Vikerradio. Tere hommikust, on märtsikuu viimane teisipäev
ning huvitaja saade alustab.
Mina olen Johannes Voltri.
Paljud eestimaalased kütavad oma kodumaagaasiga,
millest valdav enamus tuleb Venemaalt Gazpromilt.
Sündmused arenevad siin kiiresti alles eile teatas Saksa majandusminister,
kuidas suured lääneriigid keelduvad Venemaalt rublade eest
gaasi ostmast olles valmis siis igasugusteks sündmuste
arenguteks gaasitarnete osas. Kremlist öeldakse aga, et kui Euroopa riigid keelduvad
rubladega maksmast, võib Venemaa oma gaasitarned sootuks peatada.
Tänases saates tuletamegi meelde ning uurime vahelduseks lähemalt,
mis asi see maagaas selline üldse on, ehk siis kuidas jõuab
praegu Eestis soojus eestlaste kodudesse
ning millist rolli maagaas seal mängib?
Miks on näiteks nii, et mõnel pool tuleb soojusgaasist,
teisel pool aga põlevkivist või turbast. Lisaks tavalisele maagaasile kõneleme täna kindlasti ka
veeldatud maagaasist ehk LNG-st.
Näiteks, kas teie teadsite, et maailma kõige suuremad LNG
tankerid on nii suured, et nende veetavast gaasist jaguks
tervelt 75-le 1000-le inimesele terveks aastaseks vajaduseks?
Nendel kütmise teemadel kõnelen ma täna kahe inimesega.
Mul on külas Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia
lektor Igor grupenski ning riiki esindab majandus-
ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
ja maavarade asekantsler Timo Tatar. Head kuulamist. Tänases saates räägime energeetikast ehk siis lihtsustatult sellest,
kuidas mõjutab sõda Ukrainas seda, kuidas saab soojus meie
kodudesse ning mis juhtub siis, kui Venemaa peaks ühel
hetkel üldse näiteks gaasikraanid kinni keerama
ning minuga nendel teemadel nüüd siin Tallinna stuudios
liitunud Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia lektor
Igor grupenski, tervist.
Tere päevast. Ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler
Timo Tatar, tere.
Tere. Alustame võib-olla kõige algusest,
ehk siis sellest, et kuidas meil Eestis üldse kodusid köetakse,
et lihtsustatult võib ju öelda, et on olemas lokaalküte
ja kaugkütet lokaalküte juba nagu nimeski sisaldub,
tähendab seda, et see soojusallikas, mis meie toa soojaks teeb,
on siis meie juures ta kuulub meile ta võib-olla ahi
või kamin või soojuspump või elektriradiaator
või ka katel näiteks kuskil kortermaja keldrikorrusel. Niiviisi kütab siis majandusministeeriumi hinnangul oma
kodusid kolmandik Eesti inimestest ja noh,
ma ütleks, et see kütmisviis on võrdlemisi lihtsalt ka
hoomatav aga kaks kolmandikku Eesti inimestest
või isegi natuke rohkem kütab oma kodu ju kaugküttega
ning ma arvan, et see kaugküttekontseptsioon on paljudele
võib-olla natuke keerulisemalt arusaadav,
et teemegi võib-olla alguses selgeks, et kuidas siis sellele
suuremale osale inimestesse soojus koju jõuab. Mis asi see kaugkütte õigupoolest on? Jah, et kaugküte on Eesti jaoks suhteliselt tavapärane
signoloogia teistkümne kaugküttetorustike Eestis
ja Tallinnas paigutatud juba tsirka 70 aastat tagasi
ehk tegelikult kaugküte oli üks osa Nõukogude Liidu
nii-öelda plaanimajandusest ja tõepoolest,
nagu sa oled õigesti maininud, et me saame küte,
hooned, kas lokaalkütte baasil ehk tegelikult kas kortermaja
või eramaja toodab soojusenergiat ise, näiteks tõepoolest
põletab mingit kütust, olgu see siis nagu õli
või maagas või näiteks pellet. Või siis näiteks toodab seda soojuspumbaga,
et väga levinud on maaküte või siis õhkküte.
Ja teine viis on kaugküte ehk kaugTsignoloogia mille puhul
soojusenergiat ehk soe vett toodetakse selliselt tsentraliseerida,
tsentraliseeritud, ehk kuskil on olemas suurem katlamaja
või suurem koostootmisjaam ja siis mööda soojatrasse
soojusenergiat tarnitakse kodudesse.
Ehk näiteks võtame Tallinna näidet, et Tallinna linnas on
kaugküttevõrk väga arenenud, meil on olemas väga suured
ja mahukad katlamajad ja koostatus jaamad,
kuidas me soojusenergiat, toode meie siis ma pakun välja,
et suuremat Eesti kortermajad ja kaubanduskeskused,
büroohooned Nemad, tegelikult tarnivad soojusenergiat just
kaugkütte baasil. Sest me inimese peale tavaliselt üks katel siis
või see jaam on. No sellele küsimusele pole raske vastata,
et ta, ta võib erineda ja ütleme niimoodi,
et Gauckyton pigem mõeldud just suuremate tarbijate jaoks,
et kaugkütte et võib-olla ei ole mõtet tuua näiteks eramaidi jaoks,
sest nende soojuskoormus on päris väike,
soojustarbimine on päris väike, aga kui on tegemist
suhteliselt sellise suure kortermaja või büroohoonega,
siis tasub kindlasti soojatrassi, ühendus
või kaugete ühendusse ära teha. Selleks, et majasid, kütt, Ta selleks kasutavad siis kaugkatlamajad,
kütust nad muunduvad kuidagi selle kütuse,
siis soojuseks.
Vaatasin neid kõige enam kasutatav kütus kaugkütte tootmisel
hakkpuit ja niiviisi toodetakse siis pool 50 protsenti kaugküttesoojusest.
Teine levinud kütus, maagaas, mille osakaal on umbes 20
protsenti ning kolmas kütus on põlevkivi,
mille osakaal on 10 protsenti. Ja siis kasutatakse kaugküte tootmiseks veel ka uttegaasiturvast,
põlevkiviõli ja muid kütuseid.
