Tervist, tervist.
No räägime võib-olla alustuseks ehk lahti,
et nagu ma aru saan, siis me oleme praegu järjekordse
päikesetsükli suhteliselt alguses, et see päikesetsükkel
algas kaks aastat tagasi talvel ning tavaliselt niisugune
keskeltläbi kestus on nendel 11 aastat.
Mis asi see päikesetsükkel üldse selline on
ja mida see siis tähendab, et me selle alguses oleme? Tere hommikust, on teisipäev, 22. märts kell on 10 läbi
ning alustame huvitaja saatega.
Seekordses huvitajas kõneleme päikesetormidest,
mis lähiaastatel muutuvad aina sagedasemaks
ja sagedasemaks.
Seda seetõttu, et päike on oma tsükli alguses
ning tormid on kõige tugevamad just kahe-kolme aasta pärast.
Silmailule on tormid küll toredad, sest niiviisi on öises
taevas aina tihedamini võimalik jälgida virmalisi. Negatiivse poole pealt võivad need päikesest põhjustatud
magnettormid aga halvemal juhul viia rivist välja ka mõne
riigi elektrisüsteemi või internetti.
Või vähemalt ajada Cruzzymane satelliidi taevas.
Tartu observatooriumi tähefüüsika teadurilt Tõnis Eelmelt uuringidena.
Kuivõrd tõenäoline see siiski on ning kuidas me peaksime
nendeks tormideks valmistuma?
Saate teises pooles annab agaa Tallinna tehnikaülikooli
küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse vanemteadur
Birgi Loorents meile ülevaate kuidas võimalikult tõhusalt
ja odavalt igasuguste küberohtude eest kaitsta. Ehk siis, kuidas viia läbi kodune turvaaudit,
kuidas aru saada, mis nutiseadmed meil üldse kodudes on
ning kuidas siis kogu see tehnika enda kontrolli alla saada.
Mina olen Johannes Voltri helipuldist abistab mind täna
Villem Rootalu. Kaks aastat tagasi algas järjekorras juba 25. umbes 11
aastat kestev päikesetsükkel, mis üha suuremal määral hakkab
varsti mõjutama nii meie elu ja tehnikat siin maa peal kui
ka kosmoses.
Kosmoseteadlaste sõnul peaks päike oma aktiivsuse tipu
saavutama kuskil umbes kahe-kolme aasta pärast.
Viimane päikesetsükkel tipnes nii umbes 10 aastat tagasi
2013. ja 2014. aastal. Teadlaste hinnangul oli see tsükkel samas üks nõrgimaid,
mistõttu võib öelda, et päris hiigeltormidega pole me
internetiajastul veel õigupoolest silmitsi seisnudki.
1989. aastal aset leidnud päikesetorm oli näiteks aga nii võimas,
et koormas Kanadas üle terve elektrivõrgu
ning jättis umbes kuus miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita.
Nii et niiviisi võivad need päikesest johtuvalt magnettormid
tekitada igal aastal tegelikult mitme miljardi euro suurust. Kahjuteadlased on välja arvutanud näiteks,
et ainuüksi Ameerika Ühendriikides läheb üks
internetiühenduseta PÄEV majandusele maksma ligi seitse
miljardit dollarit.
Silmailule pakuvad need päikese turtsatused aga palju rõõmu,
sest mida tugevamad on tormid, seda selgemini on taevas näha
ka virmalisi.
Kutsusin täna stuudiosse Tartu observatooriumi
tähefüüsikateaduri Tõnis Eelmäe, et natuke lähemalt nendest
päikesetormide mõjudest kõneleda. Päikesetsüklit võib vist kõige lihtsamini selgitada niimoodi,
et selle nii-öelda aja pikkuse määrab päikese magnetvälja
pooluste vaheta vahetumise periood.
Et päikese magnetväli vahetab oma polaarsust iga umbes 11
aasta järel ja noh, tegelikult siis täistsükkel on umbes 22 aastat,
aga aktiivsus käib ikkagi ühe sellise 11 aastase nii-öelda
poolperioodi kaupa.
