Teadust kõigile igaühel meist on kindlasti olemas mingigi
ettekujutus sellest, kes me sellised üleüldse oleme
ja kuidas meid võiks kirjeldada või iseloomustada.
Elu edenedes see ettekujutus kindlasti muutub,
sest muutume me ka ise, aga muutuvad ka rõhuasetused,
mida täpsemalt omaenda kirjeldamise või iseloomustamise
puhul üleüldse esile tõsta.
Kuidas erinevad teismeliste ja täiskasvanute mina-käsitluse lähtealused,
seda ongi eesti psühholoogid nüüd lähemalt uurinud
ja Anni Tamm on valmis uuringu tulemustest meile ka lähemalt rääkima. Aga hiinlaste kosmoses on John G kuus on nüüd Kuu tagaküljel
käinud ja tagasi teele asunud pardal kaks kilo hinnalisi
kivimiproove kuueksootilisest tagaküljest
ja hiinlaste sealsetest askeldustest ajandana Todoni seenmäega.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Ja alustame nüüd saate esimese teemaga peale.
Minu kõrval siin stuudios on esimene saatekülaline.
Mul on kohe ka esimene küsimus valmis, kes sa oled? Olen anni Tammtöötaja on Tartu Ülikooli Psühholoogia
Instituudis ja spetsialiseerunud arengupsühholoogiale
ja kitsamalt siis sotsiaalne areng ja väärtuste
väljakujunemine on minu põhiteemat. Nii et Tartu Ülikooli psühholoog just see küsimus ei olnud
ka mitte päris ilma tagamõtteta, sellepärast et see küsimus
oli suunatud sinu mina-käsitluse tuvastamiseks.
Ja just täpselt sel teemal on nüüd kolme eesti psühholoogi
autorlusel valminud uuring ajakirjas International Journal
of Heiveral Development kus taheti teada,
milline inimeste minakäsitlus on-ist ja saadigi teada.
No enam-vähem sa juba oma vastusega võib-olla natuke
vastaseid ka sellele küsimusele, et mis on mina-käsitlus. Me tegelikult uurisime väga lihtsalt uurisime seda,
kuidas inimene ennast kirjeldab, milliste tunnuste abil ta
ennast kirjeldab, et mida, kui ta peabki järeldama ennast inimesele,
kes teda ei tunne niimoodi, et temast jääks teisele
inimesele õige mulje, kuidas ta seda teeb
ja milliseid tunnuseid enda kohta välja toob,
see oli meie põhihuvi. Ahaa, nii et mitte midagi ette ei öelnud inimesele.
Inimene pidi ise sellest olukorrast välja rabelema öeldes kesta. On täpselt vabas vormis nii pikalt, nii lühidalt kui
parasjagu inimene heaks arvas.
Ja mispärast sellist uuringut?
No tegelikult see enese kirjeldamine, kas ta just
igapäevaelu osa on, aga tegelikult me puutume sellega väga
sageli kokku, et me peame ennast kirjeldama
ja me tahtsime teada saada, milliste tunnuste abil erinevas
vanuses inimesed seda teevad. Ja ja nende tulemuste tähtsus siis laiemalt peitubki
tegelikult selles, et teadis, millised tunnused inimese
jaoks olulised on, ennast kirjeldades.
Me saame tema minapilt tema enesehinnangut ka paremini toetada. Ja inimese vanus oli siin ka tähtis. Ja meie võrdlesime varases ja hilises teismeeas vastajaid
ja siis oli veel kolmest vanuserühmast täiskasvanuid,
keda me jagasime siis varases täiskasvanu eas keskmises
ja siis vanemast täiskasvanu eas olevateks. No kuidas üldse põhimõtteliselt on võimalik sellele
küsimusele vastata, on ilmselt väga palju on võimalusi tegelikult. Meie eristasime lausa kuutteist kategooriad,
millest tunnuseid välja toodi.
