Teadust kõigile tänases saates teeme juttu Tallinna linnas
kohata viidavatest suurtest kividest Pärnu lahe ääres
leiduva liiva liigutamisest.
Teemadest, millega on tegeldud Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses.
Liisa ja Martin küttim käisid läbi pealinna rändrahnud
ja kivikülvid, et tuvastada nende seisund
ja kontrollida üle mõõtmed.
Saame meiegi, sest linnarännakust kuulamisi osa. Hannes Tõnisson on aga aidanud välja mõelda,
kas ja kuidas tuleks Pärnu jõe suudmesse kogunenud liiv viia valgeranda,
kust senine liiv on lahkunud ja läinud oma teed.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Linnakividest räägime tänases saates mitte aga ehituskividest,
millest majad on ehitatud või tänavasillutisekividest vaid
rändrahnu test ja kivi külvidest, mida linnalooduse osana
tegelikult ju kui silmad lahti, ringi käima,
siis võime kohata küll isegi Tallinnas võib-olla isegi eriti Tallinnas,
sellepärast et Tallinn kui Põhja-Eesti asula on just
sellises piirkonnas, kus rändrahne ka tema naabruses on,
on suhteliselt palju. Tallinna Ülikooli teadlased Liisa küttim
ja Martin küttim käisid hiljuti uurimas ja üle vaatamas
tallinna rändrahne ja kivikülve mis on kaitse alla võetud.
Sellest uurimisretkest ja selle tulemustest me siis täna
tahaksimegi juttu teha.
Aga ma tean, Liisa ja Martin, te olete rohkem küll ökoloogia
teadlased kui kiviteadlased või geoloogid.
Kuidas teil selline mõte tuli, et üle vaadata nüüd kõik need
Tallinna rändrahnud ja kivikülvid? Et see oli sihukene tore pakkumine, mida Tallinna linn siis
ülikoolil tegi, et uuriti, et kas ülikoolis on inimesi,
kes on huvitatud tegema siis vastavat inventuuri vaadata üle
Tallinna linna territooriumile jäävad kõik kaitsealused
rändrahnud ja kivikülvid.
Et isegi suvel mõnda aega seisis, kuni hakati torkima,
tähtaeg läheneb pakkumise tegemisel, et kes tahaks teha.
Et kuna Mul on endal lapsepõlvest väga sihuke tore
traditsioon lihavõtetel rändrahnude otsa ronida
ja ma olen osade tallinna rändrahnud otsa samal põhjusel
roninud lihavõtteid tähistama, et siis me vaatasime siis
Martiniga teineteisele otsa ja mõtlesime,
et loomulikult et miks mitte, et on kindlasti Tallinnas väga
palju selliseid, et kohti ja kire, millest me tegelikult
mitte midagi ei tea, et tegime sellise otsuse,
et vaatame, millised pärlid siis kivi kujul Tallinna linna
territooriumile jäävad. Et hobi ja töö ja lõbu kõik koos.
Et nii see läks. Nii meil on siin tähtsad mõisted rändrahn
ja kivikülv mis on rändrahn ja mis on kivikülv. Rändrahn on selline kivi, millel esiteks ta palun,
vajad olema rahnu mõõtmed tema läbimõõt peab olema üle ühe
meetri ja teiseks on sõna teine pool rändamine,
ehk siis ta peab olema rännanud siia kusagilt sellisest kohast,
kus on teistsugune geoloogia, ehk siis need paekivirahnud,
mis meil ka erinevates kohtades Eestimaa peal on.
Siis need ei ole rändrahnud, et nad peavad ikkagi olema kristall,
see Petrograhvega aga kivikülv. Kui neid rändrahne on ühes kohas koos hästi palju tihedalt
üksteise kõrval siis seda võibki siis nimetada kivikülviks. Kui me linnaruumi peale mõtleme ja ka linnalooduse peale,
siis ega kivid ei ole võib-olla isegi kõige esimene asi,
mis pähe tuleb.
Aga milline see meie kivi rikkus?
Tallinnas on? Tallinn on ikkagi äärmiselt kivirikas ja rändrahnude rikas piirkond.
Et juba kaitsealuseid objekte on meil 45,
mil, mille hulgas on siis viis kivikülvi kuus sellist kivide gruppi,
kus on kive, mitu rändrahne ja siis lisaks veel 34
üksikobjekti rändrahnude näol. Ja need tuli nüüd siis linnavalitsuse soovil uuesti üle vaadata.