Ja selle aktiivsusperioodi jooksul muutub väga tugevalt
päikeseplekkide arv. Tsükli alguses, kui päikese aktiivsus on miinimumi,
son päikesel väga vähe päikeseplekke ja maksimumi,
mis võib neid olla päris palju. Ja päikeseplekkide arvust sõltub siis see,
kui palju see päike turtsatab, siis ütleme. Täpselt nii iga päikeseplekiga tavaliselt on seotud terve
hulk erinevaid magnetilisi nähtusi ja need ongi ühed
põhjused või nii-öelda, mis paiskavad päikese siis pinnalt
või pinnalähedastest piirkondadest ained kosmosesse,
kus see lõpuks võib ka maale jõuda.
Ja noh, mida rohkem on neid päikeseplekke,
mida suuremad on, seda tihedamini selliseid sündmuseid
toimub ja seda tugevamad nad võivad olla üldiselt. Aga kuidas need päikese pursatused siis meie eluga siin maal
seotud on, kuidas mingi purtsatus päikese peal meie
satelliite või meie elektrisüsteemi võib mõjutada? Kui päikese toibub purse, siis sealt paisatakse väljaainet,
mis võib jõuda maani koos selle ainega, tegelikult liigub ka
päikese magnetväli ja kui päiksemagnetväli
ja maa magnetväli noh, nii-öelda kokku saavad siis see mõjut
päiksemagnetväli mõjutab väga tugevalt magnetvälja surub
seda kokku ja see hakkab noh, magnetvälja hakkab tugevalt muutuma.
Ja selle käigus tekibki nii-öelda siis geomagnetiline torm.
Ja see torm päästab valla ka Maa magnetväljas lõksus olevad
igasugused laetud osakesed elektronid, prootonid,
mis siis hakkavad maa magnetpooluste suunas atmosfääri
tungima ja kui nende teele sattuvad satelliidid. Aga noh, maa peal lendavad ka lennukid või ka maa peal
olevad elektriliinid võivad saada mõjutatud nendest
muutuvatest magnetväljadest, nendes indutseeritakse tugevad elektrivoolud. Ja niiviisi võivad need pursatused seal kaugel 150 miljoni
kilomeetri kaugusel päikesel ka meie elektriseadmed
nii-öelda rivist välja viia, siis täpselt nii,
ehk siis jah, mida rohkem neid päikesepurskeid on,
seda rohkem saab ka meie maa magnetväli mõjutatud tekivad
nii-öelda magnettormid või päikesetormid.
Ja nüüd me oleme siis selle 11 aastase tsükli alguses,
no milliseid torme meil siis siin kahe-kolme aasta pärast
oodata on? Et aus vastus oleks, et keegi täpselt ei tea,
USA kosmoseagentuuri NASA juures käib koos regulaarselt töörühm,
kes siis proovib kokku panna ennustuse selle kohta,
milline tuleb järgnev päikese aktiivsustsükkel,
sest see võib olla päris oluline.
Noh, erinevatele meie igapäevaelu tahkudele,
eks side- ja elektrivarustus nii edasi ja nii edasi
ja seekordse, selle 25. aktiivsustsükli ennustus on selline,
et ta tuleb natukene tugevam kui see eelmine oli,
aga jäädes siiski tunduvalt alla keskmisele tasemele,
keskmisest umbes kolmandiku võrra nõrgem maksimum,
mis siis omakorda tähendab, et eks meid ootab ees
mingisugune arv erineva intensiivsusega päikesetorme,
kuna need protsessid on juhuslikud. Me teadlased ei oska ennustada ei täpset aega
ega ka sellest, et millisest päikeseplekist
või plekkide plekkide grupist võib tulla mõni väga vägev päikesepurse.
Siis, siis sealt võib tulla suuri üllatusi.
Aga võib ka suhteliselt tagasihoidlikult minna,
nagu möödunud aktiivsustsükli korral, kus selliseid väga
ekstreemseid üllatusi ei olnud. Nagu ma juba sissejuhatuses ütlesin, siis 1989. aastal aset
leidnud päikesetorm oli nii võimas, et koormas Kanadas terve
elektrivõrgu üle ning jättis siis miljonid inimesed elektrita.
