Tere õhtust, kell sai kuus ning te kuulate pühapäeva
kahekümnendat oktoobrit kokkuvõtvad päevaga
ja mina olen Johannes Voltri.
Politsei ja piirivalveamet katsetab järgmise kolme aasta
jooksul ujuvat piiritaristut.
See võiks takistada inimestel tulemast ebaseaduslikult üle idapiiripolitsei,
on katsetamiseks välja valinud kaks lahendust.
Eesti esimene kujutab endast pikka üksteise külge aheldatud
Boydia süsteemi, mis kinnitub ankrottega Vi
ja teine võimalike lahendus kujutab endast lihtsustatult
Pontoonidel ujuvat aeda. Ukraina ründas öösel Venemaa suurimat lõhkeainete tehast.
Moldovas toimusid täna ka presidendivalimised
ja Euroopa Liidu liikmelisusega seotud referendum.
Nendest selgub, kas Moldovale on lootust Venemaa võimu alt
välja rabeleda.
Väikelaste kesist sõnavara põhjustab liiga pikk ekraanide
ees veedetud aeg.
Nii selgus Eesti teadlaste uuringust. Väikeste laste kõne arengu seisukohalt on ikkagi kõige
olulisem silmast silma suhtlus lapsega, et laps saaks ise ka
olla selline aktiivne suhtluspartner. Pärnu jõest saab koha üha rohkem, lahes on saak aga kokku kuivanud.
Viimased aastad on nagu jõkke tekkinud, seda koha väga palju.
Jões on koha ilus suur. Saagikuse muutus on drastiline, et tänasel päeval me koha ei
püüa ja selleks me nagu otseselt välja ei lähe. Ning ilm on öösel vahelduva pilvisusega,
vihma ei 100.
Õhutemperatuur ulatub nullist pluss 10 kraadini.
Homme sajab mitmel pool vähest vihma ja sooja tuleb üheksa
kuni 14 kraadi. Politsei ja piirivalveamet plaanib katsetada,
kuidas sobib meie oludesse ujuv piiritaristu.
Ameti hinnangul oleks Boy ahelikku või Pontoonidel seisvat
aeda tarvis eelkõige nendesse kohtadesse,
kus piiriveekogu ebaseaduslik ületamine on lihtsam.
Madis Hindre räägib lähemalt. Juunis tabas politsei ja piirivalveamet neli üle Narva jõe
Eestisse ujunud meest.
Kuu aega hiljem peeti Lämmijärvel kinni kummipaat,
millega proovis Eestisse pääseda kolm testi Indiast pärit inimest.
Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Veiko
Kommusaar märgib, et 338 kilomeetrisest Eesti-Vene piirist
on maismaal kõigest 135 kilomeetrit.
Politsei on katsetamiseks välja valinud kaks lahendust. Neist esimene kujutab endast pikka üksteise külge aheldatud
Boydia süsteemi, mis kinnitub ankrottega veekogu põhja. Nende tugevussüsteemid on üles ehitatud sellisena,
et kui keegi otsustabki seda taristut ületada,
siis tema kaatrist või sõiduvahendist väga suurt midagi järge. Poisid on kommusaare sõnul eri suuruses. Väga keerulistes kohtades on selliseid pallide süsteeme,
millele on peale isegi lõike teha. Vees kergesti pöörlevatest poidest teise üle ronida. Tähendust ei ole võimalik kuskilt kinni haarata
ja et siis nad liigutavad selle inimese tegelikult sellele
poole tagasi, kus ta siis tulla tahab. Sellise mõnesaja meetri pikkuse poidi ahelikku seadis USA
Texase osariik 2023. aasta suvel üles Mehhiko piiril kulgeva
le Rio Grande jõele.
