Teadust kõigile meriheinad on lihtsad, kuid salapärased veetaimed,
mida seni üllatavalt vähe uuritud.
Õnneks on täna saates just üks meri heinte uurija Tiia Möller.
Raid. Saame teada meri heinte senisest käekäigust kaitsest
ja uurimistööde seisust.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Merepinna all on tegelikult täiesti omaette maailm,
mis paljuski jääb inimesele silma eest varjatuks,
eriti just meie laiuskraadidel.
Aga täna räägime just nimelt meretaimedest
ja täpsemalt meriheinast.
Meriheina on uurinud Tiia Möller, Raid, kes on Tartu
Ülikooli Eesti mereinstituudi merebioloogia teadur
ja nüüd täna me räägime just eriti Euroopa maade rannikul
rannikumeredes kasvavast meriheinast. Sellest, kuidas tal läheb ja kuidas tal veel paremini võiks minna.
No et pilti ette saada, siis kes on meres käinud,
ikka takerdub jalgupidi mingi taimestiku sisse.
On need siis vetikad või on see isegi merihein?
Mõnikord? Teaduslikult?
Me saame määratleda, mis on merihein. Kui me räägime, siis meri heintest üldiselt siis on need
tegelikult täiesti tavalised rohelised taimed
ja Nemad, nendega on selline lugu, et nad on tegelikult
sekundaarsed siis merre tagasi läinud, et kasvasid maismaal
ja siis läksid tagasi nii-öelda veekeskkonda.
Ja et uuesti tagasi vette läinud ja et, et selles osas on
täiesti ilusad rohelised, neil on klorofüll on sees
ja kui me räägime globaalsel skaalal, siis nad võivad
kasvada sügavusvahemikus siis nullmeetrid olla täiesti seal
tõusu-mõõnapiirkondades kuni sügavuseni 60 meetrit. Ja nii-öelda meriheinad kui selline nad on tegelikult ka
ökoloogiline rühm, mitte Taksonoomeline.
Et seal on palju erinevaid liike erinevatest perekondadest,
aga nende ökoloogiline roll on ühtne, et nad on pehmetel
sätetel üldiselt ja siis ongi niisugune,
nad ei ole vetikad, nad on taimestik ja nad,
kuna nad on kõrgemad, siis nad pakuvad nii-öelda sellist
kolm d elupaika loomadele, et ja selg rootutele,
kes, kes seal siis on. Kas periheinad ise on kõik õistaimed? Jah, üldiselt on õistaimed, et selles osas,
et vähemalt need, mis meil siin Euroopas on,
et. Jah, aga see on väga põnev, et kuidas üks taim vee all võib õitseda,
kes teda seal tolmeldub? Ja see on, no vesi ise kannab, et nagu õhus on nagu tuul tolmnemine,
aga vees on nagu siis tulevad need pahvakad
ja liiguvad nagu laiali.
Aga noh, mis meie meriheinaga kahjuks siin Eestis on need
Pikmeri hein, meil on.
Et tema jaoks on ikkagi väga stressirohke keskkond siin
Läänemeres liiga madal soolsus, tegemist on taimega,
mis üldiselt tahab soolsust üle viie promilli
ja madal soolsus, külm on ka ja, ja siis kehvad
valgustingimused ka veel juurde, et kui Eesti rannikumeres
kohati sellist õitsvat meriheina, see on ikka nagu
sõnajalaõie leidmine juba selles osas, aga neid on üksikuid. Hästi soojadel suvedel näiteks isegi Soomes on öeldud,
et võib õitseda, aga muidu meie vetes ta levib täiesti vegetatiivselt,
ainult risoomi kaudu. Mitu meriheinaliiki on siis selle määratluse all? No kui me nüüd võtame liigine, siis puhtalt Eestis ongi
täiesti õigelt on Vik, merihein on ainukene,
aga siis tingimuslikult kuuluvad samasse gruppi piga hein mudad,
mis on siis Rupja Maritima ruppijad siin roosa,
et nemad on ka siis globaalse levikuga nii-öelda taimed ja,
ja aga nemad on nagu, kuna nad suudavad kasvada ka täiesti magevees,
siis nemad on nagunii-öelda tingimuslikult sinna sisse arvestatud.
