Teadust kõigile maailm on keeruline, eriti näiteks see algus
kohtuvad teadus, tehnika, kosmos, maa, vesi,
inimesed, bürokraatia ja poliitika.
Raske on alati teha nii, et kõik oleks rahul.
Natuke lihtsam on teha ettepanekuid, kuidas võiks olla paremini.
Mereteadlane Tiit Kutser on nüüd koos kolleegidega pikalt analüüsinud,
kuidas toimib üks suur ja keeruline Euroopa Liidu
ja Euroopa kosmoseagentuuris seire ja teenuste programm,
mille nimi on kopernikus ja seda eriti just veekogude
seirenurga alt. Valminud on ka rida ettepanekuid.
Natuke täpsemalt räägimegi sellest kohe.
Aga mu teine vestluskaaslane on imetaja teadlane Maris Hendrikson,
kes teeb kokkuvõtte, kuidas läks talvine minekus harrastusteadlased,
aga teadlased ise ka vaatasid, millised loomad olid Eestis
lumele jälgi jätnud.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Veekogusid on meie planeedil pindalalt rohkem kui maismaad
ja saari ühtekokku.
Järelikult on vesi väga tähtis ja seda ka teadlased seiravad
küllaltki tähelepanelikult, viimastel aastakümnetel lausa
kosmosest ja üks programm siis, mille kaudu nii mitmedki
satelliidid veekogusid seiravad, on Kopernikuse programm.
Kus siis on satelliidid nimega Sentinel.
Ja täna ajan juttu Tiit kutseriga, kes on Tartu Ülikooli
Eesti mereinstituudi kaugseire ja mereoptika professor. Nüüd oletegi tegelenud nüüd mitte otseselt isegi veekogude
vaatlusega vaid lisaks sellele ka tegelenud sellega,
kuidas veekogusid just nimelt selle Kopernikuse programmiga
vaadeldud on.
Ja tulnud välja isegi mõnede ettepanekutega,
kuidas seda veelgi paremini teha.
Aga räägiks kõigepealt natukene üldse sellest,
mis on see Kopernikuse programm, mis on need Sentinel
satelliidid ja kuidas see veekogude vaatlemine sealt ülevalt
kõrgelt üleüldse käib. Kopernikuse programm on üks Euroopa Liidu
ja Euroopa kosmoseagentuuri suurtest ühisprogrammidest
ja ta tegelikult koosneb kahest osast, et üks on see
materiaalne pool ehk satelliidid, mis lendavad orbiidil
ja millega põhiliselt tegeleb siis kosmoseagentuur.
Ja teiselt poolt see on siis teenused, mida rahastatakse
Euroopa Liidu eelarvest ja hetkel neid teenuseid on kuus,
need on atmosfäär, merekeskkond, maismaa seire,
kliimamuutused, julgeolek ja, ja hädaolukorrad. Ida need teenused täpsemalt endast kujutavad teenused
pakuvad erinevatele kasutajatele, olgu need siis Euroopa
komisjon ise, riikide valitsused, erinevad keskkonnaagentuurid,
ka erafirmad, lõppude lõpuks erinevaid teenuseid,
et need saaks oma tegevust paremini planeerida.
Et kui me veekeskkonnaseire võtame, siis kuidas planeerida
veekasutust või siis näiteks inimeste hoiatamine üleujutuste
eest mis küll siin paar aastat tagasi väga hästi ei õnnestunud,
aga mitte sellepärast. Need Kopernikuse teenused oleksid olnud kehvad sademete,
üleujutuste ja muu sellise planeerimisel.
Vaids puudus nii-öelda see viimane lüli,
mis viiks info üleujutuste ohu eest inimesteni
ja siis mäletad teatavasti Saksamaal ja Belgias
ja sealkandis ligemale 200 inimest sai nendes üleujutustes surma,
aga just üleujutuste hoiatamine on üks nendest
hädaolukordade teenustest, mis töötab reaalajas. Noh, kliimamuutusi uuritakse riikide ja rahvusvaheliste
organisatsioonide tarbeks, nii et seal on väga erinevaid kasutajaid.