Kas see tähendab seda, et nende kohta on arvestus läinud
kaduma või mis pärast need andmed vajavad uuendamist.
Kivid on ju kogu aeg ühe koha peal paigal. Tead arvestus sassi ei ole läinud, et meil ikkagi anti ette
kindel hulk kõigis need kaitsealused ja nemad on alles,
aga lihtsalt enamus nendest kividest ongi kaitse alla võetud
92. aastal.
Et sellest ajast peale ei ole tegelikult neid niimoodi nagu
korraga üle vaadatud siis tähendabki seda,
et Tallinna linnal on soov ülevaadet saada,
milline seisukord neil on millised, nagu siis teaduslik,
kultuuriline, ajalooline väärtus neil on ju samamoodi mis
tegelikult on ju kõikide kaitsta alustel objektidel kõige
olulisem on teada, et kas nende koordinaadid andmebaasides
on need, mis päriselt, kas kõikide kohta,
Ta on näiteks siis mõõdud olemas, et kui me räägime rändrahnude,
siis täpselt pikkus, laius kõrgusümbermõõt. Et kas need on olemas ja kas need on korrektsed,
siukest ülevaadet saada.
Ja siis just täpselt nii nagu seisukorral ta hinnata,
et ilmselgelt, et võib juhtuda, et mõnes varjulises kohas on
mõni kivi näiteks ära soditud või et kui nad just ongi
näiteks siuksest kas just väga tiheda asustuse juures
või kusagil niimoodi natukene nagu nurga taga,
et kas neil on mingid, et niisugust hooldusvajadust,
et milline on siis nende nakkuse laiemas piiris,
selline nende väärtus võiks olla ja mida saaks paremini teha. Tegelikult andmed nii asukohad kui ka kivide mõõtmed
pärinevad peaosas 80.-test aastatest ja vahepeal neid
niimoodi süstemaatiliselt kontrollitud ei ole.
Ja kivi külvide puhul üldse ei ole andmeid nende üksikkivide kohta,
vaid lihtsalt piiritletud ja sõnaliselt kirjeldatud
võib-olla kivi küll nagu tervikuna.
Paljud kivid olid ka märgitud andmebaasis koordinaadid
valedesse kohtadesse või olid need, et natukene ebatäpsed,
et, et ka need tuli nagu üle vaadata. Kuidas see teie välitöö täpsemalt käis, ma kujutan ette,
et see oli päris mõnus tegevus, vahelduseks. See oli väga mõnus tegevus, kena sügis see kas siis metsas
või siis tõesti looduskaunites kohtades viibimiseks,
et meie ülesanne oli leida pealt Kivilasse.
Loomulikult siis võta keskkohast, kui me olime võimelised
tegema üldises, tähendas kividots, ronimist,
kivid otsast, võtta, siis keskohast nende täpsed koordinaadid.
Kui andmebaasis ei olnud mõõta, siis me võtsime
kiviümbermõõdupikkus kõige pikemast küljest
ja risti tuli laius. Ja lisaks siis sellised nagu hinnangulised kirjeldused nagu
teadvuslikesteetiline ajalooliskultuuriline väärtus samuti,
mis linna jaoks on oluline sisend, et mis on nende seisund
ja hooldusvajadus ehk siis mida nendega tuleb hiljem nagu
edasi teha.
Ja samuti siis selliste nagu taimestumine,
kuju, värvus, selliste ütleme loodusteaduslike parameetri.
Ta kohta andsime sellisel nelja kuni viieastmelisele skaalal
samuti hinnangud ja siis koondasime kõik sellisesse ühte
suurde andmestikku, millega siis linn saab edasi töötada. No milline siis on meie kivide seisund, neid on kindlasti erinevaid. Kivide seisund on üldiselt hea, et nad on üldiselt,
kas koduaedades, kus inimesed valdavalt on,
on nende eest hästi hoolitsenud, on nad avalikes kohtades,
kus nad samuti kaunistavad seda kohalikku ümbrust
või siis on päris looduslikes kohtades näiteks metsa all,
et valdavalt oli nende seisund hea.
Loomulikult ilmastiku mõjul on osad kivid pragunenud.
Taimestumine on, on erinev erinevates kohtades olnud õnneks
sellist nagu lõhkumist ja sodi, mis ta on suhteliselt vähe. Et selles osas võib öelda, et, et kokkuvõttes,
et tallinna rändrahnude seisund on üpris hea. Millised on üleüldse Tallinna kõige põnevamad
ja tähtsamad ja suuremad rändrahnud? Tallinna ütleme siis mandri Tallinna, kui me jätame Aegna välja.
