Tere õhtust, head vaatajad. Elektri hind piirkonnas kõigub nii suurtes piirides,  et see tekitab tarbijates segadust. Miks sellised hüpped tekivad, milline peaks olema aus  ja mõistlik elektri hind ning mida tähendab meie  elektrisüsteemile ja selle hinnale vene süsteemist lahti haakimine? Esimene stuudio alustab. Ja tere tulemast saatesse, Baltic Energiapartner juhatuse  liige Marko Allikson. No kusagil seal veebruari alguses haagib niisiis Eesti end  Venemaa elektrivõrkudest lahti, seda sündmust on oodatud. Sellega on ka hirmutatud, aga mis siis, turuosaliste  tunnetus ütleb, et peaksime me, laup higine,  seda veebruarikuud kartma. Elering ütleb, et ei pea, kõik ettevalmistused peaks olema  tehtud ja, ja see on pigem selline tehniline sündmus,  mida tavatarbija ei tohiks tunda. Et aga kui nagu turuosalisena vaadata, siis, Otseselt desünkroniseerimine noh, ütleme,  et elektri hinda ta tegelikult nagu otseselt ei mõjuta,  et, et pigem seda eeloleval talvel ilmselt kõige rohkem  mõjutab ilm, et nagu see oli ka eelmisel talvel,  et mäletatavasti näiteks jaanuari algus oli väga külm  ja hinnad läksid väga kõrgeks siin ligi 2000 euroni. Ja nii edasi, et, et kui juhtub sama asi sel talvel,  siis võivad need hinnad samamoodi kõrgeks minna ilma tsükloniseerimiseta. Samamoodi. No kõiges selles on jutumärkides süüdi endine Eesti Energia  juht Sandor Liive, kes siis selle džinni pudelist välja lasi,  et me seda ei kahtlusta, et Sandor teab midagi rohkem kui  meie No desünkroniseerimine kui, kui sündmus on teada,  olnud kõikidele turuosalistele juba päris pikka aega,  et et, et seda vist jah küll ei tasu arvata,  et mõni elektrimüüja sellest veel ei tea midagi  või ta ei ole kuidagimoodi suutnud seda riski enda kas  elektripakettidesse sisse arvestada, et ma arvan,  seda on kõik teinud ja ja päris ammu juba. No üks osa Sandar Liive arutelust oli tegelikult see,  et sisuliselt üks lõunasuunaline ühendus Poolaga 500  megavatti sisuliselt kaob lühiajaliselt üldse ära  ja siis osaliselt, et milline selle sündmuse mõju turule  võiks olla. Poola ühendus on aidanud Balti riike nagu mõlemat pidi,  et, et on mingid perioodid, kui see on hinda pigem nagu  tõstnud ja mingit perioodi, kui see hinda nagu alandanud,  et sõltub sellest, kuhu suunas elektrienergia liigub,  et. No sellised ajad näiteks nagu kevadisel ajal,  kus Baltikumis on üldjuhul nagu päris piisavalt elektrienergiat,  et siis pigem liigub elektrienergia välja,  et aga kui vaadata muul ajal, siis sellised hommikused ja,  ja, ja et need tipuajad siis tegelikult on Poola meid aidanud,  et järelikult suures osas Poola meid enam ei aita. Aga noh, ütleme, et eelmine või see möödunud aasta ei ole  võib-olla väga hea võrdlusbaas, sellepärast et tegelikult  oli ju sisuliselt pool aastat Estlink2 väljas Est. Maht on 650 megavatti ja see, mis turult ära kaob,  Poola-Leedu ühendusel on 350 megavatti, et  ehk meil on tegelikult nagu neid ühendusi rohkemgi,  kui, kui oli siin viimase ütleme, kaheksa kuu jooksul. Ehk siis, kui see nii-öelda lennukas sissejuhatus kokku võtta,  et siis teie soovitus inimestel paketti fikseerima minna  või jääda börsile milline see võiks olla? No ütleme, et desünkroniseerimisega