Aga no meil Läänemeres, kuna neid teisi meriheinaliike väga
ei ole, et siis me nagu tahaks jah, et neid oleks ikka seal
sees rong. Et meile sobivad. Ma pean ka sinna siis haaratud, aga Läänemeres üldse on
lääne poole, kui minna siis Taani vetes on ka Sosteranolti,
mis on sihuke kitsama lehega ja väiksem ja kasvab siis
tõusu-mõõnapiirkondades ja tahab ka suuremat soolsust,
et aga meil on jah, ainult Pikmeri hein. Mis selle pik, meriheina ladinakeelne nimi
ja kui me juba läksime siin osaliselt Ja et ikka meelde jääks, Sostera Marina,
Marina jääb kindlasti meelde. Ja see jääb meelde, kui juba Sostra meelde jääb,
siis Marina kindlasti.
Aga Euroopas on siis meriheinaliike rohkem. Natuke rohkem, et neid on ka siis nii-öelda seitse,
kaheksa ütleme, et seitse liiki, siis koos Rupiatega
ja kaheksa, kui me võtame sisse ka veel ühe võõrliigi,
mis on nüüd Vahemerre tulnud ja mis on sealt India ookeani
piirkonnas tulnud ja ta, mis on päris jõuliselt,
tuleb ja võtab üle posidonyog.
Annika elupaikasid, see on nagu posidoonia on posidoonia väljadest,
ilmselt on kõik vast kuulnud, et need on Vahemerest,
sellised suured rohelised alad ja posidooniaga on ka selline asi,
et tema on hästi aeglasekasvuline, et juhul,
kui tema kuskil kaob mingitel põhjustel,
siis tema taastumine toimub 10 aastate jooksul,
et, et siin ei saa isegi rääkida nagu paarist aastast
ega millestki, aga lihtsalt, et kui noh,
et vähemalt 10 aastat nagu peab toimuma mingi rahulik taastumine,
et kasvab väga aeglaselt. Aga ma pean nüüd ikkagi küsima, kuigi kõik teavad,
et kas posidonja on ka merihein, jah, ahah,
selge. Ja nüüd tulebki meri, heinade vaheline võitlused. Ja võib täiesti olla, et nagu, et üks on kiirema kasvulisem
ja võtab sealt üle, on ju, et, et mis on nagu sihuke aeglane
ja rahulik olnud, et et see võitlus on ju igal pool,
et kus nagu mingi invasiivne võõrliik tuleb,
ta on kiirem ja, ja saab nagu rutt, tõeline,
nagu maismaalgi, et tuleb, see Sosnovski karuputke on ja,
ja kõik muu on läinud, et et nii on. Ökoloogilisest tähtsusest me natuke juba rääkisime.
On tähtsad.
Aga kuidas neil, kuidas neil läheb? Kui me räägime Euroopast, siis siin ongi väga piirkondlikud
erinevused ja kui me võtame nagu pikemas ajalõikes,
ütleme seal 19. sajandi lõpust alates, siis öeldakse,
et 30 kuni 60 protsenti nagu Euroopa meri,
heintest on nagu kadunud.
Aga siin on erinevad põhjused, et üks on säudrofeerumine,
aga teine on ka see 1900 kahekümnendatel,
mis oli, oli nii-öelda see viis punkti, siis on ju
põhimõtteliselt nagu meriheina katkemis nagu üks protist
labürint lasust ära. Et see levis hästi massiliselt mikroorganism ja,
ja siis ta jah, et lihtsalt nagu selle tõttu kadusid
väga-väga suured väljad Taani vetest ja,
ja seal, kus oli soolsus kõrgem.
Aga noh, meie aladel selle kohta nagu info puudub,
et tegelikult me ei tea, et, et mis siis toimub,
et niivõrd madalal soolsusel arvatakse, et,
et see liik ei saanud nii palju kahju tekitada. Et, et selles osas see on üks suur asi ja siis
kaheksakümnendatel olid samuti suured kaotused meriheinas
sellepärast et valgus kliimamuutus vees.
