Teadust kõigile arvutuslingvist Kairit Sirts räägib täna,
miks ja kuidas treenitakse vabavaralisi suuri keelemudeleid
eesti keelt ja kultuuri senisest paremini mõistma.
Selgub, et Eesti asjast arusaava tehisaru nullist
ülesehitamise asemel on otstarbekam lasta olemasolevatel
harudel tutvuda suure hulga eestikeelsete
ja eesti kohta käivate tekstidega.
Linnuökoloog Vallo Till kar tutvustab. Aga uuringu tulemusi kiivitajata ja teiste põllulindude
pesitsusedust Eestis selgub, et mahepõllul võib linnude
Lohtlikumgi pesitseda olla kui intensiiv põllul.
Kuid liigi arvukuse seisukohast võib mahepõlluelu sellest
hoolimata kasulikumaks osutuda.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Tehisintellektiga saab tänapäeval, kes on vähegi proovinud,
vähemalt mõnega neist päris hästi suhelda,
ka eesti keeles, vastab küsimustele, ajab juttu
ja nii edasi.
Aga minu tänane saatekaaslane Kairit sirts
ja tema lähemad kolleegid ei ole selle olukorraga päris rahul.
Päris hästi tehisintellekt eesti keelt veel ei mõista,
eesti kultuurikonteksti ka ei taju. Kairit sirts on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi
kaasprofessor ja käimas on just sellesisuline projekt.
No mis on siis kasvõi meie chat keebeedeel kõige tuntum all vestlusrobotil,
mis põhineb suurel keelemudelil, mis on tal siis puudu ideaalist. Raske öelda, mis tal puudu on, aga tal on võib-olla mõned
piirangud Chadkeebeedee nimelt loodud sellise suure
tehnoloogiaettevõtte poolt nagu Openi jai.
Ja see mudel ei ole avalikult kätte saada. Telgitagune. Jah, et kes iganes on chat keppetajaid proovinud,
siis teab, et saab minna sellele lehele,
kus saab siis veebiliidese vahendusel küsimusi esitada
või või temaga vestelda.
Aga Chadkeebeedeed ei ole võimalik näiteks ühelgi
institutsioonil oma serverisse alla laadida. Kuigi selle ettevõtte nimi, mis haldab, on just open ai
ehk avatud tehisintellekt ja aga see on lihtsalt nimi. Noh, eks see algselt oli neil nagu plaanis olla väga avatud noh,
selline natukene kaldu puhul meie teemast noh,
ajalooliselt kõrvale kui, kuigi see ajalugu siin läheb
väga-väga kiiresti, et me räägime mõne mõne aasta tagusest ajast.
Et algselt neil tõesti oli plaanis väga avatult asju teha,
aga kui tuli Chadkeebeedee eelkäija keebeegolm,
mis osutus oluliselt võimekamaks, võib-olla,
kui keegi oli eeldanud, siis noh, nii nagu te ütlesite,
et see mudel on liiga ohtlik, et selle mudelit selle mudeli
parameetrid nagu avalikult välja panna ja nii ta sinna noh,
nii ta kinniseks mudeliks saigi. Aga, aga see projekt, millest meil jutt on,
et sellest me hakkasime rääkima tegelikult juba siis
eelmisel sügisel ja siis olid just välja tulnud sellised
avatud mudelid nagu näiteks laama kaks ja laama kaks ei
osanud absoluutselt eesti keelt.
Ja siis oligi see mõtet, et võib juhtuda,
et laama, kaks on ka suure tehnoloogiaettevõte tehtud
metamudel ja et võib juhtuda, et tekib ka täiesti
juhuslikult mõni selline avatud parameetritega mudel,
mis sisaldab eesti keelt. Aga see on nagu noh, me ei saa kontrollida seda.
Ja oligi siis mõte selline, et noh, võtame ka midagi ette.
Et mõni mudel, mida on juba inglise keeles väga hästi treenitud,
vabavaraline mudel et sellele saab põhimõtteliselt mingit
uut keelt juurde treenida, et vahepeal on olukord muutunud,
on tulnud laama kolm sel suvel ja laama kolm juba oskab
mõnevõrra eesti keelt, kuigi mitte nii hästi kui Chadkeebeedee,
aga vaba varalistest mudelitest noh, võib-olla võib-olla
isegi kõige paremini või, või noh, üks paremaid. Et nüüd on see ülesanne, mitte et õpetada nullist eesti
keelt mõnele mudelile, vaid seda eesti keelevõimekust parandada. Kas te võtate siis ette näiteks selle laama kolme
ja hakkate seda täiendama just nimelt, et kas see on ainuke
või on teisi ka? See ei ole, ainukene on, on veel, et on,
Google'il, on Gemma mudel, on vabavaraline,
on Mistrali vabavaralised mudelid, et et seal on just see küsimus,
et noh, mida me vaatame, seal on need, mis,
mis see litsents on, et kui avatud see litsents on,
kui suured need mudelid on, palju seal parameetreid on?
