Teadust kõigile tänases saates räägime suviseid jutte ökoloog,
virve sõbraga, kes on mu kõrval siin, täna,
Tartu stuudios.
Mina olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab,
saab teadust.
Pilves, oled ökoloog ja suvine aeg on sinusugustele
inimestele ilmselt kibe tööaeg, tegelikult kui teised kõik puhkavad. Tõsi, ja et kui sa mulle helistasid, mind saatesse kutsuda,
siis sa tabasid mind liblik või putukavõrk käes
ja mesilasi püüdmas. Ja kas, kas nendel suvistel välitöödel jääb aega ka
mõtiskleda muid mõtteid peale selle, et kust ma nüüd selle
järgmise kimalase kätte saan ja kuhu ta nüüd lendas? Ja üks minu selle suve selliseid interloodiume oli,
et mind kutsuti Eesti akadeemilise orientaal seltsi
suvekooli kus teemaks oli ida ja loodus ja,
ja huvipakkuvaks küsimuseks oli siis taimede võime tajuda
maailma ja neid ümbritsevate taimede teaduse teema. See on tõepoolest põnev küsimus, kas taimed tajuvad,
kas taimed saavad aru, mis nendega toimub.
Nad mõtlevad äkki midagi. Ja see on äärmiselt populaarne suund või selline moodne
või vähemalt avalikkuses kõlapinda leidnud viimastel
aastatel see taimede teadvuse teema.
Ja see on natuke komplitseeritud küsimus,
et me näeme taimi liikumas valguse poole kasvamas näiteks et
neile omale suunatud kasv.
Ja me näeme teisi asju, mismoodi taimed käituvad kuidagimoodi.
Ja me kipume ise eeldama inimestena oma inimliku filtri läbi,
et et see on neil selline. Kavatsed suslik käitumine, ettekavatsetud käitumine näiteks
või võib-olla, et nad mõtlevad. Ka too mingeid näiteid ka, sest tegelikult,
kui me vaatame siit praegu kasvõi aknast välja need puud
seal eriti ei käitu, tuul neid liigutav natukene,
aga. Ja nad taimetele on tõesti iseloomulik, see nad suurt ringi
ei liigu niimoodi nagu loomad.
Aga taimede käitumisest, kui kõneldakse,
siis peetakse silmas selliseid väljas poolt
ehk siis keskkonnast saadud signaalidele vastuseks tekkivaid
füsioloogilisi reaktsioone, näiteks on mingeid kasvu
reaktsioone taimedele, et üks asi, mis on olnud huvitanud
teadlasi pikka aega on taimed kui tuleb mõni loom neid sööma
eritavad taimed selliseid lenduvaid, orgaanilisi ühendeid. Ja, ja huvitav avastus oli siis see, et mõnel puhul
ja üpriski tihti siis ka nende näritavate taimede kõrval
kasvavad taimed, keda ükski herbi vor parasjagu ei söö.
See lenduvate signaalidega, teiselt taimelt olevate
lenduvate signaalidega kokkupuutumine vallandab neis ka
sellise herbivooria vastase kaitsereaktsiooni,
näiteks Nad sünteesivad mingeid fenoole,
võida niine, muutuvad nagu mõrumaksavastikumaks herbivooridele. Tundub nagu taimed siis ikkagi omavahel suhtleksid,
tahavad hoiatada, liigikaaslase ohtlik olukord on tekkimas. Ma ei julgeks niimoodi öelda, ma ütleks niimoodi,
et et taimed suudavad keskkonnast kinni püüda signaale
ja siis neile reageerida see Suh suhtlemise tavapäraselt,
kui me loomade suhtlemisest räägime, siis me eeldame,
et suhtlemisel on iseloomulik selline et mingi signaali
väljastamisel see, kes suhtlemist siis alustab,
ta tahab saada ikkagi mingit vastust.
