Jah. Teadust kõigile sõjategevus Ukrainas sunnib rändel olevaid
suur-konnakotkaid kiirust vähendama ja kursilt hälbima.
Kotkauurija Ülo Väli ja ta kolleegid on tänukotkastele selga
pandud seadmetele saanud haruldasi andmeid selle kohta,
kuidas sõda seda ohustatud liiki mõjutab.
Euroopa meredes tehtud uuring näitab aga,
et meretuulepargid võivad algaastail olla elustikule päris
soodne paik. Selgub, et elurikkust on seal rohkemgi kui naaberaladel kuid
nagu tõdeb ökoloog, Randel Kreitzberg, on tuugenite
pikaajaline toime siiski kahtlasem.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Räägime täna suur-konnakotkastest, need on ühed toredad linnud,
keda kahjuks on maailmas ja Eestis ka jäänud väheks
ja selle tõttu on nad ka ohustatud, liikide hulka arvatud.
Aga nende uurimisega tegeletakse ja üks konnakotkast
suur-konnakotkaste uurija Ülo Väli.
Eesti maaülikoolist on Cavena labori stuudios.
No viimasel ajal on tähelepanu äratanud üks tõik
konnakotkaste elus mis jõudis ka vikerraadioteadvus
uudisesse mõni nädal tagasi. Ja see kõik puudutab Vene-Ukraina sõda.
Selle sõja ökoloogilised mõjude mõjud.
Mõjud elusloodusele on kahtlemata arvestamisväärsed.
Faktilist materjali on suhteliselt vähe,
võib-olla nüüd suur-konnakotkaste eluolu häirimise kohta
sellest sõjategevusest on uurimismaterjal olemas
ja tänu sellele, et teadlased on konnakotkaste lende
GPS-seadmetega uurinud. Suur-konnakotkas me oleme tõesti juba päris mitu aastat
jälginud nii binokliga kui ka nende pesi külastanud
ja ka GPS-saatjad selga pannud.
Praegu juba 19 aastat tagasi tegime sellega algust.
Et me oleme nüüd jälginud nii Eestis kui ka kui ka
koostööprojektide raames mujal maailmas eeskätt siis jah,
mujal Euroopas ja see oli vist juba umbes seitse
seitse-kaheksa aastat tagasi, kui meil oli üks projekt
Valgevenes ja alustasime seal samasugust tööd nagu meil,
et vaadata, milliseid elupaiku suur-konnakotkad kasutavad. See oli veel aeg, kui Valgevenega käis, väga sidus tõhus koostöö.
Meil oli välisministeeriumi poolt rahastatud projekt,
ostsime kuus GPS-saatjad konnakotkastele
ja panime need Valgevenest selga ja saime sealt päris
huvitavat informatsiooni nii nende kohapealsete liikumiste
kohta kui ka rändeliikumiste kohta.
Ja nüüd need saatjad on edasi tiksunud lindude seljas,
mõned on ära kustunud ja meie koostööpartnerid Inglismaalt
on seda tööd ka jätkanud, hilisematel aastatel on ka üle 10
saatja pannud. Ja neid linde.
Me oleme kogu aeg jälginud.
Ja siis, kui nüüd paar aastat tagasi algas Ukraina sõda et
siis noh, loomulikult ma ise olen nüüd ka igapäevanorm
Ukraina sõja sündmuste jälgi ja ja, ja, ja samamoodi oleme vaadanud,
kuidas need konnakotkad sealkandis liiguvad
ja hakkama saavad.
Ja siis avanes meile ka täiesti unikaalne võimalus jälgida,
et kuidas sõda mõjutab meie kaitsealuste liikide rännet
ja muud eluolu. Ukraina on konnakotkastele nii-öelda transiitriik vist esmajoones. Jah, nende üks põhilisi pesitsusalasid Euroopas ongi
Valgevene lõunaosa, Ukraina põhjaosa suured Polesje sooja
metsaalad ja seal me need konnakotkaid märgistasimegi
ja nende ränne.
Loomulikult läheb läbi Ukraina, et teist võimalust ei ole,
ei olegi. Ja just 2022. aastal kui Venemaa sissetungi
Ukrainasse ja, ja see sõjategevus oli kõige ulatuslikum.
Et noh, me, meie linnud just päris Ida-Ukrainast läbi ei lähe,
nad lähevad, et Kesk-Ukrainast läbi. Aga siis olid suured lahingud ka Kiievi lähistel Kiievist
põhja pool ja Kesk-Ukrainas mitmel pool.