Kõige suurem rändrahn asub männikul Männiku karjääris raku
järve tehispoolsaarel.
Tema ümbermõõt on seal ligikaudu 35 meetrit,
aga temast pisut veelgi suurem on tulekivi Aegna saarele.
Teatavasti Aegna saar kuulub ka ametlikult meil Tallinna
kesklinna alla.
Aga, aga neid huvitavaid rahne on, on tegelikult üle linna. Et nii Kadrioru kivikülv väga huvitav koht on veskimetsakivi
külm loomaaias, et kui loomaaia külastajad tihtipeale
piirduvad loomade vaatamisega, et siis tegelikult veskimets
oma ligi 16 hektarilise sellise tervikliku vääriselupaigana,
kus lehtpuumetsad katavad sellist nõlva peal asuvat tihedat
kivikülvi kuhu on veel omakorda loodud erinevad õpperajad.
Et see kindlasti oli üks selline huvitavamaid
ja külastamist väärivaid. Absoluutselt, et just nimetatud veskimetsakivikülvis oli
tehtud ka väga hästi niisugune geoloogia õpperada,
kus siis oli lisaks sellele, et pikemalt lahti selgitatud,
et mis ja kuidas rändrahnud on siia jõudnud,
et millised looduslikud protsessid on seda teinud.
Samamoodi oli seal ära toodud iga sildid ilusasti,
et millised on need kõige suuremad rändrahnud.
Ilmekalt oli esitatud erinevad kivimitüübid,
need seal oli vahvasti, mitte Külitses kaitsealused rändrahnud,
aga kõrval olevad kivid olid ära lihvitud niimoodi,
et ta oli väga hästi näha, milline on erinevad
moondekivimite sisemine struktuur, et üks üks on see,
mis on pealtpoolt, milline värvide krobelisus on,
aga kui sa niimoodi ära lihvitud, et siis kõik need värvid
ja kristallid, mis seal keskel on sees, on,
et see on väga ilmekalt välja toodud. Ja üks huvitav kivim, mille võib-olla tooks veel välja,
on Ülemiste järves paiknev Linda kivi mis tegelikult koosneb
neljast juba jääaja järgselt üksteisest eraldunud rahnust.
Aga enne seitsmekümnendaid aastaid, kui rajati kanalite süsteem,
mis Tallinna joogiveehaaret Ta laiendas siis enne seda jäi
kohati Ülemiste järv kuivale ja nii ka need rahnud
ja sinna suuremasse kõige suuremasse rahnu on ka siis
kraabitud need aastaarvud, millal Ülemiste järv on kuivale jäänud? Kas käisite ka Ülemiste järve peal Lindakivi mõõtmas?
Seda mäe õnneks mõõtma ei pidanud, et see oli alguses ka küsimus,
et kuidas me seda teeme, et kas meil on paati oja käima,
lõpuks paeti oja, kuna selle kohta olid mõõdud olemas,
siis, siis kui ta on kuivaks jäänud, siis keegi sai selle
päriselt ära mõõta, et meie seda rõõmu ei saanud minna
Ülemiste järve peale.
Aga see on ikka tore, et linn oma kive kaitseb. Tea, kas see on tegelikult riiklik, vist riigikaitse riiklik kaitse?
Aga pigem on tore, see linn tahab saada ülevaadet endale. Tooriumil olevates kaitsealustest rändrahnu tõst
ja kivi külvidest. Kividel on kindlasti selline esteetiline väärtus linnas
kindlasti on ka näiteks Linda kivil ja teistelgi sellistel
kividel kultuuriline väärtus juurde käivate müütidega.
Aga kas on ka teaduslikku tähtsust sellele,
et linnas kive ja kivikülve kaitsta ja alles hoida? Absoluutselt, et nende teaduslik väärtus võib ka väga
mitmekülgne olla, et eelkõige seostub see siis jääaja
järgsete geoloogiliste protsessidega, et need kivikülvid,
asukohad ja nende kivi, milline struktuur,
et see annab meile natukene aimu selle kohta,
et kuidas jääaja järgselt on, on jää liikunud kust suunast
ja kus need kivid ja muud kivimised, setted meil pärit on
ja samuti see, et milliseid keemilis-füüsikalised protsessid
nendega on vahepeal toimunud siis siis lisaks on neil
muidugi ka ajaloolis arheoloogiline väärtus,
et osad kivid näiteks mustakivi ja maasepa kivi Lasnamäel
nemad on lisaks looduskaitseobjektidele ka
muinsuskaitseobjektid sest nad on muistsed lohu
ja kultusekivid ja mustakivi on lisaks olnud ka vanal ajal
Tallinna piirikiviks, nii et kultuuriline väärtus missugune. Ja juba sai räägitud veskimetsast.