Teine võimalike lahendus kujutab endast lihtsustatult bon
toonidel ujuvat aeda. Kui mõningatel aegadel aasta jooksul mõnes jõesängi osas
vett ei ole, ta oma olemuselt on nagu tavaline nagu aedsa
ja kui sellesse piirkonda siis tuleb vesi tagasi,
siis ta tõstab selle kariks külasse. Selline lahendus võib Kommusaar sõnul sobida näiteks Narva
jõe kuiv sängi.
Kuni kolm aastat kestva pilootprojekti tarbeks on politsei
ja piirivalve ametil kasutada miljon eurot.
Muuhulgas loodab amet katsetuste käigus teada saada,
missugused süsteemid sobivad kiire jõevooluga. Mitte vähem tähtsam küsimus on, mis juhtub nendega
talveperioodil ja kas neid on võimalik talveperioodil
kasutada sellisena, et neid ei ole vaja sealt ära viia
ja nad peavad siis vastu ka jääoludele. Katsetustega alustatakse Kommusaar sõnul järgmisel aastal.
Fookusesse võetakse kohad, kus piiriületus on lihtsam. Kui me räägime ikkagi nendest kohtadest,
kus inimesed, kes otsustavad ebaseaduslikus piiri ületada,
saaksid seda võimalikult väikse ajakuluga teha,
jättes meile võimalikult väikese reageerimisaja. Jätkame uudistega välismaalt.
Ukraina droonid tabasid öösel Venemaa suurimat lõhkeainete tehast,
mis asub Nižni Novgorodi oblastis.
Tehas asub Vene-Ukraina piirist umbes 900 kilomeetri kaugusel.
Ajalehte Kiievi Independent kirjutab, et tehas toodab lennu-
ja suurtükiväemürske lennukipomme ja lõhkepäid kaasa.
Terviseministeerium teatas, et sektori põhjaosas sai
õhurünnakus elamupiirkonnale surma vähemalt 87 inimest. Gaza võimude sõnul oli hukkunute seas naisi
ja lapsi, kuna löök tabas väidetavalt tihedalt asustatud elamupiirkonda.
Iisraeli kaitsejõud on samal ajal kaasa esitatud ohvrite
arvu kahtluse alla seadnud.
Iisraeli armee märgib, et Gaza võimude väide ei ole
kooskõlas kasutatud täppismoona ja Hamasi sihtmärgile antud
löögi täpsusega.
Moldovas on täna aga presidendivalimised
ja rahvahääletuse Euroopa Liidu teemalise
põhiseadusmuudatuse asjus. Kai Vare on kohapeal. Venemaa on üles kutsunud referendumilt eemale jääma,
sama sõnumit edastasid ka Kremli poolt ära ostetud kirikuisad.
Nende sõnal on kaalu.
Valimisjaoskondade juures olid täna siiski mitmel poolpikad järjekorrad.
Paweł Joe Buck oli täna esimest korda valimas
ja ütles, et otsus polnud raske. Ma teadsin juba enne, kelle ja mille poolt ma hääletan,
ma usun Euroopa teesse, mida mööda see maa liigub,
rääkis noormees.
Paljud moldovlased käivad tänu rumeenia keelele juba praegu
Euroopas tööl.
Noored loodavad, et pärast valimisi läheb elu paremaks. Et aastatega läheks koos Euroopaga elu paremaks,
kui varem oli kuus Venemaaga, rääkis Mila.
Presidendikandidaate on kokku 11, keegi küll avalikult ei ütle,
et on venemeelne, aga nende taust räägib teist keelt,
ütles nädalalehes Järulda karda tegevjuht Tallinna radu. Vaadake kandidaatide nimekirja, meil on 11 kandidaati
ja üheksa neist on paika pandud Moskva poolt,
rääkis radu teist presidendi aega taotleva Maija Sandu
pooldajad saatsid teda valimisjaoskonda hüüetega.
Moldova, mine valima. Viimase arvamusküsitluse järgi lubas 55 protsenti öelda jah põhiseadusmuudatusele,
milles Moldova kuulutab eesmärgiks Euroopa liitu pääseda.
