Tere, head kuulajad.
Juuni keskpaik on käes ja homme pööripäev algab suvi.
Mis aga toimub pööripäeva ajal looduses,
kuidas lindudel ja loomadel läheb, kuidas neid mitte häirida
ning kuidas poegade kasvatamine edeneb?
Sellest tänases saates räägime ja tähelepanekuid jagab Tartu
Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
Marko Mägi ning head kuulajad. Ootame aga teie tähelepanekuid kohtumistest lindude
ja loomadega.
Nii et vaadake oma aiad või valdused üle
ja saate ajal avame ka telefoninumbriga 611 40 40 millele
saate helistada ja rääkida oma kohtumistest,
aga samuti võib neid juba praegu panna kirja
ja näiteks huvitaja kodulehekülje peal, siis saame sealt
ette lugeda. Helipuldis on täna Villem Rootalu, mina olen Kristo taim,
soovin teile head kuulamist. Sa tuulel käeta kõigel. Või oled sa lihtsalt? Metsas. Kuula merevaiksoo ulakat. Tuulekäega kõigel hoiame sind kaugel.
Pandantsiin ongi paradiis, millest olen unistanud lauas. Siis me ei teinud. Kuidagi on juhtunud nii, et jaanipäeva aeg
või siis pööripäeva aeg on ka see aeg, kui algab puhkuste periood,
võiks nii öelda ja suured hulgad linnainimesi suunduvad maapiirkondadesse,
kellel siis on maakodud, kes lähevad lihtsalt kuhugile
suvitama ja millega nad kokku puutuvad seal eheda loodusega.
Tänases saates räägime me sellest, mis looduses toimub
ja Tartu stuudios on Tartu Ülikooli ökoloogia
ja maateaduste instituudi linnuökoloog. Marko Mägi.
Tere. Tere hommikust.
Marko, ütle nüüd, mis aeg see praegu looduses on,
kas on juba linnupojad suured või on veel niisugused väiksed,
et ei lenda, mis toimub? Alustuseks ma ütleksin võib-olla niimoodi,
et ma tahaks tervitada modervitaks lepalindu,
kes mind täna hommikul kolm 50 üles ajas
ja ei lasknud mul edasi magada.
Aga ühtlasi tänan, tänan ka teda inimlikkuse eest,
sest et nädal aega tagasi ta äratas mind juba pool kolm hommikul,
nii et et see üldiselt näitab ka seda, mis linnu maailmas
praegu toimub. Et ei ole sugugi see laulmine veel läbi.
Kuigi väga paljud linnud on pesitsusega sealmaal,
et pojad on pesadest väljas.
Kui tähelepanelik inimene kass jalutab oma koduaias,
linnas, pargis või metsas, siis tõenäoliselt kuuleb ta puude
latvades väga palju peenikest Sidinat Kädinat väga tihedat
ringi lendamist näeb.
Ja see tähendab seda, et esimesed pesakonnad nüüd lindudel
on sellises arengujärgus, et nad on pesadest kindlasti
lahkunud ja vanemad tegelevad agarasti, nende toitmisega
tassivad neile kogu aeg ussikesi noka vahele,
sest et ega linnupojad Nad on kavalad. Nii kaua, kui nad pesas on, siis nad teavad,
et vanemad niikuinii neile süüa toovad, aga peale seda,
kui nad pesast lahkuvad, siis nad üritavad siiski veel
linnuvanematelt välja manguda nii palju kui vähegi võimalik.
Nad üritavad näidata, et nad on sellised,
võib-olla natukene hädised ei oska veel väga hästi lennata,
tegelikult nad ei oskagi veel väga hästi
ja siis nuruvad vanematelt süüa välja ja vaesed vanemad võib-olla,
kes loodavad, et nüüd, kui pojad on pesast lahkunud,
saavad rahuliku vanema põlve veetma hakata,
siis pole lootustki, sest et veel paar nädalat tuleb neid
jõnglasi kantseldada, kes pidevalt nõuavad toitu juurde. Aga mida nad söövad, kas need ongi siis sääsed,
putukad, kui ma mõtlen restaste peale, siis tavaliselt on
aiaomanikud hädas, et marjad süüakse ära,
marju veel nagu ei ole. Marju veel ei ole rästad, kindlasti toituvad praegu
vihmaussidest ja kõigist teistest selg rootutest,
keda nad rohust leiavad.
Aga jah, pääsukesed, õhus lendavad linnud kindlasti püüavad
meelsasti sääski ka teisi õhus lendavaid putukaid.
Aga sellised klassikalised metsalinnud, kes toituvad puude võrades,
neile on kõige olulisem toit, kindlasti liblikaröövikud,
erinevat sorti liblikaröövikud, seal on palju palju
vajalikke valke, vitamiine, kõike, mida linnupoeg
kasvamiseks vajab. Aga väga paljud on ka läinud nii-öelda teisele ringile.
Et on alustanud teise kurna, ka tegelemist on uue portsu
mune enda pessa munenud ja hauvad neid ja,
ja peagi hakkavad siis sealt järgmist pesakonda. Aga see tähendab, justkui oleks hea aeg neile
sest muidu nad ei valmistaks, osteti. No kuidas nüüd võtta, meil on selliseid liike,
kes üsna regulaarselt kasvatavad aasta jooksul üles mitu
pesakonda poegi, näiteks rasvatihane võib heal aastal kaks
pesakonda üles kasvatada.
