Tere. Tere.
Öelge, mismoodi teie asutus või siis teie kolleegid,
jälgite seda, et kõik need puuviljad, mis tulevad Eestisse,
on nad siis kuivatatud mangod või rosinad erinevatest
riikidest igalt poolt, kuidas nende puhul vaadatakse,
et kas nad on head selles mõttes, et on puhtalt kuivatatud,
on vastavalt kujutate, et need ei sisaldaks hallitust
või mingeid? Tere, head kuulajad tänases saates kutsun teid saate
esimeses pooles maailma, mis on silmale nähtamatu,
aga ometi kehale tajutav kui juhtute selle maailmaga pihta saama,
ehk siis juttu tuleb viirustest ja bakteritest.
Kui täpsem olla siis soo noosidest ehk siis nakkushaigustest,
mis võivad nakata, mis on küll kodu ja metsloomadel võivad
nakatada ka inimesi, millised ja kui palju tänapäeva
haigused ning epideemiad on just seotud loomadega
või on siis nad üle hüpanud loomadelt inimestele räägime sellest,
aga ka sellest, kuidas teadus neile jälile sai
ning milline on hetkeseis ja kuidas ennast ka siis kaitsta,
sest kui tead, siis on juba nagu pool võitu olemas
ning stuudios on külas terviseameti nakkushaiguste
epidemioloogiaosakonna peaspetsialist Juta varjas. Teine teema puudutab aga toiduohutust, uurime,
millistel tingimustel võib kuivatatud puuviljades pähklites
tekkida näiteks hallitus või siis toksiinid
ning kas neid leidub, kas seal leidub ka,
ütleme selliseid, noh, kas just keelatud aineid,
aga liig palju pestitsiide.
Kuidas enne söömist käidelda puuvilju kuivatatud,
kas neid pesta, leotada ja milliseid võib otse pakkis süüa. Juttu tuleb samamoodi ka pähklitest lisaks siis kuivatatud puuviljadele.
Ja saatesse tuleb regionaal ja põllumajandusministeeriumi
toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.
Need niisugused kaks teemat on tänapäevakorras läbi võtta
kui õige põgusalt, aga siiski ja helipuldis on Marika Leetme,
mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Meie tänane avateema viib meid maailma, mida me ise silmaga
ei näe, aga mikroskoobi all kindlasti on võimalik,
kui vaadata, jälgida sealset toimuvat, hakkame rääkima sovhoosidest,
eksis viirustest, bakteritest, nakkushaigustest,
mis on metsloomadel koduloomadel ja siis omakorda on nad
jõudnud inimeseni põhjustanud epideemiaid,
suuri haiguse puhanguid.
Ja kõigest sellest olen palunud täna saatesse rääkima Juta varjase,
terviseameti nakkushaiguste epidemioloogiaosakonna juhataja. Ta ei peaspetsialistidel.
Tere kõigile.
Öelge palun, praegu, kus on see viiruste aeg,
siis viirused võivad olla meie sees peidus
ja aktiveeruda võivad olla õhus.
Aga me võime nad saada ka kuidagi õhu kaudu.
Ja nende päritolu on hoopis kuskilt loomade seast,
et kuidas aru saada, kas mul on lihtsalt viirus,
viirus või on ta äkki tulnud mõnelt loomalt
ja viiruseks siis minu jaoks. Ega head varianti tegelikult sümptomite järgi ütelda ei ole,
sellepärast et väga paljud soonoosid algavad,
algavad sarnaste sümptomitega ja mis nüüd selle haigestumise
taga on, kas on mõni viirus, bakter, selle saab kindlaks
teha labor, nii et selleks, et teada, mis haigusega on
tegemist ja missuguse haigustekitajaga on kokku puututud,
selleks peab minema ikkagi arsti juurde ja andma analüüsi
ja siis laborilaborist tulemuse järgi saab siis ütelda,
millega konkreetselt on tegemist. Kas me saame hetkel öelda, et mis Eestis on nagu sellised
valdavad viirused, et kui palju on? Mida ma alustaks pisut kaugemalt, soonoosid on tõepoolest
siis sellised haigustekitajad, mis liiguvad nii inimeste kui
kodu- ja metsloomade vahel ja võivad siis nakatada haigust
põhjustada mõlemal poolel, nii loomade hulgas kui inimeste
hulgas ja tegelikult selliseid haigustekitajaid,
mida me loeme Soonoosideks, neid on üle poolte kõikidest
inimesi olevatest pato geenidest, nii et see hulk on
tegelikult päris päris suur. Ja Need haigused, nüdzunussed, haigused võivad levida ka
erineval viisil, et inimene võib haigestuda,
kui ta puutub otse kokku loomaga või siis ka loomsete
produktidega näiteks nahaga või, või, või siis ta võib saada
selle haiguse hoopis toidu kaudu.