Ja lisaks sellele on olemas veel nii-öelda vahendusfirmad,
kes võtavad neid Kopernikuse andmeid, mis on kõigile tasuta
kättesaadavad ja pakuvad neid sellises kuidas nüüd öelda
konkreetse mingisuguse koha jaoks, kas mingisuguse
veepuhastusjaama jaoks ennustatakse, et vee kvaliteedi
muutusi lähipäeviks, et nad saaks paremini oma
puhastusjaamade töid reguleerida, sadamate seire käib sinna juurde,
et et selle jaoks on siis firmad, kes võtavad need tasuta
pildid lisavad sinna omalt poolt, kas siis mingisuguse äpi,
mis konkreetses kohas hoiatab inimesi või asutusi
mingisuguste protsesside eest, näiteks avamere
kalakasvatused on, on väga tundlikud toksiliste vetika
õitsengut suhtes. Et on selliseid konkreetseid teenuseid konkreetsete
piirkondade jaoks, kus siis pigem mitte Kopernikuse teenused ise,
aga need vahendusfirmad pakuvad teenust ja,
ja hoiatavad siis neid kalakasvatusfirmasid lähenevate
ohtude eest. Mitte alati ei kuku see teenuste pakkumine ka nii hästi välja,
kui on tahetud.
Üleujutuste näidetest oli juba juttu, aga mispärast
õigupoolest nüüd võtsite ette sellise suure rahvusvahelise
ülevaate selle programmi kohta ja tuvastadagi seal siis selliseid?
Ma saan aru, et puudusi või leida ka selliseid häid kohti,
kas selle tingis siis see, et selle programmi puudused olid
kuidagi talumatuks muutunud või, või millest see mõte tuli? Jah no see mõte, eks ole, kõigepealt tuli Euroopa komisjonilt,
kes selle projekti välja kuulutas.
Sest et nad on aru saanud, et veega ja v seiramisega on probleem,
et nagu ma enne mainisin, neid Kopernikuse teenuseid on kuus tükki,
mis erinevates valdkondades töötavad, mis on kunagi 10 15
aastat tagasi otsustatud, et nad võiks olla.
Aga vesi kui selline ei ole nagu üheski nendes otseselt sees,
et maateenus näiteks pakub mõningaid järvede vee kvaliteedi parameetreid,
mida hinnatakse aga väga väheste järvede jaoks
ja põhiliselt ainult Euroopas. Mereteenused küll pakuvad erinevaid andmeid rannikumere kohta,
mis on ka veega seotud ja, ja nii edasi,
et kõik need asjad on kuidagi laiali ja näiteks kui
rahvusvahelised organisatsioonid või Euroopa Komisjon ise
tahavad vastu võtta mingisuguseid globaalseid otsuseid,
analüüsides kogu vee ringkäiku looduses,
siis seda on väga keeruline teha.