Et õhtul afeerumine, heli, et palju toitaineid
ja lihtsalt see keskkond muutus niimoodi,
et meriheinad sügavamalt kadusid ära ja mis jäid alles,
nendel oli siis niitjad vetikatega, konkurents,
niitjate vetikate massimassid peal, et lihtsalt nad ei
saanud valgust ja nad ei saanud kasvada. Et kindlasti nagu Eesti vetes me ei tea selle kohta,
mis on toimunud, aga rootslased ütlesid,
et nemad, nemad kaotasid siis nagu veel 30 protsenti nagu
oma oma nendest meriheitest, et kui nad hindavad oma seda
rannikujoont Ja taastunud seni ei ole. Seal Rootsi on nüüd selline ka, kes on katsetanud taastamist
piirkonniti ja, ja neil on, nagu nad ise on taastanud
mingites lahtedes ja on suutnud niimoodi,
et see merihein jääb seal püsima, aga ka täiesti
looduslikult on, kuna merekeskkonna seisund praegu on ikkagi
natukene paranenud, et neid toitaineid enam nii palju juurde
ei lisandu siis on toimunud ka looduslik taastumine
ja nagu nende elupaikade taas laienemine. Kus Euroopas veel meri heinal nii hästi läheb? No eks ta ühel paremini, no nüüd noh, ega siin ongi,
et ma arvan, et Põhjamaad on nagu sellised rahulikumad,
kus ta saab olla ja toimetada, et aga kui me Euroopast
rääkides selles osas, et rootslased töötavad selle nimel,
et läheks paremaks, taanlased töötavad selle nimel,
et läheks paremaks.
Poolakatel oli samamoodi, et seal pukki lahes oli neil
samuti varesemalt merihein, aga seal kadus kogu elustik ära. Kuna profeerumine oli nii suur, siis praeguse seisuga
samamoodi see lahe vee kvaliteet paraneb vaikselt
ja neil hakkavad nagu liigita tagasi tulema.
Et, et selles osas, et jah, siuksed, siuksed kohad on
ja sakslastel mõned aastad tagasi meil oli üks mere heidise
projekt ja siis nad ütlesid, et teate, et meil on nagu need
taanlased on nagunii hästi nagu taastanud oma neid
elupaikasid ja samamoodi, et seal on nagu massiliselt see
merihein taas levima hakanud, et meil on probleem,
et see merihein jõuame liivarandadesse ja see ei ole ka
tegelikult tore, et mingisugused, ütleme,
et teda on uuesti massidena nagu randades näha. Eestis on ju ka käimas kohati pärandkoosluste taastamine ja,
ja soode taastamine.
Kas meie meriheinaseisund on selline, et ta vajab ka
taastamist või, või, või siiski mitte? See on nüüd selline küsimus, kus minul veel kindlat
seisukohta tegelikult ei ole.
Et võimalik, et meil on alasid, kus see taastamine on
täiesti õigustatud.
Aga me peame praegu väga kriitiliselt need kohad nagu läbi
mõtlema ja üle vaatama, et me ei läheks uisapäisa midagi
taastama ja midagi, mis on juba välja kujunenud,
ka ära rikkuma. Ja meil on praegu ka üks nüüd kaheaastane projekt on käimas,
kus eesmärgiks ongi hinnata nagu meriheina taastamise
potentsiaali ja selle vajalikkust ja siis ma loodan,
et jah, et mõne aasta pärast me oleme targemad.
Et, aga, aga võib-olla, et meil on nagu piirkondi,
kus on tõesti nagu vajalik ja õigustatud,
aga võib-olla, et tegelikult peame hoopis ikkagi keskenduma sellele,
et üldine vee kvaliteet paraneks. Ja siis ta tuleb ise tagasi.
Mis selle taastamisega veel on, on ju see,
et kui tormid sagenevad ja soolsus niikuinii muutub nii ütleme,
et meil läheb siin magedamaks, siis siis merihein ei saa
väga hästi hakkama, kui tormid intensiivistuvad
ja siis on väga suur tõenäosus, et ka see,
mida me taastame, see kistakse sealt uuesti välja.