Neid oli väga-väga palju. Püüaks iseloomustada natuke neid kategooriaid. No näiteks oli seal tegevuste kategooria inimene,
kirjeldas, mis tegevusi ta teeb, igapäevaselt käin tööl,
käin koolis, joonistan, suusatan.
Unistuste kategooria, mis minu unistust elus,
millised minu eesmärgid, mille poole ma püüdlen siis välimus,
kus ma elan, kes on mu sõbrad, milline on minu perekond,
kes sinna kuuluvad lemmikloomade, nii välja identiteedi
kujunemise kirjeldamine, kuidas ma olen aja jooksul muutunud isikuomadused,
loomulikult sotsiaalsed rollid, mille alla kuulub ka väga
palju erinevaid alakategooriad, et olen eestlane,
olen naine, olen ema õde väga palju erinevaid kategooriaid. Sellised kategooriad olid mõned näited nendest. Kas vastajad, tal oli ka aega põhjalikult järele mõelda,
mida vastata või oli vaja just sellist spontaanset? No see küsimus oli osa suuremast küsimustike paketist,
et eks see võrdle erenias, et kui pikalt keegi vastas,
mõned vastajad ütlesid ainult ühe lausega,
et minal nanni, mina olen eestlane, mina olen naine,
kõik, aga enamik igavest üsna pikalt ja tõi enda kohta
tõesti väga, väga erinevaid tunnuseid välja
ja väga erinevates kategooriates tunnuseid. Nii et selline suur andmehulk on meil nüüd käes vastustest,
kui palju neid inimesi oli, kes vastasid? Kõige rohkem oli meil teismelised, täiskasvanueas hakkas
valim natukene väiksemaks jääma, et kokku oli 822 kõiki
vastajaid kokku aga erines teismeliste ja täiskasvanu puhul
see osakaal Eesti inimesed, Eesti inimesed ja. No kuidas need vastustest siis inimeste ja nende
vanusegruppidesse kuulumise vahel jaotasid? No alustame sellest, mis oli sarnane, sarnane on igas
vanuses inimeste puhul see, et enesejäreldus on väga mitmetahuline,
et kunagi ei kirjelda inimest ainult mingi üks kindel tunnus,
vaid tuuakse ikkagi väga erinevaid tunnuseid välja.
Ja teine sarnane tunnus on see igas vanuses inimestele,
on enesestki järelduse puhul oluline väljadoose,
millega ta tegeleb ja millistesse sotsiaalsetes. Kuidas öelda, milliseid sotsiaalseid rolle ta täidab,
need on kaks hästi sagedast kategooriat igas vanuses
inimeste puhul.
Aga nüüd erinevused?
Alustame varateismelistest, mis iseloomustab varateismelisi,
kes on siis meil olid need enamasti üheksakümneaastased.
Nende puhul on hästi sage see, et nemad tuginevad silmaga
nähtavale ja hästi konkreetsetele tunnustele. Mida ma teen, mis mulle meeldib, mis mulle ei meeldi,
mulle meeldib jäätis, mulle meeldib koolis käia oma välimus loomulikult,
milline ma välja näen, kus ma elan, see elukoht,
kuigi minuni jõudsid juba need andmed, kus neid
kontaktandmeid enam sees ei olnud, aga nad tõid oma elukoha
ikkagi korterinumbri täpsusega välja, kus ta täpselt elab.
Kes on tema sõbrad jälle nimeliselt toodi välja,
kes on tema parimad sõbrad, kes on tema perekonnas mis on
ema isanimi, kellena töötavad õed-vennad,
kui vanad nad on lemmikloomad? Just täpselt selline silmaga nähtav info on see,
mida varateismelised välja toovad.
Tulevad hiliste hilisteismelised hilisteismeliste puhul,
mis oli tegelikult isegi mõneti üllatav,
oli see, kui palju nemad tuginesid sisemistele isikuomadustele,
et nende jaoks tundub see, et kes ma olen ikkagi eelkõige
seotud sellega, mis on minu isa isikuomadused,
et selline tüüpiline hilisteismelise enesekirjeldus on umbes selline,
et ma olen julge. Ma olen sõbralik.
