluvad, kuidas nad end tunnevad  ning panna neile ka isikutunnistus ehk kiir. Kõigepealt ma tõstan selle ema Koos oma kastiga? Eemale siit. Ema, pane siia nurka. Katuse pealt ära vaata üks poeg on seal. Kas sa kindaid ei taha kätte panna, ei. Need andmed lähevad siis loomaaia naaritsate andmebaasi. Ja siis iga kiibi number siis näitab, et  kes on ta ema ja mis ta sugupuu on siis hiljem,  kui geneetikat tehakse, siis selle järgi on võimalik ära tuvastada,  et kes poegade on järglasi saanud ja ja,  ja kas kas on vaja siis asustada juurde mingeid loomed,  geneetiliselt toetada, mitmekesistada seda populatsiooni ja,  ja, ja, ja tervise poole pealt kogutakse  ka samamoodi andmeid, et et siis see kiibi kiip on nii-öelda  üks pidev punkt. Et see protseduur on muidugi neile alguses ebameeldiv Aga hiljem hiljem on sellest jälle palju kasu. Hiljem hilisemate korduspüükide käigus siis on võimalik aru saada,  et kes siis on looduses sündinud ja kes on vangistuses sündinud. Nüüd on siis see pesakond on kiibistatud,  et viis poega. Jälki kõige hullem Laseme nüüd pojad augusti keskpaigas, laseme lahti  ja paneme kaelusad ja siis näeme. Kuidas nad ellu jäävad ja kuhu nad minema hakkavad siit? Aga ega siis augustis jälle? Saaremaale on naaritsaid toodud 2022.-st aastast Hiiumaale  lausa viimase 20 aasta jooksul. Vahepeal tuleb jälgida, kuidas looduses tegutsevatel  naaritsatel läheb. Kuna naaritsad on poolveelise eluviisiga imetajad  siis on neile väga tähtsad jõed. Ja kraavid, kust leiab toitu ja peidupaiku Selline ilus naaritsa elupaik. Siin on sellised palju varjepaiku, vanad puud on kalda peal. Jões on palju süüa, siin on näha, et on palju,  vähiurgusid on kalda sees. Paneme siia need rajakaamerad. Naaritsate lahti laskmine on ainult pool asja,  et meil on vaja ikkagi ka neid seirata, et kui me ei tea,  kuidas see naaritsiin hakkama saab, siis meil mingisugune  niisugune tagasiside peab olema, et rajakaamera abil on  võimalik siis näha, et kus kohas need naaritsed liiguvad. Üsna huvitavaid tegelasi on peale ja loodame,  et siis naarits ikka tuleb siia peale kevadel ta kaamerasse  meil jäi. Et saarmad siin saarmaelupaik on ka,  et saarmad kindlasti jäävad ja järsku tuleb,  ehk tuleb naarits ka. Raja kaamerad on teinud oma tänuväärset tööd. Kui pildikeel ei räägiks vooluveekogudega seotud  mitmekesisest loomariigist ning nende paikade elulisest  tähtsusest Siis oleks seda võib-olla raske uskuda. Need pojad on nüüd piisavalt suureks kasvanud. Et on pesalagunemise aeg. Et põhimõtteliselt nad saavad alustada siis oma iseseisvat  elu ja ja, ja on siis nii-öelda meie, Saaremaa naaritsate Asurkonna rajajateks, et me oleme siin nüüd suvi otsa neid  toitnud ja kasvatanud, et siis see on siis meie poolse  panuse lõpp, et nüüd nad peavad ise hakkama saama kõigi  ohtude ja ja siis katsumustega, mis neid ees ootab siin looduses.