Aga miks üldse on nii, et meil on nii palju erinevaid
kütuseid vaja selle soojuse tootmiseks või nii palju võimalusi,
et millest see kütuse kasutamine üldse sõltub,
miks mõnes katlamajas põlatakse hakk puitu,
teises aga kasutatakse maagaasi. Noh, ma arvan, et peamine põhjus, miks nii palju erinevaid
kütuseid kasutatakse, on, on ajaloolised põhjused,
et et eks ikka alati uut katlamaja planeeritakse
või seda renoveeritakse, siis valitakse sinna tollel
ajahetkel kõige mõistlikum küttelahendus ju,
noh väga pikalt, et on olnud tõesti siis kas maagaas
või mõni muu fossiilne kütus siis nüüd viimase 15 aasta
jooksul kindlasti on ka riik tegelikult siin oma
toetusmeetmetega sekkunud ja aidanud kaasa sellele,
et et siis uued katlamajad, uued koostootmisjaamad
kasutaksid võimalikult palju taastuvaid kütuseid
ja noh, seda tulemust me täna näeme. Et jah, et kuskil 50 protsenti siis või isegi juba veidi
enam soojust toodetakse taastuvatest energiaallikatest,
siis kas moodsates katlamajades ja moodsates koostootmisjaamades,
et see tegelikult on olnud, et riigi, sellise energia
ja kliimapoliitika noh, selline üks eesmärk üle minna
võimalikult palju taastuvatele kütustele Eesti puhul,
see tähendab enamasti kohalik bio-biomass,
mis on taastuvenergia, mida on Eestis lihtne hõlbus koguda
ja kätte saada. Ja noh, see tegelikult Ta on olnud edu edulugu,
sest et nagu me teame, mida rohkem me toodame siis
või mida rohkem me kasutame kütuseks kohalikke taastuvaid allikaid,
seda vähem läheb raha riigist välja selleks et siis osta ma
ei tea, maagaasi või või muid vedelaid kütuseid,
mida me ise Eestis kohapeal ei tooda.
Erandiga põlevkiviõli. Ja ma täiesti nõustun temaga ja kusjuures elu liigub nii ruttu,
et kui me vaatame, mis näiteks oli Tallinnas 14 aastat tagasi,
siis aastal 2008 Me tegelikult kogu soojusenergiat Tallinna
kaugküttevõrgu jaoks oleme tootnud maagaasist
ehk tegelikult maagaasi osakaal on olnud 100 protsenti.
Ja kui me vaatame selle peale, mis oleks võinud olla tänasel päeval,
kus maagaasi hind on nii kõrge ehk tegelikult siis kaunkide
hind Tallinnast jaoks oleks ka nagu kõrge,
aga praegu maagas Tallinna kaugküttevõrgus on kõvasti
kukkunud ja ütleme niimoodi, et me kasutame neid
maagaasikatlaid nii-öelda tipukoormuse katmiseks. Ehk kui on tegemist sellise tavalise ilmaga kuskil null
kraadi või pluss temperatuur, noh nagu praegu siis meil
maagaasi tegelikult tarvis ei ole, et meil ongi puiduhakke
kohalik kütus, kodemanni kütus, mille maksumus me saame
enam-vähem kontrollida.
Ja siis selle tõttu tulebki suhteliselt hea hind tarbijate jaoks.
Aga siis, kui ilmad lähevad külmaks ehk näiteks miinus 10
miinus 20, siis me peame käivitama juba maagaasikatlad
ja siis intega läheb kõrgemaks. Nii et see, millist kütus kuskil katlamajades kasutatakse,
see nende endi otsus tulenevalt siis majanduslikest
argumentidest kunagi olnud või kas siin on mingi
geograafiline loogika, ka näiteks mingites kindlates Eesti
piirkondades kasutataksegi rohkem maagaasi
või rohkem turvast? Noh, kindlasti jah, maagaasi saab kasutada sealkandis,
kus on maagaasivõrk, et Eestis maagaasivõrk igale poole ei ulatu,
nii et kui otsida siukseid geograafilisi eripärasid,
siis jah, ütleme seal, kus on maagaasi ülekandevõrk
või jaotusvõrk, noh seal on siis maakas olnud reaalne Alt tiiv.
Teine teine teema või selline geograafiline eripära on
kindlasti see, et vaadata ta seda, et kus piirkonnas on meil
ajalooliselt olnud suured võimsad elektrijaamad
ehk siis Kirde-Eestis Eesti kirdenurgas ja seal me näeme
siis veel seda, et soojust toodetakse siis elektrijaama jääksoojusest,
kui elektrijaam kasutab siis elektri tootmiseks põlevkivina,
siis on see soojus ka nii-öelda põlevkivist toodetud soojus,
et see on nüüd see osa siis Eesti sellisest soojatootmises,
mis põleneb põlevkivil, et see, see on siis selline
kirdenurk Eestis, nii et geograafilised eripärad pluss siis
veel see, et kus siis on näiteks gaasivõrku Ma täpsustaks singi kiiresti üle, et see gaasivõrk kiiresti,
kus ta siis on.
Tallinn. Jah, gaasivõrk on, ütleme Tallinn, Tartu,
Pärnu, Rakvere, Narva, ütleme, suuremad asulad,
aga ka mitte kõik noh, kindlasti ei ole saartel gaasivõrku ja,
ja siis on mõned linnad, kuhu gaasivõrk ei ole ulatunud,
noh näiteks haapsalu. No kõige enam kasutatakse kaugküte tootmisel kütusena
hakkpuitu ehk siis lihtsustatult peenestatud puitu,
mida on saadud näiteks võsade mahalõikamisel.
Kuidas mõjutab see Vene-Ukraina sõda, seda osa soojustootmisest,
mis põhineb hakkpuidul ja millest suurem osa meie soojusest tuleb,
kas võib eeldada näiteks, et see osa on sellele välisele
sõjale kõige kindlam, sest noh, võsasid,
mida soojuse saamiseks maha raiuda, on ju terve Eesti täis? Jah, ma ütleks, et ta on kõige kindlam, aga mitte nüüd siis
täiesti puutumatusest tegelikult ka see võsa
või siis madalakvaliteediline puit, mida me siin kasutame
Eestis siis hakkepuidu on oma katlamajades,
sellest toodetakse ka ju pelleteid ja noh,
pelleteid eksporditakse ka teistesse riikidesse
ja noh, me oleme näinud seda trendi, et kui,
kui nüüd see teine, teine riik kui oma siis pelleti siis
tarbimisel seni mingisuguse osa sai võib-olla siis Venemaalt
või Valgevenemaalt ja see osa nüüd ära kukub,
noh siis ilmselt siin Euroopa Liidu sees toodetav pellet
või biomass, selle nõudlus veidi kasvab ja kui nõudlus kasvab,
siis, siis kahjuks sellega liigub kaasa ka see,
et hind veidi tõuseb, aga tõesti need hinnatõusud,
mida me siin puiduhakke puhul oleme näinud,
noh, on ikkagi noh, ta on ikkagi marginaalne võrreldes nende tõusudega,
mida me näiteks gaasi puhul oleme näinud,
tõesti, kus gaasi hind siin ütleme viimase pooleteist aasta
jooksul lausa viiekordistunud, siis noh,
biomassi puhul on see tõus olnud, siin võib olla 10 20
protsenti sellises suurusjärgus. Aga räägimegi maagaasist lähemalt Igor grupenski maagaasist
toodetakse Eesti katlamajades siis kokku umbes viiendik
kaugkütteks vajaminevast soojusest.