Vahel võin olla uute inimestega tutvudes tagasihoidlik,
olen võrdlemisi nutikas, et selline on selline klassikaline
hilisteismelisena kirjeldus. Et vahepeal on murdeiga olnud ja, ja see on ilmselt
mõjutanud inimese minapilti ja mina käsitlust. Just täpselt varateismeliste puhul on see,
et nad tuginevad silmaga nähtavale, väga ajakohane,
sest nende kognitiivne areng just seda peegeldabki
tuginetakse konkreetsele silmaga nähtavale infole. No kuhu sealt veel edasi saab minna.
Täiskasv. Täiskasvanu täiskasvanute puhul tegelikult võib öelda,
et neid vanuselisi erinevusi täiskasvanute endi vahel on
juba võrdlemisi vähe.
Et tundub, et täiskasvanu heaks ennastki järeldusse,
millistele tunnustele tuginema jääb üsna samaks,
et enam väga palju ei muutu.
Aga siiski me näeme, et tegelikult need eelkõige sellised
sotsiaalsed sündmused või kogemused meie elus ikkagi
mõjutavad küll natukene seda, et milliseid tunnuseid me
välja toome, näiteks on aimata see, et kui luuakse enda perekond,
hakkab uuesti enesekirjeldusse tulema perekonna mainimist
ja kui lapsed pesast välja lendavad, siis perekonna tähtsus
võib jälle väheneda. Enesegi järeldustes. No mis inimene iseenda jaoks tähtsaks peab sel hetkel just
et niisugune areng on siis inimese minakäsitlusel tuli
selline välja, kas seda on varem ka uuritud
või mis oli selles uuringus nüüd sellist,
mida sa varem ei ole nii väga olnud? Seda on uuritud aga eelkõige just laste seas
ja on välja toodud lapseeas toimuvad muutused,
aga ka meie panus oligi see, et me võtsime võrdlusesse eri
vanuses teismelised ja siis läksime sealt edasi
täiskasvanuteni välja, et seda varem väga tehtud ei ole. Aga siis ongi hea küsida, et pilt täielikumaks saada,
kuidas siis lapse eas, seesama nähtus on? No lapse eas On üsna sarnane tegelikult sellele varasele teismeeale,
mis meie uuringus oli, et eelkõige ikkagi silmaga nähtav informatsioon.
Konkreetne jutt ja milline ma välja näen
ja kes mu ümber on, mis ma teen, mis, mis asjad mul kodus on? Ja mida selle teadmisega nüüd peale hakata siin alguses
andsid ka väikese vihje.
Aga lähemalt. Ja kui noh, kui mõeldes õpetajate või lapsevanemate peale
või täiskasvanute puhul ka tegelikult vaimse tervise
spetsialistidel veel et siis eelkõige me saame kasutada neid
tulemusi selleks, et noh, võib-olla mõnes olukorras luua
lihtsamini inimesega kontakti ja toetada tema sellist
positiivset enesekuvandit.
Et näiteks hilisteismeliste puhul me teame,
et nende jaoks on kõige tähtsam enda juures just see
sisemine pool isikuomadused ja nendega me viiksime eelkõige
arutleda siis nende postituste isikuomaduste üle kus psühholoogid,
psühholoogid, näiteks väga karjuvad tõesti õpetajad,
lapsevanemad et see suhestumine, võib-olla kontakti loomine
on juba lihtsam. Kas oli midagi üllatavat?
No võib-olla teismeliste vastuste puhul oli üllatav see,
kui pikad need olid, et varateismeliste vastused olid kõige
pikemad võib-olla natuke mängiska metoodika siin rolli,
et nemad vastasid paberi peal ja kõik kest vastasid veebi teel,
et võib-olla see natuke minetas.