seotud ei ole,  et, et see pigem võiks olla nagu seotud sellega,  et kas inimene on valmis selleks, et elektri hind on mingil  hetkel kõrge, mingil hetkel on miinushinnad  ja siis ja kui suudetakse eriti veel oma tarbimist juhtida  no elektriautodega näiteks laadides öösel või,  või kasutada sega muid vidinaid, et siis kahtlemata on  börsipakett see, mis on, annab pikaajaliselt kõige nagu  soodsama hinna, aga teistpidi hinna fikseerimine annab  meelerahu ja, ja aitab eelarvestada ja ja ettevõtetel,  kelle jaoks võibolla elekter on nagu oluline sisend mingi  toote tootmishinda, siis loomulikult tuleks seda fikseerida,  kui, kui müügihind on fikseeritud, et vältida seda,  et, et toote omahind läheb kõrgemaks kui see,  millega müüd, nii et see sõltub ikka vajadusest  ja desünkroniseerimine kui selline ei muuda seda elu,  et mida desünkroniseerimine muudab järgmisest aastast  kindlasti on tegelikult börsipakettide marginaalid,  aga, ja see tuleb eelkõige sellest, et bilansikulud suure  tõenäosusega on kõrgemad Me peame oma bilanssi ise hoidma selliseid elektritootmisjaamu,  kes suudavad siis paindlikult, et selliseid tooteid pakkuda,  mis aitavad bilanssi hoida, neid on piirkonnas ju veelgi  vähem ja ja meie eraldamisega Venemaast,  kelle abil tegelikult on siiamaani väga paljuski  ka seda bilansi hoida hoitud. See tähendab seda, et, et pakkujaid vähem,  hinnad selles osas tõusevad riskid, et bilansikulud on kõrgemad,  on väga selged ja noh, lisaks sellele, mis on viimasel ajal  ju räägitud, lisandub kindlasti ka sagedus reservide tasu  ühel hetkel, et, et praeguse seisuga ilmselt on lükatud  nende lisandumine vähemalt pool aastat edasi,  aga, aga noh, millalgi ta ikkagi ju tuleb,  on ju? See võib päris valus hammustus tulla. Jah, et, et esialgne plaan oli umbes 5,31 eurot  megavatt-tunni kohta nii tootjatele kui tarbijatel  ja nüüd uue plaaniga, siis ei tule mitte midagi pool aastat  ja peale seda tuleb siis nagu tarbijatele teatud osa  ja pluss siis tänase seisuga nagu oodatakse  siis ebabilansile lisatasu. Aga ma usun, et siin on veel hästi palju arutelusid ees,  et mis tegelikult ikkagi õige on, et et ka ebabilansi  lisatasu tähendab ju tegelikult seda, et eelkõige need turuosalised,  kelle ebabilanss on suur ja ebabilanss, on suur,  nendel, kes on juhitamatud päikesetootjad,  tuuleenergia tootjad ja, ja siis lisandub sellele ühele  megalot-tunnile on kindlasti suuremgi kui see 5,31  ja ja siis tuleb nagu võrrelda seda, et,  et, et kuidas on Eesti nagu tootjad võrreldes seal Läti,  Leedu ja, ja muude piirkondadega, et et ma arvan,  et, et siin see arutelu jätkub, et, et saab näha,  mis see, mis see õige nagu vastus tegelikult on. Väga hea, kuna me me mõistetavatel põhjustel alustasime täna  pisut tehnilisemal teemal, aga inimesed räägivad ikkagi  elektri hinnast ja jahedad ilmad on kohe-kohe käes. Turuosalised proovivad nii lühikest kui pikka prognoosi  ikkagi teha, mida siis praeguse seisuga kristallkuulike  elektrihinna tuleviku suhtes näitab? No parim kristallkuul on tulevikutehingud  ja tulevikutehingud näitavad talveks seal 100 euro megavatti  tunni ringis olevat hinda, et, et mis on tegelikult  suhteliselt sama tase nagu eelmisel