Et seal kivid on osaks sealsest ökosüsteemist,
kus nad on siis substraadiks sammaldele,
samblikele ja pakuvad ka soontaimedele ja väiksematele
organismidele elupaiku.
Ja üldistavalt siis ka ranniku lähedal paiknevad kivid
ja kivikülvid tähistavad kunagist rannajoont. Ja üks vahva kivi on kakumäel must kivi mis on Aja jooksul
maismaalt erinevate Uhte protsessidega kukkunud ette.
See on ka selline kivi, mida on väga vahva minna vaatama
ja see on üks kivi, mida me ei mõõtnud sama moodi,
et see on kunagi mõõdetud.
Õnneks ei pidanud tormiga vette minema. Nii et pangem siis linnas liikudes tähele ka suuri
ja ilusaid kive.
Kas mingit äppi on ka olemas, kui inimesel huvid tekkis,
kust vaadata kõiki Tallinna rändrahne ja nende asukohti? Mitte ainult Tallinna, aga üldse Eesti kohta,
et kõige lihtsam on minna maa-ameti geoportaali
ja valida sealt looduskaitse rakendus ja sealt jälgida oranž
ja kolmnurki, mis märgistavad siis kaitsealuseid kive.
Et nende järgi leiab hõlpsasti endale huvipakkuva rändrahnu üles. Ja täna rääkisime siis Tallinna rändrahnud
ja kivi külvidest, mida on käinud täpsemalt üle mõõtmas.
Liisa ja Martin kütti Tallinna ülikoolist. Liiva on maailmas palju tohutul hulgal, eriti ost kõrbetes.
Aga meil Eestis on ka päris palju liiva,
kohati, aga aga mitte nii palju kui kõrbetes
ja seepärast tuleb teinekord mõelda, kuidas meie
olemasolevaid liivavarusid paremini jaotada.
Ajan täna juttu Tallinna Ülikooli Ranniku geoloogi Hannes Tõnissoniga,
kes on just hiljuti koos kolleegidega mõelnud põhjalikult
selle üle, kuidas Pärnu kandis liiva ühest kohast teise
oleks otstarbekas vedada. Ja me ei räägi siin liivakaevandamisest,
vaid me räägime loodusest ühest kohast, äravõtmisest
ja teise kohta paigutamisest.
Ja need mõtted on avaldamist leidnud ajakirjas Science and Engineering.
No Pärnu tõepoolest on tuntud oma ilusa liivaranna poolest,
aga sealsamas kõrval, kus Pärnu jõgi merre suubub kahe muuli
vahel kipub liiv jälle laevasõiduteid ummistama.
Mis plaan selle liivaga siis õigupoolest nüüd siis mõttes on? Et kui me nüüd vaatame, siis Pärnu lahe kaarti kõigepealt
siis on olnud juba ütleme siis niimoodi,
et aastatuhandeid selline muster, kus kohas siis liivade
liikumine toimub siis piki randa lõunast järjest rohkem
põhja poole ja mingil määral ka siis natukene Pärnu lahe
läänekülge mööda siis lahe lahe pära suunas,
ehk siis Pärnu rand on meil siis selline hea koht,
kus kohta siis kõik liivad on kokku kuhjunud
ja iga suvitaja kindlasti teab, et kui tahad pärnus ujuma minna,
siis tuleb lõunasöök kaasa võtta, et vahepeal läheb kõht tühjaks,
et enne kui tagasi jõuad, et nii lauge ja mõnus liivane
merepõhi on. Aga siis kui minna nüüd Pärnust natukene kaugemale,
seal on ka varasemalt väga populaarne valgerand ja,
ja ütleme siis nii, et ta on ka nii-öelda strateegilises
mõttes väga oluline koht olnud selles mõttes,
et kui meil on Eestimaal suvised ilusad ilmad,
siis neid tavaliselt väga palju ei ole ja nende ilusate
ilmadega just kõik inimesed korraga randa minna.