Aga nemad püstigi, järeldused päkapikki lugusid enda kohta
ja üllatav minu jaoks tegelikult ma alustasingi nende üheksakümneaastaste,
lasteaiavastuste, teismeliste vastuste lugemisest
ja minu jaoks oli üllatav see, kui komplekssed need
tegelikult juba olid, et ei olnud ainult niimoodi,
et ma olen sõbralik ja tore ja käin koolis,
et ikkagi väga erinevaid külgi toodi endast välja juba
selles vanuses, tegelikult mõistetakse seda
kontekstipõhisust ka, et tuuakse välja, et vahel on selline
ja tuuakse välja neid negatiivseid jooni ka väga julgelt,
et ma võin olla vahel pahada ohtlik näiteks,
et ja see ongi tegelikult, kui me räägime terviklikust
sellisest minapildis, siis ongi hästi oluline mõista neid
nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi endas
ja neid teadvustada ja välja tuua. Ja tundub, et just selle varateismelise ja hilisteismelise
hea piiril ongi siis üks üks tõepoolest üks suurem murrang,
kus niivõrd radikaalselt see mina-käsitluse süsteem muutub. Just eks see peegeldab kognitiivset arengut
ja sotsiaalset arengut loomulikult ka.
Ja hilisteismeliste puhul, et miks need sisemised
isikuomadused niivõrd olulist on, et üks hüpotees,
mis meil selle kohta on, on see, et tegelikult varateismelised,
nagu ma ütlesin, mõistavad ka seda kontekstipõhisust,
et vahel olema selline vahel selline, et mõistetakse need noh,
mõneti isegi vastuolusid endas, et vahel olen hästi julge suhtleja,
vahel olen tagasihoidlik. Aga mis muutub hiliste esinejaks.
Suutlikkus neid erinevaid külgi endas ja neid vastuolusid
tervikuks siduda jääb, vajavad midagi, millest siis kinni hakata,
et tervik luua ja võib-olla sisemised omadused on just need,
mis aitavad neid erinevaid külgi endast kokku siduda
ja samasuse ja järjepidevuse tunnet tunda endas,
mis on meie jaoks hästi oluline. Mida siin nüüd veel edasi võiks uurida? No sellise läbi see oli läbilõikeline vaimus ja,
ja see on klassikaline vastus, et me tahaks ikkagi tehas
talongide uudselt ja et me ei saa teha tegelikult järeldusi
nende arengumehhanismide kohta, et mis muutub,
miks muutub mis selle, milline see areng täpselt on,
et seda aitab välja selgitada longituutne uuring
ja mis veel ei selgunud meie uuringust, aga mis oleks väga
põnev teadmine et ma võin enda kohta küll 10 erinevat
tunnust välja tuua, aga kõik need ei ole tõenäoliselt minu
jaoks võõradväärselt olulised, et mis on need kõige
olulisemad tunnused, mille abil ma ennast siis defineerinud mõtestan? Need on need järgmised suunad, kuhu liikuda. Ja kas see on kavas ka? Alustanud ei ole aga, aga plaan ja idee on olemas ja. Selge, ja, ja noh, siis võib-olla ka tegelikult inimesed ise
hakkavad endast paremini aru saama, kui nad on oma minapilti
mina käsitlust olnud sunnitud kirjeldama Kindlasti see on tegelikult, kui me räägime teismelistest,
kellel ongi ülesandeks identiteet välja kujundada.
Selline meetod on kindlasti selline toetav,
toetav neile, et mis, mis aitab ennast siis mõista
ja paneb mõtlema selle üle, et kes ma siis tõesti olen. Rääkisime siis inimese mina-käsitluse muutumisest inimese eluteel,
kuigi ei olnud tegemist longituud uuringuga,
vaid läbilõikeuuringu, aga me saime erinevas vanustes
inimeste vastuste põhjal ikkagi aimu, kuidas mina käsitlus
erinevas vanuses väljendub ja vestluskaaslaseks Kuu pealt on viimasel ajal tulnud uudiseid.