aastal  ja nagu, kui võrrelda seda, et, et kui me oleme täna talve eel,  võrreldes eelmise aastaga, siis on CO kahe hind on 20 eurot  megavatti tonni kohta odavam. Gaasi hind on tegelikult odavam, kui oli aasta aega tagasi ja,  ja on taastuvaid kindlasti rohkem, et tuuleenergiat on  Eestisse kindlasti juurde tulnud, aga, aga  mida juurde ei ole tulnud, on neid elektrijaama,  mis suudavad siis väga külmal ja tuulevaiksel ajal jällegi toota,  nii et, et, et ütleme, et riskid sellisteks lühiajalisteks  kõrgeteks hindadeks, kui on külm, kui tuult ei ole,  need on kindlasti vähemalt sama suured kui eelmisel aastal,  et Soome startis võib-olla isegi suuremad kui eelmisel aastal. Soomes näiteks on reservi läinud söeelektrijaam,  mis oli seal 500 mägavatine Meripori ja,  ja mis tähendab seda, et, et, et sellist baasenergiat  sellisel ajal kui tuult ei ole, et, et seda ei ole nagu  piirkonnas väga lihtsalt kusagilt võtta ja see saab olema kallis. Saate alguses ma teadlikult püstitasin intriigi,  et milline on mõistlik elektri hind, et saame me sellele  üldse mingisugust vastust anda või on tegelikult ikkagi nii,  et müüjal on alati natukene odav ja ostjal on alati kallis. Võib-olla pikaajaliselt on, on mõistlik hind sõltub sellest  nagu tõepoolest selle seisukohast, et kes seda nagu enda  jaoks nagu hindab, et, et et kui olla tööstuse seisukohast,  no Eesti jaoks võiks olla ikkagi hind pigem nagu Soomele lähemale,  et mitte 20 30 eurot megavatt-tunni kohta nagu keskmiselt kõrgem,  nagu ta täna on, et et see ju tähendab seda,  et, et meie nagu energiamahukas tootmine on vähem konkurentsivõimeline,  et, et eraisiku jaoks ma loodan, et mõistlik hind on see,  et, et mis iga päev ei pane nagu elektri hinnale mõtlema tegelikult,  et ja mis see, mis see nagu tase on see tegelikult kahjuks  sõltub siiski iga inimese enda sisse. Et aga, aga õnneks ei ole elekter tavapäraselt siiski nagu  liiga suur osa sellest ütleme, igapäevasest kulupotist. Samas te mainisite neid anomaaliaid ja kui me vaatame  ka Soomega võrdlust eile Soome nullis meil seal 100 kandis  hind täna Läti-Rootsi kaabel on maas sealpool merd kolm  eurot siinpool 130 eurot, et jube mage lugu. Jah, ja homme on jälle meil umbes 50 eurot  ja sommidel siiski umbes nulli lähedal. Et meie süsteem on väga sõltuv ilmast ka siin,  et antud juhul eelkõige tuulest. Et täna on seda tuult vähem olnud, hinnavahe koheselt tekkis. Soomes tegelikult tuult mõnevõrra oli, on ju meil Baltikumis  mitte ebapiisavalt jällegi aga homme olukord jälle natukene  parem ja noh, loodetavasti tuleb auvere tagasi paari päeva  pärast ja, ja Leedu-Poola ühendus ka siin nädala lõpus tagasi,  et et siis ilmselt need hinnavahed on jällegi väiksemad,  et et samas võib meelde tuletada, et mõned päevad tagasi  olid meil miinushinnadki mingitel tundidel,  nii et nii ta paraku läheb, et, et ja see jätkub  ja kahjuks ei, ei muutu. Lähiaastatel ilmselt mitte, et kui võrrelda Eestit näiteks  lähiriikidega ja ka Saksamaa a ütleme siis meie sellise  miinimum ja tipuhinnavahe on peaaegu, et kõige suurem,  et mis ütleb tegelikult seda, et jällegi  salvestuslahendustel on Eestis ilmselt väga palju potentsiaali,  sellepärast et et osta sel