Et me saime siis jälgida, mis me meie kotkad just seal
piirkonnas teevad. Ja kuidas see sõjategevus siis konnakotkaid häiris nende
liikumisest see tõenäoliselt paistis kuidagi välja. No, ega see nüüd päris nii täpselt ei paistnud,
et need oleks seisma jäänud või suuri ringe hakanud tegema,
et oli, et, et nende rändate kommetes ja rändest Nende
käitumises on ikkagi teatud varieeruvus olemas,
et ei ole võimalik jälgida, et kohe ühe päevaga kõik muutub
ja ühed linnud jätkasid enam-vähem samamoodi oma rännet,
aga päris mitmed ikkagi ka peatusid.
Noh, ütleme aeglustasid oma rännet, tegid selliseid imelikke,
siksakke liikumisi ja, ja selliseid ringe mitte mitte otselende,
et mõnel linnul oli ikka üsna hästi näha see,
et sa käitumine on tavapärasest erinev. Ja noh, loomulikult aastad ei ole vennad,
me mõtlesime, et äkki on hoopis ilmal oma roll siin,
et noh, need ilmategurid võtsime ka oma analüüsides arvesse.
Ja lõpuks tuli ikkagi välja, et need seal,
kus oli aktiivsem lahingutegevus, seda piirkonda,
kotkad vältisid.
Ja jah, nende ränne võttis kauem aega ja need tavapärased
rändepeatuskoha Ukrainas neid nad isegi ei kasutanud,
vaid, vaid proovisid siis edasi minna. Kuidas sõjategevust täpsemalt konnakotkaid häirida võib?
Sellega kaasneb müra muidugi, võib-olla,
võib-olla see siis kõige rohkem või vaevalt,
et et nad oskavad karta mingit raketti või. Ei, nii täpselt jah mitte, aga müra on tõesti jah,
see ütleme, kõige tugevam selline häiri ja mis on kindlaks
tehtud nii nii lindude rändest kui ka jah,
teistel teistel organismidel.
Aga noh, seal tulevad veel igasugused muud asjad mängu,
noh, inimesed, liiguvad, sõdurit liiguvad soomustehnika,
noh, mis on ka müraga seotud.
Et sõdureid tuleb juurde teatud piirkonda,
siis teises piirkonnas inimesed liiguvad minema,
kogunevad sadade tuhandete kaupa kusagile. Inimeste liikumine samamoodi mõjutab loomulikult.
Aga võib-olla jah, müra on see kõige tugevam otsesem. Kas praegu nüüd järgnenud aastatel Kiievi lähedal suurt
lahingutegevust toimunud ei ole, kas kas olete jälginud ka
nüüd järgnevate aastatel, kuidas on läinud,
sest need viimased andmed, mis, mis jõudsid äsja avaldatud artiklisse,
pärinevad just nimelt sõjaaktiivse faasi,
sellest? Nimelt 2022, kui oli laiaulatuslikum see sõjategevus,
et hiljem on, on see noh, lahingud koondunud Ida-Ukrainasse
ja meie linnud sealt iga Ida-Ukrainast otseselt läbi ei lähe.
Nii et me ei ole põhjalikke analüüse teinud.
Muidugi jah, pilgu oleme peale loomulikult visanud,
et mida nad teevad, nad jätkavad oma rännet,
nii nagu nad suudavad.
Ja noh, mõned saated on, on veel veel ikka töökorras. See projekt lõppes ära ja see lõppes juba aastaid tagasi.
See oligi minu meelest 2017 kuni 2019 meel.
Inglased jätkasid veel kaks aastat, 20 21 50 22 osalt et,
et need saatide hakkavad otsast juba oma oma tööd lõpetama,
et ega nad igavesti kesta.
Et selles mõttes meil nagu väga pikalt seda jälgida ei saa.
Aga unikaalne võimalus oli, sellest hoolimata tuli suutsime
ära kasutada selle Ja mõned suur-konnakotkad pesitsevad ka Ukraina põhjaosas,
kus samuti aastal 2002 sõjategevust ja, ja,
ja liikumist oli palju.
Kas seda oli ka märgata kuidagi, et sealsed pesitsejad
oleksid häiritud olnud? Et jällegi päris Ukrainas, Me ei märgistanud linde
ja kuna nad on väga paigatruud, siis valgevene linnud
lähevad endiselt Valgevenesse tagasi.
Et seda me, seda ma nüüd ei oska tõesti öelda,
et kas ta nüüd pesitses on mõjutanud, et Valgevene linnud on
endiselt vesitsemisega hakkama saanud?
Jah, isegi Tšernobõli sellel radiatsioonialal keelualal on,
on suur-konnakotkad endiselt pesitsemise. Veidral kombel on see isegi üsna hea kaitseala nendele,
kuna seal inimtegevust ei toimu enam.