Mõned haigused levivad meil saastunud toidu kaudu.
Või võib ta ka nakatuda siis kui ta puutub kokku Kuu loomade
eritistega olgu selleks siis väljaheide või,
või siis sülg või, või uriin. Et sellist selliste kokkupuudete kaudu siis kas otse
kaudselt või toidu või, või saastunud joogivee kaudu võib
inimene sellele haiguse saada.
Ja tõepoolest neid haigusi, mida me jälgime,
on päris palju.
Võib-olla mõned tuntumad, mõned tuntumad on näiteks
salmonelloos ja Campbelli bakter, enter,
intriig, et need on need haigused, mida me kogu aeg seirame
ja jälgime, sest tegelikult nende haigustega ei kaasne
ainult see, et inimene jääb haigeks, aga nende haigustega
võivad tekkida ka majanduslik kahju, sellepärast et see on
seotud toidu tootmisega ja nad võivad ka kariloomi
kariloomadel põhjustada või lindudel põhjustada haigestumist. Nii et, et ta on selline.
No ütleme, sellise kombineeritud kahjuga olevat haigused,
nii et seda väga jälgitakse ja üldse kui me Soonoosidest räägime,
siis Eestis on Soonooside seire jälgimine jaotatud kahe
ametkonna vahel.
Et kuna ta liigub loomade inimeste vahel,
siis seda loomatervishoiupoolt jälgib väga hoolega
põllumajandus- ja toiduamet ja seda, mis toimub siis
inimeste maailmas, seda jälgime siis terviseametis meie
ja me teeme seda koostöös sellepärast, et need on,
see on tõesti üks tervik, millele tuleb tervikuna ka läheneda. Ütleme, siin on salmonelloosi puhul arusaadav,
aga kui me võtame näiteks sellised asjad nagu linnugripp
või siis mis mul nüüd veel pähe tuleb, no Covid oli meile
puhul nii ja naa, kas ta nüüd oli tulnud nahkhiirtelt
või laborist?
Ei tea, aga linnugripp Aafrika seakatk vist ei ole inimeste puhul. Ja neid neid, kuna viirused on ka väga muutlikud
ja tegelikult üldse patogeenid ju nende eesmärk on ju ellu
jääda ja see tähendabki seda, et nad peavad ka niimoodi arenema,
et leidma neid võimalusi, kuidas, kuidas levida
ja ellu jääda ja viirused, mis meil väga on muutlikud
näiteks seesama linnugripp.
Me teame, et et seda esineb näiteks Aasias on leitud palju ja,
ja kuna ta levib rändlindudel metsalindudel,
siis need rändlinnud võivad selle viiruse tuua endaga kaasa
ka väga, väga kaugetesse distantside taha. Ja kui nad nüüd selle viirusega jõuavad siia meie juurde
või mujale Euroopasse, siis nad võivad tegelikult nakatada
ka siinseid kodulinde.
Ja sealt juba, kui see viirus on hüpanud kodulindudele,
siis on juba uba ohus need inimesed, kes,
kes, kes siin Eestis neid kodulinde kasvatavad.