Kuna erinevad andmed tulevad erinevatest teenustest,
nad on tihtipeale erinevates ühikutes erinevate ruumiliste
lahutustega erinevates ajaskaaladel, antakse neid välja,
et selles mõttes, kui sa tahad seda vee ringkäiku tervikuna uurida,
siis pole see võimalik ja ja, ja siis meie eesmärgiks oligi,
et kõigepealt vaadata läbi kõik need kuus teenust,
et kui palju seal midagi v valdkonnas pakutakse
ja praktiliselt kõik nendest midagi teevad ja,
ja siis leida mooduseid, kuidas vähendada näiteks
tublikeerimist nendes teenustes või või kuidas pakkuda uusi andmeid,
mida senimaani ei ole pakutud, aga mida erinevat kasutajat
vajavad nii et seal oli nagu palju palju probleem. Aga jah, eelkõige see, et keegi nagu ei vastuta selle eest,
et et see ei ole kellelegi põhiteema, et,
et kui noh, maateenused võib-olla kõige rohkem pakuvad
erinevat tulemeid erinevatele kasutajatele,
aga nende eesmärgid on ka seotud maaga põhiliselt
ja ja vesi, igal pool on vesi kuidagi teisejärguline,
aga kui mõelda nüüd selle peale, kui oluline vesi on üldse
kogu elule maakeral, siis, siis peaks pigem vastupidi olema,
et vesi peaks olema üks neid esimesi asju,
et või olemasolu ja selle kvaliteet on äärmiselt kriitiline,
et üldse maal elu oleks, et et praegu on kuidagi kõik see
asi nagu laialivalguv või noh, ajalooliselt on niimoodi kujunenud. Tõsi, tõsi, et eksoplaneetide uurijatel on üks esimesi küsimusi,
et kas planeedi peal vett on, aga tuleb välja,
et siis Kopernikuse programmis on, on see v teema siis
killustunud kuue teenuse vahel laiali, kuigi vesi ise voolab,
voolab keskkonnas ju täiesti vabalt ringi
ja ringleb. Jah, see killustatus ilmselt on probleem
ja et keegi nagu ei, ei koordineeri neid,
et uuringuid, et, et see on aga, aga analoogselt me leidsime ka,
näiteks kui me uurisime erinevate majandusharude seotust
veega ja nende konkreetseid vajadusi, siis noh,
igal pool sisuliselt oli sama, et vett kui sellist teemana
ei eksisteerida, on igal pool.
Aga kõigi jaoks ta on selline noh, võib-olla ka tähtis,
aga mitte esimene asi, et. Aga eks ta nii kipub olema, et kui tahta valida välja mingi
konkreetne arv, teenuseid näiteks kuus siis mitte kõik teemad,
mis on väga olulised, ei, ei mahu sellesse sisse,
nii et sellest tuleks ka aru saada.
Aga teil selle ülevaatuse tulemusena tekkis ka loodetavasti
mõningaid ideid, kuidas asja parandada. Kitsaskohti, mis meile ette jäi, oli tegelikult,
et mitu ja, ja nii mõnigi neist on tegelikult seotud
poliitiliste otsustega omal ajal, et et nii on läinud
näiteks kunagi Kopernikuse programmi algusaegadel
või tegelikult ennem kui seda programmi hakati Euroopa Liidu
eelarvest rahastama, olid teadusprojektid analoogsetel
teemadel ja, ja siis võeti vastu otsus, et Kopernikuse
programmi raames reaalseid koht mõõtmisi merel,
järvedel, maismaal kuskil ei tehta, et need mõõtmised,
mida satelliitide jaoks on vaja, et need satelliit kaugseire
meetodeid välja töötada. Et need peavad tulema kusagilt mujalt ja peavad olema
mõõdetud kellegi teise poolt ja, ja see,
kui nüüd vee poole pöörduda iseenesest õigustab ennast v
pulga seiramisel kosmosest mulla niiskus,
et õhuniiskus, et lumi, sademed, kõik sellised asjad,
mida saab kosmosest seirata nende kohta Ta mõõdavad ka
näiteks ilmajaamad ja hüdrometeoroloogiajaamad sisuliselt
kõigis maailma riikides mõõdavad ühesuguste meetoditega
ühesuguste riistadega ja neid mõõtmisi võiks olla rohkem. Aga nad on olemas ja Kopernikuse programm korjab need üle
maailma kokku, kasutab neid siis nii-öelda
satelliidimeetodite väljatöötamisele, et siis laiendada kogu maakerale,
et kumme, näiteks järvedest räägime siis maailmas on 117
miljonit järve, aga reaalselt võib olla vee kvaliteeti
seiratakse võib-olla paaris 1000. ainult,
et, et kui me tahame kõigist ülejäänud järvede
veekvaliteedist ka mingisugust pilti saada,
et siis kaugseire on sisuliselt ainuke võimalus sedasama
nende mullaniiskuse ja teiste võimalik satelliidi tulemitega ka,
et neid on mõned jaamad maailmas, eks ole,
mis mõõdavad, aga mis seal jaamade vahepeal toimub,
seda väga hästi ei tea. Et jah, praegu on, ütleme, kaugseire on eriti vee kvaliteedi
poole peal on suuteline tegema palju rohkem kui need kaks tulemit,
mida Kopernikuse maa seire teenus pakub järvede kohta.