Noh, need venelased, kes seal punastes punases metsas ennast
ma maha kaevasid, need seal väga pikalt ei püsinud,
et noh, linnud saavad seal hakkama, kuidas nad pesitsevad
ja kuidas nende järeltulijatega lood on ja kuidas nad nagu
kuidas see kiirus neid mõjutab, seda ei tea.
Aga seal nad saavad kenasti hakkama. Tegelikult jah. Rännakud olid siis lindudel pisut häiritud,
see mõnedel paistis ka selgemalt välja, et nad liikusid
aeglasemalt ja ei peatunud seal, kus tavaliselt peatuvad.
Aga tundub, et et nad vist said sellest ikkagi üle. Jah, noh, otseselt üks ükski maha ei lastud,
et noh, see, see on tegelikult probleem küll konnakotkastele,
aga Lähis-Idas ja Vahemere äärsetes teistes riikides,
Lõuna-Euroopas.
Aga noh, mis, mis kindlasti mõjub, on see suurem energiakulu
ja ressursi kulutus.
Et ega nende pesitsemise oli see kindlasti hästi ei mõju?
Jah, jällegi, et meie valim on üsna väike,
et kuna need mõniteist lindu on ainult ja see tuleneb ka
aastaste ilmast, et saagist, et kuidas neil seal pesitses läheb,
et ega me ei suuda mingit analüüsi teha,
et kas see nüüd otseselt mõjutab, aga sellise hüpoteesi me
püstitasime ja teistel liikidel on seda võimalik paremini uurida. Kui palju üldse teistel liikidel on selliseid analoogseid
võimalusi olnud sõjategevuse piirkonnas GPS-seadmetega jälgida. No üsna vähe, noh, õnneks võiks seda esialgu mõelda,
teisest küljest küll kahjuks, sest tegelikult seda
sõjategevust käib üle maailma ikka päris kõvasti.
Ja päris palju on neid nii-öelda lahingukoldeid on just
nimelt seal lõunapoolsetes piirkondades,
kus ka inimesed armastavad nagu ei armasta,
aga kipuvad konflikte pidama.
Aga, aga kuidas uurid, et ega nendesse sõjakolletesse ju
uurijad enamasti ei saa ja seetõttu enamik andmeid,
mis on saadud, on ikkagi treeningaladelt
või noh, sellised polügoonidest kus on siis noh,
tehakse mingeid mingeid õppusi, siis saavad uurijad minna,
vaadata kas mõjub või ei mõju. Aga noh, see ei ole ikka täpselt seesama,
see ei ole ka nii laiaulatuslik lahingutegevus.
Nii et ma arvan, et väga palju neid andmeid ikkagi ei olegi.
On, on siit-sealt üle maailma ja nüüd ma annan,
olen tähele pannud, et sellel aastal hakkab nüüd vist tulema
just nimelt ka Ukraina sõja kohta teistelt liikidelt
üldiselt linnustikku ülevaateid, mis ei ole veel avaldatud,
aga noh, käsikirjad juba juba liiguvad, pakutakse retsenseerimiseks. Ja teine a hea, et mu oma tuttavad sind nüüd,
kui see artikkel sai avaldatud, siis saatsid mulle ka kirju,
et kuule, ela, et et me oleme samamoodi täheldanud oma
lindudel mingit veidrat käitumist, et see võib olla sellega seotud.
Et just nimelt samamoodi suur-konnakotkad kuskilt
keskeltläbi lendavad, kipuvad ka veidrusi tegema,
et see ilmselt on ikkagi selline üldine muster,
mitte ainult selline meie, meie väikeleid. Kuidas konna kotkastel no just nimelt meie kandi konna
katkastel naaberriikides ja Eestis viimasel ajal läheb,
rääkisime tegelikult neli ja pool aastat tagasi enam-vähem
ka sellest teemast, siis kui see Valgevene uuring veel täies
hoos oli. Ega nende olukord on väga kiiresti,
ei muutu ka, aga, aga võib-olla mingeid tendentse on näha,
kas, kas nende arvukus on stabiliseerunud
või või muutub veel. Jah, ainult aru, kus on endiselt stabiilselt väga madal.
Et nende suur-konnakotka arvukus kukkus,
ma arvan ka sajandivahetusel.
Meil eelmise sajandi lõpus oli nii mõnikümmend
pesitsusterritooriumi kümmekond paari vast ülejäänud
segapaarid väike-konnakotkaga siis arvukus kukkus üsna
kiiresti ja sajandi alguses ma prognoosisin,
et see liik on varsti välja surnud mõne aastaga,
meil. Aga võta näpust, ei ole. Et ikkagi need mõni paari, kes meil on, noh,
kuni ma arvan, praegu on kuskil viis, viis kohta,
kus võib suur-konnakotkaid näha.
Et need on endiselt Eestis, jah.