Ja lisaks me ei tohi ära unustada jääd, mis samamoodi nagu
puhastab ära seal, et selle nii-öelda sete,
et, et me ei saa neid asju ka unustada ja selle tõttu see
hasartne nagu taastamine, noh see peab olema väga nagu läbimõeldud,
et me ei saa uisapäisa minna kuskile ja samuti noh,
see ei ole ka odav lõbu, et rootslased ütlesid siin,
et ühe hektari taastamine on põhimõttel vabandust,
ühe ruutkilomeetri taastamine on suurusvahemikus 100000 kuni
500000 eurot. Et aga kui aasta pärast lähed ja sul mitte midagi ei ole,
et siis on see ju täiesti mahavisatud rahaga,
et, et jah No see märksõna Euroopa on meie jutust siin käinud läbi ja,
ja põhjusega, sellepärast et just hiljuti on valmis saanud
üks suur küsimuste kogumine või ideekorje,
nagu nagu meil on viimasel ajal tavaks saanud ka öelda just
Euroopa rannikutel kasvavate meri heinte kaitsmise
ja uurimise kohta.
Kuidas seda kõike paremini teha, kelle algatust see oli,
kust see tuli? See selle eestvedajad, artikli eestvedajad olid rootslased
ja inglisinglased, et neil oli üks koostööprojekt
ja selle raames neil oligi nagu mõeldud Se kommunikatsiooni
parandamine ja, ja kogu selle ütleme teema toomine
avalikkuse ette rohkem.
Et nemad siis nagu töötasid välja selle,
et kogu selle artikli ülesehitus, see tuli nende poolt.
Ja idee algatus samamoodi. Et jah, et siitsamast Rootsist olid nagu siis
põhieestvedajad Ahaa, ja see artikkel on ilmunud siis ajakirjas plaans
Piipol Planet.
Ja seal on siis see on avatud juurdepääsuga,
seal on siis kirjas kõik 100 küsimust, mille Euroopa
meriheinaasjatundjad on koostanud.
Mis võiks olla selle, selle võib öelda päris suure
rahvusvahelise ettevõtmise ajendiks. No meriheinad on, ongi sellised, kuidas ma ütlen,
meriheinanohikud on täiesti maailmas olemas,
et selles osas, et inimesed, kes on nagu uurinud neid
ja arvavad, et nendel on hästi vahvad ja toredad,
et neid on palju ja, ja tegeliku, aga samas öeldakse,
et nagu noh, et meriheinad on jäänud ka kõikide muude asjade varju,
et mangroovi devarju Kelpide varju.
Et nagu globaalsel skaalal neist nii palju ei teata,
aga inimesed, kes on nagu aastakümneid juba uurinud,
neid on, neid on tegelikult palju ja, ja lihtsalt
tahetaksegi rohkem tähelepanu nendele pöörata
ja et avalikkus teaks nendest rohkem. Sest et kui merekeskkonnas toimuvad muutused,
siis paratamatult mere meri, heinte elupaigad kannatavad
ja nad on äärmiselt olulised kalade kudealad
ja kõik muu, et noh, et et nad on täiesti võrreldavad,
noh, et meil on vaja koralle ja meil on vaja meri,
Heinesid. Ja kui me võtame globaalselt, siis nende pindala
merepõhjas on, ütleme 0,1 kuni 0,2 protsenti hinnanguliselt
aga öeldakse, et nad suudavad siduda kuni 18 protsenti kogu
sellest süsinikust, mida siis nagu merekeskkonnas nagu üldse
elustik suudab siduda, et selles osas, et see on nagu väga
suur protsent, et ja, ja sellepärast on nagu tänapäeva
kliimamuutuste tingimustes on nad veel omaette fookusesse tõusnud. Aga kui nüüd rääkida sellest artikli kirjutamise protsessist
või kuidas see üldse tuli, see oli samuti hästi hästi,
hästi põnev.