Kui lihtne on tehniliselt konkreetset mudelit edasi treenida,
et lõplikku valikut ei ole veel teinud, aga just need kolm
on nagu kaalukausil küll jah. Ja igat näid kolmed treenite eraldi, neid ei saa kuidagi ühe
meetodiga ühe ühte klassi panna, istuma. Ei ole ausalt öeldes selle peale mõelnud,
et see, aga ma arvan, et ei saa, et või noh,
see oleks nagu täiesti uus, selline võib-olla teaduse
ülesanne lauset kas kahte eeltreenitud keelemudelit veel
erinevate ettevõtete poolt treenitud, et
või asutuste poolt treenitud, kas neid oleks võimalik kokku panna,
et seda varianti ei ole tõesti praegu kaalunud,
et pigem ikkagi erinevad mudelid. Kuidas ühte mudelit eesti keelt ja eesti kultuurikonteksti
valdama treenitakse? Talle tuleb näidata eestikeelseid tekste rohkem,
kui ta on näinud.
See on üks aspekt ja teine aspekt võib olla ka see,
et võib-olla selle mudeli sõnastiku see,
kuidas ta teksti tükeldab, võib-olla, mis sõnu ta teab,
et võib-olla seda tuleb kohandada rohkem eestikeelseks.
Aga, aga noh, teadmistepõhiselt tuleb talle neid tekste
lihtsalt näidata, mida mudelile pole näidatud,
seda tema ei tea. Ja, ja milliseid tekste ja teil on kavas näidata? Meil on kavas näidata absoluutselt kõikvõimalike tekste,
mida me kätte saame, et see selline tekstikorpuse nagu
nimetame tekstimahud, et selle kokkupanek meil alles käib.
Et on olemas mingisugused tekstihulgad, mida me teame,
et me saame kasutada, on olemas selline nagu eesti
koondkorpus mida uuendatakse iga paari aasta tagant,
et noh, seal on seal on mõnevõrra ilukirjandust,
seal on ajaleheartikleid, seal on veebist kraabitud teksti,
seal on teaduskirjandust, aga noh, see korpus ei ole väga suurt,
ei ole üksinda piisav. Aga siis on veel erinevaid selliseid mitmekeelseid korpuseid,
tekstihulki, mida on siis kokku pandud veebis kraabitud
tekstide alusel, mis on nagu mitmekeelsed,
aga kus on selline eesti keele osa ka olemas,
kust me saame selle eestikeelse osa välja võtta võib-olla
kuidagi filtreerida, et jääks järele selline parema
kvaliteediga osa lisaks on võimalik kasutada nii-öelda
sünteetiliselt saadud andmeid ehk siis näiteks masintõlgitud
andmeid inglise keelest, et need ei ole kindlasti nii hea
kvaliteediga kui algselt eesti keeles kirjutatud,
on meid, aga noh, mingis etapis saab neid võib-olla kasutada
siiski ja noh, võib-olla tekib veel võimalusi,
et kuna need ei ole kindlalt, siis ma praegu siin vele
ja ei avaldaks Kui palju segavad autoriõigused seda testi valikut? Autoriõigused segavad ja võib-olla see on teema,
mille ma ei tahaks tegelikult praegu peatuda.
Kui võimalik, sellepärast et siin on võib-olla mõningaid võimalusi,
kuidas saab autoriõigustega kaitstud tekstega kasutada nagu
teadusuuringute eesmärgil, aga seni kuni asjad pole kindlalt,
siis ei tahaks midagi öelda. Kuni läbirääkimised käivad ja, ja õppimine käib niimoodi,
et tehisaru ise loeb eestikeelset teksti ja,
ja ise saab ka aru, et teda ei pea eraldi kuidagi torkima
või õpetama.