Aga probleem on selles, et et meil ei ole lihtsalt andmeid järvedest,
et kontrollida, kas need satelliidimeetodid töötavad igal
pool maailmas.
Et kui me võtame näiteks ookeani algoritmid,
siis ookeanivesi on üle maailma suhteliselt analoogne,
et kus sa ühes kohas oled mõõtmisi teinud,
töötanud mingisugused algoritmid välja vee läbipaistvuse
hindamiseks fütoplanktoni hulga või mõne muu parameetri
jaoks siis need töötavad kogu maailmu GEN'is
ja sama on Maa kaugseirealgoritmidega, et kui sa nad kuskil
oled välja töötanud, nad enam-vähem töötavad üle maakera
igal pool, aga järvede ja ka rannikumereomadused on nii
tohutult varieeruvad, et, et selleks, et mingisugust globaalset,
et meetodit välja töötada, kuidas mingit parameetrit hinnata
vajavad siis ka igalt poolt nendest eri tüüpilistest
veekogudest andmeid ja neid reaalselt ei ole
ja teiselt poolt Euroopas vähemalt on olemas riiklikud seireprogrammid,
näiteks vee raamdirektiivi raames eiratakse jõgesid,
järvesid rannikumerd. Aga probleem on selles, et väga ütleme, need direktiivid on
välja töötatud sellel ajal, kui kopernikust veel ei olnud.
Ja siis nende direktiivide raames eiratakse ka enamasti
selliseid asju, mida satelliit kaugseirega teha ei saa,
näiteks kalade, liigilise liigilist koosseisu,
jõgedes, kuskile.
Enamus jõgesid on nii väiksed, et sinna nende kvaliteeti
satelliidiga hinnata on, on raske, rääkimata selles,
et me sealt kalu leiaks nende liigilist koosseisu kosmosest määraks,
et et see nagu ei ole realistlik, et üks,
üks komponent tulevikuks, et vähemalt meetodite
väljatöötamiseks peaks olema Kopernikuse programmis ikka oma võimalused,
kas mingid rahastusmeetmed suuremaid projekte läbi viia
või siis teha, ütleme paarkümmend sellist,
mida me kutsume supersait, kus, kus mõõdetakse väga
erinevaid parameetreid mingites veekogudes
ja selle abil me saame siis näit. Satelliit kaugseire meetodeid täpsemaks. Nii et kohapealseid mõõtmisi tasuks rohkem teha ja,
ja vesi v teema võiks olla vähem killustatud Kopernikuse programmist.
Nüüd on suurematest murekohtadest siis suur ülevaade tehtud
ettepanekut ka kirja pandud, loodetavasti siis Euroopa
Komisjon võtab neid kuulda, kuna ta ise on ju selle tellija. Jah, meil oli tegelikult ka erinevate direktoraatide
esindajatega juba projekti ajal kohtumisi,
kus me arutasime neid kitsaskohti läbi ja mida teha,
aga aga seal on noh, ütleme jälle asi asi läheb jälle
poliitika peale.
Et teadlaste asi on öelda, et mis probleem on,
kuidas võiks seda lahendada.