Küsimus on selles, kas referendumist osa võtta on piisav.
Vaatamata tulemusele ei loobu Moldova Euroopasse pürgivast,
ütles Eesti Bukaresti suursaatkonna nõunik issi näos Mart viires. Riigiametnikud on kinnitanud, et isegi kui tuleb ei,
siis töö Euroopa Liiduga liitumiseks jätkub
ja noh, ütleme nende eesmärk on liituda 2030. Presidendivalimistel tuleb tõenäoliselt teisel novembril,
teine voor, aga palju sõltub välismaal elavatest Moldova lastest,
keda on üle miljoni.
Toetajad loodavad muidugi, et Sandu võidab juba täna. Tagasi Eestisse palju aega ekraanide ees veetvad
lapsevanemad ei anna üksnes lastele halba eeskuju,
vaid jätavad sellega unarusse ka laste keelelise arengu.
Nii leidsid Eesti teadlased värskes uuringus lähemalt räägib
novaatori teadustoimetaja Sandra Saar.
Novaator. Vaadeldi perekondi, kus laste vanus jäi kahe poole kuni
nelja aasta vahele.
Selgus, et keskmiselt veedavad antud vanuses lapsed Eestis
ekraanide ees 1,8 tundi, jätkab Tartu Ülikooli
arengupsühholoogiaprofessor Tiia Tulviste. See lapse üks, kaheksa tundi keskmine on juba küllalt suur,
kui arvestada seda, et kuu ja siis Ameerika pediaatrite
organisatsioon soovitavad selles vanuses,
et ei oleks üle ühe tunni. Ema, isa ja lapse ekraaniaja alusel jagunesid pered kolmeks madala,
keskmise ja suure ekraanikasutusega peredex.
Suure ekraanikasutusega peredes oli see vanematel keskmiselt
ligi seitse tundi peaaegu terve tööpäev.
Nädalavahetusel oli selle rühma peredes kasvavate laste
keskmine ekraani kasutus peaaegu kolm tundi päevas.
Uuringust selgus, et suure ekraanikasutusega perede laste
teksti tulemused nii sõnavara kui grammatikaosas olid
halvemad kui teistes peredes, kõneleb Tiia Tulviste. Väikeste laste kõne arengu seisukohalt on ikkagi kõige
olulisem silmast silma suhtlus lapsega, et laps saaks ise ka
olla selline aktiivne suhtluspartner. Vanemad ei oska Tulviste sõnul sageli laste kõne
ja suhtlusoskuse arengut eriti oluliseks pidada. Arengupsühholoogias on seda järjest rohkem näidatud,
et sellisest varajasest kõne ja suhtlusoskuse arengust
sõltub üsna palju see, kuidas lapsel edaspidi läheb. Pärnu jõe suudmealal püüavad harrastuskalurid viimastel
kuudel aktiivselt koha.
Harrastajad ütlevad, et jões on kala palju
ja varasemast rohkem.
Kutseliste kalurite kohasaagid Pärnu lahel on jäänud sammas
aina kesisemaks.
Kristi Raidla uuris asja. Kalurite Raineri ja Erki hinnangul on koha jões palju Kuus-seitse kala on sumbas, et tundub, et siin on ikkagi kala,
seis on paremaks läinud.
Viimased aastad on nagu jõkke tekkinud, seda koha väga palju.
Jões on koha ilus suur. Samal ajal on aga kutseliste kalurite saak Pärnu lahest pea olematu.
Kogenud kalurite sõnul sai aastate eest koha lahest kätega sügiseti.
Täna enam mitte.
Kevadel ei tohi püüda kudeajapiirangu tõttu
ja ainuke aeg püüda ongi.