Nii et siis võib toimuda jälle hüppe sellelt kodulinnalt inimesele,
et vot seda nüüd see, mida me me koos väga jälgime,
me ei tahaks, sellepärast et, et see hüppe nüüd ühelt
liigilt teisele võib viia edasi selleni,
et hakkab levima haigus inimeselt inimesele. Ja, ja kui see on juhtunud, siis me oleme suurema probleemi ees,
sellepärast et inimeste populatsioon ei ole selle viirusega
veel harjunud ja, ja meil võib-olla siis tekkinud olukord,
kus meil on vastuvõtlik kogu vastuvõtlike inimeste hulk väga suur,
nii et mina olen pärit maalt, meie naaber oli loomaarst
ja tema. Ta toonitas väga, et loomade pidamisel tuleb
jälgida loomapidamise nõudeid.
Nii et, et seda ka praegu meie põllumajandus
ja toiduameti spetsialistid väga toonitavad
ja ütlevad, et palun, loomapidamisel tuleb kinni pidada
reeglitest ja põllumajandus ja toiduameti inimesed väga
hoolega jälgivad seda, et kas me leiame oma mets
või koduloomadelt seda linnugripi, mida me tegelikult ei tahaks. Aga praegu ei ole või kuidas möödunud aasta kohta olid leiud
ja oli minu teada ka ühes farmis, kus leiti neid,
neid lindudel, seda linnugripi ja tegelikult see põhjustab
seal kahju, et need linnuga veel ta ei lähe inimeselt inimesele.
Sellist asja ei ole küll niimoodi ja, ja seda väga-väga
jälgitakse veel ei ole.
Eestis ei ole tuvastatud sellist juhtu, kus ollakse
linnugripp levinud nüüd loomapidajale või inimesele. Et selles suhtes jah, tuleb loomi pidada reeglite kohaselt. Külge, kui vaadata ajalukku tagasi, siis,
kui palju või milliste haiguste puhul me saame rääkida seda,
et ta tuli kuskilt loomadelt ja siis temast sai järsku epideemia,
kus ta hakkas juba kõigepealt tuli inimesele
ja siis hakkas inimeste kaudu veel edasi minema,
tekitas meeletuid ohvreid. Oi, see on väga-väga põnev teema, sellepärast et see,
mis, missugune haigus nüüd see päris esimene oli,
mis, mis inimest kunagi ajaloos nagu, nagu kimbutama hakkas,
ega seda ei olegi päriselt täpselt lihtne teada.
Teada on, et et see tegelikult oli juba väga,
väga ammu ja on leitud, et tõendid selle kohta,
et inimesed on juba ammusel ajal põdenud tuberkuloosi agaaga,
katku muus ja need on loomadelt tulnud tulnud loomadelt. Et need on täitsa sellised soonoosid ja tegelikult katku on
leitud esimene katkuhaige, mis on praegu nagu tuvastatud on
tegelikult aja aja taha, mis on üle 5300 aastat tagasi,
nii et et me jõuame juba sinna väga-väga ammusesse aega,
siis kui inimesed tõenäoliselt hakkasid loomi küttima
ja hakkasid maaülielusega tegelema ja hakkasid tihedamalt
kõrvuti elama loomadega.
Nii et aga see, see leid mis, mis nüüd oli siin 5300 aastat tagasi,
siis on tegelikult suhteliselt lähedal Eestile,
see on Põhja-Lätis ja oli üks, üks meesterahvas,
mis tõenäoliselt sai selle katkupisiku siis tänu sellele,
et teda hammustas näriline ja, ja ajaloolased on teinud ka
kindlaks või teadlased on teinud kindlaks,
et, et see bakter katku põhjustab bakter Jerzyin
ja paistis, et tegelikult tolle aja bakter oli natukene
teistsugune kui see bakter, mis, mis põhjustas siin kahju
14. sajandil. Ma usun, et kõik mäletavad neid ajaloopilte õpikute pilte,
kus, kus linnades olid suured vankrit täis,
selliste laibakoormatega ja inimesed käisid sellistes
naljakas vates linnu maskides.