Sealt on tagasiteel asunud hiinlaste kosmosesond Changi kuus.
Mida sees on seal tegi, mis on tal pardal
ja mis on selle kõige tähtsus maailmajagu uurimise ajaloos.
Sellest räägin kohe tõni seenmäega, kes on Tartu Ülikooli
Tartu observatooriumi astronoom ja aeg-ajalt jälgib ka
kaugemate asjade kõrval seda, mis, mis meile siin natuke
lähemal toimub, kui näiteks kuu peal. Changee Hiina kosmoseaparaat kannab numbrit kuus,
see tähendab, et ta on osa pikemast programmist.
Ja seekord siis esimest korda Kuu tagaküljel.
Mille poolest on see nüüd eriline kuu on üks ümmargune kera.
Tal on esi- ja tagakülg. Jah, hea eesti keeles tõepoolest on vist õige,
on tagakülg mõnel pool maailmas arvestaks ütlega pime külg
mis on vale, aga jah, kuul on siis esi külg,
mida me näeme ja tagakülg, mida me ei näe.
Ja see tegelikult on teine nii-öelda hiinlaste laskumine Kuu
taga tahaküljele.
Aga nüüd Sanchee kuus on see, mis seal nüüd siis käis
ja juba sealt ka. Kuidas siis kuu orbiidile jõudis tagasi.
Ja varasema üldse hange viis, mis hõlmas kolm pool aastat tagasi,
2020. aasta lõpus päris mis tõi esimest korda kuu pealt pinnaseproove,
tähendab mitte esimest korda Kuu pinnas,
esimene Hiina siis kosmosemissioon, mis tõi kuu peal pinnaseproove.
Et kõige nii-öelda varasem varasemalt Apollo missioonid
ja ka Nõukogude Liidu Luna seeria aparaadid,
mis tõid 1000 976. aastal kõige viimane,
siis kord, kui sealt toodi, nii et päris vanade kivide
kõrval on nüüd ka uuemaid jah, ja nüüd on ka uuemaid
ja nii change viie nii-öelda see koht, kuhu siis valiteed,
kuhu tema siis sinna kuu peale laskus oli nii-öelda
geoloogiliselt natukene senistest nende proovi võtmise
kohtadest erinev. Ja nüüd see change kuus laskus, on nagu veel ekstra eriline koht.
Et lisaks lisaks sellele, et ta on kuu tagasiheide.
Aga see on, ma ei teagi, kuidas see eesti keeles õige on,
on see inglise keeles, on see Peisin.
Et see on nagu bassein, seda viska geoloogias niimoodi on,
ma olen kuskil lugenud, et on. Geoloogia terminites selline sõna minu teada on olemas.
Minu teada on tegemist ühe hästi suure ekraatriga. Jah, et ta on, ta on tegelikult kraater ja kraater,
millele siis läbimõõt on jämedalt kaks pool 1000 kilomeetrit
et päris pirakas kraater ja see on üks vanemaid,
mis on kuul ja, ja ka nii-öelda kuu.
Kuidas siis kõige madalam punkt asub seal seal piirkonnas.
Ja see on tekkinud nii-öelda noh, parimate teadmiste järgi
on see tekkinud umbes sellel ajal, kui kuul hakkas koor tekkima.
See on umbes neli miljardit aastat tagasi tekkinud
või natukene varemgi veel. Koor oli alles tekkima hakata jõudnud, kui tuli üks suur
taevakeha ja põrkas vastu Kuud ja tegi kraatri. Jah, et arvatakse, et umbes paarsada kilomeetrit läbimõõdus,
sihukene taevakeha põrkas siis selle tekkinud kuuga kokku
ja tekitas selle, et ja noh, see on jah,
niisugune suur piirkond, kus on veel noh,
mille peal on veel omakorda teisi päris suuri sihukesi löögikraatreid.