Aga milliseid torme teie näiteks ajaloost mäletate
või kui võimsad need päikesetormid võivad olla
või ütleme, ma küsin niimoodi, et kui suurt kahju nad võivad
siis perspektiivikalt meie kommunikatsiooniseadmetele
elektrisüsteemidele satelliiti telearvutitele teha? Teadaolevalt nii-öelda dokumenteeritud ja mõõdetud ka mingil
määral on kõige tugevam selline päikesetorm olnud sellel oma
nimi suisa see on Karenktoni sündmus, see oli 1859. aastal,
kui mälu ei peta, leidis aset ja siis ka nii-öelda päikese
peal nähti tegelikult seda Loidet, mis seal toimus.
Ja varsti peale seda siis tuli väga tugev geomagnetiline
torm siin maa peal ja see oli nii võimas,
et see tekitas ohtralt nii-öelda kummalisi nähtusi. Siis näiteks tollel ajal oli olemas juba telegraafid,
mitte raadiotelegraafid, vaid tavalised,
siis nii-öelda Telegraphi liinidega traatliinidega seotud telegraafid,
kus siis üsna kiiresti ja suures ulatuses muutuv maa magnetväli,
mida siis see päikeselt tulev aine ja päiksetuul mõjutasid
see indutseeris väga tugevad voolu seal ja nii-öelda isegi
oli kuni selleni välja, et, et telegrafistid siis said elektrilöök,
mõnes kohas läksid seal seadmed põlema või seadmeid oli
võimalik kasutada sidepidamiseks üldse ilma mingisuguse toiteta,
tavaliselt lihtsalt akutoide. Nii et, et selline väga tugev sündmus.
Aga see aeg oli muidugi selline, kus elektrit juba tunti,
aga näiteks elektriliine ja selliseid ei olnud kuskil veel kasutusel.
Nii et tänapäeval oleks sellise sündmuse mõju kardetavasti
võrdlemisi laastav, sest paljudes riikides on väga pikad
elektriliinid olemas.
Noh, meil siin Eestis mitte nii väga, aga me asume küll
võrdlemisi kõrgel laiuskraadil, sest need efektid on kõige
suuremad just kõrgetel laiuskraadidel Maal. Aga USA, noh, võib-olla Hiina, tänapäeval Venemaa Austraalia
selgelt suured riigid, et nende riikide väga suurtes
elektrivõrkudes on, on täiesti võimalik indutseeritakse väga
tugevad voolud, mis kahjustavad neid elektriseadmeid endid. Indutseeritakse ehk siis. Ja intuitsiooniks nimetatakse seda, kui näiteks muutuv
magnetväli tekitab elektrijuhi sees näiteks siis
elektriliinis voolu elektrivoolu. Kui tõsiselt me neid torme nüüd siin järgnevate aastate
jooksul võtma peaksime, sest ühelt poolt ju noh,
elektroonikaseadmetes satelliitidest elektrivõrkudesse need
torm tormid ju sisse kirjutatud nendega arvestatakse seda
ühelt poolt, aga samas teiselt poolt kui meil siin nüüd see
eelmine päikesetsükkel oli võrdlemisi nõrk
ehk siis see tegelikult tähendab seda, et internetiajastul,
kui sellisel me tegelikult Kõnisuste hiigeltormidega veel
silmitsi ei ole seisnud ehk siis tegelikult me meil ei ole
seda kriisi olnud millest võib-olla õppida
ja noh, nagu siin koroonakriis elektrikriis Ukraina kriis on näidanud,
ega nendeks kriisideks tihtipeale ka väga palju ei valmistuda. No näiteks Kanadas tõenäoliselt ka USA põhjaosas.
On valmistatud selliseks sellisteks probleemideks just
sellesama 20 sandi siis noh, teise poole
või lõpu nii-öelda päikesetormide tõttu.
Aga see ei ole vast kõikjal nii tõsiselt läbi mõeldud.
No põhimõtteliselt on, võib-olla võimalik,
on, meil on olemas tänaval satelliidid, mis suudavad
natukene ette ennustada neid päiksetorme päikest vaadeldakse
nii-öelda 24, seitse kogu aeg kosmosest. Et need aine väljapursked on hästi nagu jälgitud,
aga meil on olemas ka nii-öelda eelhoiatussatelliidid,
mis asuvad umbes pooleteist miljoni kilomeetri kaugusel
maast väga lähedal küll maale, aga siiski asi seegi.
Ja kui on teada, et mõni selline päiksepurse tuleb otse maa suunas,
siis on ikkagi natukene aega, et midagi ette võtta.