Et tegelikult see Jevgenia pistisebakter jõudis Euroopasse
tõepoolest Aasiast ja ta jõudis siia rottidega ja,
ja rottidel olid kirbud, kes siis hammustasid inimesi ja,
ja niimoodi jõudis haigus inimestele loomalt inimesele. Ja, ja pärast siis kuna inimesed jäid haigeks
ja üritasid ka oma kehavedelikega ja hingamisega neid baktereid,
siis katk hakkas levima inimeselt inimesele
ja ta tekitas tegelikult palju, palju kahju,
et on teada, et väga suured hulgad linna elanikest,
aga ka maaelanikest ju surid katku järgi vaat kui tagajärjel.
Nii et praegu teadlased veel vaidlevad seda,
et kui suured need kahjud tegelikult olid,
et aga, aga ta oli haigus, ta kutsuti mustaks surmaks
ja ta tegelikult põhjustas ikka suurt hirmu inimestes. Tänapäeval Eestis viimane katk, katku juhtum registreeriti
1713. aastal ja Euroopas tegelikult katku enam ei ole.
Aga katku võib leida indeemiliselt Aasias
ja Aafrikas.
Ja aeg-ajalt ta tegelikult on põhjustanud sealkab puhanguid.
Et katk on bakter ja meil on katku vastu võitlemiseks
antibiootikumid olemas, niiet et, et praegu ta sellist muret
ei tekita, nagu ta keskajal tekitas, et jah,
tõesti põhjustasin mitmeid laineid. Aga mis on praegu need, mis põhjustavad maailmas muret
ja millele mida jälgitakse tõsise sellise pingega,
et mis toimub. Vaadatakse tõepoolest, neidsamu linnugripiasju jälgitakse seda,
et tõesti teeks seda hüpet inimeste hulka.
Et aga Soonussey Sonossid haigusi on teisigi,
nii et tegelikult me jälgime Soonooside levikut,
et igal pool.
Et nii nagu ma ütlesin, et me terviseametis
ja põllumajandus ja toiduametist teeme tihedat koostööd,
et kuna Soonosid haigused võivad levida ka toidu kaudu siis
see tähendab seda, et kui me tarvitame koos mingisugust toitu,
kus on haigustekitaja sees siis siis võib sellega kaasneda
ka rühmaviisiline haigestumine ja, ja seda me jällegi ei taha. Me tahame, et meie toit oleks meie jaoks ohutu
ja turvaline.
Ja, ja selles mõttes meie kolleegid põllumajandus-
ja toiduametis teevad seda toidukontrolli väga tõhusalt
möödunud aastal meil oli ka päris päris mitu puhangut.
Suuremat kaks puhangut olid tingitud Salmon ellast.
Ja, ja seal korraga haigestus ühes puhangus 10 inimest
ja teises puhangus 15 inimest, nii et et neid puhanguid aeg-ajalt,
et esineb ja see tähendab seda, et toiduvalmistamisele toidu
käitlemisel üldse peab olema väga tähelepanelik. Et jah, Soonoosidega võivad kaasneda sellised
rühmaviisilised haigestumised. Nonii, kui me toitu teeme, puhtus, veen,
kõik, see on arusaadav, aga kui nüüd on siin alles ökoskoobi saates,
hiljuti oli meil juttu hiirtest rottidest
ja teiegi mainisite, et katku üheks selliseks levitajaks on
nadolid siis kuidas on lood praegu, et milliseid haigusi
võivad tuppa tungivad hiired, rotid või ka linnatänaval
vastu tulevad endas kanda ja kuidas ma siis nüüd aru saan,
et, Et mis nüüd juhtus ja närilised rotid ja hiired võivad endas
kanda päris erinevaid haigustekitajaid, nad võivad kanda viirusi,
nad võivad kanda bakterid ja selle kohustada ka inimesi.
Et nüüd üheks noh, mis on tuntud ja teada on näiteks anta viirused,
et anta, viirus anta viirusega, võib inimene tõepoolest nakatuda.