Aga, aga jah, see on nagu niisugune eriti suur. See on kee käis veel ühe sellise väiksema kraatri juures,
mis selle suure kraatri sees. Noh, see on see Apollo nii-öelda see, aga see Apollo ka sadu
kilomeetreid läbimõõdus.
Nii et see on ka suur, on väga-väga suur. Et selline eriline koht, kus loodetavasti saab siis ka
erilisi kivimeid Jah, et kui me vaatame, noh, selgel öösel,
kui on kuu taevas, näeme, et kuu peal on tumedad laigud,
jaan, heledad piirkonnad, tumedad laigud,
nimetame Kuu meredex, kuigi vett voolaval kujul seal ei ole.
Seal on, ütleme siis laava, need on need kohad,
kus laava on voolanud siis Kuu pinnale ja nendesse kohtadesse,
siis kuhu on varem väga suured sihukesed asteroidid ütleme
siis kuuga kokku põrganud. Ja Kuu tagaküljel praktiliselt ei ole, selliseid kohti seal
laavat ei ole, seal on mõned üksikud, sellised väiksemad
kohad samase, Aitgeni lõunapooluse lähedane,
noh nii-öelda piirkond on üks niisugune väga suur,
väga vana, sihuke madalam piirkond, aga sinna ei ole seda
laavat voolanud.
Miks seda ei teatagi? Aga see on põnev, sa loed, see esikülge tagakülg on,
on sedavõrd erinev. Jah ja noh, neid põhjuseid ma isegi ei julge päris päris
nüüd ütelda, et mis see põhjus on, et ma olen väga erinevaid
nii-öelda siukseid teooriaid lugenud, aga,
aga ma ei julge öelda, milline see parim teadmine hetkel
võiks olla. Ma julgen arvata, et äkki see on seotud kuidagi maa mõju. Maa külgetõmbejõuga nii-öelda, et maa on veel lisaks seal süsteemis,
mis siis nii-öelda neid kuu peale kukkuvaid kehasid võib mõjutada.
Noh, see on nagu suhteliselt niisugune esmane
ja intuitiivne olla. Nojah, sellepärast, et see maa poole asetatud
või mitteasetus on üks üks esimesi erinevusi. Jah, kuigi kuigi võib ka olla, et see on tagajärg
sest nende kuunialda merede juures on ka väga tugevad massi kontsentratsioonid,
et Kuu gravitatsiooniväli on väga ebaühtlane ja,
ja just nende suurte merede piirkonnas on siuksed suured
massi kontsentratsioonid.
Aga aga jah, et see sellest sangee kuuest siis loodetakse,
et, et, et tema toob proove sellistest kohtadest,
mille kohta üldse mingisugusest proove varemalt ei olnud. Võib-olla saavad need mõistatused siis ka selgemaks,
võib-olla saavad jah, et seal on hästi põnev,
on see igatahes, et ja noh, see kõik käis väga kähku midagi,
eks, et et maikuu alguses nii-öelda lennutati siis sinna kuu
poole juuni alguseks jõudis aparaat põhimõtteliselt siis kuu
peale laskumiseni ja nüüd on ta juba sealt tagasi,
et kaks päeva, kaks-kolm päeva. Jah, kuu peal ei ole seal midagi viivitada ega,
ega aega viita, vaid neid tuleb tegutseda. Nii et minu jaoks on hästi põnev on see,
et nii-öelda Apollo missioonide juures, mida mängiti ju ka
korduvalt läbi, oli see, et noh, tuli kuu peale laskuda kuu pealt,
sest neile tagasi tulla kuu orbiidile ja siis põkuda kuu
ümber tiirutava selle mooduliga, mis siis astronaudid maale tagasi.
Et see hiinlaste proovi toob, see on samasugune,
et nad peavad kuma Kuu orbiidil nii-öelda orbiidile jäänud aparaadiga.
Aga, aga seda ma ei ole näinud praeguseks hetkeks,
kui me siin räägime, et kas nad on juba seda teinud
või millal see toimub. Igal juhul, juunikuu lõpus peaksid nad juba maale tagasi jood.