Nüüd need taimed, kes neid lendavaid orgaanilisi ühendeid
eritavad vastuseks herbivooriale, nemad ei ole mingeid
viiteid sellele, et nad nüüd tahaks saada mingit vastust
kelleltki kuskilt. Jah no ega loomade käest ka ei oska või ei saa küsida alati,
et mida nad tahavad astuseks saada, kui nad kuidagi käituvad taimedega,
on sama probleem. Et see on see suhtleme, kuidas defineerida kommunikatsiooni,
et tavaliselt loomade käitumisest rääkides,
siis me defineerime seda ühtemoodi, taimede puhul me võime
küll rääkida, et taimed suhtlevad selles mõttes,
et see on selline ühepoolne, siis signaali kinnipüüdmine,
mida keegi teine on üritanud. Aga ütlesid, et see taimede võimaliku teadvuse
või kognitiivse võimekuse küsimus on, on kuidagi õhus olnud
viimasel ajal siiski hoolimata kõigest sellest,
et taimed on nii erinevad loomadest ja, ja tundub,
et vastustama oma signaalide lähevad nad joota.
Millised teadlased on seda teemat tõstatanud? Nüüd on üks, neid on tegelikult mõned ikka on.
Üks on Kalvu Murssijast Murcia ülikoolist Hispaanias koos kolleegidega,
neil on ka taimede neurobioloogia töörühm,
kui ma ei eksi.
Ja nad on tõesti uurinud neid küsimusi tükk aega
ja siis nad argumenteerivad niimoodi.
Et need käitumuslikud reaktsioonid, mida taimede puhul näeme
näiteks suunatud võrsete kasv või lehtede juurde suunatud
kas või muud sellised asjad, et see on tundemärk taimede
kognitiivsetesse võimetest. Teine argument, mis seal on, on see, et taimede käitumise
mehhanismid on siis nagu funktsionaalselt sarnased loomade närvisüsteemiga.
Ja, ja need kaks argumenti siis toetavad nagu nende sellist järeldust,
et taimetaimedel võib-olla teadvus Aha see teadvuse olemasolu on väga keeruline.
Filosoofiline küsimus, seda taimede puhul võib-olla nii väga
laborikatsetega ei saagi teada.
Aga kui nad, kui nad nii arvavad, siis, siis arvavad. Jah, siin on, on palju rohkem teadlasi, kes väidavad vastu
nendele väidetele päris tugevasti, et see on tõsi,
mis sa ütlesid, et teadvust on väga raske määratleda
ja ei olegi ühtegi määratlust, sai, sain ka teada oma selle
selleteemalise kirjandusega tutvumise käigus,
et kui me praegu nüüd võib-olla hästi lihtsalt ütleksime niimoodi,
et et taimedel on mingi subjektiivne kogemus,
sisekogemused on mind kuidagimoodi, mis tunne on olla taim,
et noh, et kas me saame küsida. Kui taimedel on ka mingi tunne olla taim
või kuidagi niimoodi nagu meie ennast tunneme siis öelda,
et, et meil on nagu teadused võib-olla lihtsustaks niimoodi.
Ja aga nüüd me suhtlemise teemad taimede puhul puudutasime
juba nüüd, mis puudutab neid vastuargument erksusele,
taimede teadvuse olemasolule, et et et me võime vaadata
võime otsida käitumisi taimedel, mis sarnanevad loomade käitumisele,
siis nende sarnasust erinevuste põhjal arvata siis,
et taimedel on kaasnevad kognitiivsed võimed,
mis panevad mingil moel käituma, aga küsimus on ikkagi
natuke laiem ja keerulisem, et kuna taimede puhul me ei ole
leidnud päris selliseid kognitsiooni tundemärke nagu loomade
puhul mitte ainult selle suhtlemise puhul,
vaid ka teiste näidete puhul näiteks on siin on uuritud ka
taimedega õppimisvõimet, et mõned taimed suudavad lehti
vastuseks mehaanilisele puudutusele kokku tõmmata,
noh meil omal jänesekapsas metsa all teeb seda
ja siis häbelik moos. Ta on kõik võib-olla kuskil salamisi mõnes botaanikaaias näppinud. Ja see on tuntud näide ja hea selline näppimise näppimise lõbustus. Just ja aga, aga need katsed, mis taimede siis ta
õppimisvõimet puudutavad, ongi see natuke seda tausta ka,
et see lehtede niimoodi selline kokkutõmbamine peaks tegema
herbivoorile taimesöömise raskemaks.