On päris palju rästad, kes kasvatavad kaks pesakonda meie rahvuslind,
suitsupääsuke, kui on hea aasta, kasvatab isegi kolm
pesakonda poegi üles.
Nii et see sõltub väga linnuliigist üldiselt need linnud,
kes saabuvad meile kaugelt ja lendavad kaugele katalvitama,
nemad reeglina piirduvad ühe pesakonna kasvatamisega,
aga aga sellised linnud, kes meile rohkem paiksemad on
veedavad võib-olla talve kuskil siin lähikonnas. Nendel on see korduv pesitsemine märksa sagedasem
ja kas nad nüüd sellest ka kasu saavad, seda muidugi näitab aeg,
aga neil vähemasti on võimalus kasutada seda meie
või noh, ütleme, et lühikest, aga toidurohkest toidurohke,
et kevad-suve ära ja mitu pesakonda poegi üles kasvatada. Kuidas on lood puukoristaja, aga miks ma seda küsin,
on see, et nädalavahetusel minu arvates oli see puukoristaja poeg,
sellepärast et ta lendas väga madalalt sedasi
ja niimoodi ettevaatlikult toimetas ja otsis kohta omale
ja oli väga segaduses kõigest sellest, mis ta ümber toimub.
Kuidas temaga on, tema peaks olema ka paigalind. Jah, puukoristaja on meil reeglina paigalind,
kuskile kaugele ta ei lenda.
Pojad on puukoristajad juba pesast väljas kindlasti.
Ta alustab kevadel üsna varakult pesitsemist.
Tänaseks päevaks on kindlasti puugoristajatel pojad juba
väljas ja, ja iseseisva elu peal.
Küll aga ei ole välistatud, et mõnel puukoristajale,
kellel esimene pesitsus untsu läks üritab praegu viga
parandada ja, ja siis teist pesakonda või siis järelkurna
üles kasvatada, aga, aga kas õnnestub, selles ei ole sugugi kindel. Kui tänavust kevadet vaadata, siis kevad oli meil
suhteliselt hiline.
Kui kuulaja meenutab, et millised ilmad olid aprilli lõpus,
siis need ei olnud just väga mõnusad ja soojad
ja ja seda näitavad ka vähemasti need andmed,
mis minul on kättesaadavad.
Täna hommikul vaatasin huvi pärast just üle,
millised on Tartus näiteks rasvatihaste pesitsusalgused
sellel aastal ja tuleb öelda, et see on üks läbi aastate üks
hilisemaid pesitsusalguseid. Et linnud ei läinud umbropsu pesitsema, vaid vaatasid ikka
ilma pealt ka, kas tasub või ei tasu pesitsema hakata,
sest kui ilm on ikkagi jahe, siis see tähendab,
et see aeg, kui pojad pesas kooruvad, siis tõenäoliselt äkki
sel ajal veel väga palju süüa ei ole ja ei maksa väga kiirustada,
nii et et olid vaikselt ja rahulikult, aga päris mitmed
linnud siiski jätsid ka selle kehva kevade tõttu pesitsemise
pooleli ja hülgasid oma pesi, nii et oli nii
ja naa, oli neid, kes võtsid rahulikult ja vaikselt,
aga need, kes suure hooga peale läksid, varakevadel neil ei
pruukinud pesitsus päris väga edukalt minna. Noh, panen natukene, keeran teemat, nimelt huvitaks mind
selline asi, et kuskilt kuulsin need liigid,
kes inimestega harjuvad või oskavad inimesi ära kasutada,
et neil pidavat hästi minema.
Ja kui palju oled sina tähele pannud seda,
et teatud linnud tulevad inimestele lähemale
või inimeste elupaikadele, kas siis teevad kuhugile pesa,
kus nad ei peaks tegema või toimetavad niivõrd lähedal,
et neil oleks mugav, soe ja võib-olla saaks ka süüa
ja kus ei oleks kassi? Selliseid linde on üsna palju.
Noh, inimese seisukohast vaadates jah, võib öelda,
et see lind ei peaks seal pesitsema ja tekitab tüli.
Linnu vaatepunktist on see kindlasti maailma kõige parem
koht üldse pesitsemiseks, sest et kui ta on inimesega
harjunud ja saab veel inimese käest heal juhul kuskilt toitu
näpata kas siis hooletult kuskile laua peale jäetud
või või kui näksid suvel aias midagi midagi maha budiseb,
siis kohe süüakse ära, nii et see on lindudele kindlasti
väga-väga nokka mööda. Muidugi linnud ei tea kunagi ette, milliseks pesitsuskoht kujuneb,
kui ikka sulle keegi teeb otse ukse peale pesa,
siis on tõenäosus, et inimesele see väga meelepärane ei ole
ja see pesa sealt üritatakse ära kõrvaldada.
Muidugi on kena, kui inimesed teevad seda vaikselt
ja rahulikult.