Et see oli aastal 2021, jõulude paiku, paar päeva enne jõule
tuli kiri, et oo, et meil on selline nagu ettepanek,
et teha artikkel ja et palume teilt kuni 10 küsimust
erinevatel teemadel, siis et kas oli see kalandusega seotud
meriheinad või siis nagu kultuurilised või ökoloogilise taustaga. Et, et palun nagu mõelge üle Euroopa, aga samas lokaalselt,
et mis, nagu on need uuringu küsimused, mis nagu lähevad
nagu siis nii-öelda riiklikul tasandil korda
ja siis ka regioon regionaalsel tasandil korda. Nii et eesmärk oli siis leida 100 uuringu küsimust,
mida küsida looduse käest? Jah, et see oligi nagu jah, et umbes 40 eksperti siis,
et igaüks oma valdkonnas tegev, et noh, ega ju kõigest keegi
midagi ei tea, on ju, et nagu igaüks teab natukene midagi
ja kogu see kompott kokku panduna siis siis andis,
annab päris hea pildi tegelikult mis uuringuküsimustes nagu
meil puudujäämised, et just täpselt praegu ongi näiteks
seesama looduse taastamise määrus ütleb,
et 20 protsenti nagu halvas seisus elupaikadest peab olema taastatud. Aga sammas, kui me ei tunne nagu oma piirkonnas oma liigi
bioloogiat ja, ja me ei tea selle koosluse toimimist,
siis me ei saa ju nagu hakata vastama, nagu nendele suurtele
küsimustele ka. 40 või rohkemgi ekspert meriheina anal andis siis oma küsimusi,
mida nad arvavad, et tuleks uurida kuidas seda küsimuste
massi siis töödeldi, no lõpuks saada küll 100 kokku.
Aga kui palju oli algselt ja kuidas sõelumine
ja valik käis. No esimese selle küsimuste kogumise ringiga siis saadi kokku
293 küsimust siis need eestvedajad vaatasid natukene üle,
kombineerisid, eemaldasid seal, kus oli topelt,
siis neil jäi järgi 278 küsimust ja need siis saadeti
omakorda veel nagu meile kõigile hindamisele,
et oligi selline Exceli tabel, et palun hinnake nelja punkti skaalal,
et kas see küsimus on oluline või võib selle nagu välja
jätta ja siis vastavalt sellele, kuidas siis neid küsimusi hinnati,
siis alumine kolmandik lihtsalt lükati kõrvale,
et, et mis said kõige vähem punkte. Ja siis sellele järgnes nii-öelda seminar kolmepäevane üle veebi,
kus me siis neljakümnekesi arutasime alles jäänud 180 kuut
küsimust ja, ja siis see oli meeletult-meeletult intensiivne
nagu periood, see oli uskumatult lihtsalt.
Seal alguses tutvustati ja siis tehti nagu siuksed,
väiksemad grupid, et nii teie nüüd arutate nagu seda
mitmekesisuse teemat teie arutate kalanduse teemad,
nii et need küsimused on seal kombineerige
ja meie lõpptulemus peab olema siis nagu see,
et osad likvideerime ja hindame, et mis,
mis küsimused siis jäävad, see oli nagu ja see sünergia,
mis tekkis üle veebi ka, et nagu see oli,
see oli täiesti uskumatu, et mul oli väga hea meel olla
selles protsessis. Nii et juba selle nimel tasus osa Ja, ja see oli väga hea ja just see tunne,
et oo, jeee, et vahepeal nagu teed oma asju
ja mõtled, et nagu sa oled nagu noh, tunned ennast üksi aga
siis sa saad aru, et ei, et nagu isegi Euroopa tasandil,
ma ei ole üksi, et, et see oli nagu väga-väga tore ja,
ja samamoodi noh, et kuna ma olen ikkagi üle 20 aasta
ja nagu tegutsenud mere mereinstituudis,
siis on juba tuttavaid ka nagu ees ja kogu see jah,
et kogu see keskkond ja kogu see suhtlus,
et, et see on nagu väga hea, et samamoodi ma tean,
et, et meil jätkub koostöös soomlaste ja rootslastega
ja et, et selles osas on väga tore, et selle,
et, et see töö ei piirne selle artikliga,