ajal, kui hind on odav  ja müüa sel ajal, kui hind on kallis. Selleks on võimalus. Jah, aga sinna on veel tehnoloogial arengumaad. No praegusel hetkel on tegelikult salvestuste hinnad väga  palju langenud ja, ja ma arvan, et, et need,  kes on esimesed investeerijad, kindlasti suudavad nagu saada  osa sellest turust sellepärast et salvestust on vaja  kindlasti ka bilansi hoida misel ja, ja ütleme,  et järgmine aasta on, on salvestuse kindlasti väga hea ka,  aga aga nagu kõik turud, et kus on, sinna tuleb ja,  ja üsna kiiresti võib see turg muuta. Muide, kui valus õppetund meie jaoks oli,  Estlink kahe kaabli rike, et üks tehniline rike seda ikka juhtub,  tegemist on tehnikaspordi ga, aga kaheksa kuud oled  ühendusest maas ja, ja ongi hinnad laes. Jah, et, et loodetavasti on ja jääb selline sündmus ikkagi  pigem niisugune kord äkki 10. aastas juhtuvaks sündmuseks. Et aga kui võrrelda, kas või ütleme, et eelmise aasta  keskmist spot hinda ja, ja börsihinda siis  ja selle aasta algusest kuni tänaseni, siis  selle aasta algus tänaseni on umbes samal tasemel kui  eelmisel aastal, et vaatamata sellele, et Estlink oli väljas  ja noh, seda on aidanud eelkõige see, et. Juurde on tulnud siis kõvasti päikest, et  ja noh, viimasel ajal nüüd ka tuult, et. Ja tegelikult on gaasihinnad ka mõnevõrra olnud madalamad  aasta jooksul CO kahe ained madalamad, et et kusagilt mingid  asjad mõjutavad hinda ülespoole, mingid asjad allapoole,  et Netnet, ütleme nullimäng. Võrreldes eelmise aastaga. Aga siin terasemad arvajad on juba sellist turgu,  kus elektri hind siin kümneid kordi kõigub nimetanud juhu,  elektrik, juhu elektrisüsteemirralikku majandust üles  ehitada on väga keeruline. Jah, taastuvenergia on juhuslik ja sellepärast on süsteemis  vaja juhitavaid elektritootmisvõimsusi. Et kui vaadata näiteks Soome elektritootmismiksi,  siis seal on väga selge koht olemas tuumaenergia,  mis on nagu baasenergiana, seal on paindlikud tootmisvõimsused,  seal on hüdroenergiat näiteks, mis on kindlasti paindlik ja,  ja seal on ka hästi palju tuult. Seal on päikest juurde tulemas, hetkel on  ka seal salvestusvõimsust buum, nii et, et et aga mida,  seda, mis seda siiski iseloomustab, on selline tasakaalukus,  et, et seal on nagu natukene nagu kõike ja,  ja samas Isegi sellise nagu tasakaalustatud miksi juures on nemad mures,  sellepärast et kui on ikkagi väga külm ja,  ja tuuletu, siis nad kardavad, hinnad lähevad kõrgeks,  sellepärast et et Soome peab ostma, ütleme väga külmal talvepäeval,  kui tuult ei ole ligi ütleme 3000 megavatti naaberriikidest  ja kaasa arvatud siis 1000 megavatti Eestist. Et mis tähendab seda, et, et sellistes aegadel meie hind on,  jälgib Soomet ja, ja noh, siin nagu näha on olnud,  et, et on Eesti hind olnud kallimgi kui Lätis  ja Leedus just nendel külmadel perioodidel. No soomlastel on aeg-ajalt põhjust ka mures olla,  sest Olgiloato start oli pigem rabe, tõsi,  kui ta töötab, siis on näha, et hind tuleb kolkstik alla. Küll aga käib ka see jaam kevadel hoolduses,  nii et ega see on Ja ongi, loote läheb jällegi märtsi algusest ligi kaheks  kuuks hooldusesse, nii et et tuumaenergiat on vaja  ka hooldada, et nagu on kõiki elektrijaamu vaja