On paljud linnuliigid selliseid, kes lubavad vaikselt oma
pesa nihutada toda uude kohta kasvõi pool meetrit niimoodi,
et see inimese elu enam nii palju ei sega. Pääsukese pesa muidugi näiteks ei nihuta,
sest et tema ehitab oma pesa sellise koha peal,
et see on seina küljes kinni või lae küljes kinni
ja seda naljalt juba ei nihuta.
Aga väga paljud linnud on sellised, kes lubavad oma pesa nihutada,
seda tuleb teha muidugi väga mõõdukalt ja aeglaselt,
mitte niimoodi, et täna pesa siin ja homseks tõstan ta pool
meetrit eemale, võib-olla siis seda tuleks teha ikkagi väga
vaikselt ja rahulikult, ütleme niimoodi viie sentimeetri
kaupa päevas. Et lindu väga palju ei häiriks.
Lihtsam on seda teha siis, kui pojad on juba pesas,
sest siis on siuke kontaktlinnul pesa ka väga tugev
ja niuksed, vanem instinktid on nii tugevad,
et naljalt enam pesa maha ei pruugi.
Kui munad on pesas, siis, siis, siis tuleb natukene
ettevaatlikum olla, sest et siis on see tõenäosus,
et lind jätab pesa maha, siiski natukene suurem. Aga kuidas on lood koduloomadega, ma mõtlen siin just neid,
kas, et kui linnupojad alles harjutavad lendamist,
sest ega nad vist kohe ei, ei suuda sedasi,
et tiivad laiali ja lendavad kuhu tahavad.
Aga kerge saak. Jah, on, ilmselt on paljud kuulajad näinud kuidagi kohmakalt
lendavaid linnupoegi ja ja eks see tuleb sellest,
et nad ei ole veel piisavalt ennast treeninud,
nende tiivad ei ole piisavalt pikad, et neid väga hästi
kanda ja ka nende lennulihased ei ole piisavalt hästi välja arenenud,
et kiirelt ja vilkalt lennata nagu vanalinnud
ja nad tõesti lendavad nagu aegluubis, väga kohmakalt,
nad ei pruugi isegi oksa pääl püsida, mõnikord maanduvad,
võivad alla kukkuda ja siis üritavad jälle kuidagi üles rabeleda. Ja praegusel perioodil on nad tõesti väga kerge saak
erinevate kis erinevatele kiskjatele, kassid,
sealhulgas linnas eriti sest linnades meil kipub olema
siiski kasse, kes on vabapidamisel ja, ja on neid linde
ohustamas metsadesse õnneks probleemiks ei ole,
sest et metsades meil kas ei ole.
Küll on aga muidugi teised kiskjad nugised
ja teised pisikiskjad hea meelega püüavad ka seal linnupoeg ja,
ja maiustavad nendega, sest et see on tõesti kerge saak. Nii et kõikvõimalikud vahendid lindude elu parandamiseks
eelkõige siis oma loomadel silma peal hoidmisena ei tee
kindlasti paha.
See ainult suurendab tõenäosust, et järgmistel aastatel on
meil ka siiski linnades, linnaparkides linde küllaga. No täna oli ühes maakonnalehes juhtusin kuulama selline uudis,
et inimesed on hädas rebasega, kes siis kõnnib koos oma
poegadega tõenäoliselt pimedal ajal urust välja,
toimetab ringi ja jälle kohalikele ei meeldi sellepärast et
justkui rebane siseneks nende eravaldusesse.
Mismoodi käituda?
Kui ma kohtun loomaga veel oma lapsega pojaga,
et kuidas siin sättida seda piiri, et mitte hakata rääkima
oma eraomandist, kuhu tuleb siis kas lind
või loom? Mina soovitaks suhtuda sellesse vaikselt
ja rahulikult.
Rebased on meil tõesti muutunud üsna tavapäraseks linna
loomaks ja nende kohtamine pole mingisugune suur-suur
sündmus enam sõltub muidugi kui lahtiste silmadega inimene
linnas varem on ringi liikunud.
Mind rebane väga enam ei eruta, linnas on üsna tavaline,
aga sellel puhul, kui rebane vastu tähendab,
ega siis ei maksa küll midagi väga teha. Mina soovitan lihtsalt vaadata seda looma
ja ja nautida seda hetke, sest et tõenäosus linnas rebast
näha lähedalt on juba minu arust, et suurem kui kui
kultuurmaastikus või metsas, nii et seda juhust võiks ära kasutada.
Kindlasti ei maksa sellele loomale ligi minna talle süüa
hakata pakkuma, kuigi noored rebasekutsikad on üsna nunnud
nagu kõik loomalapsed lausa lausa tõmbavad ligi inimesi
ja tahaks väga neile pai teha, aga siiski ei,
ei tasuks unustada, et tegu on metsloomaga,
mis sest, et ta elab võib-olla asulas ja on inimesega harjunud,
aga, aga siiski ta võib kas hammustada või,
või mingit muud moodi sind rünnata. Rebased võivad ka inimesele ohtlikke parasiite kanda.
Et juba selle pärast tasub ettevaatlikult neisse suhtuda.