Putukad, eriti kohe mõtleme pisikestest,
et kui lehed on kõik niimoodi Nordsus, siis on raske oma
suviseid sinna sisse lüüa ja on püütud siis uurida seda,
et kas taim suudab õppida ära, et ei ole mõtet kokku tõmbuda,
kui seda Herbi voori tegelikult ei ole, et keegi teda ei kahjusta. Ja sedalaadi siis assotsatiivse ja mitte asutatiivse
õppimise osas tehtud katsete kriitika on see,
et siin on nagu need metoodilised puudujäägid on,
nii suured katse disainid on puudulikud,
näiteks selle selle häbeliku moosi puhul küll taim lõpuks
enam kokku ei tõmmanud, aga nii palju, kui nad ei suutnud,
kes seda katset tegid, ei suutnud näidata,
et tegu polnud lihtsalt puhtalt nagu sellise psühholoogilise
või motoorse väsimusega, eks ju, et ühesõnaga,
et see on see kriitika nendele katsetele,
et me võime praegu öelda, et me ei saa mitte midagi öelda
selle kohta, kas taimed võivad õppida vei lihtsalt praegu
olemasolevad teadustööd ei võimalda arvata midagi üheski suunas. Et siin on nagu üks selline kriitika või see suunatud kasv
vastuseks oodatavale muutusele keskkonnas näiteks juurte
suunatud kasv kui taim kui mullas, nagu kasvab toitainete kontsentratsioon,
siis mõnikord juurde.
On näidatud, et juurte biomass võib kasvada suureneda just
selles piirkonnas, kus siis need toide mullas kasvavad.
Ja siis neid tulemusi on interpreteeritud,
kui siis taimede ette kavatsusliku nagu käitumist,
nagu paremad paremale marja muide marjamaale
või kuidas taimede puhul peaks ütlema. Sattumiseks, aga siin on ka see üle interpreteerimise teema.
Aga, aga mis kõige nagu suurem võib olla kriitika,
võib-olla sellele on tegelikult.
Meil ei ole head definitsiooni selle kohta,
et mis on sisekovnitsioon üldse on, et kui me tahame seda
koalitsiooni määratleda nii, et see sisaldab nii loomade kui
taimede käitumist siis ei hõlma neid asju,
mida siis loomadel on ja taimedel ei ole näidatud näiteks
see suhtlemine, õppimine ja tulevikku suunatud käitumine
peaks kuidagi üldisemalt seda kommnitsiooni määratlema. Tegelikult sellele ei olegi ühist definitsiooni olemas ka,
et mõned seal absoluutselt segane teema siin on selliseid
hästi palju nagu veel lahtisi küsimusi, et on teadlasi,
kes argumenteerivad, et koalitsioon on eelkõige ikkagi
inimestele omane asi, et nad õpivad midagi keskkonnast.
Ja on samas on nagu teisi teadlasi, kes argumenteerivad,
et ka näiteks baktereid võiks pidada nagu võimeliseks niimoodi. Koalitsioon on siis noh, ütleme teiste sõnadega,
et on selline mõtlemine ja aru saada Nii ja mees võib koloogile nagu välise mitte puhtalt
ja pelgalt signaalide reageeri reageerimine kuidagi
füsioloogilisel tasandil näiteks vaid vaid ikkagi hõlmab
mingil moel siis noh, inimese puhul siis hõlmab mõtlemist,
eks ju. Aga ega ei olegi head määratlust,
et siin mõned argumenteerivad, et see võikski olla nagu selline.