hooldada. Kui vaadata Põhjamaade turul toimuvat laiemalt,  siis noh, sügis on olnud siiani soe ja teie oma mõne aasta  tagune klassikaline lause, et me peame sooja sügist talve ja,  ja et oleks niiske ka, et siis on elektri hind piisavalt hea,  et on meil seal häid uudiseid Rootsi poolt. Vot ma selles mõttes ilmaennustaja ei ole Siiani on soe olnud ja. Siiamaani on soe olnud ja, ja viimased ennustused näitavad,  et, et oktoobri lõpuni vähemalt on soe, et,  et sellel on mitu nagu positiivset mõju,  et noh, ütleme et, et see algab näiteks gaasi hinnast,  et gaasi kulutatakse vähem, järelikult mahutitesse  ja varusid rohkem talveks, et, et kui, siis seda on vaja  nagu väga külma ajal kasutada, et, et kindlasti see nagu  aitab natukene nagu vähendada riske tulevaks talveks. Väga hea, muide vaatasin, et ka Soome FinCreed tõstab aasta  alguses võrgutasusid, et ega see ettekujutus,  et meil ainult siin on lagi madal, ei vasta tegelikult tõele. Ja võrgutasusid, kahjuks tõstetakse igal pool,  et, et samas hiljuti oldi uudised ka ütleme,  et Euroopas gaasivõrgutariifide tõstmisest  ja see on just sellest, et tarbimist on vähem,  et et kui ühte sama võrku läbib nagu vähem kilovatt-tunde,  siis paraku see lõpptulemus on see, et, et on suhteliselt kallim. Markeeriks ära ka lõunanaabreid, Läti-Leedu on endiselt  elektritootmise suhtes. Defitsiidis, ehk siis, kui me räägime lootusest saada  soodsamat elektrihinda, et siis meil sinnapoole väga palju vaadata. Põhjust ei ole. Läti poole võib vaadata kevadel siis kui on suurvesi  Taugavas ja noh, ütleme et eelmine aasta oli seal kusagil märts,  aprill on ju, ja see ongi tavapärane aeg,  et, et sel ajal me ikkagi saame sealt päris head  ja ja Leedus on väga massiivne uue tuule  ja päikseenergia juurdetulek, et et Leedu kindlasti aitab  kogu Baltikumi eelkõige just siis päikselistel päevadel  ja suveperioodil aga muul ajal tõepoolest ei ole sealt abi oodata. Väga hea, kui me vaatame tänast Eesti elektritootmise  kokteili või seda energiamiksi, et kui muretu tulevik meid  lähiaastatel ees ootab. No ütleme, et, et kui kuulata plaane, et,  et mis võiks tulla, et on eelkõige ju taastuvenergia pool ja,  ja tuul, et ja tuul on kindlasti oluline osa,  et see, miks Soome hinnad on väga sageli negatiivsed,  noh näiteks sel aastal on Soomes olnud üle 600 miinushinnaga tunni,  et, et Eestiga võrreldes no Eestis on seal kusagil 160 tundi,  et, et ikkagi oluliselt rohkem neli korda rohkem  ja ja, ja see kasv eelmise aastaga võrreldes on olnud päris suur,  see tähendab seda, et on nagu mingid tunnid,  kus tuul ikkagi puhub on väga odav ja noh,  pigem isegi negatiivne. Aga aga mis, nagu meie miksis jah, puudub otseselt on  juhitav võimsus, et kindlasti on vaja, et,  et tuleks juhitavat võimsust juurde ja noh,  ilmselt selline nagu kõige paindlikum on tegelikult gaasi elektrijaamad,  kes suudaksid siis reageerida siis, kui nagu tuul kiiresti  ära kaob või, või, või vastupidi, tõuseb kiiresti. Et siis jällegi tootmist vähendada, et, et sellist  paindlikkust on süsteem juurde vaja ja noh,  salvestused ka Muide, taastuvenergiast rääkides, kui palju teie hinnangul  riik üldse peaks turu toimimisse sekkuma,  et ilmselt hammustajate