Ja siis ütleme nii, et kui kõik läheksid korraga Pärnu randa,
siis ilmselt võib-olla peakski nii olema,
et osad peaksid lõunatama siis meres, sest rand rohkem ei
mahu nagu ära ja, ja selles mõttes ongi siis valgerand nagu
selline ala, mille arvelt saab siis nii-öelda laiendada seda rannakülastajate,
seda piirkonda. Aga mis siis on juhtunud on siis see, et,
et seoses siis maailma meretaseme tõusuga tormise kasvuga
jääpäevade vähenemisega on siis rannaprotsessid järjest
aktiviseerunud ja, ja teisalt jääb järjest rohkem liiva ka
siis muuli taha lõksu ja nagu sai mainitud siin juba
eelnevalt osa liigub kommuunide vahel eelkõige et nii-öelda
lõunamuuli ehk siis vasakpoolse muuli muuli poole nii-öelda
üle liiv, liiv liigub siis üle muuli sinna jõesängi
ja siis sellesse nii-öelda navigatsioonikanalisse,
kus siis laevad peaksid sõitma. Ja mida siis uurisime välja, et, et praegu peaks olema sinna
kuhjunud siis suurusjärk umbes 150000 kuupmeetrit ütleme
siis korraliku rannaliiva, et sisuliselt ranna pealt tuleb,
kukub nii-öelda üle muuri ääre siis sinna jõkke
ja sinna ta jääb, tuleb siis Pärnu rannast tuleb siis
põhimõtteliselt nii-öelda tegelikult ka valgerannast,
valgerannast sinnapoole ta ei jõua, aga ta tuleb nii-öelda
Pärnu ranna poolt tuleb kaugelt kaugelt. Et nii-öelda see Pärnu rand on tegelikult selline lõplik
kuhjumise koht ja, ja siis ütleme nii-öelda siis selle
lõpliku kuhjumise kohast osa jookseb, oli nii-öelda üle ääre
siis sinna sinna muulide vahele kuskilt tegelikult peaks
ainult laevad sõitma.
Ja, ja siis tänaseks on see liivakeha laius juba kohati
rohkem kui 100 meetrit ja laevatee laiuseks on juba jäänud
vähem kui 100 meetrit või nii-öelda napilt napilt 100
meetrit ja oleme vaadanud, et viimastel perioodidel,
mis meil siis on olemas nii-öelda aerofotosid,
ortofotosid, et see laienemine siin sadama suunas on olnud
kuskil paar-kolm meetrit aastas, sõltuvalt sellest,
kui tormine või kui tuuline olukord parasjagu on olnud
ja suurusjärk, mis sinna iga aasta liiva juurde kuhjub,
on siis umbes 5000 kuupmeetrit. Ja teisalt siis nagu sai öeldud, et muulid on siis nagu
sellised tekitavad sellise huvitava laine varju,
et vahepeal siis liigub valgeranna poolt samamoodi liiv siis
nii-öelda muulide suunas.
Aga kui vastassuunas hakkab tuul puhuma,
et võiks nagu nii-öelda siis laine seda liiva tagasi
valgeranna suunas kanda, siis ta seda enam ei saa teha,
sest et muul varjab ilusasti selle ära ja liiv istub seal
taga lõksus. Et teeb sellise mõnusa madalale lauge merepõhja sinna.
Ja teisalt on siis valgerannas juhtunud siis see,
et, et et kuna seal tasapisi on pidevalt siis rand taganenud,
siis kunagi mõisate ajal oli seal siis mu isa nii-öelda
selline rannamaja ja siis sellest rannamajast sai
mingisugune hetk sai kohvik.
Ja kui tuli meil üldse suur 2005. aasta torm Gudrun,
mis Pärnu kandis kõvasti pahandust tegi,
siis see võttis sealse selle rannamaja täiesti maatasa,
et sellest ei jäänud mitte midagi järgi. Umbes 2008 aastakse maja taastati nagu seaduse järgi lubatud,
teised on natuke suurem, sinna ümber tehti ka veidikene
suurem kivikindlustus.
Ja, ja mis siis liivarannas juhtub, kui paigutada sinna kivi,
juhtub nii nagu kui lähete näiteks jalgupidi merre.