Aga näiteks esimene asi, et väga keeruline
või komisjoni poolt öeldi meile, et võimatu on teha wet kui
eraldi teenust Kopernikuse programmi raames,
sest seal on veel kümneid valdkondi, näiteks
põllumajanduskellel ei ole oma teenust ja põllumajanduses on
taga suured rahad, sinna läheb enamus Euroopa Liidu eelarvest. Et põllumajanduse seire, noh, mida ka meil näiteks PRIA
jaoks tehakse siin radar, kaugseiret heinamaade niitmist
ja igasuguseid muid asju kontrollitakse,
aga samas saaks ka saagikust prognoosida
ja palju erinevaid rakendusi on ka sellel teemal,
siis kõik hakkaksid tahtma ja siis siis oleks totaalne segadus,
et sellepärast me pakkusime ka komisjonile välja,
et tegelikult v võiks anda, kas ühe praeguse kuue teenuse
kätte võib panna näiteks Needsamad hädaolukordade teenused,
mis tegelikult pakuvad ainult üleujutuste teenust? Jaa jaa, põudade ennustamist, et kui sinna lisada juurde
need järvede jõgede kvaliteedi asjad, mis peaks tulema nagu
maateenustest ja, ja võib-olla rannikumere ka sinna juurde,
et et saaks olemasolevate teenuste natukene ringi ehitamise
raames nii-öelda, et siis ei ole vaja minna muutma Euroopa
Liidu seadusi ja muid asju, et teenuste hulka muuta,
sest see on praegu kuuega fikseeritud.
Ja noh, lõppude lõpuks, kui seal mingeid muudatusi teha,
siis on kõigi liikmesriikide nõusolekut vaja,
et kõik käib euroopas konsensuse baasil,
et seal on väga, väga keeruline saavutada neid poliitilisel
tasemel muutusi. Et loodetavasti meie oma teekaardis, mis me koostasime,
tõime välja need küllaltki mõjuvad põhjused,
miks neid muutusi võiks teha, aga, aga kas,
kas liikmesriigid otsustavad, et, et on vaja kogu selle asja
ümberstruktureerimise peale minna mis, mis võib ka väiksemad
muudatus võib selle kaasa tuua juba, et selles mõttes see on
juba poliitikute otsustada, et meie lihtsalt teadlastena
pakkusime välja need stsenaariumid, mida,
mida me näeme, et mis on nende positiivsete nõrgad küljed
ja siis on, on nii-öelda poliitilise taseme otsused,
mis seal edasi saab, aga praegune Kopernikuse programm nagu
kõik Euroopa programmid, et see on rahastatud aastani 2027
ja neid muutusi saaks siis teha järgmisest aastast,
nii et selles mõttes praegu oli nagu õige hetk lõpetada see projekt,
et praegu on veel paar aastat aega kõiki neid meie
ettepanekuid arutada ja siis võib-olla ka tehases muudatusi selles. Kas seal programmis sellised ettepanekud on siis tehtud selleks,
et Kopernikuse programmi paremaks teha, et sellest meie
veekogude seisundi ja olukorra hindamisel oleks rohkem abi
ja ajasin seda juttu tiit kutseriga? Nüüd ajan juttu Maris Hindrixaniga, kes on Tartu Ülikooli
terioloog ehk imetajate uurija.
Just jaanuarikuu lõpus aja siin täpselt sama maris Hendrik
soniga juttu enam-vähem täpselt samal teemal millel ka nüüd,
aga nüüd on aeg edasi läinud ja, ja kodanikuteaduse ettevõtmine,
millega inimesi kutsuti üles lugema looduses loomade jälgim,
ta loomad on rumala jätnud, on nüüd lõppenud.
Ja nagu aru saan, ka esimesed tulemused teada. Oli jah, selline põnev mõte, et tegelikult kodanikuteadust
tehakse Euroopas järjest rohkem, järjest rohkem kasutatakse
seda ka imetajate osas.
Et, et teadlased ise igale poole alati ei jõua
ja selle tõttu on, on mõistlik, kui inimesi kaasata,
eriti siis, kui, kui mõelda sellele, et inimesed ka Eestis
elavad väga paljudes piirkondades, et miks mitte lasta siis
loendada talviseid imetajate jälgi. Ja see oli meil selline nii-öelda nagu pilootprojekt
või selline projekti nagu käimalükkamine,
et kuidas see mõte üldse toimib.