Miks see nii on, miks me nii palju või siis nii vähe
maagaasikodude kütmisel kasutame, kas kas maagaasiga
kütmisel on näiteks mingeid eeliseid või puuduseid võrreldes
hakkepuidu või põlevkiviga, kuidas ta nagu nende teiste
kütustega võrdluses on? Jah, kui me vaatame maagaasi koostise peale,
siis maakas peamiselt koosnebki Taanist.
Ehk metaan on selline gaas, mille valem on Chaneli
ja siis selle koostis on umbes orienteeruvalt 95 üheksa,
kuus protsenti maagaasi sees ja kui see põleb koos hapnikuga,
siis me tegelikult toodame veeauru ja lisaks tekib ka CO2.
Aga näiteks väävlioksiidi meil ei teki ja siis ei teki ka
muid oksiidi, mis tekivad muude fossiil fossiilsete kütuste põletamisel. Ehk siis ta on rohelisem.
Natuke võiks öelda niimoodi, et erinevate fossiilsete
kütuste võrdlemisel toon suhtelist nagu roheline,
aga samas ta ikkagi ei ole süsinikuneutraalne CO2 heitmeid
ikkagi tekivad.
Seega võiks öelda niimoodi, et meil maagaasi tarbimine on
leidnud kõvasti ülespoole ja üheksandate aastatel
ja 2000-l aastal veel samamoodi ja me oleme jõudnud
tegelikult oma tipu aastatel 2006 kuni 2008 kus Eesti riik
tarbinud tsirka miljard kuupmeetrit aastas,
see oli selline kõige suurem maagaasi tarbimine
ja peamiselt me olemegi maagaasi kasutanud soojusenergia
tootmiseks ehk sisuliselt kas suurtes kateldes
või siis eramaja kateldes, me oleme seda põletanud,
tootnud soojusenergiat ja siis mõõdan ennast nagu kütnud. Aga nagu Timo nägisti maininud, siis aastal 2008 on riik
võtnud ette sellised suunad hakanud toetama
taastuvenergiaallikaid hakati üha rohkem ehitama katlamaju,
mis põletavad puidu hakked ja pluss tulid juurde ka koostootmisjaamad,
et ma pole natuke selgitaks juurde, mis on koostootmisjaam,
see on, võiks öelda nimetus on elektrijaam,
millel on kaks väljundit.
Et üks väljund on elektrienergia, teine väljund on soojusenergia. Ehk toodetakse nii soojust kui ka elektrit kooliks. Võiks võiks isegi öelda niimoodi, et elekter on nagu peamine
produkti ja soojus nagu kõrvalprodukt.
Ja meil on Tallinnas näiteks olemas lausa neli koostootmisjaama,
mis toodavad elektrienergiat kuga soojusenergiat.
Ehk siis aastal 2008 me hakkasime üle viima oma katlad
ja koostootmisjaamad puiduhakkele.
Ja nüüd me oleme jõudnud sellise olukorda,
kus 14 aastat tagasi, et 2008 meil tarbinud tsirka miljard
kuupmeetrit maagaasi, aga nüüdse tarbimine on kukkunud poole võrra. Ehk tegelikult praegu on tarbimine on tsirka pool miljardit,
ehk me tegelikult sellise perioodi jooksul suutsime alandada
maagaas tarbimispäris kõvasti. Ja kogutarbimine Eestis on kuskil pool miljardit aga kogu
soojusenergiatarbimine või kui suur osa see pool miljardit,
nagu näiteks soojusenergiast. Ütleme niimoodi, et peamiselt me kasutamegi maagaasi
soojusenergia tarbimiseks Sosnergi vabandust tootmiseks valesti.
Me oleme kasutanud seda ka elektrienergia tootmiseks,
nüüd nii väga ei kasuta.
Aga lisaks maagaas on leidnud ka kasutust peale
soojusenergiat tootmist ka transpordisektoris.
Ehk kui te vaatate õue sisse näiteks näete,
et meil paljudes suurtes linnades, näiteks Tallinnas,
Narvas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Rakveresse
ja nii edasi, meil ühistransport sõidab maagaasiga. Tegelikult saate neid bussi päris hästi eristada.
Meil peaks olema selline väike kast katuse peal,
see ongi nagu surugaas ehk tegelikult maagaas,
mis on surutud kokku teatud rõhuni.
Ja lisaks meil maagaas leiab kasutust ka tööstuses.
Ehk meil on päris palju tööstusi, mis kasutavad maagaasi oma
erinevates põletusseadmetes, kus toimub otse põletamine.
Et näiteks me toodame juustu, toodame piima,
toodame leiba, toomiga, toodamegi klaasi tegelikult maagaasi baasil. Ehk võiks öelda niimoodi, et peamine allikas,
kus meil maagaas on kasutuses, ongi soojusenergia,
aga lisaks ka transpordisektori, tööstus. Nii palju, võib-olla täpsustan, et enamik neid linnaliinibusse,
mis sõidavad gaasil, sõidavad tegelikult siis rohegaasil
või siis või siis Eestis kohapeal toodetud biometaani.
Me oleme ka siia tegelikult riigina viimasel paaril aastal
päris palju panustanud et suurendada siis sellise tavapärase
gaasi tarbimise kõrval, no kus me tegelikult tahaksime
tarbimist ju isegi vähendada, sest see on ju raha saatmine
riigist välja suurendada just siis kohapeal toodetud
biometaani osakaalu. Ma saan aru, et kuni 2014. aastani sõltuski Eesti
sajaprotsendiliselt Vene gaasist täpsemalt siis vene gaasi
just Gazprom siis aga avati Leedus veeldatud gaasi
ehk LNG terminal ning see võimaldab seda vedeldatud gaasi
tuua ka teistest riikidest, noh peaasjalikult Norrast,
aga teada on ju ka see, et need gaasilaadungi gaasilaadungit
Leetu jõudnud isegi nii kaugelt riikidest nagu seda on
Nigeeria näiteks. Et sellest on ju nüüd ka viimastel päevadel ajakirjanduses kõneldud,
kuidas Eesti kaalub LNG terminali Paldiskisse?
Täpselt samamoodi kaalub Saksamaa omale LNG terminalide ehitamist,
et teemegi nüüd võib-olla järgmise sammuna siis selgeks selle,
et mis asi see vedeldatud maagaas LNG siis üldse on
ning kuidas erineb tavapärasest maagaasist. Ja et ajaloolised gaasitranspordi transporditi mööda torusid
ehk kuskil olid maagaasi leiukohad näiteks narr Norras
või näiteks Venemaal ja siis on selline klassikaline viis,
kuidas maagaas transporditakse leiukohast,
ehk kuskil võetakse üles kas maa seest või kuskil ookeani
või mereseest puhastatakse, töödeldakse ja siis mööda
torusid mööda suuri torusid transporditakse näiteks
Euroopasse ja selleks, et see gaas liiguks mööda torusid. Vahepeal tuli paigaldada sellised kompressorjaamad,
ehk mida suurem maagaasil rõhkkond, seda suurema gaasi kogus
saab transportida.