Tunneta, kuidas hakkab ümberringi eliivara uhtuma,
kui lainetus tuleb, samamoodi on nagu see kõva keha seal
liivarannas hakkab sealt ümbert siis liiva muhtuma kiiresti. Ehk siis, kui enne seal liivakadu oli, ütleme selline
suhteliselt väikene siis põhimõtteliselt no enam-vähem
suurusjärgu võrra kiirendatakse seda liiva ära liikumist jälitustormidega,
kui siis tugev laine põrkab vastu siis seda rannakindlustust,
mis seda hoonet ja seal taga olevad infrastruktuuri kaitseb.
Ja siis tagasi liikuv vesi tavaliselt liigub siis tagasi
nii-öelda põhjast kannab siis sellega kõik liiva minema
ja mida rohkem liivane ära kandnud, seda sügavamaks läheb
seal ees meri, tähendab, et iga järgnev laine saab olla
suurem jõud on ainult tugevam ja, ja nii lõpuks siis
purustab aina rohkem ja rohkem liiv kaob aina enam ära. Selge, nüüd me saime siis kolme sorti liiva pärnu lähedalt kätte,
üks on siis see, kus ta peakski olema.
Pärnu rand.
Kõigile meeldib ja, ja, ja ilus liivane siis muuli piirkond,
kus on liivaliiga palju ja valgerand, kus liiva kipub
vähemaks jääma. Just nii täpselt, et ja siis meie eesmärk oligi siis vaadata seda,
et et, et kuna seal kuulide vahel on seda liiva nii palju
ja senine praktika kõikide teiste Eesti sadamate puhul on olnud,
siis see, et, et kui on vaja laevateed süvendada,
siis kõige lihtsam moodus on olnud see, et võetakse,
siis pumbatakse see säte, mis iganes seal parasjagu on,
antud juhul siis korralik rannaliiv sellise pargasele
ja siis viiakse ta kaadamis alale ja uputatakse siis merepõhja. Praeguse seisuga otsitakse või siis nii-öelda planeeritakse,
või kui ta siis on nii olnud juba üsna üsna kauges järgus
kaadamis ala tegelikult Pärnu lahes täitsa välja.
Mis siis tähendaks seda, et me võtaksime sisuliselt rannaliiva,
viiksime selle süsteemist välja, uputakse mööda merre,
kus enam mitte kunagi põhimõtteliselt meile tagasi enam
sinna randa ei tule.
Et siin on mitu põhjust, üks on see, et,
et selle jaoks on meil olemas seadmed, meil on olemas
vastavad porgandid, millega saab seal süvendada,
seda on, seda on lihtne teostada. Ja ka sellepärast, et niimoodi kogu aeg tehtud,
et väga tihti on nagu inimestel, kui sul on mingisugune oskus,
sul on mingisugune teave, et, et on nii-öelda alustada
midagi uut või teha, teha midagi teistmoodi.
Ja, ja siis me nüüd siis vaatasime muu maailma näitel
ja mida meil on võimalik teha.
Ja leidsime tegelikult see sobiks väga hästi valgeranda,
just, mis seal sama seal praegult siis kuhjub sinna muulide
vahele ja mida muidu viiakse kusagile kaugele merre. Et mujal maailmas vaadatakse siis väga mitmeid kriteeriume,
näiteks kui palju seal on orgaanikat sees,
seda seal oli väga vähe, näiteks vaadatakse ka seda,
et kas seal on saasteaineid, võtsime sealt proove,
et kõik oli, kõik oli puhtam, kui ette võiks üldse kujutadagi.
Põhimõtteliselt on Pärnu ranna endile liiv
ja ma isegi läksime nii kaugele, et me tegime kõrvuti hunnikuid,
pildistasime valgeranna liiva ja seda sealt siis mulda
vahelt võetud liiva ja need olid väga sarnased omavahel. Et, et on muu maailma näiteid, isegi selliseid,
kus kohas USA näiteks, kes tegeleb väga palju selliste
liivaranda pumpamisega nii-öelda ühe koha pealt teise koha
peale liivavedamisega.
Nendel on nendel rannainsenerid, on olemas kohe kataloog,
nagu lähed poodi, et ostad värvi, kas nendel on kataloogid,
mis värvi liiva on vaja siia randa.
Et samamoodi nende värvikaart, et me siis tegime ka värvikaardid,
tõesti sobib. Ja mis veel siis töö käigus siis vaatasime,
milliseid erinevaid viise oleks võimalik seda liiva sinna saada.
Ja, ja siis esmapilgul nagu mujal maailmas tihti kasutatakse
siis erinevaid pumpamise lahendusi.