Et need on endiselt alles.
Ja nüüd viimasel paaril aastal ütleme eelmisel aastal
alustasime ühe suurema uue projektiga ja sellel aastal nüüd jätkame.
Seal on lift programmi poolt rahastatud just nimelt
suur-konnakotka kaitse tõhustamiseks ette nähtud projekt
ja selle raames me proovime teada saada,
et kuidas, kuidas konnakotkaste läheb, üldsisin
suur-konnakotkal siis, et me oleme nüüd saanud rohkem
vaatusi teha, andmeid koguda ja nende esimesed tulemused näitavad,
et võib-olla neid ikka on meil jälle jah,
mõni paar rohkem, et need ei ole küll väga palju rohkem,
aga neid jälle välja tulnud nendest kohtadest,
kus varem olid ära kadunud ja mõned uued kohad on tulnud. Aga noh, väga hõisata veel ei maksases suur-konnakotkas niux
veider liik, et ta kipub ära kaduma oma püsikohtadest,
siis meil on mure suur ja mõne aasta pärast üllatuslikult
need ilmuvad kuskil täiesti uutes kohtades välja.
Tõsi küll, need uued kohad ei ole need, need kohad,
kus me saame puhtaid paare näha, vaid on just nimelt
segapaarid väike-konnakotkaste ka.
Ja need, me oleme ka analüüsinud nende elupaiku
ja need elupaigad kipuvad rohkem olema ikka väike-konnakotka
moodi kui, kui suur-konnakotka moodi nüüd. Et need suur-konnakotka jah, elukombed võiks öelda isegi on muutunud.
Aga noh, seda ei saa nüüd ka öelda, et, et suur-konnakotkas kohastub.
Et võib-olla on lihtsalt need viimased paarid,
kes on veel suudavad hakkama saada veidratest kohtades on
alles jäänud. Ja väike-konnakotkas on siis suur-konnakotkalähedane sugulasliik,
kellel läheb tegelikult paremini. Jah, temal läheb nüüd suhteliselt hästi Eestis meie,
meie kotkaste üleüldse kõige paremini, neid on 500 paari umbes.
Ja arvukus on stabiilne, võib-olla isegi natukene tõusev
suur-konnakotkal on väga madal ja noh, vireleb seal
väljasuremise piiril. Ja suur ja väike-konnakotkas moodustavad siis mõnikord segavaara,
siis kui ühte neist tavaliselt suur-konnakotkaid on,
on vähe ja nad saavad ka nii-öelda hübriid-seid järglasi.
Just siis tundub, teatav lootusekiir justkui ei ole kustunud.
Kotkaid on. Ma arvan, et see ongi väga õige formuleering.
Lootusekiir püsib endiselt, ei ole väga palju suuremaks läinud,
aga ta ei ole ka päris ära kustunud.
Sina, ega me nüüd selle uue Lifi projektiga nüüd niimoodi
väga suurt revolutsiooni ka ei, ei kavatsegi siin teha,
et esialgu kuna me ei tea väga täpselt, et mida need
suur-konnakotkad ikkagi tahavad lõpuks, et miks nad nendest
nii-öelda püsipaikadest on ära kadunud. Hüpotees on ikkagi see, et et tegemist on toitumisprobleemidega.
Et kuna pesapaigad on meil väga hästi kaitstud üle Eesti,
et selle taha ei peaks asi jääma.
Aga, aga siiski on, on kotkad ära kadunud nendest püsipaikadest.
Et me selle lihvi projektiga proovimegi kõigepealt neid
rohkem üles leida üle Eesti, et meil on nüüd võimalus natuke
rohkem ringi liikuda, kontrollida juhuvaatlusi,
töötada välja teatav elupaiga mudeli ja siis selle elupaiga
mudeli järgi kontrollida, et kas tõesti nendes
potentsiaalsetes kohtades on kotkad olemas,
kus me seni ei ole veel neid üldsegi lootnud. Ja siis ka, kui me juhtume neid neid uusi paiku leidma,
siis nendele ka rohkem kaitset organiseerima.
Ja mis veel on oluline jah, et meil, et me ei ole üksinda.
Et see on nüüd rahvusvaheline projekt, et meie siin
toimetame Eestis suur tegevus, toimub ka Poolas,
kus on lisaks eelnimetatud poless jälle teine selline
püsipopulatsioon Euroopas, noh, kui polessis on sadakond
paari siis või no ütleme, Valgevenes on sadakond paari,
siis Poolas veel Piepsa kaitsealal on kümmekond paari
suurusjärk on hoopis teine. Aga siiski, et me proovime üheskoos ka seal nende kaitset tõhustada.