Või rääkisite siin sõnastikust, et et üht-teist tuleb ikka
ette anda, näpuga näidata. Sõnastik on lihtsalt see nii-öelda keele sümbolite hulk mida,
mida see mudel teab et ta teab mingit hulka sõnu
ja noh, et see, kuidas see mudel neid tekste töötleb,
ei ole päris see, et võtab iga sõna eraldi vaid need sõnad
tegelikult jaotatakse väiksemateks tükkideks siis just selleks,
et oleks võimalik ehk nagu töödelda nagu kõikvõimalikke sõnu,
sest ta keeles on ühes keeles on sõnu väga-väga palju,
et, et noh, see miljonites, eks, et nii suuri sõnastikke
tavaliselt ei kasutata, et nad on pigem võib-olla seal
100000 250000 vahel. Ja kui siis on mõni selline sõna näiteks,
mis on väga harv, mida ei tule või on ka näiteks eesti keele
mõistes võõrsõna et siis vajadusesse pannakse tähtedest kokku,
et see sõnastik peab olema selline, et ta nagu sellega saab
esitleda või nagu edasi anda kõiki sõnu.
Aga keelemudeli iseenesest on hästi, noh,
see treenimispõhimõte on hästi lihtne ja tema
põhimõtteliselt ennustab eelnevate sõnade baasil järgmist sõna,
et see jada sõnajada on seal tekstis endas juba olemas. Ja noh, selles mõttes seal ei pea näpuga näitama,
eks ole, et et see nii-öelda treeningsignaal,
nagu me seda nimetame, on seal on täitsa iseenesest juba olemas. Aga see küsimus, et kas tehisintellekt ise saab aru kõigist
nendest sõnadest, see ei puutu väga asjasse kuid kui me
käsitleme teda tööriistana Ei, see ei puutu absoluutselt asjasse, et aga noh,
samas arvestades, et need mudelid on väga,
väga suured, seal on väga palju parameetreid siis noh,
see, see, see mudeli käitumine või kui me küsime sealt
lõpuks selle mingi küsimuse ja saame mingi vastuse
või vestleme temaga, siis jääb nagu mulje,
et ta saab aru aga et mis see arusaamine üldse tähendab,
et noh, see on jällegi juba omaette teema,
et, et mis on põhimõtteliselt, kuidas, kuidas me võime
kindlaks teha, et keegi saab millestki aru? Põhimõte on see, et ta tutvub hästi suure hulga
eestikeelsete tekstidega, mis puudutavad ka Eesti eluolu
ja Eesti kultuuri ja oskab neid nii-öelda intelligentselt taasesitada.
Vastavalt küsimusele ja muidugi kombineerida OS uuteks kombinatsiooni. Jah, no siin on oluline ka see aspekt, et,
et me kavatseme nagu edasi treenida mudeleid,
mis tegelikult juba oskavad nii inglise keelt väga hästi kui
ka eesti keelt mingil määral.
Et see selline nagu oskus vastata, oskus reageerida kuidagi
adekvaatselt küsimusele või öeldule, et et noh,
selle, selle treenimine mudelisse nõuab oluliselt rohkem andmeid,
kui meile kättesaadav on ja nõuabki, rohkem ressursse kui
meil ilmselt on. Et noh, nii-öelda nullist treenimine, et see on palju suurem
ülesanne kui seda, kui meie hakkame tegema,
et, et meie fookus on ikkagi nagu see sellele,
selle teadmisele arusaamale nii-öelda, mis selles mudelis
juba on. Me parandame seda eesti keele osa Aga põhiliselt on tähtis see, et oleks hästi palju andmeid
ja andmed võimalikult kvaliteetsed lastase mudel sinna peale
neid läbi sõeluma.
Ja see ongi kõige tähtsam. Ja see on kõige tähtsam see just nagu selle treenimise osas.
Aga võib-olla sama tähtis on ka see, et nagu monitoorida seda,
et kuidas asi edeneb.
Et kas asi läheb paremaks, jääb samaks või läheb halvemaks.
Et see selline hindamise pool on võib-olla seal ka nagu
hästi oluline. Ja sellega tuleb ka pidevalt siis tegeleda,
kontrollida, esitada kontrollküsimusi. Jah, et selleks otstarbeks me plaanime kokku panna nii-öelda
mingisuguse hindamisraamistiku, kui nii võib öelda,
kus on erinevad eestikeelsed ülesanded millega me siis
saamest nagu neid mudeleid, mida me, kui me neid treenime,
jooksvalt testida, et kuidas ta näiteks vastab
või kas ta mingisuguseid asju oskab, et noh,
siin on näiteks meil on olemas mingisugused küsimus-vastus noh,
andmestik, küsimuste ja vastustega, et siis saab näiteks
mudelile anda need küsimused, vaadata, mis vastused annab
võrrelda neid vastustega, mis, mis selles andmestik,
kus on olemas ja seeläbi hinnata, et kui hästi ta näiteks
oskab vastata küsimustele. No praegune kasvõi seesama chat keebeedee,
mida ma alguses küll hea sõnaga meenutasin,
aga tegelikult ta ju paistab silma sellega,
et ta, ta mõtleb asju ka välja.