Et mitte, et meil on elukad või olendid elusolendid,
kes on kognitiivsed kellel on see kognitiivne agentsus
või siis need, kellel ei ole, vaid ongi võib-olla pidev
selline järjepidev suurenemine kuidagi need ritta panna. Bakteritel natuke ja ja taimedel natuke rohkem. Ei tea, et ma jään siinkohal nagu napisõnaliseks
ja ei ole isiklik ja, aga ei, ma saan aru,
et minu minu arust pigem bakteritele taimedel justkui,
vähemalt praegu ei ole seda minu arust ei ole seda
tõendusmaterjali öeldud.
Taimede bakterid oleksid nagu kognitiivsed.
Teil oleks kognitiivne agent. Siis ometi on ju nii palju, kui ma tean,
siis on tähelepanu juhitud sellele, et taimede sees on ka
umbes mingid analoogid loomade närvisüsteemil olemas,
kuigi väga kaudselt ja, ja need on ka kaheldavad. Jah, et kuna see kuna me, kui ei oska nagu käitumisteadusega
otseselt niimoodi seostada, siis tegelikult seda olulisemaks
saab see argument, et et on sellised funktsionaalsed
sarnasused siis taimede ja loomade vahel nagu,
mis puudutab siis närvisüsteemi.
Et närvisüsteemiga on ka keerulised lood,
et me me teame küll, et Me oleme harjunud mõtlema,
et närvisüsteem on organismi kõigi neuronite kogum,
eks ju, mis kontrollib arengut, käitumist
ja füsioloogiat. Me teame umbes seda anatoomiat seal ja päris palju.
Kõik on kindlasti kuulnud neuroniteste sünapsidest
ja neurotransmitterite ste signaaliülekannetest,
mida taimedel üldse ei ole.
Ei, selle juurde me kohe jõuame.
Natuke midagi on, aga oluline on ka siin see,
et meil puudub funktsionaalne definitsioon närvisüsteemi jaoks,
et mille jaoks ta nagu ikkagi üleüldsegi evolutsioneerus
ja nüüd siis need teadlased, kes väidavad,
et taimede juhtkoed, närvisüsteemi funktsionaalne analoog Juhtkoed on siis see, kus, kus nii-öelda taimemahl voolab Ja et see jaguneb nagu kaheks osaks üldiselt nimetatakse
siis Niineks ja puiduks ehk Freemiks Jaksüleemiks.
Ja siis Exuleemi osa on, on nagu surnud taimerakkudest koosneb,
see on see, kus siis nagu vesi liigub alt juurtest üles nagu
aga siis floeemi.
Freem koosneb ilusatest rakkudest ja seal on siuksed rakud,
mille nimi on suvel torud.
Kus siis nagu toimub nagu mõlemasuunaline tegelikult
liikumine ja liigutatakse seal siis vett,
toitaineid, mitmesuguseid signaalmolekule. Ja need sõel torukutsed suudavad ka nagu signaali üle kanda
ka tegelevad, nagu ka. Ahaa, nii nagu närvisignaal liigub närvis,
nii liigub floiemis siis ka signaal. Signaal liigub küll, aga mitte nii nagu loomade närvisüsteemis.
Et see on ka, et seal on küll ka elektrilised signaalide
regulutoorsed molekulid, aga nad ei ole nagu ei ole siiski
nagu närvisüsteemile niimoodi sarnased.
Et siin on tegelikult sarnasusi on ja on ka erinevusi.
Sarnasused võib öelda, võivad tegelikult tõenäoliselt
suuresti ongi sellest, et kõik bioloogilised rakud maal on
sarnased omavahel oma ehituse ja funktsioneerimise poolest. Et et mis puudutab üks näide lihtsalt siis nende taimede signaalide,
siis närvisüsteemis toimuvate neuronitevaheliste signaali
üleülekannete erinevustest on see, et Närvisüsteem neuronite vahel on seal sünapside elektrilistel
napsidest joonide väiksed molekulid liiguvad nende
neuronitevaheliste sünoptiliste pilude kaudu
mõlemasuunaliselt siis võimaldavad sellist mõlemasuunalist
suhtlust omavahel seotud neuronite tegevuste sünkroniseerimis,
et see on nagu närvisüsteemile iseloomulikult taimedel ei
ole sellist kahesuunalist signaaliülekannet nagu näidatud.