Kui ta puutub kokku näriliste uriini või väljaheitega siis pööningut,
puu, uurid, pööningut, puukuurid, keldrid,
või kui nad loomad satuvad ka meie kööki toidu juurde
ja jätavad sinna oma jälgi. Inimene nakatub sellega, ta hingab sisse neid viirusi
sisaldavaid osa tolmuosakesi, et selles mõttes,
et kui minna nüüd kevadel või sügisel siin oma keldrit
või ruume koristama ja on teada, et seal on olnud hiired
ja rotid, siis tasuks ettevaatusabinõud tarvitusele võtta,
et kõigepealt siis teha oma uksed ja aknad lahti,
et neid ruume koristamisel ventileerida.
Teiseks panna, et respiraator sellepärast et et inimene,
nii nagu ma ütlesin, ta nakatub sellega,
et ta hingab neid viiruseosakesi sisaldavaid õhku sisse. Et tasub panna siis respiraator ja, ja kindlasti kasutada ka kindaid,
kui, kui neid jälgi koristada seal.
Ja ja kindlasti pärast siis selle puhastused ettevõtte
lõpetamist ennast ikka pesta ja väga oluline on üldse Soonoossed,
haiguste vältimisel, käte pesemine.
Et see tundub nagu täiesti tavaline, aga,
aga hügieenireeglite jälgimine ja käte pesemine on üks väga
oluline haigus või väga oluline tegur, millega haigestumist väldime. Sest väga sageli on see haigustekitaja sattumine meile ka
mustade käte vahendusel.
Haigustekitajad satuvad meie seedetrakti.
Et niimoodi, Me võime haigestuda seal monellasse.
Et, et see käte pesemine on jah, hästi hästi oluline. Lisaks anta viirusele, mis võivad veel hiirte rottidega
teiega tulla ja kui nüüd noh, on jäänud mõni
ettevaatusabinõu kasutusele võtmata inimene haigestub,
et kuidas see välja näeb, et tundub, et on nagu nina kinni
või köha. Kuidas nad on siin võib olla väga erinevaid erinevaid,
et sümptomeid näiteks leptospiroosi puhul võivad olla
sellised täiesti gripisarnased gripisarnased,
haigustunnused anta, viiruse puhul algab ta palavikuga ja,
ja niisuguste valudega peavaludega, aga sellele kaasnevad
näiteks ka neerukahjustused.
Et igal juhul, kui haigeks on jäetud, siis tuleb võtta
ühendust tervishoiuteenuse osutajaga ja vajadusel siis on ta
proovid ja, ja siis on võimalik tuvastada,
missugust ei tekita, aga on, on tegemist. Et mõni zoonoos jah, võib kahjustada meil organid
ja siis on juba inimesel tõenäoliselt vajalik pöörduda arsti poole,
et et neerukahjustus näiteks anta viiruse puhul on,
on üpris üpris tavaline ja, ja ta võib ka tõesti põhjustada
seal klomerone, priiti ja niisugusi tüsistusi,
mis inimesel noh, on pikka aega võtta aega,
enne kui ta sealt sellest haigusest välja tuleb,
nii et igal juhul, kui on haigustunnused,
siis võtta ühendust arstiga. Kas kõik hiired ja rotid on haiged?
Ei, sugugi mitte kõik hiired ja rotid nüüd seda,
kui palju nad haiged on, seda oskavad nüüd ütelda teadlased.
Et meie terviseametis jälgime seda inimeste tervist.
Ma võin ütelda, et hanta viirust on aastas umbes 20 ringis.
Registreeritud ja Lepaspiroos, mis on ka üks haigus,
mis rottidega oli seda ka umbes sama palju.
Et loomulikult see haiguste registreerimine oleneb päris
palju ka sellest, et kas inimesed on teadlikud,
kas, kas arstid mõtlevad selle peale, kas me lähme,
anname proove, pean lihtsalt külmetus või on lihtsalt
külmetus ja me võime selle kodus läbi ja me ei teagi,
millega me tegelikult kokku oleme puutunud. Aga kas sellega võib saada ka eluaegse immuunsuse,
ma tea, tuleb mulle kohe entsefaliit meelde,
et mis on ka tõenäoliselt zoonoos. Mõne haiguse puhul me saame, aga näiteks me räägime borrelioosist,
borrelioos on küll ja Soonus sellepärast,
et tema loodusperemehed on loomad ja aga selleks saada nüüd
seda borrelioosi endale loomadelt, selleks meil peab olema
see puuk, kes, kes meile selle borrelioosi sealt
loodusperemehelt inimesele toob.