Võib-olla see on ajapikku paranenud, aga,
ja ka just nimelt Inglise või Ameerika või üleilmselt nagu
levinud skulptuurides toimuva kohta ta võib-olla nii palju
ei mõtle, aga välja, aga, aga just selliste väiksemate
kultuuride nagu Eesti kohta kipub see vist nii olema tänapäevani. Ja sellepärast, et noh, nagu see mudel töötab,
et alati ennustab lihtsalt eelneva baasilt järgmist sõna
ja sinna paavst treeningusse või noh, baasmudelist ei ole
nagu sissetreenitud seda kontseptsiooni,
et ma ei tea, et mudel alati ennustab järgmise sõna,
eks, et see, et kas seda mudelit on hiljem kuidagi õpetatud
aru saamata, ei tea või mitte, et, et see on nagu järgmine ülesanne,
aga noh, ega see ei ole ka ilmselge, kuidas seda teha,
et selgelt mudelid mõtlevad vähem välja või hallutsineerivad,
nagu seda öeldakse. Mida parem teadmine neil selle valdkonna kohta on,
et kui näiteks Eesti kultuuri kohta on vähe teadmist,
siis on suurem tõenäosus, et mudel ütleb mida iganes.
Aga noh, mingisugust garantiid.
Praegused tehnoloogilised arengud praeguse metodoloogiat ei
paku sellele, et see on lahtine probleem. Aga no lootust on, et kui tal seda eestikeelset teksti vara
on rohkem kasutusel, siis ta hallutasineerib Eesti kohta vähem.
Tahaks laata, tahaks, saame näha.
Aga tegelikult iga kultuuriga käib ju kaasas ka teatav stiil
või kõnepruuk, eks ole, et me lihtsalt ei tõlgi ka sõnu keelest,
keeldavaid, igale keelele on ka omane teatav selline
eripärane väljenduslaad või rääkimise stiil.
Kas selle puhul on ka praeguste tehisintellekti tega näha,
et on arenguruumi, mida võiks parandada? Jah, võiks küll parandada ja mõtlen, eestlased on võib-olla
oma keelekasutuses natukene lakoonilisemad kui näiteks
inglisekeelsed kõnelejad, et sedasama moodi jällegi võib
chat keppetajaid kasutades näha, et eesti keeles suheldes
võib-olla tekib soov, see vastus oleks kuidagi lühem
või Lokoonilisem, et seda saavutatakse praegu selliste
järgmiste sammudega.
Et et siis kui mudel juba oskab jaagu keelt piisavalt hästi,
et siis saab sinna peale teha järgmised treening,
nii-öelda tegevused, mis nõuavad selliseid andmeid,
mis on hinnatud inimeste poolt, et kuidas nad eelistavad,
et mingeid asju öeldakse, et ja neid andmeid tavaliselt siis
korjatakse niiviisi, et mudelil lastakse vastata kas mingile
küsimusele või täita mingi ülesanne ja teha seda nagu mitu
korda või mitme mudeli poolt ja siis noh,
mingi inimene siis valib, et mis, mis on nagu sobivam
või parem, et, et see on selline ülesanne,
seda nagu väga raske reeglipõhiselt nagu noh,
defineerida, et mis see täpselt on, aga inimesel on väga
lihtne vaadata, et mulle meeldib see rohkem kui teine. Ja siis saab selliselt märgendatud andmeid kasutada,
et mudeli tahaks rohkem seda, seda tüüpi,
et sedasi saab siis nagu stiililiselt ka nagu suupärasemaks
seda keelekasutus seal teha.
Aga see on no kui juba järgmine samm mis meil on ka plaanis,
aga mitte sel aastal veel. Milline on põhiline vahe selle vahel, kuidas nii-öelda
inimesed tänavalt tehisintellektist räägivad
ja mõtlevad ja selle vahel, kuidas arvutiteadlased
keelemudelite tegijad ise asja käsitlevad? Ma arvan, et selles vallas on jätkuvalt palju segadust nii
siin kui seal, et siis kui Chadkeebeedee välja tuli,
siis noh, ka ju teadlaskonna seas keegi ei olnud nii head
mudeleid mitte kunagi varem näinud ja, ja see tekitas ideid sellest,
kuidas selline inimintellekti ka võrdne tehisintellekt on
meil kohe ukse taga.