Aga kui keegi tuleb su enda oma hoovi, siis noh,
ei saa öelda, et see minu, minu rebane nüüd teie,
ärge teised, vaadake ärge temaga tegeleda
ja ja võib-olla mõni tõesti hakkab seda rebast toitma,
siis mina ütleksin, et, et see ei ole võib-olla kõige parem mõte,
sest iial ei või teada, mis selle toitmise tagajärjed on,
kui kogu see rebasepere seal ühel hetkel hakkab käima
ja teil on läheduses naabrid, kellele see kohe kuidagi ei meeldi,
halvemal juhul võib-olla teie naaber peab isegi kanu satute
konflikti ja siis on pärast seda konflikti klaarimist küll
ja rohkem veel. Loodusesse tasub suhtuda ettevaatlikkusega ja,
ja pigem nautida võib-olla väikeselt distantsilt teda,
mis puudutab vähemasti neljajalgseid loomi. Ma olen näinud, kuidas rebane käib Tikreid söömas,
mis oli minu jaoks täiesti kummaline. Ja see aeg on veel vist ees, kui nad tulevad aeda
ja tulevad Tikreid sööma, et ka minul on tuttavatel nii,
nii rebased kui ka kährikud Tikreid käinud söömas,
nii et inimesed peavad olema valvsad.
Kui nad tahavad Tikreid saada, siis siis tuleb õigel hetkel
jaol olla vett, mitte loomise. Aga kas praegu on see aeg, kus nad õpetavad oma poegi lindudest,
rääkisime just. Ja nii linnupoegi kui ka kui ka imetajatel on ju praegu
samasugune periood, kus väga paljudel on kutsikad,
pojad ringi silkamas ja nende eest kantakse hoolt
ja õpetatakse Need, inimesed, kes võib-olla sotsiaalmeedial
silma peal hoiavad, siis ma ütleksin, et see on juba
tänapäeval muutunud nii heaks, infoallikaks selle kohta,
mis looduses toimub.
Kui ikkagi teatud huvigruppidesse hakkavad,
tulevad postitused nii linnupoegadest kui ka loomapoegadest,
kes kuskil ringi askeldavad, siis on teada,
et et nüüd on see aeg, kus kus võib neid hulgaliselt näha,
nii sulelisi kui karvalisi igal pool ringi tatsamas
ja ja, ja võib-olla, kes just seda aega silmas peab,
et loomi näha, vaatabki selle järgi, et minna kuskile metsa,
neid otsima. Aga Need, kes on võib-olla rohkem loodusega kursis,
need teavad niikuinii, et kevad on looduses suuri sigimise
ja sagimise aeg ja praegusel perioodil on neid loomi rohkem
kui tavalisel ajal. Mul on üks küsimus veel.
Kas see vastab tõele, et kui minna metsa,
istuda kännu otsa, olla seal vaikselt ja rahulikult
tund-paar siis hakkab su ümber elu peht pihta? Vastab ja ei vasta ka.
Ma ütleksin niimoodi, et tund on isegi liiga pikk aeg võib olla.
Minu kogemus näitab, et piisab juba võib-olla 10-st minutist
ja kui sa vaikselt istud seal, siis sa hakkad nägema,
mis seal ümber toimub.
Muidugi, suuri loomi näha, imetajaid on võib-olla väiksem tõenäosus.
Aga kui sa hoiad silmad lahti ja vaatad,
mis su ümber toimub, sonett? Putukaid, sa näed kindlasti linde.
Mikroskoopiline elu su ümber on selline,
mis, mis on täiesti nauditav ja vaatamisväärt
ja mina olen ise mõelnud niimoodi, et see on täiesti
niisugune enese vaimse tervishoiupraktika,
lähed, istud kännu otsa ja oled iseendaga
ja ja teed sellist väikest vaimupuhastust,
et oled selles hetkes ja naudid ainult seda,
mis su lähiümbruses on, muule tähelepanu ei pööra
ja kui siis peaks mööda silkama põder või,
või rebane siis saad natukene siukseid, teravamaid elamusi,
eriti, kui ta peaks sul lähedalt mööduma,
siis võib-olla paneb pulsiga natukene kiiremini. Miks ta ei pane, aga kuulame siin nüüd lindude loo lindude laulu,
lausa selline lugu on olemas NUKU koori esituses
ja seejärel avame telefoni 611 40 40.
Tartu stuudios on meil Tallinn, Tartu Ülikooli ökoloogia
ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Ja tahame teada, mis toimub teie kandis,
kes kellega käib, keda kuskil nägite, kas on pojad juba
suured või, või alles väiksed. Linna tuulegi ulisega kokku tulge kullakallid suure nii
julged kiivitaja ja koovitaja siis ike ja Raul Puusepp
rabagana kassikakk ja väele väike-kärbsenäpp. Rein. Ja Riina lesbiks tilkuda ja seedri saava peaministriga. Kokkuteooria Kaur. Taastoota ja kant ja koskel, pääsuke ja. See oli siis Õigus. Kui lähela Tuure kuule, see, Tartu stuudios on linnuökoloog Marko Mägi
ja telefon, eetris on 611 40 40.
Tahame täna teada, mis toimub teie kandis
ja milliseid julgeid linde või loomi olete näinud,
kuidas neil läheb ning esimene helistaja liinil kuuleme teid. Hallo. Kaugelt helistate ja keda olete kohanud? Mul on ka päris koduseks. Ja vana pesa kukkus meil lõpuks alla, aitasime neil uue pesa
teha ja, ja Leon natiin ja nad on nii harjunud.