vaid vaid vaikselt läheb edasi. Kas mõni su küsimus läks läbi ka või oli neid isegi mitu? Jõudis isegi mitu, et mille üle on ikka hea meel,
et ikka peab ju vaatama, et kas midagi minu nagu arvamusest
ka arvatakse ja läks, et mul oligi, küsimus oli liikide
mitmekesisuse teemal võõrliikidega seoses
ja samuti nagu siis nii-öelda meri, heinte kultuuriline pärand,
sellepärast et väga paljudes lauludes on ju tegelikult
meriheinad ka samamoodi sees, mis ja merega seotud folklooris. Ahah, nii et ka folkloristide tuleb interdistsiplinaarseks. Ja just just et tegemist ongi interdistsiplinaarse nagu suunaga,
et nagu, et ja kui me saame öelda, et nagu meriheinad on noh,
nad on ju kasutuses olnud katusematerjalide kõige muuna,
et me ei saa öelda, et nad on nagu ebaolulised,
et nad on ka inimese seisukohast olulised. Ja katusematerjal see on põnev. Ja madratsi materjale madratsi, täitematerjal ja,
ja selles osas, et ja nüüd on võimalus, kui teda tuleb palju,
et ka näiteks mingisugune peo pakendid ja muud asjad,
et selles osas, et ainukasutusvõimalusi on Võõrliigid eesti meredes, kas ka mõni võõrliik tuleb siia
meriheina kimbutama? Selliseid suuri taimi sellises soolsusele ei ole tulnud,
on kanada vesikatk, mis tuli meil siia magevees,
muuda aga merekeskkonnas taimi väga nagu ei ole niimoodi
levinud senimaani, et ta ei ole välistatud,
et nad tulevad.
Et peamiselt, mis meil on meres, võõrliikidena on kalad,
karbid ja muud sellised selgrootud. Ja nemad meriheina otseselt ei näksi. Seni veel mitte, aga võib-olla mingisuguseid patogeenid
hakkavad hoopis levima, et see ei ole ka välistatud,
nii nagu oli see labürintalas, ostera puhang,
sajand tagasi, ega see võib tulla, et kui meil on siin
kuumad suved või mis iganes et mingisugused patogeenid
võivad hakata samamoodi levima. No mitmekesisus Eestis väga suur ei ole,
nagu kuulsin Ei üks liik, aga samas meie merihein.
Ta kasvab koos teiste liikidega, mis on pärit mageveest
ja mis on suutnud siis nagu merekeskkonnas saavad hakkama
penikeeled ja heinmudad ja mändvetikad, kes meil siin kõik on,
et tegelikult need osaliselt jagavad oma elupaika,
aga mis meie meriheina puhul on veel oluline on ka see,
et ta kasvab suurematel sügavusel, kui näiteks penikeeled
ja need hein mudad ja haneheinad samamoodi. Et põhimõtteliselt, kui meie piirkondades ikkagi valgus,
kliima läheb niivõrd palju kehvemaks, et merihein mingil
põhjusel kaob.
Ega siis keegi teine liik sinna ka nagu asemele väga ei saa minna. Vaheküsimus, miks on meie valgus kliima kehvemaks läinud,
kas meri sogasemaks? Meri nojah, et selles osas, et see on ikkagi jälle see toitained,
liiasus, et igasugused fütoplanktoni õitsengut ja,
ja muud asjad lihtsalt orgaanikat on ka liiga palju vees
ja see tingib selle vee hägustumise ja meriheina all.
Hinnanguliselt vist öeldakse, et temal on kasvuks vaja 20
protsenti valgusest, mis siis nagu veepinnale langeb,
et, et see siis tema saab nagu hakkama, et kui nagu on alla selle,
siis, siis on juba kehvasti ja meie vetesta läheb ta kasvab,
kuni, ütleme seal viis, viis pool. Just et ja siis see on seal Väinamere piirkonnas Triigi-Sõru piirkonnas,
kus ongi nagu sellised noh, et saab olla ka varjuline piisavalt,
et et seal on talle sobivad alad, kus ta saab nagu väga
hästi sügavale minna. Lääne-Eesti saared Talle meeldivad, kas mujal Eestis ka? Ja teda on Käsmu laheni, ulatub teda, et kas teda Käsmu
lahest ida poole on, seda me nüüd läheme sees
või vaatama.