Seega näiteks kui gaas liigub Venemaalt Euroopasse,
siis teatud kilomeetrite tagant, umbes orienteeruvalt 300
kilomeetri tagant paigaldatakse kompressorjaamad,
mis elektri baasil suurendavad gaasi rõhku
ja siis gaas liigub edasi. Ehk tegelikult selline levinud viis, kuidas maagaasi
transporditakse ja ilmselt kõige odavam viis
ja kõige odavam just.
Aga siis liikudes tagasi sinna LNG juurde,
ehk siis kui selline klassikaline viis gaasitranspordi
inimeseks on siis mööda torusid siis kui näiteks
gaasileiukoht on kuskil Norras või näiteks Nigeerias,
Kataris siis ehitada trassi või gaasitrass kuskil Euroopasse
või Eesti on suhteliselt keeruline. Seega mõeldi välja selline tehnoloogia, kus gaas võiks öelda
niimoodi suurte külmikute abil jahutatakse maha
ehk tavalistes temperatuuris dema temperatuur muutub
temperatuuriks miinus 162 kraadi, et väga külm.
Ja siis tänu sellele temperatuur läheb nii kõvasti allapoole,
muutub ka tema maht.
Ehk võiks öelda niimoodi, et kui teil on olemas maaga tavaolukorra,
siis seda näiteks 600 kuupmeetrit, aga kui te jahute teda
maha ehk muundute LNG, eks siis on tegemist vaid ühe kuupmeetriga. Ehk tegelikult Elengi maht võrreldes tavalise maagaasiga on
600 korda vähem.
Ja see on ka tegelikult see eelis, et kuskil Kataris,
Nigeerias või Norras jahutatakse gaas maha Ta muutub
eeldatud olekuks, siis pumbatakse näiteks kuskile kuskile
laeva sisse.
On olemas sellised spetsiaalsed laevad, mis transpordivad
Sebe LNG-d ja siis samas olekus temperatuuriga miinus 162 kraadi. Seda näiteks transporditakse kuskile Eestisse
või Saksamaale seal juba maismaa juures Re klassifitseeritakse,
muundatakse jällegi selliseks gaasiolekuks,
ehk gaas paisub jällegi tema maht suureneb
ja siis seda saab uuesti lasta torusse ehk tegelikult LNG
baasil me saame juurdepääsu teistele allikatele
ehk mitte ainult sellele, mis tuleb meil näiteks Venemaa
kaudu vaid tegelikult näiteks gaasile, mis avastatakse
kuskil nagu teises riigis. Aga sisuliselt on seesama maagaas lihtsalt teisel kujul. Sama aga peab arvestama ka sellega, et erinevates
leiukohtades on tegelikult maagaasi koostis ka erinev. Ma vaatasin ka huvi pärast järele, et need suuremad tankerid
on ikka päris suured ju, mahutavad isegi üle 250000
kuupmeetri seda veeldatud maagaasi millest võib täitsa
jätkuda umbes 75000 inimese aastaseks gaasivajaduseks.
Et need tankerid on need laevadel massiivsed. Ja on küll jah, et 250000 kuupmeetri seda,
mis ta on, need kõige suuremad q Mäksid,
aga selline standardsuurusega väga levinud LNG tanker on
160000 kuupmeetrit LNG sisened, tõesti, kui see 160000
kuupmeetrit LNG, et siis üles soojendada
ja tema maht 600 korda kasvab, siis, siis võib öelda,
et Eesti gaasi tarbimise katmiseks aastase gaasi tarbimise
katmiseks piisab viiest sellisest laevast,
et sinna ühte laeva mahub siis gaasi normaalolekus umbes
miljardi kuupmeetri jagu, et need on tõesti väga massiivsed
mahud ja võib-olla teine asi, kui ma Igor juttu natuke täiendan,
et mida see LNG tulek turule on tähendanud,
et kui varasemalt oli selline maa, kas ikkagi üsna ikkagi
lokaalne kütuseta jõudis sinna, kuhu toru ots jõudis
ja seal ta tihtilugu oli siis ka nagu ütleme konkurentidest
parem kütus. Aga noh, tema hind oli ikkagi noh, dikteeritud sellest ühest tarnijast,
kellele see toru piltlikult kuulus ja kes sinna gaasi sisse
pani siis LNG tulek on muutunud, et ka maagaasi siukseks
globaalselt kaubeldavaks energia energiaks
või energiaallikaks üks.
Ja see on kindlasti suurendanud ühest küljest siis ka
maagaasi hinnakõikumisi, et me oleme näinud,
et maagaasi hinnad võivad siin ka siin päeva sees oluliselt
kõikuda ja noh, selle põhjus on see, et maagaas on muutunud sarnaseks,
nagu nafta on, eks ole, et ongi globaalselt kaubeldav üks
osa tuleb mööda torusid ja teine osa r suurem osa liigub
mööda maailma, meresid nende LNG tankerite ka,
nii et see on see selline suur põhimõtteline muutus,
mis, mis LNG on kaasa toonud. Kuulame natuke muusikat ja siis räägime lähemalt sellest,
kuidas LNG võib Euroopa Venemaa kütkest päästa. Tallinna Riia ja Sleek kopter meil täna jälle meelitanud
siia uimas tüdrukud, vendadel see täna jälle ei ole,
siin k-d. Mulboolitan soos ta jälle kanister ringi.
Täna jälle koos kaasgui horisont kuvab siis kaagid ära,
lähevad päev koidab uus. Ja tõmbaagid. Mina olen Johannes Voltri, kõnelen täna saates soojusest,
energiast ning laiemalt sellest, kuidas sõda Ukrainas
mõjutab seda, kuidas ja kust me energiat nagu näiteks gaasi
siis Eestisse saame ning vestlen sel teemal Tallinna
tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi lektori Igor
grupenskiga ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
asekantsleri Timo Tatar iga.
No me rääkisime sellest, kuidas kaugküte toimib,
millistest kütustest üldse soojust toodetakse,
mida see maagaas endast kujutab ning jõudsime lõpuks siis
veeldatud maagaasi välja LNG välja toome nüüd sellesse
keskust ellu natuke rohkem seda geopoliitilist tasandit,
et Euroopa Liit suudab ise toota ju vaid kümnendiku oma gaasivajadusest. Kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel toodeti Lääne-Euroopas
gaasi umbes sama palju kui ka tarbiti.