Kuidas, kuidas inimesed sellest ülesandest aru saavad,
kuidas nad seda täidavad ja, ja, ja selline nagu katsetamine
ja mõistmine, et mida muuta, mis toimib hästi
ja nii edasi.
Ja tegelikult kokku me saime umbes 250 kilomeetrit läbitud
siis teepikkust, mis on päris hästi, sest tegelikult
arvestades seda, et see periood jäi üsna lühikeseks,
lumi lihtsalt sulas ära. Et me ise lootsime, et, et lumi on kuskil märtsi lõpuni,
aga läks ta tegelikult kuskil seal veebruari lõpus,
et see tegelik nii-öelda loendusperiood oli veidi üle üle
kuu umbes poolteist kuud ja mis siis selgus selles mõttes
liiga palju.
Muidugi mingeid tulemusi sellest nüüd teha ei saa,
sest et lihtsalt üle Eesti 250 kilomeetrit sealt siis
nii-öelda need jälje erinevate liikide jäljeread,
mis, mis inimesed retseptist üle läksid hetkel noh,
ei, ei saa see selle pealt nagu mingit teaduspõhist
kokkuvõtet teha. Küll aga saime me aimu sellest, kui palju inimesed jälgi tunnevad,
millega nad abi vajavad.
Ja, ja tegelikult ka sellest, et praktiliselt kõiki imetajaid,
kes meil seal valikus oli suudeti siiski päris hästi määrata,
selgus loomulikult sellised üldised nagu tasakaalud
või osakaalud metskitsi kõige kõige arvukamalt.
Ja et nad koonduvad nii-öelda nagu gruppidesse neid on,
on lihtsam talvel märgata, aga oli päris päris ilusasti ka
hundi ja ilvese jälgi. Et selles mõttes seal meile palju üllatusi ei olnud.
Ka see Eesti katvus oli selles mõttes päris hea,
et vist ainult Hiiumaa oli, oli see maakond,
kus ühtegi jäljeloendust ei, ei tulnud meile
ja vaatasime ka seda, et inimesed keskmiselt ikkagi,
kui nad lähevad seda loendust tegema, et see on omaette
siiski nagu ettevõtmine, et, et selles mõttes ongi meil neid
tulemusi päris keeruline koguda, et inimene peab ikkagi nagu
selleks võtma konkreetse aja. Kui mõelda ka nagu 250 kilomeetrit jalgsi läbida,
et see on ikkagi päris päris pikk-pikk maa,
et keskmiselt seal inimesed tegid, ütleme kaks kuni seitse kilomeetrit,
seda transsekti, aga oli ka selliseid, kes võtsid,
et näiteks 15 kilomeetrise looduses liikumise
ja nende jälgede loendamise ja, ja kontrollisime ka kahte keskkonda,
kuhu me siis tegelikult andsime võimaluse inimesele
inimestele neid tulemusi meile esitada. Mõlemat töötasid väga hästi, et, et selles mõttes mulle tundub,
et, et nendega saab, saab ilusasti edasi minna.
Küll aga olid mõned loendused, mida me tegelikult ei saanud kasutada,
sellepärast et et meil ei olnud seda kilometraažilt läbitud kilometraaži,
siis, siis on nagu keeruline vaadata, et kui palju neid
jäljeridu selle transsekti jooksul on, on,
on kogutud, et seal on suur vahe, kas on toimunud kahe
kilomeetri jooksul või on see toimub 20 kilomeetri jooksul,
nõutud oli vähemalt kaks kilomeetrit jah,
minimaalselt just oli kaks. Aga sealt edasi me nagu limiiti ei andnud,
et kellel, kuidas iganes omase enesetunne on,
aega on võib-olla ka seal lumeolud ja nii edasi,
nii edasi, et et aga jah, inimeste selline nagu valmisolek.