Ja lisaks ka on meil kambas Bulgaaria, kust kotkad läbi rändavad,
et seal vaadata, kuidas nendel seisukohad vanud
ja ehk natukene parandada. Rändamist tingimusi ja lõpuks siis on ka türklased meil paadis,
kus siis meie kotkad talvituvad.
Ja noh, talvitusaladel võib-olla ongi natuke suuremad
probleemid kui, kui meil siin pesitsusaladel vähemalt otsese kaitsega,
et seal on seda inimesepoolset tapmist rohkem,
kas tulirelvade või, või mürgitamisega.
Nüüd olemegi ringiga tagasi jõudnud selle tulistamist teni. Ja mõnedes lõunapoolsetes maades on, on kombeks ka selliseid
väiksemaid rändlinde püssiga tulistada. Jah, ma ei teagi, palju pisikseid, eks kõvemad mehed
proovivad võimalikult väikestele lindudele pihta saanud
olnud küll. Noh, kehvemad mehed siis proovivad vähemalt Kotkale pihta saada,
aga, aga eks nad tõesti lasevad kõike, mis liigub teatud piirkondades.
Ja teine on jah, millegipärast on ikkagi see mürgitamiste teema,
et nad proovivad oma.
Ma ei tea nendele ebameeldivatest kisketest lahti saada seal ja,
ja kannatavad ka kotkad. No see on kurb, et selliseid asju on muidugi see Ukraina
sõda on veel kõige kurvem aga täna rääkisime siis
konnakotkaste elust ja, ja nende elu häirivatest
inimtegevuse vormidest eelkõige siis Vene-Ukraina sõjast.
Filoweliga konnakotkaste uurijad. Mered näevad nüüd viimastel aastatel ja kohati isegi
aastakümnetel natuke teistsugused välja,
kui nad varem nägid, sest seal on selliseid uudseid,
innovaatilisi rajatud, tõsi nagu tuulepargid ehitatud.
Aga küsimus on selles üks küsimusi, kuidas mereloomad nende
uudset keskkonnaelementidega hakkama saavad,
kuidas see nende elu mõjutab kas paremuse
või halvemuse suunas. Teadlased on sellegagi tegelenud ja nüüd on Tartu Ülikooli
teadlaste osavõtul tehtud ka üks suurem selline noh,
Põhja-Euroopa meresid hõlmanud, et ülevaateuuring
ja Randel Kreitzberg Tartu Ülikooli ökoloogia
ja maateaduste instituudist oli selles uuringus osaline täna
ka siin laboris stuudios on siis meretuulepargid
mereloomadele head või halvad, noh, see on nii lai küsimus,
et siin saab kohe minna detaili. Ja sellega on selline põnev lugu, et see sõltub väga palju sellest,
et millise nurga alt vaadata või, või mis piirkonda sa vaatad.
Et ma olen siin ühe, ühe teise teadustöö raames filminud
Põhjamere merepõhja kus põhjatraalidega igasuguseid krevette
ja muud mereelustikku konkreetselt välja kraabitaks regulaarselt.
Ja, ja see nii-öelda tavaline põhja meri näeb niivõrd õudne välja,
et selle Põhjamerega võrreldes ma ütleks,
on see meretuuleparkide ala, kus paljud tegevused on keelatud,
kus, kus laevade kalapüük toimuda ei saa. Ma ütleks, et see on väga-väga ilus, väga ilus
ja mitmekesine ja loodusrikkas keskkond,
aga mõnes teises olukorras, kui meil siin on tegemist
mingisuguste kodulähedaste mere modalikega,
mis on mingid olulised kudealad või, või mingisuguste
liikide jaoks tähtsad elupaigad siis nende puhul võiks olla
võib-olla teistmoodi, et kui see meretuulepark siia kuskile
Eesti meremadalikule rajatakse, siis siis võib see osade
liikide jaoks elu seal hoopis võimatuks teha. Et see sõltub kohast ja, ja vaatenurgast. Sõltub sellest, milline on keskkond enne olnud
ja milline keskkond seal kõrval on olnud kas siis pääsevad
maksvusele sellised kahjulikumad või kasulikumad momendid? Aga aga tähtis on see jah, et, et nad ei ole niimoodi
üks-üheselt kõikidest vaatevinklit just halvad asjad,
et meil on ka täitsa omad sellised positiivsed aspektid
kuigi noh, inimestele meeldib pigem rõhutada ja,
ja üldsus pigem võib-olla vähemalt mulle on jäänud selline
mulje näeb neid pigem halbade asjadega. Aga mispärast on meretuulepargid kaitse all,
mispärast on seal teatud majandustegevused nagu kalapüük keelatud?