Kuna valgerand ise asub ikkagi natukene liiga kaugele,
see lainete vari on, ulatub ka suhteliselt kaugele,
siis selline pumpamine otseselt sinna randa ei oleks nagu võimalik. Et milline see otsene pumpamine välja näeks,
kui ta oleks võimalik teha, kas pump siis huuli
ja valgeranna vahele? Et põhimõtteliselt jah, tehaksegi niimoodi,
et on, oldi sisuliselt selline pump nii-öelda nagu
enam-vähem vaakumpump, et ta ühelt poolt imeb selle liiva
sisse ja teiselt poolt siis surub seda pikki toru koos üsna
suure veesisaldusega edasi, kuni see siis jõuab rannale
ja sealt siis lainetus kannab selle ise juba ise juba edasi. Aga noh, seal kilomeetreid ikka natuke liiga Palju seal on kilomeetril natukene liiga palju selleks,
et seda teha, siis me nuputasime seda, et
ehk on võimalik nii-öelda tekitada Pärnu sadamaalale siis
selline ladustusala, kuhu saaks nii-öelda vahepeal selle
materjali välja pumbata, kus siis vesi välja nõrguksis liiva vedada,
siis mööda maanteed kohale valgeranda.
Aga kui keegi on juhtunud Pärnu sadamast mööda sõitma,
siis te näete, et seal on vaba ruumi umbes sama palju kui
keskmise inimese korteris. Et kogu laoplatsid on seal juba aastateks kõik välja
broneeritud erineva kauba jaoks ja seda seal paraku ei ole
võimalik teha ja lisaks sellele on siis ümberkaudu enamus
alatis erineva looduskaitselise staatusega,
mis tähendab, et sinna samamoodi vale liivapumpamine
otseselt mõeldav.
Siis on veel siis selline lahendus, et, et võiks tulla
põhimõtteliselt suhteliselt suure laevaga pumbatakse see
liiv laeva sisse ja siis sõidetakse rannale võimalikult
lähedale ja pumbatakse siis nii-öelda sellise Vikerkaare
naasis suure kaare survega, lastakse selliseid landav randa
või siis pannakse siis suhteliselt selline pikk pikk toruliin. Aga see on selline suhteliselt jäik ütleme niimoodi meede,
mis tähendab seda, et laevu meil siin Eesti piirkonnas
tuleks tellida, siis tõenäoliselt Hollandist
või Saksamaalt mis tähendab, et laeva kohaletulek on juba
suhteliselt kallis tegevus.
Pluss siis laeva üks tööpäev on juba väga kallis vist laeva
ühe tööpäeva hind on suurusjärgus umbes 20000 eurot
ja kui näiteks sel päeval on torm või meretase on liiga
madal või juhtub see nädal aega olema, siis siis läheb halvasti,
ütleme niimoodi. Ja, ja teine asi on see, et, et kes on käinud Pärnu lähedal
laevaga või mingi muu asjaga sõitmast, teab,
et, et seal sügavusest on ikkagi väga väikesed
ja valge rannale lähedale saada.
Sellise natukenegi suurema laevaga on juba väga suur tegemine,
ehk siis ütleme niimoodi, et selleks tehniliselt läheks ta
väga-väga keerukaks ja laevad, mis sellise tegevuse jaoks
sobituksid meie piirkonda, neid on väga vähe
ja on väga tugevasti sõltuvalt siis ka ilmastikutingimustest,
mis tähendab, et et selline tegevus võiks õnnestuda. Aga tal on kahtlemata ka kindlasti üsna suur keskkonnamõju
näiteks tekitab üsna palju hõljumit see suure kaarega see
pumpamine ja, ja teisalt siis protsess on noh,
ütleme niimoodi, siis eelkõige mõjutaks kõige rohkem seal
võib olla sealset kalastiku ja kes on seal käinud,
näeb, et seal on väga palju alati kalamehi,
seal on kõik kohad võrke täis, et et see oleks nii-öelda
tehniliselt ja, ja ka keskkonnamõju poolest üsna-üsna
raskesti läbiviidav. Ja siis lõpuks jõudsime sinnamaani, et kõige lihtsam,
kõige odavam ja ühtlasi ka kõige siis ütleme selline vähem jäigem,
ehk siis paindlikum viis on kasutada lihtsalt maanteetransporti.