Proovidega ja Kuu tagakülg on muidugi selle poolest raske
piirkond uurida, et sidet otsast sellega maa pealt on
võimatu pidada.
Nii on jah, ja ilmselt see osa sellest sondist vis orbiidile
tiirlema jäi.
Selle abiga saadi kuidagi ühendust. Mida ei olnud sellega tegelikult hiinlastel on,
kuna hiinlasti kuu programm on tegelikult päris pikaajaline
ja pika sihiga, eks need 2030 umbes tahaksid ka mehitatud
missiooni saata, kuula siis nad on saatnud kuu ümber
ja kuu lähistele ka nii-öelda sidetehiskaaslased releejaamad nii-öelda.
Et üks on selline missis tiirleb nii-öelda ümber sellise punkti,
kus Maa ja Kuu külgetõmbejõud on võrdsed,
aga mis on siis nagu maalt vaadates nagu teisel pool kuud
ja see näeb kogu aeg siis Kuu tagumist või suur osa suures
Ajasneb Kuu tagumist külge. Ja, ja siis on nüüd ka sellel aastal enne,
siis sellel sange kuue kosmosesse saatmist saadeti kuu ümber
siis teine sidemeis Kalemis tegelikult tiirlebki ümber kuu
on väga elliptilisi orbiidil aga näeb suure osa ajast siis
ka seda Kuu tagumist külge.
Et jah, see on niisugune noh, hea tähendab,
see on ainus võimalus tegelikult, kuidas sidet pidada,
sest see orbiilse qq ümber see orbiit ise võib olla
suhteliselt lühikene. Kui seal mingi arbiiter ümber kuu nagu see,
mis change kuue missioonil ka seal sinna üles
või noh, kuu orbiidile jäi.
Et, et siis selle, see tõenäoliselt näeb väga väikest osa
kuust korraga, et need sidepidamise aknad on väga lühikesed. Hiinlased on kuu ümber, nüüd viimasel ajal tõepoolest päris
aktiivsed olnud.
Teine riik, mis seal on juba pikemat aega aktiivne,
on Ameerika ühendriigid.
Kas nad omavahel koostööd ka teevad seal
või on või on puhtalt rivaalid, nii nagu nii,
nagu nad siin maa peal kipuvad olema? Ma ei ole juhtunud lugema ühtegi sellist allikat,
kus oleks koos mainitud Hiinat ja, ja USAd küll nüüd selles
hange kuuel on Euroopa riigid erinevad ja ka Euroopa
kosmoseagentuur eraldi veel on teinud, koos on tehtud sinna
erinevaid väiksemaid, mingi mõõduriistu siis just selle kuu
peale laskunud aparaadile.
Ja ka noh, mis seal retroreflektorid, võidelda nurga peegeldid,
et mille nagu kuu meie pool oleval küljel on neid õige
mitmeid mille abil on võimalik mõõta siis Kuu kaugust maast,
näiteks et siis selle sange kuue kuunduri,
ütleme siis, peale on siis samasugune on ka selline komplekt Ahaa, aga need on kuu vastaspoolel, mida seal on? Seal on, tõenäoliselt on see, et need projektid on,
need erinevad seal Lunar Keit veeprojekt,
kus on siis NASA ja Euroopa kosmoseagentuur
ja võib-olla jaapanlased ja kes seal võivad olla partnerid
ja kui seal on veel teisi mingisuguseid noh,
ütleme mehitatud lendusid kuu ümber hakkab rohkem tulema,
siis on see üks kinnispunkt tegelikult mingis mõttes,
et on täpselt teada, mis koht ja nii edasi
ja selle, sellest on siis võimalik kaugust mõõta. Et üsna üsna lihtsate vahenditega olles ka kuu ümber näiteks
orbiidil Aga Hiina jaoks on see tundub, et nii-öelda suurriiklikult
oluline teema kuu peal käia, loomulikult pandi ka oma lipp
seal järjekordselt püsti lehvima. Punalipp ja kuldsete tähtedega, Hiinal jah,
see programm, Nende kuu programm on väga pikk,
et mul oli võimalus praeguseks juba 19 aastat tagasi käia
Hiinas ja, ja sealsete siis nii-öelda astronoome ja,
ja ka kosmosetehnoloogiaga seotud tudengitega suhelda.