Ja noh, saab ka lihtsalt neid võrkusid kaitsta sellega,
et lahti ühendada võrgud teha elektrikatkestus küll lühemaajaline,
et ära hoida potentsiaalselt väga pikaajalist
ja väga kulukat parandada suuremat katkestust. Aga noh, sidevõrkudega on, õnneks on järjest lihtsam
tänapäeval et päikse tormid või need geomagnetilised tormid
ei indutseeri mingisugust voolu optilises kaablites.
Sest seal on noh, see on nii-öelda klaas
ja plastik.
Et sellist, sellised sideliinid on suhteliselt hästi kaitstud.
Küll on tugevalt mõjutatud kuni kadumiseni välja raadioside
eriti just nii-öelda lühilaine raadioside,
aga, aga ka noh, ma ei tea, võib-olla seesama
vikerraadiosagedustel ei ole, see efekt võib olla nii suur
ja kindlasti on mõjutatud ka satelliitside. Mida teie ennustate näiteks järgneme järgmisse siin viie
aasta jooksul kas tekib mingi niisugune suurem õnnetus
või pigem pikem, oskame me seda ette näha
ja ennast kaitsta, selle eest? No ma ei tea, kuidas seda, kuidas siis öelda,
et et keringtoni sündmusest on 160 aastat möödas,
nii et võib ju võtta, et üks kuuekümnendik on tõenäosus et,
et vahepeal ei ole midagi võrreldavat olnud.
Noh, tegelikult me ei tea, teadlased ei oska ennustada
tänapäeval selliseid asju ette küll päikeses teatakse
väga-väga-väga palju juba üsna detailselt,
aga siiski nii-öelda sellest loomast, mis päikese kõhus elab
piltlikult öeldes siiski noh, on on väga palju erinevaid
teooriaid ja need teooriaid kirjeldavad erinevaid päikese
siis aktiivsuse või muutlikkuse nii-öelda tahkusid. Aga sellist üht ja kõike kirjeldavat teooriat
või siukest noh, meetodit ei ole ja, ja need sündmused ongi
tegelikult tihtipeale juhuslikud.
Nii see on, et ka üsna väikese aktiivsusega päikese korral
vahetevahel võivad tekkida täiesti üllatavalt tugevad päikesepursked,
aga lihtsalt nende tõenäosus on väga palju väiksem kui
aktiivse päikese ajal. Rääkisime praegu päikesetormide nii-öelda negatiivsetest efektidest,
aga tegelikult neil on ju ka positiivne mõju vähemalt silmailule,
et järjest rohkem.
Lähiaastatel hakkab võib-olla ka meil siin Eestis virmalisi
olema taevas näha. Nii on juba praegu on tegelikult aeg-ajalt virmalisi näha.
No tegelikult virmalisi Eestis on näha võib-olla isegi
päiksemiinimumi ajal võib-olla kord nädalas,
kord paari nädala jooksul nad ei ole küll sellised väga
efektsed ja inimesed tihtipeale kui juhtub ka selge olema,
ei saa aru, et, et tegu on virmalistega sest need paistavad
tihtipeale nagu siuksed, noh, sihukesed väikesed pilved
või niuksed. Jah, pilvekesed hõredad pilved, aga fotoaparaadiga näiteks
pilti tehes, tavaliselt tuleb siis välja,
et nad on värvilised tegelikult, kas siis rohelised seal
kõige levinum või ka punased.
Et selle põhjal on võimalik neid nii-öelda leida.