läbi küll, milliste taastuvenergia  toetuste suunas ma siin. No kahjuks on fakt see, et, et ilma toetuste ta väga palju  investeeringuid energeetikas ei tehta ja et,  et selliseid näiteid nagu meil väga palju tuua ei ole No tehakse naaberriikides ka turust. Tehtud, ja, ja Soomes on selline väga pikaajaline  traditsioon olnud tegelikult suurtööstusel ühiselt investeerida,  noh ka tuumajaama investeeringud väga paljud sellised suured  Soome ettevõtted, UPM ja, ja paljud teised  siis koos on seljad kokku pannud ja, ja investeerinud võtnud  omale kohustused jällegi, et nad ostavad seal 10 aastat,  20 aastat, et mingisuguse fikseeritud hinnaga. Aga noh, ütleme et kui me toome selle võrdluse Eestisse,  siis neid ettevõtted, kes oleksid valmis seal 10 20 aastat  fikseeritud hinnaga ostma elektrienergiat kõigepealt neid on  liiga vähe ja, ja meie me oleme nagu natukene väiksed,  et, et sellised elektrijaamad on eriti efektiivsed  elektrijaamad noh, reeglina ikkagi piisavalt suured  selle jaoks, et et leida sellist võrdset vastast kogu meie  piirkonnast Baltikumis on, on väga keeruline ja,  ja noh, tegelikult, et ma väga ei usu sellesse ka,  et, et see saab nagu reaalsuseks isegi ütleme,  kui arvestada seda, et noh, tegelikult on Eesti ju praegusel  hetkel ütleme, taastuvenergiale atraktiivsem  investeerimiskoht lihtsalt sellepärast et meie hind on kõrgem. Et kui Soome hind on seal noh, pikaajaliselt ütleme kusagil  võibolla 50 euro megavatt-tunni tasemel,  siis noh, meil on pigem nagu üle 70 See on seesama arutelu, mis ma rääkisin sellest mõistlikust  elektri hinnast. Et, et. Tootja ju vaatab seda kohta, et kus sa rohkem saad,  et loomulikult sa peaksid investeerima järelikult Baltikumi,  mitte Soome. Aga paratamatult on nagu siin nagu see tasakaal nagu mitme  asja vahel, et, et need jaamad on väga suured,  investeeringud on suured ja, ja seda kindlust ju tegelikult  ei ole, et, et kui sa vastaspoolt ei leia,  siis paraku peab olema mingisugune toetusskeem seal vastaspool. Nojah, seal on lihtsalt see natukene vastuolu,  et me räägime, kas anda kaks miljardit või viis miljardit  maksumaksja raha ja siis lubame maksumaksjale tagasi  soodsamat elektri hinda, et seal natukene error. Nojah, aga siin on nagu võib-olla natukene küsimus selles,  et, et mida me nagu sellest elektrihinnast tahame,  et, et kas me tahaksime, et, et Eestis elektri hind oleks  nagu meie eelis näiteks see põhjus, miks pärast ma ei tea,  siia tullakse siia, investeeritakse siia tuleks ma ei tea,  mingit tööstust või, või, või midagi, mis nagu Soomes ju  tegelikult toimib. See on defineeritud niimoodi eesmärk. Et, et see on eesmärgina tehtud, et, et kui see oleks meie eesmärk,  et noh, siis ju tegelikult peaks seda tegema sa kuidagi sa  pead elama üle selle koha, et, et keegi peab ju investeerima  ja kui muud moodi investeeringud ei tule,  siis peab neid survestama, et nad tuleksid. Aga kui meie eesmärk ei ole see, et, et,  et noh, siis võib ju oodata, et ütleme niimoodi,  et ma arvan, et et ootamine kahjuks mängib jällegi kõige  kahju kahjuks, et, et see on nagu natukene võistlus. Et, et analoogia selliste suurte mereparkide  investeeringutega on ju tegelikult ka LNG