Me tegelikult lootsime natuke suuremat, võib-olla mõnes mõttes,
aga kuna see tuli meil nagu sellise suhteliselt ekspromt ideena,
siis võib-olla me ka kuulutasime natuke liiga vähe,
et selliste selliste projektidega on, on tihti nii,
et mida kauem nad kestavad, seda rohkem inimesed teavad,
neist on on nõus neis kaasa lööma ja, ja tegelikult ongi mõistlik,
kui see koguneb nagu mitmete aastate jooksul,
et et uuel talvel kindlasti hakkame varem märku andma
ja kuulutama. Kes tähelepanelikult kuulas ja kiiresti arvutada oskab,
see võib pakkuda juba, et kui palju umbes inimesi osales,
et me tahame kokku, kui palju oli kilomeetreid
ja ja keskmiselt siis ka kaks kuni seitse,
ma pakuks, et umbes paarkümmend osavõtjat või,
või nii Tegelikult oli palju selliseid, mis oli nagu alustatud,
aga ei olnud lõpetatud meie jaoks, aga, aga jah üle Eesti.
Ma arvan, et see oli jah, umbes kuskil 30,
et kui ma ei eksi, umbes seal 30 ringis,
et me ise tegime, aga oli ka tõesti selliseid inimesi,
kes, kes olid siis nagu võtnud võtnud sellest siis
kuulutusest või kuskilt raadiost, kuulnud sellest
ja olidki nagu päriselt läinud tegema. Ja üllatavalt üllatavalt, nagu selles mõttes hästi tuldi,
tuldi nende jälgedega toimet, see oli meie jaoks nagu pigem
positiivne üllatus. Osavõtt oli anonüümne, aga kas on enam-vähem teada,
et kes need inimesed võisid olla, kes osalesid? Teame üsna vähe selles mõttes, et jah, me tõesti nagu ainult
selle emaili tegelikult, et kui inimene tahab,
tahab infot saada selle loenduse tulemustest,
et siis selle me edastame.
Et tegelikult ma ei oska nagu selles mõttes öelda peale teadlaste,
keda ma tean, kes selles sellest osa võtsid,
et et ilmselt, et inimesed, kes armastavad looduses liikuda
ja kellel oli see hetk ja sobivad lumeolud ja,
ja kes ikkagi nagu jälgi ka tunneb, et hetkel mulle tundus,
et ükski kooli või lasteaiarühm ikkagi kes tegelikult võiks
täiesti vabalt juhendite järgi seda olema võimeline tegema
ei osalenud, aga, aga püüame, võib olla talve poole neid ka haarata. Noh ilmselgelt see võib olla keerulisem.
Sest et meil on ka teatud kaugus asulast,
mis, mis oleks mõistlik siis selleks alguspunktiks võtta,
et ikkagi looduslikes siis maastikes neid liike määrata.
Aga samas ma ikkagi nagu kindlasti julgustan õpetajaid võtma
oma lapsi ja, ja see on üks selline hea asi,
kuidas siis interdistsiplinaarset erinevaid aineid kokku panna.
Võib-olla kehalise koormuse tehtud, saab seal midagi arvutada,
näiteks juba oma tulemuste põhjal saab siis ka loodusõpetuse
tunde teha, et et miks mitte. Ma küsiks veel ühe, võib-olla sellise rohkemaarvulise küsimuse,
mitme looma jäljeridu kokku kokku leiti.
Ma mõtlen isendeid. Meil oli seal üle 700, et tähendab neid jäljeridu,
et jah, aga noh, kuna need erinevate liikide vahel,
eks ole, jagunevad, et siis sellest liiga palju.