Aga siis ühel hetkel Põhjamere gaasimaardlad said tühjaks
ning Holland otsustas ka, et sulgeb maavärinate tõttu oma gaasimaardlad.
Ning Euroopa liit tänasel päeval.
Seega peabki sisse üheksa kümnendikku oma gaasivajadusest.
Umbes 40 protsenti importis Euroopa liit 2019. aastal
Venemaalt 16 protsenti tuli Norrast, kaheksa protsenti Alžeeriast,
viis protsenti Katarist ja ülejäänud 30 protsenti mujalt. Et kui me nüüd räägime täpsemalt Eestist,
siis kui sõltuvad me tänasel päeval siin väikeses Eestis
Vene gaasist, oleme? Tõesti nagu siin saates varem öeldud aastani 2014 oli meie
siis kogu kaassisuliselt pärit ühest ühelt tarnijalt
ehk Venemaalt, et pärast 2000 neljateistkümnendat aastat,
kui Leedus Klaipedas valmis LNG terminal,
siis siis olukord veidi muutus ja on aasta-aastalt olnud erinev,
aga võib öelda, et siin viimastel aastatel on nii,
et umbes 80 85 protsenti Eestis tarbitud gaasist on
jätkuvalt pärit Venemaalt ütleme selline,
sõltuvalt aastas kuskil 20 võib-olla 15 protsenti tuleb siis
läbi Klaipeda terminali siis üle maailma,
eks ole, et nagu öeldud, LNG globaalselt kaubeldav. Aga tehniliselt ütleme Klaipedas asuv terminal.
Kui me ütleme, lihtsustame, võtame sellised,
et gaasi sellist süsteemi piirangud ära võiks katta,
siis ütleme Eesti, Läti, Leedu ja Soome aastasest gaasivajadusest,
noh, kuskil 50 protsenti, et tegelikult pool gaasist,
isegi parima tahtmise juures meie tänaseid mahtusid
tarbimise mahtusid arvestades peaks jätkuvalt tulema
Venemaalt lihtsalt see Klaipeda terminal,
noh kui ta seal aasta läbi töötab, võtab seal nii-öelda
järjest laevasid vastu ei suuda rohkem taas gaasistada kui
umbes poole siis selle meie turupiirkonna tarbimisest. Ja ma täpsustan üle, et tuleb suur laev Norrast
või Nigeeriast, kas või Klaipedas ja Klaipedast,
kuidas see siis Eestisse. Jah, ütleme Klaipedas on siis kalda ääres selline noh,
piltlikult teine samasugune LNG tanker, millel on lihtsalt
see eripära, et tal on peal siis ka taas gaasistamise seade
ehk siis seade, millega on võimalik see LNG siis üles
soendada selle maht siis, eks ole, nagu hiigelütles kasvab
600 korda, siis ta pumbatakse gaasivõrku
ja siis kompressoritega viiakse siis tarbijateni
ja kui tarbijaid hetkel sellises mahus ei ole,
siis ta pumbatakse siin meie piirkonnas olevasse Läti
maa-alusesse gaasihoidlasse, kust ta siis seisab,
võib-olla noh, kuid kuni teda talvel siis vaja läheb. Igor grupenski, mida see endaga kaasa tooks,
kui Venemaa otsus otsustakski oma gaasitarned Eestisse
näiteks homme lõpetada või siis olulisel määral vähendada,
milline mõju sellel Eestile oleks, kas see tähendabki
näiteks siis, et viiendik Eesti kodusid,
kus seda maagaasi kasutatakse, jääksid kütmata? Jah, tõepoolest peaks mõtlema selle peale,
et kes meil maagaasi kasutab ja millal nad kasutavad,
et äkki tõepoolest õnneks ei juhtunud selline olukord,
et praegune sõda Ukrainas ongi toimunud kytteperioodi lõpus juba,
ehk praegu on meil käes juba märtsi lõpp,
kuskil aprilli keskpaigas me juba lõpetame oma majade
kütmist ehk lülitame kütte kütet välja ja maagaas ongi peamist,
kasutad kasutamisel nii-öelda majade kütmiseks,
aga ma arvan, et me peaksime väga hoolega mõtlema selle peale,
et mida me teeme järgmisel kütteperioodil
ehk mis algab kuskile orienteeruvalt septembri keskpaigas
või septembri lõpus või oktoobri alguses,
et juhul kui praegune olukord jätkuvalt kestab,
siis tõepoolest ei saa välistada olukorda,
kus maagaasivoogu ida poolt rohkem ei tule. Ja siis jääkski, kui talvel see juhtuks või enne talve
siseks põhimõtteliselt viiendik eesti kodudest kütmata. Ja aga ma tahaks võib-olla vaadet natuke minevikku,
et mul endal on kukkunud nii välja, et 16 aastat tagasi ma
olin ise tööl firmas Eesti gaas, ma olen tegelikult dispetšer,
kes jälgis meie Eesti gaasivoogusid, et kust meil gaas tuleb,
pidin suhtlema ka vene gaasifirma kolleegidega,
et mis rõhu kannata gaasimile annavad ja nii edasi,
et noh, see gaasisüsteem nägi välja niimoodi,
et Eesti oli selline tupikriik ehk Värska
ja Karksi ja Narva juures, Venemaa andis meile gaasi teatud
rõhuga ja siis pidin jälgima seda, et see gaas nõutud rõhuga
jõuaks tarbijateni. Ja kui äkki kuulajad mäletavad, siis aastal 2006 jaanuaris
oli tegelikult väga külm Talf, et oli tegelikult läbi aegade
kõige külmem talv, oli vist miinus 25 miinus 30 oli väga
külm ja mida külmemaks temperatuur läheb,
seda tegelikult suurema gaasi kogusime, kava jäme
ja kui jällegi meie kuulajad mäletavad, siis aastal 2006
jaanuari juhtus esimene õnneks tol ajal veel ka siis seda
Ukraina ja Venemaa vahel. Ja ta juhtus selle tõttu, et ajalooliselt gaasitrassid,
mis viivad Venemaa gaasi Euroopasse, on ehitatud Ukraina
ja Valge-Venemaa territooriumil ja siis Ukraina
ja Venemaa vahel tekkisid pinged tariifi osas,
ehk Ukraina väitis, et tariifitasud on liiga väiksed.
Venemaa vastupidi ütles, et tariifitasud on liiga suured
ja siis see lõppes sellega, et jaanuaris 2006 peatud
gaasivoog Euroopasse ehk tegelikult Venemaa,
Euroopa ei ole saanud 75 protsenti nõutud gaasi kogusest,
ehk tegelikult see olukord juhtus 16 aastat tagasi. Et õnneks Eestit väga kõvasti mõjutanud,
aga tänu sellele ka Eesti sai tegelikult gaasi palju
väiksema rõhuga, kui me tahtsime.