terminal. Et kõigepealt tuli Baltikumi, Leedu lengiterminal kohe,  kui see oli tehtud, noh siis oli selge, et sellised kommertsprojektid,  mis siin olid Lätis ja Eestis nad lihtsalt ei lennanud  lihtsalt sellepärast, et turg oli juba täis  ja siis järgmise sammuna tegid soomlased oma terminali,  noh, ütleme, et, et palliskesse me ikkagi ootame seda laeva  ja seda laeva ei tule lihtsalt sellepärast,  et neid laevu on piisavalt kogu piirkonnas  ja ja, ja sama asi juhtub ju tegelikult ka tuulega  või ütleme, suurte mereparkidega kindlasti. No me ise teeme Leedus Veel keegi ehitama midagi ei ole hakanud,  saab näha, et, et kus, kus neid tehakse,  et millised projektid tegelikult realiseeritakse. Aga kõige esimesed projektid, mis realiseeritakse,  nad on kindlasti väga heas positsioonis kogu regioonis et,  et nende paratamatus on lihtsalt see, et nad on väga suured. Kaks sõna gaasi hinna väljavaadetest ka võib-olla talveperspektiivis,  et tundub, et see talv nii hull ei ole nagu mõned aastad tagasi. See talv ilmselt on suhteliselt sarnane eelmisele talvele. Et eelmist talve muidugi iseloomustas see,  et, et talve algus oli hind kõrgem kui täna. Aga siis hind langes päris kiiresti ja, ja oma aasta kõige  madalamale tasemele veebruaris. Aga see tuli sellepärast, et Euroopas oli väga-väga soe talv  ja talv on nagu soe olnud päris mitu talve järjest,  et kuidagi tekib niisugune nagu tunne, et,  et aga mitu talve siis meil see soe talv,  järg see on, et võib-olla olemegi 100., kus enam külma külma  talve ei tule, aga, aga kui tuleb vähe külmem talve,  et, et siis võivad hinnad loomulikult liikuda ülespoole,  et väga palju on see ilmast kinni ja teine pool võib-olla  gaasis on see, et gaas on ju mõjustatud alates sellest,  mis toimub geopoliitiliselt, et üks pool on  siis Venemaalt tulev gaas, mis tegelikult. Transiidina peaks lõppema läbi Ukraina selle aasta lõpus. On siin erineva stsenaariumi arutatud, kas aserid peaksid  seda transiiti tegema või, või tehakse siiski mingisugune  lühemad lepinguid ja, ja kuidagimoodi see gaas sealt läbi tuleb,  aga noh, baasstsenaariumina arvestatakse,  et seda gaasi ei tule ja ja, ja siin tegelikult juhtus  ka selline nagu libauudis septembris, kus justkui läks välja info,  et, et aserid on juba kokku leppinud ukrainlastega  ja kogu see kaas hakkab rahulik tulema ja noh,  ütleme seal 15 minutit hiljem nagu leiti,  et, et see siiski ei ole tõsi hind selle aja jooksul kukkus  umbes viis eurot megavatt-tunni kohta pärast nii-öelda ronis  ülesse jälle, et et see näitab seda, et,  et kui nagu tekiks veendumus, et Venemaa gaas siiski läheb  Ukrainast läbi, no ilmselt tegelikult langeks. Ja noh, teine pool on see, mis toimub siis Lähis-Idas,  et kas võib tekkida oht näiteks, et et sealt Hormusi väinast  ei pääse näiteks Kuveidi katarri tegelikult. Eksport läbi, et, et see oleks väga suure mõjuga kogu maailmale,  sellepärast et Kataris tuleb umbes 20 protsenti LNG kogu maailmas. Marko Allikson seda juttu jätkuks kauemaks. Aga aitäh tänaseks ilmselt kunagi jätkame aitäh  ja head vaatajad, olge kindlasti tagasi homme,  sest Liisu Lassil on külas Andrei Korobeinik  ja Anneli Akkermann ja loeme raha ning eelarvet. Kohtumiseni.