Ja siis Saaremaa lõunarannik Väinameri, Pakrite ümbrus,
et kus ikkagi võimalust on, et ei ole liiga avatud piirkond alla,
et seal ta kasvab.
Aga ütleme, et sügavus vahemikku endale ikkagi ütleme
poolteist kuni viis meetrit ja näiteks Käsmu lahes on väga
põnev on see, et ta kasvabki ainult seal kolme meetri
sügavusel sihuke lihtsalt kolme meetri sügavusel kahe poole
peal teda ei ole, kolme poole peale seda ei ole. Jah, lihtsalt üks väga kitsas vöönd ja seda me oleme nagu ka
mujal näinud, et aga et kuidas nüüd täpselt on seda siis
katsume veel edasi vaadata, aga ta tõesti kasvab väga kitsasvööndis.
Et siin on see.
Ühelt poolt jää mõju, teiselt poolt lainetuse mõju
ja setete muutumine valguse muutus, et et tõesti,
ta on sihuke. No siis on hea, et selline vöönd tal on,
kus, kus kasvada vähemalt midagigi.
Mõnevõrra üllatav oli minu jaoks see, et Käsmust ida poole
Eesti põhjarannikul ei olegi seni täpselt teada,
kas ja kui palju seal meriheina üleüldse on.
Kui ma nüüd õigesti aru sain Seal on hästi-hästi liikuvad, liivad ja väga avatud piirkond,
et soolsuse poolest kaasoolsus järjest langeb.
Ta võiks seal veel olla, aga noh, nüüd me lähme vaatame,
kas te seal kivide vahel ikkagi natuke Aitäh, ega siis väga hästi ju seni ei ole,
ei olegi teada.
Meie meri on üsna läbipaistmatu ja kosmosest satelliidi
pealt vist ka eriti hästi ei paista see merihein kätte.
Kas tuleks saadud 100-st küsimusest noppida Eesti jaoks just
see mingi jälgimise küsimus välja seiramise? Ja kindlasti ja vaiksel loodan, et asi sinna suunda ka liigub.
Et noh, meie teadmised merest on ju üldse suurenenud väga
tugevalt viimase 20 aasta jooksul, kus meil muutusid kaardistamiss,
metoodikad.
Et enne seda meil oli teadmised, olid transekti,
põhised mõningates kohtades oli viis, kuus põhjataimestiku
tron sekti.
See on, ütleme siis nullist, kuni siis 15 meetri sügavuseni
niimoodi teatud sügavus, vahemike järelt siis vaadati,
mis taimed meil kasvavad, et mis piirkonnas
ja siis selle järgi heinati, et mis meil üldse olla võiks,
mis toimus varem oli ka need suured kaardistamised oli
natuke sukeldumist ja väga palju toimus lihtsalt tragimist,
et visati ja mis sinna ankru külge siis jäi,
on ju, et siis öeldi ahah, et see taim siin kasvab,
aga et mis on ta biomass, et mis on nagu,
mis kooslused mis liigid seal koosluses on? Et seda infot nagu ei olnud, et ja siis jah,
et aastast ütleme 2005 läheks nii-öelda see kaardistamine
massiliseks kui kuid olid erinevad LIFE projektid,
mis ütlesid, et nii, et meil on vaja nüüd merekaitsealasid
ja et meil on vaja teada, mis meil meres väärtuslikku on.
Et sealt sai see alguse ja meie teadmised on järjest nagu
täpsustunud ja täiustunud, et aga me oleme nagu väga suures
osas ka kaardistanud, lihtsalt et mereelupaikasid nagu
üldises mõttes, et teada, et kus meil kasvab vetikas,
kus meil kasvab fookus ehk siis põisadru,
et kus on meie võtmeliigid, et me oleme seda teinud,
et ja nüüd, kus meil on need teadmised olemas,
nüüd me saame nagu minna täpsemalt nagu sinna meriheina
kooslusesse ja vaadata, mis seal siis nagu,
mis need muutused on. Et mina oma magistritöö tegin kaameri heina teemal ja,
ja see oli üks põhjalikumaid, ütleme esimesi siis,
mis keskenduski ainult meriheinakooslusele,
kus ma Soome lahes ja Väinamere piirkonnas siis käisin ühe
suve jooksul kolm korda ja vaatasin, kuidas nad kasvavad,
mis toimub, nagu seal tiheduses.