Ja ma mäletan, et ma olin dispetšer, siis me pidime kell
viis hommikul tegime sellise väikse kriisikoosoleku
ja arutama, et noh, eks loomulikult ülemust arutasid,
et mida nad teevad ja olid optsiooni, kas nad lülitavad siis
eratarbijad gaasist välja, ehk tegelikult siis eratarbijad,
kes kasutavad kodus maakaasi või siis suuremat katlamajad
ja siis kukkuski nii välja, et suured katlamajad pidid üle
minema teisele reservkütusele, milleks Olissis masuut tol ajal. Seega võib-olla õppida sellest asjast, mis on olnud,
et nüüd meil on pool aastat, et mingid tegevused ettevõtte
ja need tegevused võiksid olla sellised,
nagu Dima mainis, me saame teatud koguse gaasi ikkagi
tarnida meie tarbijatele, et need võiksid olla sellised
nii-öelda kaitstud tarbijad ehk tarbijaid,
kellel tegelikult teist võimalust ei ole,
ehk näiteks kodus on maagaasikatel, teiste allikat ei ole
ja kui gaasivoogu peale ei tule, siis ma lihtsalt ühe
päevaga külmub ära. Seega me peaks mõtlema selle peale, et kas me saame
olemasolevad katlamajad üle viia teisele kütusele
ja kõige lihtsam viis, kuidas need teha,
üle viia põlevkiviõlile.
Et te olete maininud, et me kasutame kaugküttes puidu hakked,
me kasutame maagaasi ja kastmega põlevkivid.
Aga 10 protsenti oli, eks põlevkivi just,
aga Ida-Virumaal, Kohtla-Järvel, Kiviõlis
ja Narvas me tegelikult toodame põlevkivi iilit. Ehk tegelikult see on selline produkt, mis on toodetud
põlevkivi baasil ja ta on suhteliselt sarnane oma vabaduste
poole pealt naftaga.
Ja tegelikult põlevkivi saab väga hästi kasutada
gaasikatlamajades ehk võib-olla vajalikud mõned väiksed renoveerimistööd,
näiteks on vaja võib-olla põletit vahetada,
veel mingisugused teised seadmed üle vaadata,
aga meil on selleks poole aastat. Ehk me peaks mõtlema selle peale, et kõik katlad kui
suuremat katlamajad, mis meil kasutavad praegu maagaasi kas
neid saab erandolukorra puhul üle viie põlevkivile? Siit tuli nüüd soovitus Igor gruplenskilt,
kuidas järgmisel talvel olla köetud.
Timo Tatar, te olete majandus ja
kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler.
Euroopa liidul, ma saan aru, on juba plaan niikuinii
2030.-ks aastaks sõltuvus Vene fossiilsetest kütustest lõpetada.
Mis see plaan siin Eestis on, kuidas me punkt üks järgmisel
talvel hakkama saame ja punkt kaks, kuidas me siis ennast
võõrutame sellest Vene gaasist? Jah, et võib-olla Igor jutu täienduseks kõigepealt,
et tõesti Euroopa Liit ja tema energiapoliitika on alati
kriisidest õppinud, et sedasama Igori meenutatud esimene
gaasikriis aastal 2006 2007 talv, kui ma eksi,
tõi euroop juba liitu selle teadmise, et me peame kiiresti
vähendama energiasüsteemis sõltuvust ühest tarnijast
ja noh, tänu sellele tegelikult me oleme tänaseks jõudnud olukorda,
kus meil on olemas Baltic Connector, meil on kohe valmimas
Leedu ja Poola vaheline gaasiühendus ehk täna ei ole nagu
selliseid tupik, kuid enam energiasüsteemis kus
gaasivarustus saab tulla ainult ühelt poolt,
nii nagu ta oli 2006, ehk tegelikult on riikide vahel täna
gaasivõrk oluliselt paranenud ja arenenud
ja gaasi on võimalik see baltikumi mööda toru juba sellest
aastast tegelikult saada ka Poolast näiteks. Samas võib väita, eks ju, et see areng ei ole toimunud
piisavalt kiiresti, sest viiendik meie kodudest ikkagi sõltuvad. Just, ja loomulikult säänse süsteemi pool,
eks ole, et hea meel, hea teada, et, et meil see süsteem
võrreldes 2006.-ga on väga palju mitmekesistanud enam
Euroopa liidus selliseid tupikuid ei ole,
kus kogu kaasühte liikmesriiki tuleb ainult ühest riigist,
nii et see annab nagu teatud võimekust kriiside ajal,
siis noh, gaasi, Baltikumi ja Soome saada ka näiteks Poola suunalt.
Aga mida meie nüüd konkreetselt nüüd vastu järgmist talve teeme,
et täpselt seda teemegi, mida, mida ka Igor siin soovitas,
et räägime täna kaugkütte ettevõtetega, soovitame neil üle
vaadata siis selle võimekused et ja katsetada seda võimekust. Kas ja kui kiiresti on võimalik näiteks siis maagaasi
tarbimine asendada vedelkütustega näiteks põlevkiviõliga,
et näiteks noh, näiteks Tallinna linna suur osa gaasi siis
kasutusest sooja tootmiseks on võimalik üle viia üsna
hõlpsasti vedelkütustele ja teistes linnades ka.
Aga noh, teisest küljest me ühest küljest nii-öelda tekitame
seda paindlikkust, et vajadusel siis kiiresti gaasi
tarbimist seal, kus võimalik on asendada ütleme ajutiselt. Aga teisest küljest me valmistame ette seda,
et meil seda gaasi oleks vajadusel siin piirkonnas rohkem.