Algul, kui nad tulevad, ma mõistatama, et kas on sama pesa järglaseks?
No vaevalt, et vanalinnud, nii kaua. Ja siis nad lasevad ning juba lausa paarikümne sentimeetri kaugusele.
Siis ma ajan nendega tasakesi juttu, nemad kuulevad ilusasti
minu jutu ära. Tohoh, teil on lausa pääsukese talu seal. On on juba käisidki siis, kui meil, kui see suur Eesti Eesti
talupidamine uuesti algas, mis kiiresti lõppes.
Aga need pesad, isegi tolleaegseid Bechi pesasid,
on kaks tükki veel olemas.
Padi küljes?
Usute või? Ei? Usun, aitäh.
Marko, kuidas kommenteerite, kas pääsukesed tulevad tagasi
samasse kohta või on siis käib seal ka mingi võitlused,
kes saab parema pesa endale? Jah, pääsukesed tulevad reeglina ikkagi samasse kohta tagasi pesitsema,
muidugi 50 aastat.
Sama lind ei tule niikaua meil pääsukesed ei ela,
aga selge see, et kui tegu on väga hea kohaga,
kui seal on majapidamises loomi eelkõige just on sihuke
väikeste taludega tegemist, siis seal nad kindlasti võivad
väga aastakümneid järjest pesitseda.
Jaa, jaa, kui on pääsukesepesad olemas, siis tuleb lihtsalt
soovida inimesele õnne, sest et pääsukeste,
eriti suitsupääsukeste arvukus, on meil praegu Eestis langemas. Muutused põllumajanduses on olnud meil üsna suured
ja ja selliseid kohti, kus nüüd nii palju suitsupääsukesi
ühes kohas on, ei pruugigi igal pool olla. Vot siis. Ja järgmine helistaja Igor Tartust. Keerake natuke raadio vaiksemaks, tere. Natukene kajab ära ja siis.
Tahaks nagu kuulda ka, eks ole, kas, kas sa oled kuuldel,
ei oska sellepärast raadiot lahti arusaadav. Et elan siin sõbra keskuse lähedal Tartu linnas
ja ja nüüd on niisugune õnnelik, õnnelik juhus,
et, et minul on kah siis pääsukene, õigemini pääsukesel.
Tegelikult on ta piiritaja vist siin sõbra keskuse ümber,
näib, et lennata ja justkui eelmine kõneleja siis teeb kadedaks.
Et lapsepõlves on alati meeldinud vaadata,
kuidas, kuidas pääsukesed nii nii meisterlikult lendavad,
et oli kogu aeg silmad taevas. Ja selle majapidamise teeb.
See majapidamine pidi olema õnnelik.
Kellel on pääsukesed.
Et tore on kuulda, et aga, aga piiritajad on ka vägevad.
Ja eks seal kõrval on üks, üks pisikene pesakast
ja seal on seal on seal on keegi sees, nii vargsi elavad,
et et ja enam ei julge puutuda ka, et ega lähedale minna. Te peate binokli ostma ja binokliga on hea vaadata. Ja ega muud tahavad ka tegemist.
Aga mis veel? Eks ole jah, et et kui te täna räägite niisugust,
et täna on tegelikult väga tähtis õhtu et et meil on see
ajakalender segi läinud.
Et täna on see õige jaanipäeva õhtu.
Et jaanipäev, jaanipäev on ju pööripäev,
siis on kõige lühem, kui me eesti rahvakeeles räägime,
siis keeles on kirjas veel keeles on kirjas. Me nihkunud kaugemale, aga see on väga tähtis just.
Aitäh. Öelge ja uurige. Teeme nii, aitäh, seekord piirdume lindudega.
Niimoodi. Võtan veel järgmiseliste, kuulen teid. Aga kuidas teil lood on, sääskedega jõuavad nad kõik ära süüa. No kui karjamaal lähevad, siis minu mureks on kõige ilusam
otse pilk, kuidas pääsukeste parved lehmade lehmade kohal
tiirutavad ja püüavad neid kärbsed ja vot kui need parmud
hooaeg hakkab peale, siis Farmudes lehmade kõige suurem mõnu vist,
kui, kui pääsukesed nende telgede peal istuvad
ja siis need parmud, sead, servifoobiat ära korjatud.
See on hästi huvitav vaatepilt, tegelikult jah,
ja diskor lauto tulevad siis siis nad tulevad koos lehmadega
tulevad autoga pääsukesed uuesti ja, ja ühesõnaga seda seda
vaatlikult ei oska kirjeldada ka nii hästi,
aga, aga see on ikka tõesti hästi tore, aga sääskede poolevad. Mina ei teagi, et need pääsukesed nii väga palju sääski,
aga kärbseid praegus, Nad tiirutavad käsi on päris paljudel
on ju pojad juba ja ja need munakoori potsatab siit ülevalt
alla kogu aeg siin laudas.