No tõenäoliselt. Sellisest puht praktilisest plaanist, et,
et ega ma ka mingisugustes tööstuspiirkondades kuskil
Ida-Virumaal vabalt ringi konnata ei tohi,
et seal on mul võrkaed ees ja, ja tõenäoliselt võib-olla
mingi okastraat ka, et nendega samamoodi,
et seal on sellist tööstuslikku infrastruktuuri omajagu seal
merepõhjas on igasuguseid kaableid ja voolikuid
ja torusid ja eks need tuulepargid vajavad pidevat hooldust ja,
ja nad ei taha, et mingisugused suured laevad seal vahel
võivad neid potentsiaalselt kahjustada. Ja ma arvan, praktilisest vaatevinklist Ja, ja ka siis tõepoolest need suured põhjatraalid,
mis Põhjamerepõhja on üles kündnud need sinna ei pääse ja,
ja selle võrra siis ka põhjas elavad loomad saavad paremini elada. Ja et meil siin Eestis põhjatraalid ei püüa kala
ja võib-olla natukene see teema on võõramaga.
Aga see põhjatraal, mis seal suurte raskete selliste
kummipallidega lohises mööda merepõhja läheb,
ega seal Põhjameres elab ju igasugused pehmeid koralle,
leidub seal meritähte siit igasuguseid meie mõistes eksootilisi,
näiteks selgrootuid loomasid seal, et nemad seal niimoodi
elada ei saa. Ja see uuring siis, mille tulemused on avaldatud ajakirjas
Science total inveroment hõlmas siis Läänemerd,
aga selle kõrval siis ka mainitud Põhjamerd
ja Iiri merd.
Et need on noh, mõnes mõttes ka erinevad erineva elustikuga
mered või noh, ütleme niimoodi, et loomariik on ka suur
ja lai et on kalad ja, ja selgrootud ja mereimetajad ja. Ja et me panimegi tähele ühel hetkel, et et on tehtud
igasuguseid meretuuleparkide uuringuid üksikute parkide
kohta ja üksikute loomarühmade kohta, aga sellist suurt
pilti vaadata ei ole ja siis me panime kokku kõik tööd,
mis me, mis me suutsime leida.
Ma arvan, et valdav osa avaldatud töödest me saime kätte.
Ja oma töödes.
Me kombineerisime info alates kõikidest nendest selgrootute,
st kuni lõpetades mereimetajate lindudega. Et siis võrrelda, et milline see mõju niimoodi
elustikurühmade kaupa on.
Ja, ja tõepoolest eks neid uuringuid oli tehtud rohkem
loomulikult nende selg rootutega ja kaladega.
Noh, tegelikult nii mõjusid või neid tulemusi sai nii nii
selgrootute kui ka tippkiskjate kohta, et kui kui nüüd
gruppide kaupa vaadata, siis siis nendele põhjalähedase
eluviisiga selg rootutele igasugused okasnahksed,
meritähed ja meriseelikud ja siis näiteks hulkharjasussid,
kes seal meremudas elavad ja ka tegelikult need kalad,
kes on sellise põhjalähedase eluviisiga,
et nen, elu soosis see meretuulepark kõige tugevamalt. Et seal oligi, et Me võrdlesime seda, et kui palju on neid
igasuguseid loomasid meretuuleparkide alades,
võrreldes siis võrdlusaladega, mis on siis samaväärsed
aladega ilma tuulikuteta.
Ja ja siis puhtalt nende loomade arvukus
ja biomass oli suurem meretuuleparkide alal.
See ühest küljest vaadates võib öelda, et noh lihtsasti
arusaadav ja mõistetav, triviaalne tulemus,
aga, aga see, kui sa niimoodi tõesti erinevate merede
ja töödeüleselt seda niimoodi täitsa ratsionaalselt
analüüsides ja arvutada, sest nagu teada saad,
siis on sellel sellel teadmisel päris oluline väärtus. Aga see on argument tuuleparkide kasuks ju,
et vaadake, et see tegelikult parandab merekeskkonda
loomadel seal parem elada, nende arvukus on seal suurem
ja liigirohkus ka. No eks seda ikka võib niimoodi võtta, aga igaüks,
kes nagu natukenegi nagu suudab naguniimoodi avatud meelega
seda kõiki neid erinevaid pooli analüüsida,
mõistab, et noh, et, et seal on ju 100 teist külge veel,
et ja poliitikuid ja, või kes iganes neid otsuseid teevad,
kas need meretuuleparke rajada või mitte,
et nad ju ikkagi peavad ka vaatama kõiki neid muid külgi
siin ka, et et kasvõi sedasama, et kui sa seda tuuleparki ehitad,
et siis sealt tekib terve hulk mingisuguseid setteid,
mis läheb liikuma see mingisugune kudeala
või meremadalik, kes võib kellelegi kaitsealuse liigi jaoks
äärmiselt oluline olla see rikutakse võib-olla ära,
tuleb eelnevalt uurida seda kohta, mida,
kus kohta tahetakse seda tuuleparki ehitada siis seal on
kõik palju palju räägitud mürast, vibratsioonist,
mõjust merelindudele. Et eeskätt nendele samadele tippkiskjatele,
kes siis merel ongi merelinnud ja mereimetajad,
et nende jaoks see meretuulepargi mõju on vast nii palju,
kui mina tean.