Talvel jätkab kutseline kalur Madis Merirand. Saagikuse muutus on drastiline, et tänasel päeval me koha ei
püüa ja selleks me nagu otseselt välja ka ei lähe. Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitikanõunik Kaire
Märtin ütleb, et koha võib jões olla rohkem küll,
kuid selle täpset põhjust on keeruline öelda. Andmeid on natukene liiga vähe, et kas on tegemist varu
ümberpaiknemisega või siis ongi tegemist varu paranemisega. Selliseid andmeid, mis kinnitaks, et harrastajad püüavad
varasemast oluliselt rohkem koha või kutselistest rohkem,
Märtini sõnul praegu ei ole. Praegu on tegelikult natukene liiga vähe infot,
et saaks teha mingisuguseid järeldusi, aga üks asi küll,
mida me oleme mõelnud ja mida ka teadlased on juba
varasemalt soovitanud, et siis kala trollimine
ehk siis landi vedamine paadi järgi on küll selline asi,
mida me siis järgmisel aastal kavandame piirata,
ehk siis keelustada Pärnu lahel. Hiiumaal sai punkti järjekordne kordoni kunsti residentuuriprogramm,
mis kandis seekord nime ajaring ja tegeles militaararhitektuuriteemaga.
Juhan Hepner räägib sellest lähemalt. Enam kui 100 aasta jooksul on Hiiumaale rajatud hulk militaarehitisi,
mis on jätnud maastikule tänapäevani paistva jälje.
Kunstnikud Liina Bonellija Toomas roil valisid oma
performance'i asukohaks tõrvanina rannal paikneva teise
maailmasõjaaegse ja tänaseks merre uppuma betoonpunkri.
Selle käigus suundusid nad rannalt läbi vee
ja toolidele, astudes osaliselt ka üle vee punkroni
ja ronisid selle otsa. Perfomance oli osa kordoni kunsti residentuuri
militaararhitektuuripäranditeemalisest programmist.
Ajaring, mille kuraatoriteks on Tüüne-Kristin Vaikla
ja Urmo Vaikla, jätkab aja ringi kaaskuraator Urmo Vaikla. See mõte sai tõukus just ka praegusest Ukraina sõjast,
kus inimesed sõdivad, betooni valatakse igale poole,
kaitsekraave kaevatakse, aga mis sellest kõik pärast saab
ja sama teema on ju Eestis ja, ja Hiiumaal samuti,
kus militaarpärandit, mida maastik, linnaruum,
loodus täis.
Et kuidas sellesse suhestuda. Euroopa liidu poolt toetatud residentuuri programmi vastu
oli suur huvi. Me tegime avatud, kutsus ehk open kooli,
kuhu kandideeris umbes 50 kunstnikku üle terve Euroopa.
Valisime välja neli kunstniku, kaks performans Vi
etenduskunstnikku ja kaks arhitekti. Ning ilma uudistega jätkab sünoptik Helve Meitern. Homseks jõuab väga aktiivne tsüklon nimega Ashly Norra
merele ja tõstab meil tuult ning toob oma servas ka siia vihma.
Niisiis on meil homme esmaspäeva öösel vähese
ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm.
Puhub lõunatuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni
16 meetrit sekundis.
Õhutemperatuur on kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 kraadi.
Esmaspäeva päeval on pilves selgimistega ilm,
mitmel pool sajab vähest vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti 15,
looderannikul kuni 18 meetrit sekundis.
Sooja tuleb üheksa kuni 13 kraadi.
Teisipäeval liigub üle Baltimaade Norra merel tegutseva
madalrõhuala lohk, tuues meile pilvisema taeva
ja mitmele poole vihma.
Teisipäeva öösel on muutliku pilvisusega ilm,
kohati võib vähest vihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni 10, rannikul kuni 12,
puhanguti kuni 16 meetrit sekundis.
Hommikuks tuul veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on teisipäeva öösel kuus kuni 11 kraadi.
Päeval on pilves, vihmasadu levib läänest itta.
Puhub valdavalt edelatuul kolm kuni üheksa,
põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis
ja sooja on 10 kuni 13 kraadi. Ongi kõik, aitäh, et kuulasite kena õhtut.