Kahjuks sellist nagu tõsist analüüsi teha ei õnnestu. Nii et puhtalt teaduslikus mõttes need andmed ei ole nii
kasulikud ja kindlasti mitte, kuid, kuid tulevikku vaadates
see praktika võib ennast hakata ära tasuma. Ja ma ei näe põhjust, miks mitte selles mõttes,
et siin on oluline see, et me saaksime piisavalt suure arvu kilomeetreid,
et et oleks, oleks hea teha, seda võib vaadelda nii-öelda
seda liigiindeksid, mis on siis siis jälgede jäljeridade arv
läbitud teepikkuse kohta.
Et ja noh, oluline on ka see, et, et tavaliselt sellised
aegread on, on tähtsad, et kui me näiteks teeme seda 10 aastat,
siis me saame ja ütleme, üsa see tase on sama,
et kui palju me aastas neid sekte kilomeetreid koguma,
et siis me saame juba hakata võib-olla natuke sealt vaatama
ka seda, et kuidas liikide arvukus paistab sellisest väljaindeksist. SÕNA transsekt tuleb paljudele kindlasti uue sõnana.
Ma saan aru küll, et see, mida see umbes tähendab,
aga? Jah, aga mis. Tavaliselt on see on see võimalikult sirgjooneliselt
maastikus läbitud, siis alguspunkti ka lõpp-punktiga b tee pikkus. See on lihtsalt inimese teekond põhimetessikel ahaa,
aga see on tore, et nii-öelda poole talve pealt ma saan aru
tülite sellele mõttele ja kohe siis ka tegite teoks.
Ei hakanud pikemalt viivitama. Jah, selles mõttes, et oligi nagu hetk muidu oleks pidanud,
eks ole, aasta veel ootama, et üldsegi testima hakata
ja tegelikult oli meie jaoks oluline just needsamad
küsitluskeskkonnad nii-öelda need loenduskeskkonnad,
kuhu saab andmeid siis inimene kanda, üle üle vaadata meie jaoks,
et hästi oluline oli Plutas, mida Tartu ülikool palju
kasutab erinevate siis loenduste tegemisel
ja siis tegelikult ka laimservi keskkond,
mis on natuke lihtsam ja seda kasutati, need kasutati umbes võrdselt,
et tegelikult sinna saab nagu küsitluslingi abil sisse
ilusti minna ja sinna sinna siis jäeti ka piisavalt andmeid,
et selles mõttes nagu mõlemad töötasid. Et mõned asjad on, mida, mida me näeme, et võiks muuta
võib-olla kasutajasõbralikumaks veelgi.
Aga üldiselt nad oma eesmärki täitsid. Ja nüüd on eelolevaks talveks piisavalt aega,
et teha põhjalikumaid ettevalmistusi ja,
ja loota siis veel suuremat osavõttu ja ja veel täiusliku
maid andmeid. Jaa, absoluutselt, et, et muudkui muudkui siis hakkame
sügise poole juba kuulutama ja, ja väga tahaks,
et, et kõik inimesed, kes loodus liiguvad,
et võta see telefon kaasa või kasvõi paber,
pliiats, ise ma tegin näiteks paberi-pliiatsiga,
et, et panna see alguspunkt kirja, seda saab hiljem täiesti
kaardi peal nagu määrata.
Ja meile pildi sellest saata, et, et lihtsalt tegelikult on
vaja paberit-pliiatsit natukene jälgi tunda
ja kui tunne on meil tegelikult kõik juhendid selleks valmis,
et meie see liikide nagu diapasoon või, või siis
mitmekesisus ei olnud ka nii suur, et sealt oleks väga
keeruline neid jälgi määrata. Et põhimõtteliselt igaüks saab hakkama. Ja nii saamegi lõpuks veel paremini teada,
kes meil siin Eestis veel koos koos meiega elavad.
Just täpselt, aga seda juttu ajasin praegu maris Hendrikson
iga Tartu Ülikooli terioloogi. Tänases saates oli juttu kosmilisest pilgust,
veekogudele ja loomahuvilisest pilgust.
Lumele juttu ajasid Tiit Kutser, maris Hendrikson
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