Ja mis puudutab näiteks seda argumenti, et taimed,
taimede rakud kasutavad ka sarnaseid molekule,
mida loomadel neurotransmitterite kutsutakse üks on,
siis kabas on sihuke akronüüm, siis teine glutamad,
et need seal on küll ja signaaliülekandes osalevad,
aga ei ole mingeid tõendeid, nad oleks neurotransmitterite
tegelikult küll aga on näidatud, et juba meie ühistel
eeldustel igiammustel aegadel olid needsamad molekulid
seotud kemo Taxise ka siis, kui me kõik veel olles olime
ainuraksed ja ürgpuljongis ringi hulpisime siis oligi motoks
siis väga oluline võimalus leida siis toit aina rohkemaid,
lapikese. Kas siis on siis selline võimet minna mingi keemilise aine
või sinnapoole, kus on? Kus on midagi ja just tajuda nagu seda, et me,
et me ei saa, ütleme me võime siin leida selliseid sarnasusi
ja siis nende taimede juhtkudede vahele,
mis siis on preemiaks leemia loomade närvisüsteemi vahel
võime leida ka erinevusi aga me ei saa öelda,
et siin oleks nagu sellist funktsionaalset,
et sarnasust, et nad on ikkagi erinevad. Et ei ole kuskilt näha, et taimel võiks toimuda midagi samasugust,
mis inimesel, näiteks mõtlemise puhul toimub. Ei, me ei ole, meil ei ole selle kohta tõendeid tegelikult
ja mis on veel olulisem, on ka, et me isegi ilmselge on see,
et kui taimedel on selline teadvus olemas,
siis me siis loomne närvisüsteemi määratluse passi taimedele,
meil on vaja mingit teistsugust üldistustaset selle
närvisüsteemi määratlemiseks, aga milline see ka poleks,
määratlused noh, ühesõnaga me peame tegema seda suuremaks,
aga et senikaua kui meil ei ole seda üldistust sellist head
head taset, et siis meil on üsna mõttetu küsida nende
funktsionaalsete sarnasuste erinevuste kohta,
et me ei tea, mida need erinevused ja sarnasused üldse nagu tähendavad. Ja noh, üks näide on näiteks see, et kui meil on kaks tehast,
üks toodab autosid ja teine toodab laevu,
et siis mingil kirjeldus tasemel, võime öelda,
et nad on, nende funktsionaalsus, on see,
et nad mõlemad toodavad transpordivahendeid.
Aga kui me näiteks läheme täpsemaks oma detailsemalt
lihtsamale tasand tasandile mingis mõttes ainult mere peale siis,
siis meil neil ei ole enam seda funktsionaalsust sarnasust,
sest üks toodab meretranspordivahendite,
teine maismaatranspordivahendeid ja ma arvan,
see loomade ja taimede närvisüsteemide selline teadvuse
küsimuse uurimisel on siin seesama probleem tegelikult,
et me lihtsalt ei tea, milliselt tasemelt sellele praegu läheneda. Ja praegu küll võib öelda, et taimed ei näi olevat siis
nagunii nagu loomad oma kognitiivsete võimete poolest ja,
ja nende see juhtkoed, vise, vaskulaarsüsteem,
see ei ole tegelikult sarnane loomade närvisüsteemi funktsioonidega,
mitte kuidagi.
Aga, aga siin on arenguruumi veel teha selliseid eksperimente,
mis kuidagi üritaksid nendest kitsaskohtadest nagu üle saada. Ja neurotransmitterite on siis just niisugused ained,
mis võimaldavad närvirakkudel omavahel suhelda
ja infot vahetada.
Aga kas on teada, mis rolli needsamad ained siis taimedel
võiksid täita, kui nad seal juba niikuinii on
ja seal fleemis ka ringi liiguvad? Ja et näiteks on näidatud et nendel ainetel,
mis loomadest toimivad neurotransmitterite Ena teinekord on
oma roll ka taimedes näiteks kulutamata kaba
ja on näidatud müürlooga, ehk siis topsisi peal,
mis oleks väga uuritud, väga palju kasutatud katsetaim on näidatud,
kuidas glutamad mõjutab juurdekasvu.