Ja, ja siis siis räägiti seal, et neil on oma kuu programmi
baas ja, ja noh, mis siis võib-olla väga avalik ei olnud
sellel hetkel. Aga aga jah, et, et see nii-öelda jämedalt siis 20 aastat
tagasi oli neil väga konkreetne juba programm,
mida siis on täitsa sihikindlalt öelda ajanud
ja järjest keerulisemaks ja suuremate väljakutsete poole
nii-öelda liikunud. Ja on neil plaanis peagi ka inimene kuu peale saata. Jah, et 2030 on nüüd see, mida nad ise pakuvad.
No elame-näeme, aga seal on ka veel üsna ambitsioonikas plaan,
on nii-öelda qq asula siis ütleme mis siis oleks rahvusvaheline.
Aga ma ei tea, kui enne enne küsisid, et kas USA-ga on,
siis ma tegelikult ei tea, kas USA selles on partner,
sest USA-l on oma Artamis programmi nii-öelda kuubaasi
loomise plaanid. Ja ja USA samuti peab plaani inimene taas kuulajale. Küll natukene varem, aga noh, elame näeme,
et elan maskil, õnnestus täitsa hästi.
Selle super hevi ja Starship i startisin. Just nüüdsama just need jah, jaja, mida Changee kuu peal
veel tegi selle lühikese aja jooksul peale kivide korjamise. Jah, ei korjanudki kraabitses kokku.
Ja, ja seal oli ka puur, oli nii, et võeti ka natuke
sügavamalt Kuu pinnast proove umbes kaks kilogrammi kaku.
Aga üsna nagu viimastel hetkedel vist niimoodi vähemalt
uudistesse jõudis, et seal pardal oli ka pisikene kulgur mis
tegi infrapuna lainealas nii-öelda erinevatel lainepikkustel pilte,
aga mis selle tulemused on?
Ei tea. Tulemusi peamegi veel mõnda aega ootama. Jah, et, et üks asi on see, ütleme, need proovid,
mis sealt tagasi tulevad, aga noh, ka andmete analüüs võtab aega,
et, et küllap ma loodan, et selle aasta jooksul küllap me kuuleme,
et nii esialgseid tulemusi kui ka võib-olla natukene juba
rohkem läbi analüüsitud Infot kas John G seitsme kohta ka midagi juba kuulda? Change seitse peaks olema kah noh, sarnaselt nagu sange kuus,
nii kulgur kui, kui siis arbiiter seal kuu ümber.
Ja 2027 on see plaan ja, ja veel, siis umbes aasta hiljem
oleks hange kaheksa.
Nii et järjest keerulisemaks lähevad nende tulevaste
emissioonide puhul.
Nii palju, kui ma nii-öelda infot leidsin,
oli ka plaan see, et seal juba proovida kuu peal olevatest
Madeljast midagi toota sulatada mingit materjali,
näiteks millest saaks mingeid ehitus, ehitusklotse Baibset
plokke teha. Et sellised tegemised on siis hiinlastel kuu peal käisid
sealt kive kraapimas ja, ja John G kuus nüüd oma koormaga
tagasiteel maale.
Ja ajasin sellest juttu tõni seenmäega. Tänases saates oli juttu eri vanuses inimestele,
iseloomulikest mina-käsitluse alustest ja Hiina kosmosesondi
change kuus reisist Kuu tagaküljele ja tagasi.
Juttu ajasid anni Tamm, Tõnis Eelmäe ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast.
Kuulmiseni taas.