Et nüüdseks tundub, et natukene on nagu teadlaskonna sees
need mõtted vaibunud, et on hakatud aru saama,
et umbes mis on, mis on nende mudelite võimekused
ja mis on piirid. Aga inimestel tänavalt, ma kujutan ette,
võib-olla raske hoomata või aru saada, et millega on tegu,
et ta ju räägib nii intelligentselt, et kas see siis nüüd tähendabki,
et ta mõtleb, ta tunneb, et Ma ise mõtlen sellest niiviisi,
et noh, tegemist on kõrgtehnoloogilise vahendiga.
Et me ei tea tegelikult päris täpselt, et kuhumaani selle
tehnoloogiaga on võimalik minna.
Seda me näeme sellest, mida suur tehnoloogiafirmad teevad
aja jooksul ja nad tõenäoliselt teevad, üritavad seda väga
kiiresti teha. Aga ülejäänud teadlaskond siis ilmselt tegeleb rohkem sellega,
et aru saada, et kus need piirid on, jooksevad,
et mida saab teha, mida ei saa teha.
Kus on probleemid, mis on piirangud ja mida rohkem see info
nagu selgineb, seda paremini saab seda ilmselt ka
tavainimesele kommunikeerida, et saab selgemaks,
et mis töövahend see selline on, et mida sellega saab teha
ja mida sellega ei saa teha. Aga loodetavasti siis juba mõne aasta pärast saame nii
mõnegi olemasoleva tehisintellektiga eesti keele
ja kultuurikontekstis paremini opereerida.
Ma loodan küll jah, ja no arvata võib ka,
et see töö tegelikult jätkub, vähemalt praeguse asjade seisu
juures tuleb ikka edasi ja edasi täiustada.
Just selge ja ajasin juttu, Kairit. Täna räägime keevitajatest eelkõige võib-olla ka teistest
põllulindudest ja sellest, kuidas neil läheb.
Põhjuseks on asjaolu, et stuudios on Vallo Till kar,
kes on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi
linnuökoloogia kaasprofessor ja uurinud hiljuti koos kolleegidega,
kuidas kiivitajatel pesitsemine Eestis õnnestub.
Kas keskenduma siis Kivitajatele või, või räägime teistest
põllulindudest ka võime rääkida ka teistest põllulindudest,
kuna see uuringud tegelikult hõlmas kõiki põllulinde
kiivitajat lihtsalt kiivitajakohtadega kõige rohkem andmeid,
mida siis sai ka nii-öelda vormistada teadusartikliks,
selge aga, kes on põllulinnud põllulinnud,
on nüüd laiemas mõttes kõik need linnud,
kes käivad põldudel toitumas. Sinna kuuluvad ka linnud, näiteks kuldnokk,
kaelustuvi vareslased näiteks künnivares
ja paljud värvulised, kes tegelikult põllul ei pesitseja aga
kitsamas mõttes on, on põllulinnud siis need,
kes põllul pesitsevad ja neid liike on Eestis ka päris palju.
Ligi 40 tavalisi liike, keda rohkem silma panna umbes
paarikümne ringis või isegi veel vähem.
Näiteks meie leidsime ainult 12 linnuliigi pesi
sest tegelikult on väikeste värviliste Pisi väga raske leida
põldudelt ja nemad siis sõltuvad nende sigimisedukuse eksise
pesade rüüstamine, hukkumine sõltub siis otseselt
põllutöödest ja siis põldudel liikuvatest kisketest seoses,
neil, kes otseselt põllul pesitsevad ja täpselt nii
ja võib ka öelda, et siis kõige tavalisemaks põllulinnuks on
paljud seda juba teavad põldlõoke Eestis on tema arvukus
kuskil 200000, haudepaari teisel kohal on,
on kadakatäks, tema rohkem helistab rohumaid. Et põllulindude puhul räägitakse nendest,
kes pesitsevad niisiis haritud põldudel,
kui ka siis rohumaadel ja kolmandal kohal on kiivitaja,
keda siis umbes 50000 paari ja kiivitaja pesi,
on siis kõige lihtsam leida.
Täpselt nii seda on lausa ütleme väga huvitav teha,
sest tavaliselt Kivitajate pesi siseotsitakse hauduma
emalinnu järgi põlluservalt ja me siis vaatame läbi
pikksilma või siis läbi binokli, et kuskohas see lind,
linnu täpikene siis põllu peal asub ja selle pea tuti järgi
on väga hea leida. Täpselt, ja siis ütleme, põnevam osa on see,
et me siis püüame määrata suuna pesani, et mingisuguse
tagant paistva mingisuguse puu järgi näiteks,
et teise pool põldu ja siis hakkame minema
ja kohati kiivitaja pesad põluservast 200 300 meetri kaugusel.