Et me oleme valitsusele ette panemas siis ettepanekut luua
ka riiklik, selline gaasivaru, ehk ehk ennekõike selline
esimene plaan on see, et me sellesse olukorda jõuaks,
kus me peaksime hakkama siis talvel kiiresti gaasi tarbimist vähendama,
et me teeme täna ettevalmistusi selleks,
et meil see gaasi varustus oleks igal ajahetkel olemas
ja selle plaani üks osa, millest on ka meedias palju räägitud,
on siis see, et et siia piirkonda luua ka siis täiendav
LNG-vastuvõtmise võimekus. Nii et jah, plaanil on kaks osa ühelt poolt suurendada
paindlikkust tarbimise osas ehk siis kriitilises
situatsioonis olla valmis selleks, et seal,
kus võimalik gaasi tarbimist on võimalik asendada teiste
kütustega kasvõi ajutiselt ja teine pool on siis see pool plaanist,
kus, kus ma siis suurendame riigi gaasivarusid
ja tegeleme sellega, et siin oleks võimalik siis kiiresti ka
täiendavat Ellangijad juurde saada. Jah, tõepoolest täiesti nõustun nende meetmetega,
mis on planeeritud, aga meil on olemas kaks veel võimalust,
et üks on energiatõhusus, milles Timo maininud,
et kui tegelikult me vaatame meie elamufondi peale,
siis noh, siis olid sellised nagu vanad paneelmajad,
mis on seisnenud juba siin kuskil 40 aastat,
50 aastat ja siis, kui neid ehitati, tegelikult keegi ei
mõelnud energiatõhususe peale ja kui te vaatate ringi,
siis suht palju maju on veel soojustamata
ehk tegelikult kui maja saab soojustatud,
kui maja küttesüsteem on vahetatud, kui maja soojussõlme renoveeritud,
siis noh, tsirka, ma ei tea, kas tsirka kuni poole võrra,
nii saab tegelikult tema soojustarbimist vähendada. See on üks võimalus ja teine võimalus, et meil on küll
olemas väga arenenud Kaukkide võrk, aga samas on väga palju näiteid,
kus Kaukkide võrgu juures, kus on olemas säärane konkide võrk,
selle juures seisab tarbija ja suurtarbija kes kasutab
jätkuvalt näiteks maagaasi.
Et meil on väga palju suuri tarbijaid, kes isegi Kaukkide
piirkonnas jätkuvalt on kasutamas maagaasi
ehk äkki ka sellega meil tekib võimalus liita neid Kaukkide
võrguga ehk mida suurem tarbijate arv on olemas Kaukkide võrgus,
seda väiksem hind peaks olema tarbijate oksast,
tekib selline mastaabiefekt ja pluss sellega me tegelikult
alandame ka maagaasitarbimist, näiteks Ülemiste keskus,
Zemani kasutab oma gaasikatlamaja endale oma gaasikatel aga
utiili tase on just eelmine aasta toonud sinna kõrvale suure
magistraal see kaugküttevõrku siis tee üks näiteks
kaubanduskeskusesse kohe kõrval ka maagaasi peale
ja neid näidanud päris palju minu arust Kristiine keskus ka
siiamaani kasutab maagaasi, ehk tegelikult ma arvan,
et lihtsalt ajalooliselt, kui need keskused ehitati,
siis gaas oli tol ajal ikkagi parim viis,
kuidas, kuidas toota soojusenergiat, aga praegu on äkki
olukord muutunud ja just see julgeoleku ja varustuskindluse
aspekt on kategooriline. No hinnani me jõudsime ka tegelikult juba võib-olla lõpuküsimuseks,
et maagaasi hind ning sellest tulenevalt ju ka kaugkütte
hind Eestis on viimase poole aasta jooksul kasvanud ikkagi
väga korralikult.
Kas kogu selles protsessis Vene gaasist võõrdumises on
mingitki lootust, et kaasmuutub meie jaoks tulevikus tagasi
odavaks või on need gaasi hinnad energiahinnad praegu siin
ikkagi selleks, et jääda? Jah, no ma arvan, et siin kindlasti ühtegi nii tarka
eksperti ei ole, kes oskab seda lõpuni öelda,
me saame üksnes vaadata seda, mida teevad,
et siis tulevikutehingute hinnad gaasiturul
ja noh, tegelikult seal on näha, et nüüd jah,
mõnda aega on need gaasi hinnad sellisel tasemel nagu praegu,
et seal kuskil 100 eurot megavatt-tund, võib-olla 80 eurot megavatt-tund,
aga siin paari aasta kauguses tulevikus on võimalik täna
juba teha tehinguid, kus gaasi hind on jälle seal kuskil 30
eurot megavatt-tund. Nii et noh, tegelikult ütleme selline energia ka kauplejate
selline konsensus on täna ikkagi see, et need sellised
keerulised ajad lõpevad ja tulevikus ollakse valmis müüma
gaasi ikkagi jälle kordades madalama hinnaga,
kui need hinnad meil praegu on. Kuidas Tallinna tehnikaülikooli poolt see vaade on,
kas kaasvõib muutuda tagasi vanaks, heaks,
võrdlemisi odavaks kütuseks? No ütleme niimoodi, kui vaadata sellist nagu pikemat perspektiivi,
siis me kõik liigume ja kliima neutraalsuse poole,
ehk tegelikult linnad on, paljud linnad on juba avalikustanud,
et teatud aja pärast nad puutuvad kliimaneutraalseks
ja kui selle peale mõelda, siis ka sinna sisse väga ära ei mahu,
sest selle põletamisel tekivad ikka keskkonnaheitmeid.
Ja kui näiteks vaadata suuri Kaukkide võrki näiteks ka Tallinn.
Meil on soojusenergia, Tallinna kaugküttevõrgus on toodetud
peamiselt puiduhakkega, lisaks Me põletame Iru Elektrijaamas
jäätmeid tootes soojusenergiat. Aga tõepoolest tipukoormus on kaetud maagaasiga.
Aga ma tean, et praegu on käimas uuringud
ja analüüsid ja pole selliseid isegi ettevalmistus tööd.
Et seda gaasi osakaalu saaks asendada muu viisiga.
Ja selleks viisiks on soojuspump.
Ehk on võimalik paigaldada sellised väga mahukad suured soojuspumbad.
Ma tean, et on plaan kasutada Paljassaare reovett,
et meil on tegelikult päris suur jovia potentsiaal
paigaldamist soojuspumpa, tõstame temperatuuri nõutud
tasemeni ja siis laseme seda soojusenergiat Kaukite võrku
ja lisaks meil on jätkuvalt kasutamata Mervee potentsiaal,
et saab ka paigaldada soojuspumba baasil. Ja kui me mõtleme selle peale, et see oleks nagu selline uus
innovatiivne lahendus, siis päris nii ei ole.
See on juba tänasel päeval kasutuses näiteks Soomes,
Rootsis, et tegelikult me saame lahendusi ilusti sinna
juurutada ehk kui mõelda sellise perspektiivi peale,
siis äkki ongi suurte kaashindade puhul õige aeg üle minna
teistele kütustele. Nii et võimalusi on Igor grupenski, Tallinna tehnikaülikooli
energiatehnoloogia lektor ning Timo Tatar,
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler.
Aitäh teile mõlemale.
Aitäh teile, aitäh. Mina olen siin Tallinnas, aga linnulennult 160 kilomeetri
kaugusel umbes on minust novaatori teadustoimetaja Juhan
Hellerma Tartus.
Tere hommikust.
Tervist. No tänane tuli huvitaja huvitaja,
saade tuli selline energeetikasaade energiasaade
ja ma saan aru, et tegelikult energiast,
täpsemalt siis laine-energiast saame lugeda ka novaatorist. Sel nädalal ja täpselt laine-energiast saab täpsemalt juba
kas täna või homme lugeda, aga, aga nii-öelda eeltutvustuse
korras siis nii palju, et Tallinna tehnikaülikooli teadlased
võtsid siis konkreetsemalt ette, et vaadata,
kui head võimalused on Läänemeres laineenergia tootmiseks.