Kuidas liigiline koosseis on, et missuguseid selgrootuid
siis ikkagi leidub selles meriheinakoosluses ja,
ja see oli vist aastal 2007 äkki siis ja nüüd meil on
plaanis minna ja vaadata need piirkonnad uuesti üle,
et vaadata, et kas seal on toimunud muutusi. Et ja, ja et mis siis tegelikult toimub,
sest seda infot on meil päris vähe.
Et näiteks Rootsi üks uurimus ütles, et,
et neil oli samamoodi 2000 käidi esimest korda
ja 2020 teist korda ja nemad ütlesid, et neil on tegelikult
väga suured muutused selles loomastiku koosseisus,
just mis, mis meri Hendiga seotud. Meriheina on uuritud vähemalt varasemal ajal suhteliselt
vähe ja võib-olla isegi siiamaani välja natuke liiga vähe.
Ometi on tal mitmeidki väga huvilisi uurijaid,
kes, kes on väga vaimustunud meriheinast
ja tema uurimisest, nagu kuulsime siin eelnenud jutus
ja nagu ka sa ise tegelikult nende hulka ei kuulu.
Olles pikalt ja põhjalikult sellega selle teemaga tegelenud,
mis paelub sind, mis vaimustab sind meriheina juures? Ega selle uurimisega on, et mida rohkem sa midagi uurid,
seda rohkem ta armsamaks saab, et, et ega kui ma läksin
ülikooli bioloogiat õppima, mina teadsin,
et ma tahan õppida suuri loomi, et ma tahan tegeleda suurte loomadega,
karvased suured karu väga hästi sobib ja,
ja siis selgus, et ma sattusin hoopis sukelduma
ja mulle pakuti vetikaid, mul läks silm särama
ja siis mulle pakuti meriheinateemad, et öeldi,
et oovate, seda ja silm säras veel rohkem sukeldumine ka
nagu sobib ja et selles osas, et jah, et see on kuidagi väga
juhus olnud, et ma üldse selle merebioloogiaga tegelen. Aga kuidagi noh, meriheinad on ju toredad,
et selles osas, et nad on natuke muinasjutulised ka noh,
ütleme, et näkineidude juuksed ja kõik muu,
et see on ju iga seotud nende merirohtude
ja vetikad. Kas näkineiu juuksed on meriheinast? Mingites teatud folkloori ides on ja on selliseid meremeeste
laulukesi ja kõike muud, et selles osas,
et nagu see vetemaailm ja see, et sellega ka teatud ju
salapära ja müstilisus ja tegelikult ohud
ja kui me võtame näiteks Iiri folkloori,
seal on noh, Eestis vist ka, on ju, et, et kõik need nagu,
et veteilmast tuleb keegi ja veab enda alla,
et täpselt see taimestiku kinni jäämine ja kõik muu,
et seal on nagu, et ta tegelikult on. Klooris on ta ka väga äge tegelane.
Et mina mõtlen, et kui nagu keegi rohkem viitsiks sel teemal uurida,
siis oleks ka väga tore. Räägime Mare Kõiva, aga väga hea.
Kas merihein on nüüd sinu jaoks huvitavam kui karu? Ei jah, sest praeguseks ma tean, meri heintest rohkem kui karudest. Selge, kuigi karutasid on ka muinasjuttudes. Ja Eestis vist on ainult 500 karu, aga merihein on ikkagi
natuke rohkem, et siis on vähemalt seda uurimismaterjali rohkem. Rääkisimegi täna siis meri heintest ja nende uurimisest
ja 100-st küsimusest, mis on koostatud selleks,
et neid paremini ja ja täpsemini veel uurida
ja ajasin seda juttu Tiia Möller raidega. Uus saade on kavas nädala pärast veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