Et borrelioos kahjuks ei anna läbi põdemisel immuunsust,
niiet borrelioosi põdev ta korduvalt. Aga mõni haigus tõepoolest näiteks sama anta viirus võib
anna meile läbi põdemisel eluaegse immuunsuse.
Et, et need jah, olenevalt nüüd tekitavast,
et missugune, missugune käivitab meie immuunsüsteemi selliselt,
et see kaitse oleks pikemalt tagatud ja missugune mitte? Kui nüüd vaadata veel ajalukku ja võrrelda seda kaasajaga,
siis kas meil on elu läinud ohutumaks võrreldes?
Noh, ütleme musta katkuajaga, kus olid polnud ka teadmisi meiega,
inimesed ei teadnud, et mis asjad need nüüd täpselt siis tapavad.
Mis see põhjus on küll arvati, et koerad,
kassid lõpuks tuli välja hoopis kirbud. Ma arvan, et mõnes mõttes on läinud meile ohutumaks sellepärast,
et meie teadlikkus on tõusnud.
Me teame, kuidas need Soonusse haigused tekivad,
me teame, kuidas need Soonustused haigused levivad
ja juba need teadmised varustavad meid Õigete
käitumisreeglitega ja see tähendab seda,
et meie olukord on pisut parem.
Nüüd samas me peame olema teadlikud ka sellest,
et kõik need tingimused, mis Soonooside teket nagu
soodustavad globaalne reisimine elutingimuste,
muutused, tihe, selline populatsioonide suur arvukus,
tihe üksteise kõrval olemine, me tegelikult ju näeme,
et kui inimene tungib loomade elupaika, siis tulevad need
metsloomad ka meie elupaikadesse või, või me märkame seda,
et kui hiirte populatsioon kasvab suureks,
siis nad hakkavad otsima toitu meie enda kodudest. Et, et, et selles mõttes me peame olema valvsad.
Et meil on mitmeid tegureid, mis, mis tegelikult nende
Soonooside teket soodustab.
Pluss veel see, et tegelikult kõik haigustekitajad on
niimoodi evolutsiooniliselt juba programmeeritud,
et nad peavad leidma endale ellujäämiseks võimalusi.
Et kui me räägime bakteritest, meil on bakterite vastu antibiootikumid,
Sis bakter püüab leida ka neid võimalusi,
kuidas muutute antibiootikumide suhtes resistentseks
ja siit tuleb järgmine teema. Soonoosid leviku juures me peame tegelikult jälgimas
ja antibiootikum resistentsust, et et, et tõesti,
kui inimesele või ka kui loomale on määratud antibiootikum,
siis seda tuleb võtta ja tarvitada neid antibiootikumid,
täpselt nii, nagu arst seda ette kirjutab.
Nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Et et need on, see on, see on väga selline terviklik
ja kompleksne teema ja pluss juures siin tuleb ka vaktsineerimine,
et mõnede haiguste puhul me ju saame ka vaktsineerida. Et näiteks me räägime siin maru taudist.
Et Eesti on, on marutaudivabariik.
Marutõbi inimesel, viimati tuvastati aastal 1986 ja,
ja loomade puhul on see minu meelest olnud päris selline
tore edulugu.
Et kui meil oma koduloomi vaktsineerimisel marutaudi vastu,
siis põllumajandus ja toiduamet hakkas vaktsineerima ka
looduses olevaid. Looduses olevaid peremeesorganismi, kelleks siis on kährikud
ja punarebased, et vaktsineeritakse siis nende
vaktsiinipaladega ja me tegelikult, et enam Eestis marutaudi
ei näe. Aga me peame olema valvel.
Sellepärast, et meie naaberriikides seda maru jood ikkagi
esineb ja sellepärast jätkatakse sellise puhvertsooniga
puhvertsoonis seda vaktsineerimist.