Et kui Arabi topsise juuri siis eksponeeriti Lutomaadile
madalamatele kontsentratsioonide mullas,
siis kus on väliskeskkonnas olev automaat,
et see pärsib siis juurde primaarkasvu suurendab juurte harunemist,
ehk siis seda võib seletada siis sellega,
et kõrgem glutomaadi kontsentratsioon mullas näitab siis ka
toitainete suuremat sisaldust seal ja tasub oma juuri
kasvatada siis rohkem sinnapoole. Et see on, on selline selgitus sellele.
Ja sarnaseid näiteid on siis ka teiste loomades
neurotransmitter tähena toimuvat ainete kohta näidatud,
et taimedel võivad olla nendesamadele ainetele retseptorid
ja sama ja mingisugune vastus ka toimub,
aga aga et see ei ole nagu funktsionaalselt samane,
siis signaaliülekandega loomsetes neuronites. Nii et praegu tundub, et taimedel ja loomadel on siiski nii
suuri erinevusi, et me vähemalt teadaoleva põhjal ei saa
teaduslikult kindlalt hakata üldse arvamegi,
et taimedel mingeid mõtlemisprotsessi või,
või teadvust oleks tingimata, et see kõik on selline
spekulatsioonide valdkond ikkagi. See on jah, et hetkel ei paista tõesti sedamoodi,
et mul kiputakse üle interpreteerima võib-olla neid
teadustulemusi ja siis liigselt rõhuma mingisugustele sarnasustele,
mis tunduvad olevat mida tegelikult võib-olla ikkagi ei ole,
et kas või näiteks seesama närvisüsteemi
ja taimede Juhtkudede sarnasused, kui me,
me tahame seda sarnasus analoogiat kasutada,
siis pigem taimede juhtkoed sarnanevad loomade
vaskulaarsüsteemiga ehk siis veresoonkonnaga juustu,
et samamoodi sealt tassitakse ringi vett
ja igasuguseid aineid ja signaalmolekule
ja niimoodi, aga ilma, et seal oleks vähimatki sellist
närvisüsteemi funktsionaalsust juures. Nii et võib-olla see vastus sellele küsimusele,
et mis tunne on olla taim ongi see, et sellist tunnet ei
olegi olemas?
Ei olegi kuidagi olla taim. Me ei tea, praegu tundub küll sedamoodi. Aga kui nüüd vaadata siin lõpupoole ikkagi rohkem neid näiteid,
mis on teadlaste mõtteid selle poole suunanud,
et üldse niisugust küsimust püstitada, see tähendab,
et taimede käitumises midagi sellist keerukat
või salapärast või kahtlast, et peab olema,
salasin, toonud mõningaid näitajaid jutu käigus ennegi,
aga, aga kui tooks neid veel. Taimede suhtlemist on päris palju uuritud,
ehk siis seda kemikaalide lenduvate orgaaniliste ühendite
puhul ja isegi ütleme niimoodi, suhtlemine,
kuigi see tingimata ei vasta nagu loomade suhtlemisele
ja esimene kui ma ei eksi, siis esimene taimeliik,
kelle puhul seda näidati, oli suhkruvaher.
Märgati, et kui siis herbivooride poolt kahjustamata suhkruvahtrapuid,
kui need kasvasid kahjustatud puude läheduses,
siis need kahjustamata puude sees või nende sees oli see
fenooli teda niita, niinide sisaldus siis kõrgem,
ehk siis nad olid vastikumad. Et see oli nagu esimene esimene või kust see hakkas nagu pihta.
Aga siis on, on tehtud ka päris palju selliseid katseid,
üks on näiteks kolme hambane puju, mille puhul on siis
näidatud Põhja-Ameerika taim on näidatud,
et, Kasvavad nagu looduses tihti suurte kogumikena
ja siis tehti selline katse, kus siis kahjustati,
osasid isendeid ja siis neid läheduses kasvavate
liigikaaslaste puhul Pealt siis loeti, kui palju neid
läheduses kasvavaid liigikaaslasi on siis loodusliku
tarbivoorid nagu söönud.