Ehk siis põhimõtteliselt esmalt kaevaks siis ekskavaator
selle liivapõhimõtteliselt suuremasse sauna sinna kokku see
veetakse kusagile siis piki randa, kas siis talvel
või kevadel ütleme siis kusagile sinna piirkonda,
kus Pärnu rand lõpeb umbes sinna, kus on hotell,
Strand seal on selline suurladustusala võimalik tekitada,
kus siis toimub nii-öelda selline viimane nõrgumine. Ja sealt siis vastavalt vajadusele veetakse siis liivi
Paedasi valgeranda, kus siis osaliselt võib selle natukene
laiali ajada osaliselt lainetus teeb seda ise täiesti ära.
Ja, ja lisaks sellele siis planeerimisega väidet,
et liiv nii kiiresti sealt minema ei liiguks,
et siis paigutada sellised puidust puunid rannajoonele,
mis sisuliselt tähendab, et nagu sellised puidust vaiad
torgatakse maa sisse, mis takistavad ristirannaga sellised
sirged natuke meenutab nagu muul, jaga palju väiksem ja,
ja selline silmailu on nagu paremat. Ja siis see takistab selle liiva uuesti sealt rannast ära liikumist.
Ja siis mis on siis muu, maailma näide on siis see,
et, et kuna see liiv meil on ikkagi suhteliselt peenikene
ja nagu kõrbeski, kus ma siin jutuga alustasime,
luiteid ju kogu aeg liiguvad samamoodi rannastaabliv liikuda.
Et siis hakkaksime tekitama ka nii-öelda pool kunstlikult
luiteid siis selle ranna maismaapoolsesse ossa.
Et meil Eestis kasvavad sellised vintsked taimed nagu siin
on rand, luide kaer, liiv-vareskaer ja, ja kui me need
luited kinnistaksime, siis nende vintskete taimedega,
see tähendab seda, et, et iga kord, kui meil on vähe tugevam tuul,
siis need on nagu sellised lumehange tekitajad,
et liiv koguneb sinna vaikselt järjest ümber siis tal
juurikad jäävad sinna luite sisse, teise kasvab järjest
kõrgemaks uuesti ja niimoodi seal huvide siis seal vaikselt
kasvab ja, ja kui on näiteks tulemus selline võimas torm,
nagu meil oli 2005 aastal siis esiteks see torm ei jõua kohe
sinna tagusel astangu juurde, sellepärast et luide seal ees
kaitseb luite seest on tihedalt juurikaid täis,
mis tähendab, et erosioon on tublisti aeglasem. Ja, ja see ongi nii-öelda siis selline poollooduslik kaitse nagu,
mis tekitatakse.
Väliselt näeb välja kõik nagu nagu peaaegu päris rand ja,
aga teisalt oled sa tekitanud nagu ka ütleme siis sellise
kivi kivikaitse asemele siis sellise normaalse
väljanägemisega ja normaalse ranna.
Et kes nagu viimasel ajal on valgerannas käinud,
teab seda, et et, et seal kaunis ebameeldiv on juba vette minna,
sest et, et seal on, põhjas on enamasti järgi jäänud seal savi,
savi peal natukene selliseid teravaid kive
ja teinekord tuleb pikalt mööda randa kõndida
ja kui saad nagu sobiva koha, kus kohas saab lõpuks vette minna,
et, et see ongi siis üks selline nii-öelda sellise pehme
meetme eelised, et miks seda Liiwaiust randade tagasi tuuakse. Et, et tehakse nagu üks selline viga.
Et kui me hakkame nagu näiteks rannas olevat mingit
infrastruktuuri kaitsvaid näiteks seal on kohvikud,
mingi vaatetorn, mingi laste mänguväljak,
WCd, mis, mis iganes seal kõik taga on, et me hakkame seda
nagu siis kaitsma kividega.
Ja, ja see viga siis on ju selles, et kivid põhjustavad
tegelikult ju selle, et see liiv kaob sealt rannast ära. Ja nüüd me hakkame mõtlema, et aga miks me selle
infrastruktuuri sinna taha tegime, miks see kohvik oli seal,
miks need see oli sellepärast et seal liivarand,
et nagu unustame selle algmõtte ära, et see ongi see,
mille juurde me tahame tagasi tulla, et see liiv tuleks tagasi. Nii et rääkisime liivatõstmisest ühest kohast teise eelkõige
siis Pärnu piirkonna näitel ja vestluskaaslaseks Hannes Tõnisson. Tänases saates oli juttu Tallinna rahnudest
ja Pärnu lahe liivast.
Juttu ajasid Liisa kütti, Martin kütti, Hannes Tõnisson
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