Nii et väga tihti me täpselt ütleme, pesani ei jõua.
Sest ikkagi noh, selle vahemaa hindamine on ebatäpne
ja siis tuleb püsti, pane väike oksakene minna tagasi
põlluserva ja oodata kuni emalinud lappi,
sa oled tagasi ja siis me näeme, et kui kaugele pesas
tegelikult asusime ja niimoodi uuesti üritada. Ja lisaks me kasutame ka termokaameraid et selle abil on
võimalik siis pesa tuvastada, umbes 50 meetri kauguselt
sinna punane täpike näha, kus lind on, seal on täpike,
täpselt seal siis soojus, Teppikene ja munad muidugi ei anna
täpikeste munad annavadki, just passis siis emalind põgeneb pesalt,
kui me oleme kuskil juba 100 meetri kaugusel
ja siis ongi, et munad hõõguvad, et need on ohutud munad
ja annavad sooja ja siis on see märk näha naha,
sellega võib ka teisi linde leida, võib olla samahästi
ja kuigi värvuliste pesi lõokese pesi ja sookiuru pesi leiab
niimoodi hästi lähedalt, et põhimõtteliselt kulintsu jalalt
lendu tõuseb. Ja kui me oleme rohumaal, siis noh, rohu seest on ikkagi
väga raske leida ka siis, kui sa oled, kuidas sul täiesti
jalgadest eemale lendab, neil on munadest väiksemad,
kuigi munad on väiksemad ja ja siis ongi abi abiks termokaamerat,
sa siis näed, et kus see, kus jälle hõõguvate munade täpike asub,
no põldu on peetud Eestis aastasadu põlulinnud on siis
enam-vähem samaealised nii-öelda loomagrupina kuidas neil
siis nii-öelda käsi käib või, või tiib levib? Jah, et üldiselt põllulindude tase viimastel aastakümnetel
on veidi aeglaselt langeva trendiga ikkagi.
Et kui võtta nüüd periood 30 aastat, siis on arvukuse langus
koguni kuni 40 protsenti Eestis ja kogu Euroopas isegi
rohkem 50 60 protsenti.
Nii et neil nagu väga hästi ei lähe.
Aga mis puudutab nüüd armukamaid põllulinde põldlõokest,
näiteks siis tema arvukus väheneb, nagu on natukene langustrendis,
aga mitte palju. Ja kiivitaja arvukus on täiesti stabiilne
või isegi aasta nagu tõuseb.
Kuigi see on omad nüansid, et need armukese hinnangud
põhinevad punkt loendustel ja neid tavaliselt tehakse üsna
üsna liigirohketes või, või elurikastes,
ütleme siis põldudel ja leitakse iga aasta samades kohtades.
Ja tegelikult arvukushinnangud jäävad hõlmata need põllud,
kes asuvad kuskil eemal ja, ja on teada,
et paljudel põldudel üldse pole linde. Nii et ilmselt ikkagi see armukese üle hinnang natukene,
et see ütleme, vajaks täpsustamist.
Aga nüüd jõuamegi selle küsimuse juurde,
et mida, see uuring püüdis ka lähemalt välja selgitada.
Kui edukas on lindude ja eelkõige siis kiivitajate
pesitsemine mitmesugust tüüpi põllualadel tuli siis välja,
et mõnedel põllualadel ei ole üldse linde enam ja,
ja, ja siin on põhjuseid mitmeid, noh, kogu Euroopas on see
põllutootmise mõju kõige drastilisemalt märgatav. Kuna põllud on end hästi suureks, kasutatakse palju
selliseid erinevaid põllutöömasinaid põldude ümber,
looduslik maastik sisuliselt puudub ja see kõik tähendab,
ettelindudel on vähem toitu samuti mehaaniliselt masinat on
siis paljud pesad hukkuvad ja, ja mis on kolmas aspekt,
et põld on ka läbi aastakümnete mürgitatud,
päris palju ka see siis vähendab nii-öelda selgrootute arvukust,
kes on Kivitajale põhitoiduks ja samuti need mürgid
mõjutavad ka linnupoegade tervislikku seisundit
ja üldse lindude sigimisedukust. Et Eestis õnneks need Need, ütleme trendid ei ole veel nii tugevad,
meil ikkagi on väga palju selliseid maalähedaselt haritud
põlde ehk siis nii-öelda mahepõlde kus väga palju
pestitsiide seal ei tohi kasutada pestitsiide,
et mahepõldudel tohib ainult kasutada siis orgaanilisi väetisi,
ka mineraalväetis ei tohi kasutada.