Ja leiti, et, et see kahjustatud taime läheduses kasvamine
kaitses kuidagi neid liigikaaslasi herbivooride rünnakute eest. Järelikult siis nendele lenduvatele signaalide reageerimine
on taimedele kasulik, eks ju.
Ja seda kasulikkust siis puhtalt naguskohasuse mõistes
näidati ka eksperimentaalselt hiljem, et siis need,
see, nende taimede seemnetest tärganud idandid jäid paremini
ellu ja siis hiljem kasvatasid rohkem harusid
ja õisikud ja tulid nagu lopsakamaks.
Et kuidagi see nagu toimib ja siis ka näidati seda,
et kui siis, et see asi just nagu kuidagi õhu kaudu käib
sedalaadi signaalide ülekanne, seda siis näidati selle läbi,
et kui me selle taime küll kahjustame, aga paneme talle koti
ümber nii, et midagi sealt lenduda ei saa,
et siis nagu veid mõjuside ilmne. Et sellised katsed siis on, on näidatud ka,
et need on üks uuem töö, Puudutab veidike tolmeldamist
ja siin on niimoodi ka, et need mehhanismid ei ole üldse teada.
Ja see huvitav teema on veel siis, et kas taimed kuidagi oma
liigikaaslaste lähedust tajuvad või oma käitumist kuidagi
sellest sõltuvalt, nagu modifitseerivad.
Tehti katse sellise liigiga niux ristõieline Hispaaniale,
Pürenee poolsaarel kasvab Murikandja Murikandioides,
keda kasvatati siis koos oma liigikaaslastega
või tähendab koos nagu sugulastega pottides lähed lähedalt
sugulastega või siis nagu nii-öelda mitte suguluses olevate liigikaaslastega. Ja siis vaadati, kui palju õisinud siis kasvatavad
ja korraga avavad, nagu et kui suur on see õiesülem,
mis peaks meelitama siis tolmeldajaid ja teadaolevalt mida
suurem see õies ülem on, seda rohkem tolmeldajaid õite peale
tuleb ja nad leidsidki, et kui liigikaaslastega
või tähendab, kui nad sugulastega koos kasvavad,
siis nad on avavad palju rohkem õisi korraga mis peaks
meelitama siis neile rohkem tolmeldajaid
ja suurendama siis nende seemnetoodangut just nende sele
hõimu klanni paljunemisedukust võrreldes siis geneetiliselt
võõramate liigikaaslastega. Aga autorid rõhutavad, et nad ei tea üldse,
mis on see mehhanism, nad ei, ei seal siis sugulase
äratundmise ja aitamise mehhanism isegi interpreteerin seda
käitumist kui tingimata sugulusaitamist,
et me tegelikult ei tea, mis see on, et on,
selliseid mustreid on leitud.
Me leiame selliseid nähtusi loodusest. Tundub, justkui sugulaste lähedalolek parandaks taimede meeleolu. Jumal seda teab või siis puhas onupoja poliitika muidugi,
aga ütlen, et me ei tahaks veel nüüd oodata mõnda aega vaadata,
kuhu edasised katsed viivad, et millised mehhanismid seal
mängus on ja, ja mida see siis tähendab tähendada nagu võiks,
et oleks väga ettevaatlik nende asjade Dentu selliste
tulemuste interpreteerimisel. Ja, ja meil on ka teadussaade ja me oleme siin sellistes
küsimustes ikkagi konservatiivsed ja ettevaatlikud aga et
taimed ikkagi korraldavad herbivooride või taimesööjate vastu,
siis sellist ühiskaitset Ja on näidatud ka selliseid huvitavaid asju,
et mõnikord need lenduvad orgaanilised ühendid,
mis vallanduvad näksimise peale taimest meelitavad ligi
herbivooride looduslikke vaenlasi, parasiit hoida siis et
siis seda lehe peal näksivad, röövikud tuleb,
siis ründab mõni mõni parasiit, herilane
või midagi, mis tähendab seda, et siis nad ju munevad oma
mune nendesse röövikutesse niimoodi, et see,
nagu siis taimele kasulik. Kutsuvad appi teisi putukaid. Niimoodi ütelda ja kangesti tahaks tõesti niimoodi ütelda,
selline mulje tõst jääb, aga see ei ole siiski ettekavatsetud.