Kui ma selle saan, et, et et aga kärbsed ajavad jah,
väga väga valjult, aga üldiselt praegu praegu sõidab arvamus,
ei ole, aga aga meil sääskedega praegust,
ma ei olnud sel aastal õieti sääski näinudki lõikuks kuigi
ma siin mõtlen siin poole kaheni öösel iga päevaga. Aga sääski on minu meelest vähesel aasta. Kuulge, aga tore, aitäh, see on nii kena kuulda,
et kuskil Saaremaal on vaidleks pääsukeste farm.
Marko, kuidas tundub? Ja seda on tõesti hea kuulda ja eriti hea oli kuulda,
et seal ka hackid taga tegid häält telefonikõnele,
nii et linde tundub seal tõesti palju olevat ja,
ja kui seal ongi tõesti nii palju pääsukesi,
siis on selge, et et sääski nad suudavad väga palju ära süüa
ja tõenäoliselt võib-olla sellepärast ka neid seal nendega
probleeme ei ole, aga muidugi Saaremaal võib-olla ma ei tea,
kustkohas, farm parasjagu on, et eks see sõltub tuulest ka,
et Saaremaal on kindlasti tuuli rohkem ja sääskedele
teadupärast tuuled ei meeldi. Aga ma hüppaksin korraks selle eelmise kõne juurde,
kui mainiti jaanipäeva, siis tõepoolest,
kui jaanipäev on meil nüüd tulemus ja kui teil on juba
lõkkeasemed valmis tehtud, siis olge head
ja vaadake väga hoolikalt üle need see põlemismaterjal,
mis te sinna olete pannud, sest et kui see on juba nädalaid
tagasi sinna pandud, siis ma võin mürki võtta,
et mõni lind on sinna sisse juba enda pesa teinud. Nii et kes. Kus siil ja võshiil head, ma ei tea, kas ta pesa tegi,
aga ta oli otsustanud, et seal on tore elada.
Ja kui juba kas sellised pudinad tekkimas,
siis me saime ta õigel ajal kätte ja peale seda ma nagu jah. Ja ühesõnaga jaanilõke tasub valmis sättida veel viimasel hetkel,
kui vähegi võimalik. Nii järgmine helistaja, Marju Villem. Kuuleme teid jälle raadioga natukene? Paar korda pääsukese pesa koos poegadega maha kukkunud
laudas aga siis ma sain kõrval tühja pessedest.
Ja siis nad ema võttis samaks. See on küll huvitav kuulda, kuidas Marko See mitu korda jah, et tema võttis omaks,
siis algul mina veel mõtlesin, kas võtab siis õhtul püüdsin
ise sääski akna pealt, siis andsid meile,
aga siis ema võttis ikonooksi. Ma kommenteeriksin seda niimoodi, et et linnud üldiselt
lähtuvalt sellest põhimõttest, et need, kes minu pesas on,
need on minu pojad või siis minu munad ja,
ja kui sinna pannakse poegi juurde, siis lindude loendamise
oskus ei ole võib-olla kõige parem ja, ja nii-öelda
tunnistatakse need pojad omaks.
Muidugi kui on tegu pääsukest, ega siis võib-olla on
mõistlikum see pesa panna niimoodi üles toestada kuidagi alt,
kas mingi lauajupiga või, või muudmoodi,
et et siis needsamad vanemad saavad ikkagi enda poeg edasi
kasvatada ja tõenäoliselt nad seda pesa maha ei jäta. Aga, aga jah, selline võõrasse pessa panek seda üldiselt.
Ma ei, ma ei soovita teha, aga muidugi, kui muud võimalust
ei ole, siis, siis seda võib teha.
Aga sinul kindlasti tuleb silmas pidada,
et valeliigipoeg ei läheks valesse pessa,
et mul on ka siin hiljuti helistatud ja küsitud,
et kas ma võin näiteks panna põõsalinnumunad linavästrikut pessa,
et siis selle peale ma olen küll öelnud,
et seda vist ei maksaks siiski teha, kuigi plaan on õlised
linde aidata, aga see tagajärgi ei pruugi sugugi hea olla. Siis järgmine helistaja, kuuleme Teed kaugelt,
helistate. Ja järgmine aasta olen mina õues aiamaa peal. Ja kes mulle õla peale on minu Tiid?
Ta tundis mind ära, Ma täitsa imestan, kuidas ta võis sedasi. Suurepärane lugu. Kuulge, Marko, kas teid ka linnud ära tunnevad,
on see võimalik? Ja see, et linnud inimesed selgeks õpivad,
selles ei ole midagi imelikku, eriti on selles osavad
vareslased muidugi, aga, aga kindlasti pääsukesed,
et inimene ta üles kasvatab, noh, omal käel üleskasvatamine
muidugi sihuke ekstreem juhus, et kui vähegi võimalik,
siis seda ei peaks tegema, aga kui tõesti muudmoodi ei ole võimalik,
siis siis seda võib teha ja pole siis ime,
kui see lind peaks ka talvitusperioodi üle elama,
et järgmisel kevadel tagasi tuleb ja, ja selle inimese ära tuleb,
siis ta võib sinna õlale tõesti tagasi maanduda,
aga aga need, kes nüüd mõtlevad, et hakkaks sisened
pääsukesepoegi kasvatama, siis hoidke ennast tagasi. Et see on üks raske ja keeruline töö ja nende pääsukeste
poegade eest hoolitsemine ei ole sugugi meelakkumine juba neile.