Kõige halvem, et see häirib nende Nende rändeteid nii vee
all kui vee peal ja Nende vaatevinklist ja mereimetajad
ja tippkiskjad üleüldse on, on ökosüsteemis äärmiselt
tähtsal kohal. Et, et kindlasti kindlasti on siin ka neid negatiivseid
aspekte ja seda, kas nüüd see meretuulepark nagu summa
summaarum on siis nüüd hea või halb noh,
tõenäoliselt niimoodi öelda ei saagi, et ongi mingid head asjad,
mingid halvad asjad ja see otsuselt tuulepargi rajamise
kohta tuleb teha iga juhtumi puhul niimoodi individuaalselt või,
või selle kohapõhiselt. Aga püüaks nüüd loetleda veel mõned need head
või halvad küljed või soodsad või, või vähem soodsad aspektid,
mida me ei ole nimetanud, et no üks oli see,
et seal on kaitsetsoon kehtestatud, tihtipeale,
aga, aga ta pakub ka selliseid mõnusaid elupaiku
või selliseid nurgataguseid, seal on see taristan põhja
ehitatud ja kohad, kuhu, kuhu näiteks mitmed sellised
selgrootud saavad saavad kinnitada näiteks. See on üks nii-öelda hea omadus. Ja täpselt, et, et sellest on omajagu räägitud,
et need meretuuleparkide veealused osad töötavad selliste
nagu kunstlik Rihvidena et sinna hakkab siis igasugune
eluigasugused nii-öelda koloniseerimise protsess hakkab seal
pihta ja sinna tekib täitsa selline omaette väike ökosüsteem.
Et noh, enamasti mere tuuleparkides on ka harrastuslik
kalapüük keelatud.
Aga näiteks mingites kohtades, kus ei ole,
on, on teada, et näiteks harrastuskalamehed eelistatult just
sinna Nende veealuste struktuuride juurde püüdma lähevadki
ja tehakse isegi mingisuguseid sukeldumisretkesid nendele aladele,
et kust nagu looduslikke rifi läheduses ei ole
või taheta Punase mere äärde sukelduma reisida,
siis seal tuuleparkide jalamitel nii-öelda võib täitsa
vahvate kirjut veealust keskkonda näha. Aga jällegi, teisest küljest on räägitud ka sellest,
et needsamad tuulepargid ja need need nii-öelda v alusel
struktuurid võivad olla sellised nagu astmed võrdlikkidele,
levimiseks kelle jaoks muidu see suur tühi meri oleks
võimatu piirkond, mida ületada noh, näiteks kas
või needsamad mingisugused kinnituvad selgrootud,
mingid karbid või elukad siis nemad nüüd saavad võimaluse
paremini levida ühelt mere kaldalt teisele ja,
ja võib-olla kõiki selliseid invasiivseid liike me ei tahaks,
et nad niimoodi levivad. Et, et siin on nii-öelda positiivseid ja negatiivseid
aspekte ja nende kolonisaatoritega ka on alati niimoodi,
et, et ta on ju selline uudne keskkond, samamoodi Nuutne keskkond,
näiteks linnastunud keskkonnad meil siin maismaal.
Et need, et liigid, keda võib siin kas meie linnaski,
linn on väga mitmekesine keskkond, siin on prügikastides
leidub lindudele palju toitu ja, ja, ja kõiki muud
mingisuguseid nurgataguseid ja nišikesi,
kus sa saad pesa ehitada või, või oma elu elada siis need liigid,
kes neid uusi keskkondasid asustavad. Ei, seda on nagunii-öelda imelik öelda, et aga nad ei ole
alati need kõige ihaldusväärsemad liigid,
et et nad on sellised kolonisaatorid, nad on sellised,
kes saavad, kes oskavad uute tingimustega hakkama saada.