Ja samuti siis jäetakse teede ja põldude vahele sellised rohuribad,
kus siis kiivitajat teiste lindude pojad saavad siis peale
koorumist nagu ennast peita kiskjate eest,
samuti toitu otsida. Et see kõik mõjutab sind arvukust positiivselt,
aga jah, mida suuremad on põllumassiivid
ja mida vähem on siis Estyterogeenset maastikku,
seda negatiivsem on see siis põllulindude jaoks?
Pesitsusedukus näitab siis seda, mitu protsenti tee Pisadest
kui pesakondadest jõuab selleni, et ka tibukesi koorub
täpselt nii ja no põllumajandust, nagu siin juba sai,
viidatud on kahte tüüpi. Laias laastus muidugi on intensiivpõllumajanduse
ja mahepõllumajandus.
No võib arvata, et mahepõllumajanduses, kus kõik on mahe,
läheb lindudel paremini, aga kas ikka on nii?
Jah, siin on kahesugust selliste tendentsi,
mida peab arvestama.
Et kahtlemata mahepõldudel on toidurohkus suurem,
see tähendab seal rohkem kõige liigirikkamad
ja ka ühe liigi sees isendeid pesitsevad pesi,
haudepaar on rohkem, pesitsustihedus on põldudel suurem,
et see kõik on väga positiivne ja ütleme,
see ongi see mahepõllunduse üks peamine eesmärk,
et lindude arvukust tõsta. Aga teisest küljest me peame arvestama, et looduses on kõik
need seosed omaval väga tihedad saakloom,
kiskja, seosed, et kui suureneb nii-öelda saaklooma
elurikkus ehk siis lindude, selliste putuktoiduliste lindude elurikkus,
siis ka see äratab kiskjate tähelepanu ja nemadki siis
hakkavad toituma aladel, kus on rohkem rohkem siis saakloomi.
Ja seega siis selline negatiivne aspekt,
mis kaasneb lindude arvukuse tõusuga, on ka see,
et seal on kiskjaid rohkem ja vastavalt sellele suureneb
kapis harjumuste ja meie siis oma uuringus leidsimegi,
et mahepõldudel on pesarüüste oluliselt kõrgem kui näiteks
sisetavaliselt siis haritud põldudel ja keskkonnasõbralikult
haritud põldudel. Ja seda võibki Sist nägu tõlgendada selliselt,
et, et kõike head korraga ei saa, et elurikkus suureneb,
üldiselt peame siis sellega arvestama, et ka kiskjate
arvukus suureneb.
Noh, kuigi võib ka mainida, et kiskjate arvukuse
suurenemisel võib olla muid põhjuseid.
Et näiteks, et tippkiskjate huntide arvukus on vähenenud,
et selle tõttu neid väikekiskjaid on rohkem
või siis kasutatakse palju neid marutaudivastaseid vaktsiine
loobitakse põldudele, et, et siis kokkuvõttes siis kiskjate
ellujäämus on kõrgem kui tavaliselt ja samuti siis võib-olla
lihtsalt see, kui muud toitu on vähe, siis nad rohkem
tegutsevadki põldudel, kus siis on rohkem seda toidupoolist leida. Kas võib olla ka niimoodi, et need mahepõllud,
kus ei kasutata kunstväetisi ja pestitsiide need on ka
kiskjatele tervislikumad ja kiskjad, selle tõttu saavad seal
paremini hakkama?
Kahjuks sellist pestitsiidide mõju pole uuritud,
et Eestis vähemalt, et kuidas ta siis looma tervislikku
seisundit mõjutab.
Aga loomulikult, see on ju üldteada faktor,
et või sinna teadmine, et need mürgised ühendid,
pestitsiidid kumuleeruvad läbi toiduahela
ja kindlasti, et kui nüüd need saak saakloomad
ehk siis näiteks kiivitajad elutsevad mürgitatud põllul
ja kui siis näiteks rebane toitub nende munadest
või saab kätte tibusid, siis ka tema organismis hakkab siis
mürkide kontsentratsioon suurenema ja see teeb ka noh,
põhimõtteliselt põhimõtteliselt ka tema tervist halvemini mõjutada. Kuigi jah, et rebase puhun, arvukus kõrge
ja seda ilmselt lähiajal ei uurita, et pole vajadust.
Selge. Niisiis mahepõllualadel on, on rüüstat rohkem
sellepärast et pesi on rohkem peaasjalikult
ja see on üks põhjus, jah.