Aga tõepoolest, kui on nüüd väikese aktiivsuse maksimum,
siis võivad ka Eestis olla virmalised tõesti,
noh, nii-öelda pildi kujutas pea kohal. Et kui ta muidu on niisugune, tavaliselt selline madalal
põhjakaares asuv kaar millel võivad olla vahetevahel mingid
sambad või mingisugust liikumist, võib seal aimata siis,
kui on päikese aktiivsus kõrge võib-olla täitsa vabalt meil
pea kohal nii-öelda see virmaliste ovaal
ja kus siis on nii-öelda üle terve taeva veiklevad
virmalised punastes ja rohelistes värvides tüüpiliselt näiteks. Ja need virmalised siis tegelikult noh, tihtipeale inimesed
ei tea, et mida, mida need üldse endast kujutavad,
et need ongi siis tegelikult nende päikesetormide nii-öelda
nagu peegeldus meil siin maa peal. Jah, seal on väiksed tormid, kui nad siis nii-öelda maa
magnetvälja seal tugevalt kokku suruvad ja nii edasi siis
nendes protsessides kiirendatakse tugevalt siia maa
magnetvälja lõksu jäänud osakesi laetud osakesi,
elektrone ja prootoneid, mis siis piki maa magnetvälja
jõujooni tulevad Maale lähemale ja põrkavad maa atmosfääri
ülakihtidega ja maa atmosfäär, valdavalt koosneb lämmastik
Kusti hapnikust siis vastavalt lämmastikku
või hapnikuaatomite või molekulidega kokku põrgates annavad
nad neile aatomite molekulide energiat juurde,
aga need osakesed tahavad energiatavaliselt kiiresti ära
kiirata ja siis nad kiirgavad selle energia ära valgusena. Siis tüüpiliselt rohelisel või erinevatel rohelistel
või punastel lainepikkustel. Ja küsiksin lõpetuseks siis, et kui meil nüüd võib-olla
tõenäoliselt paari aasta pärast noh, ühelt poolt on virmalised,
aga teiselt poolt ka need võib-olla kahjuliku mõjuga
päikesetormid on kas me kuidagi tänasel päeval peaksime ka
midagi ette võtma või kuidagi valmistuma nendeks näiteks? Ma arvan, et Eesti kontekstis noh suure tõenäosusega ei ole
vaja midagi ekstra ette võtta.
No ma, ma, ma isegi ei tea, kas näiteks Eesti elektrivõrkude
riskianalüüsides arvestatakse geomagnetiliste tormide
võimalustega aga nendes riikides, mille elektrivõrgud on
kõige rohkem potentsiaalselt mõjutatud, no mis asuvad
kõrgetel geograafilistel laiuskraadidel on see täiesti
niisugune igapäevane tegema tegevus ja ma arvan,
et nendega nende tegevustega jätkatakse ja arvatavasti ka
USA-s hakatakse nüüd tulevikus järjest enam tähelepanu
pöörama elektrivõrkude kaitsmisele geomagnetiliste tormide eest,
et seal on olnud ka selliseid vajakajäämisi uuringud näidanud. Et Ma arvan, et meil siin Eestis või Euroopas on suhteliselt
julge olla. See on küll tore positiivne noot, millega lõpetada,
aitäh teile.
Tõnis Eelmäe, Tartu observatooriumi tähefüüsika teadur. Saate teises pooles, nüüd kõneleme edasi,
aga natuke maisematel teemadel, aga ka mitte päris maisetelsest,
hakkame kõnelema kübermaailmast ehk siis sellest,
kuidas end võimalikult tõhusalt igasuguste viiruste
ja häkkerite eest kaitsta.
Aasta-aastalt tuleb ikka uusi ja suuremaid teateid selle kohta,
kuidas mõni kriminaal on saanud ligi inimeste salasõnadele
või krediitkaardi andmetele või kuidas kelleltki on
internetis raha välja petetud või noh, ka minul on endal
seda juhtunud, et arvuti lihtsalt lõpeb töötamast,
sest ta mingi viirusega nakatunud ei jäägi muud üle,
kui ta parandusse viia. Kuidas ennast nende olukordade eest kaitsta,
sellest kõnelen täna Tallinna tehnikaülikooli küberkaitse
vanemteaduri Birgylorentsiga tervist, tere.
Mõtlesime Birgiga, et viime, tänasin järgneva veerand tunni
20 minuti jooksul läbinisuse kiire koduse turvaauditi,
ehk siis nipid ja trikid.
Niisugune meeldetuletus teile kõigile, et kas Teie kodused,
elektroonikaseadmed on ikka küberohtude eest kaitstud
või mitte ning kuidas neid siis kuidas sellele selgusele jõuda. Ma saan aru, et te Birgi olete seda keskkooli õpilastega
seda auditit juba päris mitu korda läbi teinud. Just nii, et kui me koolides räägime lastega,
et kuidas oleks turvaliselt, siis tegelikult tuleb välja,
et seadmed on ju vanemate ostetud ja, ja tihti viiakse ka
osad seadmed vanavanematele koju.
Ehk siis tegelikult tuleb läbi laste harida aga siis kõiki pereliikmeid.