Kavatsuslik käitumine tundub mulle, need asjad toimuvad
mitte ainult maa peal, vaid ka, vaid ka maa all,
et teinekord, kui keegi sööb taimejuuri maal,
et siis võib ka juurtest nagu maapealsetest osadest liikuda
sellised signaalmolekulid, mis selliste herbiooride
tõrjumiseks vajalikud, need keemilised rajad nagu siis
aktiveerivad üle terve taime igal pool. Kuidas sulle virve endale ikkagi pähe tuli,
selline mõte, et taimede võimaliku teadvusega,
aga ka võimalik mitteteadvusega tegelema hakata,
oma oma pead sellega natukene vajata või vaevatest õige sõna,
aga rõõmustav. Ja rõõmustada lihtsalt õigemisena, et mulle endale see ei
tulnud otseselt pähe, ma olen küll seda debatti natuke jälg
tekkinud kuna on ikka huvitav teada, mis nagu teaduses
parasjagu need populaarsemad asjad on, isegi kui sa neid ei uuri.
Et ma nüüd selle natuke rohkem süvenesin,
kuna mind kutsuti esinema sinna akadeemilisi orientaalseltsi suvepäevadele.
Ja samuti meil on ilmunud ju tegelikult ka eesti keelde
tõlgituna nüüd sellesama pakub Kalvo kirjutatudki raamat
minu meelest taimede intelligentsusest, mille täpset
pealkirja ma praegu seda öelda. Aga mis ikkagi toob neid samu argumente ja näiteid
ja ma arvan, et et kindlasti igal bioloogilise esimene tunne,
mis tekib, on nagu skepsis väga selliste laia joonega
tõmmatud sarnasust nagu leidmine taimede
ja loomade vahel exusele teadvuse aspektist,
just et et selle selle tõttu mul tekkis soov ennast natuke kurssi,
mis see praegune seis siis selle valdkonna uurimisel on.
Ja siin eelmine aasta 2023. aastal ilmus päris palju
teaduskirjandust selle kohta lausa eraldi ajakirja numbergi
ajakirjas Animal senti endast näiteks kus oli kokku kogutud
siis nii taimede teadvuse pooldajate kui ka vastaste,
siis nagu seisukohad ja argumendid ja ja ongi nii,
pooldajaid on ikka võrdlemisi vähe väga-väga palju vähem kui neid,
kes on äärmiselt kriitilised ja leiavad,
et enne kui me teame, et nad on palju muid lihtsamaid
selgitavaid mehhanisme, mis on piisavalt selleks,
et ära seletada neid nähtusi, mida me taimede puhul kirjeldanud,
olema, et meil ei ole praegu teadvuse poolt,
see ei anna nagu mitte midagi juurde, see,
seda, see on tugev üle interpreteerimine. Aga vähemalt on hea, et teaduses ikka debatt käib. Ja see on väga huvitavalt just mis puudutab seda määratlust,
et mis on ikkagi lõpuks teaduse kommunikatsioon
ja kõik see, et mulle tundub, et siin on veel põnevad ajad,
on ees kindlasti. Definitsiooni mõistet piisavalt laiendame,
siis me saame väita, et seda leidub igal pool.
Võib-olla võib-olla, aga täna rääkisime siis taimede
võimalikust ja võib-olla ka võimatust mõtlemisest
või vähemalt oma ümbruse tajumisest.
Ja tuli välja, et kuigi viiteid sellele justkui oleks siis tegelikult,
et ei tule lähemal vaatlusel küll välja,
et neil mingit kindlat alust oleks juhti
ja ajasin seda juttu ökoloog virve sõbraga Tartu ülikoolist. Uus saade on kavas jälle nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