Ja tavaliselt nad ei ole need liigid, kes on igapäevaselt
kaitse all või, või keda me nii-öelda näiteks
looduskaitsealadel väga-väga hoiduda sooviksime. Nii et jah, alati ei olegi see, et see elurikkuse näitajat
kasvavad nii-öelda puht matemaatiliselt,
et liike on rohkem, vaid tuleb ikkagi süveneda,
aga ka sellesse, et mis liigid, kus kohas,
mis rollis aga me negatiivsetest pooltest võib-olla lisaks
mürale võiksime veel mõnda nimetada no siis täht otsestest
mõjudest näiteks elektromagnetlaineid tekitavad nad
kindlasti eritub sealt ka mitmesuguseid mittevajalikke
või kahjulikke aineid toksiine. Jaa jaa, täpselt, et isegi kui taristust ei peaks lekkima,
oletame, et tuuleparkide rajaja väidab, et ta suudab ehitada
sellise taristu, kus ei leki siis kõik nende kaevamiste tulemusena,
noh, me nägime seda meresetete uurijad nägid seda väga hästi
ka Nord Streami ehitamise ajal.
Et kui sa neid setteid seal piisavalt suurel koguses ringi keerutad,
siis sealt vabaneb veekeskkonda sinna aastakümnete jooksul
talletunud aineid omajagu ja need võivad levida mööda Meret
kümnete kilomeetrite kaugusele isegi siin 50
ja rohkema kilomeetri kaugusele. Ja loomulikult jah, elektromagnetväljad,
jällegi loomade rännete mõjutajad. Täna aga tuulepargid jah, on juba tõesti mõnel pool olnud aastakümneid,
aga ega neid väga pikaajaliselt ka jälgitada ei ole.
Praegu saame teada rohkem seda, et kuidas uutes
tuuleparkides olukord on ja tolmunud tundub,
et seal elurikkus võib minna suuremaks.
Aga milline võib olla pikaajalisem toime?
See veel paistab? Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis esimene meretuulepark
siin piirkonnas või ma ei tea, äkki üleüldse ma nii spets ei ole,
oli vist 91. aastal Taanis?
Väga pikaaegse ju ei ole 30 aastat suurte suurte selliste
muutuste kontekstis, et kui me mõtleme, kui kaua meil siin
linnad on maailmas olemas olnud ja kuidas on erinevad liigid
suutnud kohaneda linna tingimustega, siis tuuleparkidega
kohanemiseks on nii-öelda evolutsioonil suhteliselt vähe
aega olnud. Aga nii palju, kui neid uuringuid on tehtud,
siis jah, osad uuringud seiravad ainult seda mingisugust
paari-kolme aastat, et mis toimub selle merekeskkonnaga
pärast tuulepargi ehitamist, et ilmselt see võib tulla ka
selle tuulepargi ehitamise mingite tingimustega kaasa.
Aga vist kõige pikem uuring, mida me leidsime,
oli vist 11 aastat pärast tuulepargi rajamist.
Oli üks juhtum, kus endiselt seda seirati,
aga teada on, et, et merekeskkonnas sellised
ökosüsteemiülesed muutused toimuvad aeglaselt
ja lihtsalt öeldes asjad loksuvad paika ja,
ja nende tuuleparkide mõju me nägime tõesti niimoodi,
et, et kui see tuulepark oli nii-öelda äsja rajatud,
siis nii-öelda noorena oli tema selline atraktiivsus endale
liikidele tugevam ja pärast mõnevõrra tasandus. Noh, mingil määral oli ikkagi tuuleparkides seda üleüldist
biomassi rohkem sihuke suhteliselt oodatav tulemus,
aga, aga jah, nende äsjarajatud tuuleparkide mõju oli
tugevam ja siis see arutelu siin ümber käibki,
et, et kas see siis tuulepark nagu tekitab nagu ise seda uut
elustikku või on ta hoopis selline nii-öelda ökolõks
või asi, mis meelitab ümbritsevast keskkonnast selle
elustiku enda juurde. Et kas võib juhtuda niimoodi, et see ümbritsev meri jääb
siis selle võrra mõnevõrra vaesemaks, et et kogu see elu
siis koondubki sinna tuuleparkide aladele.
Ja vot nüüd needsamad kalamehed, kes nüüd ümber tuulepargi seal,
kus nad võivad püüda, tahaksid kala püüda,
nemad enam ei saa, sellepärast et, et tursad on kõik seal
tuugenite vahel peidus, et seda päris täpselt ei tea ja,
ja oleks tegelikult vaja sellist võrreldavate meetoditega
sellist seiret ja, ja uuringut nende aastate jooksul
kindlasti siin jätkata, et teada saada, et mis nende
tuuleparkidega siis pikemas perspektiivis saab
või mis, milline nende mõju on? Aga selline on siis enam-vähem praegune teadmiste tase,
nagu me just kuulsime väga ülevaatlikult siin tänases saates.
Randel Kreitzberg osales. Tänases saates oli juttu konnakotkastest,
sõjatandril ja tuuleparkide turvalisusest.
Juttu ajasid Ülo Väli, randal Kreitzberg
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