Noh, ütleme pipetiga toidu andmine on natukene ohtlik,
sest linnu organism on natukene teistsugune
ja kui inimesed mõtlevad, et linnul vaja juua anda,
siis seda, kui petiga teha, siis väga lihtsasti võib linnule
see vesi hoopis kopsu sattuda ja tulemus ei ole kindlasti see,
mida inimene plaanis. Ma teen ettepaneku, kuulame siia nüüd Pääsukesest loo,
sest täna on nii palju pääsukestest juttu olnud justkui meie
aedades ainult pääsukesed olekski.
Ja seejärel paluks Marko, et sa annaks väikese ülevaate veel,
et keda kuskil märgata, millised linnud selgeks õppida
ja kui nüüd tõesti linnainimene läheb siis maale siis ta
võib ju šoki saada sedasi, et kõik Sidist pidistab,
elu käib. Et kuidas sedasi noh, aru saada,
kes kus on, aga kuulame pääsukese laular. Väitel puuna. Kus taeval talust määravad? Kas teil on need asi selge, aga Tartu stuudios linnuökoloog
Marko Mägi ja mind huvitaks selline asi,
et kuhu kohta võivad veel linnud pesi teha ootamatustesse kohtadesse.
Ja kes siis? No see loetelu on praktiliselt lõputu, et kõik augud,
õõnsused, mis majapidamises on neid linnud võivad ära
kasutada eelkõige kõige selline jultunud lind,
nii-öelda jultunud on ilmselt hall-kärbsenäpp,
kes kes võib teha tõesti kas või aknalauale,
akna taha pesa ja, ja idee inimesest suurt väljagi.
Aga kõikvõimalikud ripakile jäänud kartulikorvid ämbrid
seina peale rippuma mõni vana saabas, mis kuskil seina peal
ripub sinna sisse pesa teha. Aga kõikvõimalikud augud ka masinad, mis teil hoovi peal seisavad,
kui olete otsustanud kevadel, et ma nüüd hoian paar nädalat
masinat paigal, et temaga ringi ei sõida,
siis võite avastada, et kui suvel hakkate ringi sõitma,
et seal on kellegi pesa sees. Aga kes need on, siis põhilised tegijad,
linavästrikut, tihased või ma ei tea. Just põhiliselt linavästrikut, ka tihased,
võivad ka mõni kivitäks võib kuskile mõne masina sisse
pugeda ja sinna oma pesa teha.
Aga reeglina sellised linnud, kes tõesti iga päev meil
käe-jala juures toimetab, võtavad ka varblased.
Kuigi võib-olla mõnes piirkonnas neid väga palju enam ei ole,
aga, aga varblased ka on ikkagi inimlembesed,
niiet igapäevased tavalised linnud, leevike kindlasti ei ole
näiteks selline, kes kes meile maja seinale pesa teeb,
tema läheb natukene kaugemale, kuskile kuuseheki,
tõenäoliselt. Aga kui teil on maja ümbruses piisavalt rohelust,
siis, siis seal on, ma julgen öelda, et iga majapidamise
juures on vähemasti üks pesa, see on päris kindel. Kuidas on lood lindude omavahelise?
Ma ei saa nüüd öelda võitlusega, kui noh,
siin hakkegi kuulsime, on ju ka varesed,
kes väikestele lindudele kipuvad liiga tegema,
vahel. Ja linnud on omavahel konkurendid, eriti sellised,
kelle toiduobjektid on sarnased.
Näiteks sinitihane rasvatihane on omavahel kindlasti konkurendid.
Kui nüüd vaatame toidu osas, nad konkureerivad täpselt
samale toidule.
Nad võivad ka omavahel muidugi kisklema minna,
eriti kevadel, kui on vaja pesaõõnsusi välja valida,
et kes kus pesitseda saab, siis võib selle üle kakluseks minna. Ka must-kärbsenäpp võib väga südikas olla
ja rasvatihasega kõva lahinguid lüüa, mis lõppevad mõnikord
isegi surmaga.
Need ei olegi võib-olla nii haruldased, kui ütleme
must-kärbsenäpp pungil tehasest väiksem,
aga tal on selle võrra kaks korda rohkem.
Võtkem jultumust südikust.
Aga paraku nad sageli jõu vastu ei saa, jäävad alla. Aga jah, kui vaadata suuremaid linde, siis varesed kindlasti
hea meelega rüüstavad väiksemate lindude pesi,
kui vähegi võimalik.
Aga aga eks need linnud seal vareste ümbruses oskavad ennast
teatud määral siiski hoida ka ja, ja teevad oma pesad ikkagi
nii varjatud kohtadesse, et varesed reeglina ei oska neid
sealt otsida.
Või siis sellistesse kohtadesse teevad, kust lihtsalt puht
füüsiliselt kätte ei saa, aga mõned linnud ka pesitsevad
kambakesi koos. Näiteks hallrästad, kui vares kuskil ringi lendab,
olnud tal kambakesi kallal ja ajavad ta lihtsalt minema,
nii et tal ei ole sugugi lihtne teiste lindude pesi seal rüüstata. Hallrästas on vist ka teistele hea naaber,
kui keegi tuleb, olgu see siis ka kasvõi keegi,
siis nad teevad sellist kisa.