Ja oluline on, et tõesti, et praegu veel selliseid toimivaid
tehnoloogiaid ei ole, mis on juba kasutuses aga perspektiiv
on siiski olemas. Ja tehnoloogiat andis vaja just nimelt kohandada need Läänemeretingimustele,
kus laine võrreldes ookeaniga on oluliselt väiksem
ja nõrgem. Et see on ka mõistetav, sest et laine ikkagi
kasvab tuule toel ja mida avaram on see merepind,
kust ta saab nii-öelda kasvada ja, ja jõudu koguda,
siis seda suuremaks see lainega kasvab ja Läänemeres siis on
tõesti see võrreldes ookeaniga oluliselt väiksem.
Aga siiski on teadlased optimistlikud, et,
et ka nende Läänemerelainelainest on võimalik see energia
välja pigistada. Mitme mitmeaastasest perspektiivist me siin siis räägime. No siin ütleme, optimistlik see perspektiiv on juba selline
viie aasta perspektiiv, et ka ettevõtjate poolt on huvi olemas,
see laineenergiamuunduri prototüüp on ka olemas,
millega siis teadlased töötavad ja see perspektiiv oleks
siis just selliste lokaalsete lahenduste leidmiseks,
et näiteks mõnisada või, või isegi mõni väikesaar selle
laineenergia abil elektriga varustada.
Et ta tõesti päris ei konkureeriks ikka nende võimsustega,
mida suudavad pakkuda Need avamere tuulepargid näiteks. No vaatame, mis sellest projektist siis tuleb tulevikus üks
asi veel, millest novaatorist saab lugeda,
on antibiootikumide mõju naiste vaimsele tervisele,
vaimsetele võimetele ja ma saan aru, et see mõju on negatiivne,
siis. Ja Ameerika teadlased võtsid siis ette, et seda uurida
ja selgus siis tõesti keski keskeas vähemalt kahe kuu
pikkuse antibiootikumi kuuri läbinud naised siis nende
vaimne võimekus, mõned aastad hiljem oli langenud
ja antibiootikumi tarvitanud naiste langes siis teadlaste
andmete põhjal vaimne võimekus erinevates õppimise,
reaktsioonide mäluga seotud kategooriates
ja see langus oli isegi võrreldav sellega,
mis tekiks umbes kolme või nelja-aastase loomuliku vananemisega. Ka igatahes väga huvitav. Näitavad uuringud, aitäh sulle, Juhan Hellerma sealt kaugelt Tartust.
Ning selline innovaator novaator. Ning nüüd on tartust meiega liitunud Mirko ojakivi,
kes tutvustab meile tänast Uudisplussi pärast südapäevaseid uudiseid,
siis tervist. Jaa, tere. No huvitav saade oli energeetiline, rääkisime veeldatud
maagaasist tavalisest maagaasist, ma saan aru,
et sellest veeldatud versioonist LNG-st on juttu ka tänases
uudis plussis. Ja ta tuleb meie teemadesse sisse, sest saate üks
külalistest on Taavi Veskimägi.
Eleringi juht ja Elering tegeleb Eestis nii gaasi kui ka
elekt trivarustuskindluse tagamisega ja milliseid samme teeb
juba praegu Eesti riigiettevõte, et järgmisel talvel,
novembris, detsembris on igal ajahetkel kui lülitit vajutada,
elekter olemas ja kui eeldada, et tulevad taas ühel hetkel
need külmatööd ka siis oleks meil kodud soojad kas siis LNG
või mingisuguse muu lahendusega. Taavi Veskimägi tõenäoliselt teab vastuseid
või vähemasti peaks teadma neid vastuseid,
see on tema töö.
Aga avaloos.
Tänan, rasked teemad, uurime Keit Kasemetsalt Euroopa Liidu eksperdilt.
Millised on võimalused toidujulgeoleku tagamisel Euroopa liidul,
et on olemas nii sekkumiskokkuostud kui ka kõikvõimalikud seemnevarud,
kuidas praegu astuda õigeid samme, nii et järgmisel talvel
ei peaks tõdema, et keegi kusagil kas Euroopas
või maailma mõnes teises otsas peab kannatama tühja kõhtu,
sest Putin oma sõjaga Ukrainas on kogu selle skeemi segi ajanud. Sest ei ole ei teravilja ega ka näiteks toiduõli.
Mida siis Ukraina väga palju on maailmaturule tootnud,
aga keskpäevase, kaitseministeeriumi pressikonverentsi
mingis osas toome eetrisse Harri Tiido.
Taustajutud võtavad täna jutuks Venemaa vaimueliidi lahkumised,
mitte ainult sel korral, aga neid lahkumisi Venemaa ajaloos
on veel olnud.
Inimesed ka siis eeldasid, et kohe saab koju naasta,
aga Tiido räägib, et see kõik pole ajaloonäidete põhjal siis
olnud nii lihtne. Ja veel suurtest protsessidest Prantsusmaal on presidendivalimised.
Sirje Lefebvre annab ülevaate hetkeseisust.
Milline on Macroni võimalus tagasivalituks saada
ja milline on võimalused.
Prantsusmaa presidendiks saab Mari Le Pen inimene,
keda paljud Prantsusmaal kardavad, sest see tähendaks suurt
suunamuutust Prantsusmaale.
Mõned jälle ootavad, et siis läheb elu paremaks,
aga noh, tõenäoliselt kui Le Pen saab võimule,
siis ma ei tea Ukrainale kehtestataks Prantsusmaa poolt äkki
sanktsioone ja Venemaale antaks relva abisest. Leppen oma olemuselt on suhteliselt ettearvamatu
ja venemeelne.
Ja vot sellised plaanid. Sellised need plaanid on uudis pluss täna siis pärast
südapäevaseid uudiseid, aitäh sulle, Mirko Ojakivi.
Ning tõmbame meie oma saatega siin otsad kokku,
nüüd algab ukraina stuudio, kus on jälle juttu Ukraina
ja Venemaa läbirääkimistest sõja lõpetamiseks.
Eelmiste läbi läbirääkimistevooludega ei saavutatud nimelt
ju midagi, Venemaa sõjaline agressioon ja ukrainlaste
kannatused kestavad. Kas on mingit põhjust ootust, eks täna algavad
läbirääkimised võiks tuua sõja lõppu lähemale.
Sellest arutlevad saatejuhi Janek Lutsuga stuudios endine
diplomaat Harri Tiido ja riigikogu liige Urmas Reinsalu.
Mina ka, tänan, head päeva jätku teile kõigile.