Ja jätkuvalt vaktsineerimine neid tööala inimesi,
kes võivad marutaudi ikka kokku puutuda,
nii et et meil on tegelikult Soonoosidega Soonoosite
kontrolli all hoidmiseks oma arsenal olemas,
et me peame olema piisavalt targad, et seda õigel ajal kasutada. Viimane küsimus veel lapsed ja immuunsüsteem,
ehk siis lapsed, muld, loodus, kõik see,
kui lapsed on väljas mulla sees, ikka pannakse näppe suhu,
kõike kas see tugevdab organismi või võib seal läbi.
Noh, ma ei tea, mõne haiguse saada, mida muidugi ei saa välistada. Ega seda ei saa tõesti välistada, et kui seal mullas on
olnud mõni loom, kes on näiteks oma väljaheitega jätnud
sinna mõne parasiidi siis on täiesti võimalik,
et lapselt nakatub aga me elamegi riskimaailmas ja,
ja nii nagu ma veel kord ütlesin, et ülioluline on see hügieen,
et ega me ei saa luua endale steriilsed keskkonda
ja seda ei tohikski teha, sellepärast et see need bakterid
ja haigustekitajad ka nende hulgas on ju ka kasulike bakterid. Need on osa meie immuunsüsteemist, et selleks,
et meie immuunsüsteem oleks normaalne ja toimiks õigesti,
et selleks on vaja seda kokkupuudet ka nende pisikeste
silmale nähtamatu tegelastega.
Aga kindlasti tasuks lapsi õpetada, et kas ei maksa suhu panna.
See on esimene asi ja teine asi, et enne sööma asumist tuleb
käsi pesta. Aitäh saatesse tulemast, Juta varjas terviseameti
nakkushaiguste epideemia.
Epidemioloogiaosakonna peaspetsialist ja teine teema
puudutabki seda toiduohutust, et millal,
mida pesta, kas ka näiteks pähkleid enne sööma hakkamist
või siis kuivatatud puuvilju? Puuviljade ja pähklite kasulikkusest räägitakse,
et ikka päevas vähemalt peotäis võiks need süüa.
Aga kuidas on lood sellega, et kui puhtad nad on
või kus tingimustes neid on hoitud ja kuidas neid siis enne
söömist kas pesta või mitte või võib-olla kuumutada,
keeta? Sellest nüüd juttu teeme, ja saates on teiseks
külaliseks regionaal ja põllumajandusministeeriumi
toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vaht. Ma ei tea mustuse jääke, kuidas ta kontrollijakse. Üldiselt meil on Euroopa Liidu ülene kontrollprogramm,
mis näeb ette teatud toodete kontrollimist teatud perioodi tagant.
Ja siis meil on eestisisene kontrollprogramm,
mille käigus siis võetakse proove, kontrollitakse toodete
ohutust ja ja lisaks on piiri piirikontroll,
et kui ütleme, mõne tootega on rohkem probleeme tuvastatud,
siis kehtestatakse sellele tootele tihedam piirikontroll,
näiteks kas 10 Protsenti partidest või 20
või isegi 30 protsenti partidest kontrollitakse juba piiril sisenemisel. On meil selliseid probleemseid, mida tuleb kontrollida
ja mida nagu tihedamini kasutada. Ja on sellised nimekirjad koostatud nendest ütleme teatud
riikidest tulevatest toodetest, kus siis teatud neid
saasteaineid kontrollitakse tihedamini, et neid nimekirju
vaadatakse üle ja muudetakse.
Et kas siis siseriiklikult seal nimekirjas on?
Seal võivad täitsa erinevad asjad olla, et ma ei oskagi niimoodi,
no näiteks kas seal võib olla näiteks, ma ei tea India
päritolu mingisugune toode ja millele siis on mille,
millel on tuvastatud nagu rohkem teatud saasteainet
ja sellel on siis kehtestatud rangem piirikontroll
ja samas peavad neil toodetel olema kaasas sertifikaadid,
mis tulevad kolmandatest riikidest, mis tõendavad siis et
see on kontrollitud ja et seda võib Euroopa vastavalt
Euroopa Liidu nõuetele importida.