Et kõik on jalul. Ja kõik rästad on sellised väga aktiivsed kisa
ja et kui kuskil nende jaoks ohtlik loom liikumas on,
siis kohe tõstetakse kisa ja ja sellest saavad ka
ümbruskaudsed linnud kiiresti info kätte.
Nüüd tasub valvas olla ja kui vaja, siis oma jõud ühendada
ja see kiski sealt minema tõrjuda. Kui tavaline see on, et sedasi rünnatakse? Miks ma seda küsin?
Sest paar aastat tagasi oli ta teinud pesarästas kuhugile
sellisesse kohta, kus ma pidevalt käisin
ja nii nagu mina mööda läksin.
Nii, tema hakkas sedasi pikeerima lähedalt.
Et oli suhteliselt ebameeldiv nädal aega,
aga siis läksid meie teed lahku. Jah, ilmselgelt see rästas pidas siis seda möödu,
et ehk siis sind väga ohtlikuks inimeseks,
kes loodetavasti ei ole sa Räslastele midagi kurja teinud,
elu jooksul aga, aga pelgalt juba nii lähedalt möödumine
kindlasti on rästele ohusignaale et tasub valvas olla
ja kisa tõsta, aga õnneks rästapojad kasvavad pesas
hästi-hästi kiiresti ja ja võib küll juba nii olla,
et nädala või, või seitsme kaheksa päevaga võivad rästapojad
nii suured olla juba, et nad enam väga pikalt pesas ei olegi
ja lasevad sealt kiiresti jalga, nii et siis siis rästa
vihaga tõenäoliselt lahtub. Juhul kui inimene siis ei satu seal muru sees askeldama poja ligidusse. Viimane küsimus veel marjahooaega hakkab,
pannakse võrke põõsastele marjadele.
Kui ohtlikud on nad lindudele, kes marju söövad?
Kas annaks neid kuidagi teha eemalt juba siukseid ohutumaks,
et nad näevad ära mäe varem siia tulema ja võrku kinni
ja siis on. Palju pahandust kindlasti annab neid võrke ohutumaks teha,
kui neid tähistada kuidagi silmatorkavalt,
et need tavaliselt rohelist värvi marjavõrgud,
mis puudele pannakse, need on võib-olla tõesti väga ohtlikud
ja linnud ei näe neid väga hästi ja jäävad sinna jalgupidi
kinni ja ei saa enam lahti.
Väga lihtne on öelda, et pange siukse paksema koega võrk
sinna marjapõõsa peale, et mis on kohe kaugelt eemalt näha,
et see on niisugune tugev ja, ja linnul ei ole sinna
võimalik takerduda, aga ilmselt sellist ei ole võimalik
lihtsalt puu peale panna. Ka puu ei pea sellele raskusele vastu.
Et väga head lahendust ei ole, neid linde võib seal tõrjuda igatemoodi,
aga tõenäoliselt nad ikkagi lõpuks teatud osa sellest
marjasaagist ära söövad.
Muidugi, kui kui inimene on ikkagi väga hoolas
ja kasutab tänapäeva tehnilisi vahendeid kõikvõimalikke tõrjevahendeid,
siis siis tõenäosused linnud tal marjasaagi nahka panevad,
on suhteliselt väike, aga see võrk, mis näiliselt on hästi
lihtne kaitsevahend on lindudele ka suhteliselt ohtlik. Vot. Nii ja ohtlikud on ka siis jaanilõkked, mis on varakult
valmis kuhjatud.
On sul veel midagi, mida südamele panna,
et kui nüüd pidu algab, tahaks, et jääks loodus ka alles
pärast seda, kui inimesed linna tagasi lähevad. Ma ütleks just linnainimestele, et kõik räägivad,
et on vaja minna metsa, et loodust näha.
Ärge laske pead norgu, uskuge mind, Eesti linnades piisavalt rohealasid,
kus näeb üllatavalt palju loodust.
Kui ma siin alguses ütlesin, et minge istuge metsa kännu
otsa ja viie minutiga saate siukse mõnusa elamuse kätte,
siis täpselt samamoodi võite elamuse saada tega linnas pargis.
Ma ütleksin, et minu, selle kevade kõige suuremad
looduselamused ilmselt ongi tus kesklinnast pargist,
kus praegu kujundatakse linnasalu, sest et varem oli see park,
kus ma lihtsalt läbi jalutasin, ei teinud ühtegi peatust,
aga nüüd kui ma sealt läbi käima, seda mõnusat rohurikkus
seal näen, kus on palju võililli ja kus käivad toitumas
praegu ohakalinnud siisikesed metsvindid,
toidavad seal oma poegi, see on selline pilt,
mida, mida ma ei mäleta, et ma oleks varem Tartus näinud
ja sellest ma saan võib-olla isegi suurema elamuse,
kui kuskil metsas ringi tuiates. Aitäh, Marko ja ilusat jaaniaega ning kohtume,
noh ma usun, et kui mitte ennem, siis sügisel. Nii. Ja ongi tänaseks saade läbi saanud.
Helipuldis oli Villem Rootalu, mina olen Krista taim.
Soovin teile kena esmaspäeva ja üldse mõnusat olemist.