Sest et internetiohtude osad siis, kui me hakkasime vaatama
nagu selles mõttes tervet maailma et ei ole mina ainult
internetis ja minu sõbrad, vaid on seal ka siis viirused,
pahalased või üldse robotid, kes siis tegelikult tahaks meid rünnata. Ja kui me mõtleme, et, et meil Eestis on näiteks üsna turvaline,
tundub olevat, aga ega see pahalane ka viirus tead,
kust, kus asud, et et ei ole niimoodi, et tõmbame internetis
Soomega piiri ja siis sealt üle ei tulda.
Tegelikult USAst ja Aasiast on meieni ikkagi kahe sekundi tee. Aga hüppame teemasse sisse, meil on kodus nutiseadmed,
nende sees on igasugused programmid, meil on paroolid,
mis meie arvates on piisavalt turvalised,
noh tihtipeale nad ei ole nii neid tahke,
mida peab silmas pidama, hästi palju, kust me siis alustame? Kõigepealt tuleks võtta üks tavaline paberileht,
pastakas ja pliiats ja hakata lihtsalt kirja panema võibolla
toas ringi liikuma ja vaatama, et mis mul seal siis on.
Et näiteks, et kas mul ainult üks arvuti võimul on lausa mitu.
Et vahel on niimoodi, et arvuti on vanaks jäänud
ja siis ta on vana, on pandud nurka kuhugi seisma,
aga ta siiski olemas.
Et pane kirja, et mitu arvutit sul on. Pane kirja, kuidas sa sinna sisse saad, kas need arvutid
organiteks internetis siis vaata, et sul on nutitelefone
täpselt samamoodi, mõned on kuskile sahtlisse pandud,
pane kõik kirja, palju neid on kodus siis vaata,
kuidas sa nendega läti saad, et kas mõned on ainult
nuppudega telefonid, kus sa üldse ei ole
või siis on kõik samal ajal ka internetis. Mida ma nendest arvutitest nutitelefonidest ikka kirja panen,
mida me enam ei kasuta? Sellepärast, et seal sees võivad olla teie andmed
ja ühel hetkel, kui te mõtlete, ma müüks mõne asja maha,
viskaks lihtsalt prügikasti, siis tegelikult jõuab see ka
Eestis kuskile turule, kus siis näiteks mõned inimesed
võtavad ja vaatavad, et mis teie mälukaardil on.
Ja kui teil näiteks on kunagi olnud mõni tuttav,
kellest on saanud president kuskil, siis on tema number ju
kohe tegelikult olemas, kellel kõigil, teistel ka samamoodi. Ehk siis tuleb panna kirja kõik seadmed,
mis sul on ja ära võid unustada ka seda,
et sul on teler võib-olla, millel on kaamera küljes.
Võib-olla on kingitud sulle jõuludeks eelmisel aastal nutikell,
mis mõõdab erinevaid sinu andmed, äkki on katusele tekkinud päikesepaneel,
mis on populaarne või miks mitte uksekellal on ju ka vahel
kaamera küljes ja siis tuleb piiks-piiks ju telefoni,
ehk siis kõik sellised asjad tuleks panna kirja. Nüüd järgmine asi, mida sinna juurde kirja panna oleks,
milliste kontodega nendes seadmetes käiakse.
Et näiteks arvutis saab olla üks konto näiteks tervele perele,
aga targemad on näiteks juba teinud igale pereliikmele
erineva konto.
Ja iga pereliige käib siis piiratud õigustes,
mitte administraatori õigustes, kuidas aru saada,
kui te saate midagi installida arvutisse,
siis ilmselt olete boss ehk siis administraator
ja see tähendab, et kui viirus tuleb neiks teie arvutisse,
siis kohe käivitub. Kui on piiratud õigustes, siis 95 protsendiline jama
tegelikult jäävad ära, et niisugune väike trikk,
et kasuta arvutit piiratud õigustes ja, ja siis installeri
siis administraatori õigustes.
Kõige suurem mure arvutitega ongi tegelikult pered,
kus on lapsed, sest et vanemad ja lapsed kasutavad sama kontoga,
lapsed veavad mänguga viiruse sisse ja vanemate arvelt tahab
raha ära minna millegipärast, et siis tuleb teil enda ennast
kaitsta siis oma laste rumala käitumise eest.