Aga nüüd tekibki siis küsimus, et kas vesi on nii palju rohkem,
et see suurenenud rüüste protsent sellest hoolimata on,
on lindudel järeltulijaid, pesija järeltulijaid,
mis säilivad lõppkokkuvõttes seal rohkem või,
või mitte. Üldjoontes võiks öelda, et jah,
et et suurem pesade arv kompenseerib sise,
munade Sis väiksema koormuse edukuse. Et kui me nüüd võtame, võrdleme kahte erinevat maaala,
üks on siis nii-öelda mahepõllunduse ala,
teine on siis tavaline põllundus, põlluharimine,
siis rüüstamine on kõrge mahepõldudel, aga kuna seal on pesi rohkem,
siis kokkuvõttes ilmselt lennu imestub siis sama palju poeg
näiteks või isegi rohkem.
Et see on selline kompenseeriv efekt, et kuigi me seda nüüd
täpselt ei uurinud, Me vähemalt leidsime,
et pesitsustihedus on, on siis kõrge mahepõldudel ja,
ja see siis, kui nüüd arvutada kokku, mitu pesa rüüstati,
mitu ei ellu, siis neid ellujäänuid pesi,
kokkuvõttes võib isegi mahepõldudel olla rohkem,
kui siis nii-öelda tavameetoditega haritud põldudel. Siis tuleb nüüd see arvutus täpsemalt võib-olla ära teha
ja siis saame teada, et kas mahepõllundus noh,
on ka selles mõttes ikkagi õigustatud õigustatum?
Jah, täpselt nii et siin on veel uurimist küll jah,
et et on ka ju siis lisavõimalusi, kuidas lindude arvukust
saab tõsta peale peale mahedalt harimise.
Et saab ju ka muuta maastikud titterogeensemaks rajades kuivenduskraave,
kus on siis mida siis ütleme, palistavad põõsad. Et see kõike pakub lindude isa, toitumiskohti
ja varjumiskohti.
Ja samas on ka arvatud, et see mõjutab ka,
ütleme, kiskjate selliste jahistrateegiat,
et nad ei tungi nii palju avapõldudele, vaid jäävad rohkem
siis selle põõsasribade lähedusse, et ka seal leidub teisi
teisi loomi, kellest toituda kahepaiksed ja,
ja närilised ja väiksemad või suuremad putukad,
jaga väiksemad linnud. Nii et, et eksis, et lisaelemendid samuti võiksid siis
kiivitajad arvukust ja üldse lindude arvukust suurendada.
Lisaks siis sellele tootmise tüübile, mida me saaksime ette võtta,
et põllulindude arvukust põldudel suurendada.
Ja teatavasti siis jah, kaks põhilist faktorit on,
mis mõjutavad pesitsusedukust, on siis põllutööd.
Et selline mehhaaniline pesade hukkumine põllutööde tõttu
oli siis meie uuringus umbes 13 kuni 15 protsenti
ja kuidas seda vähendada esmalt on, siis võib öelda,
et, et keevitada natukene ka kohanenud selle meie
põlluharimise ütleme süsteemiga. Et peale kütmist Neist väga vähe hakkab pesitsema,
nad jäävad ootele ja alles peale äestamist ilmselt siis
neile meeldib see mullastruktuur, mis on kohev,
kus on palju selgrootuid lihtsasti leitavad.
Et siis nad hakkavad seal seal ütleme siis mõtlema pesa ehitamisele.
Ja, ja nüüd on tähtis, et, et see külvamine toimuks üsna
kiiresti pia laestamist, peanaestamis, linnud lindudel on
nagu signaal ajus, et nüüd hakkame pesitsema,
nüüd on see põld ette valmistatud ja kui nüüdse külvamine venib,
siis hukkub palju pesi. Nii et põllumehed võiksid siis võimaluse korral mõelda sellele,
et nad hakkaksid siis külvama kas siis koheselt seda tehakse
koos äestamisega või siis vähemalt mõne päeva jooksul.
Et sellisel juhul sisse kiivitajat alustaksid pesa ehitamist
peale külvamist ja see suurendaks nende pesitsusedukust.
Nüüd teine väga huvitav komponent on see,
et põldudel on sageli sellised madalamad lodukohad
ja kiivitajad helistavad just seal pesitseda. Et võib-olla nad on ka nagu, ütleme siis läbi põlvkondade
jooksul selles mõttes aru saanud sonile nii-öelda isegi päev
geenidesse läinud, et seal nende pisi hukkub vähem
ja seetõttu nad siis püüavad seal pesitseda,
mis pärast vähem miks seal ohutum on ja sellepärast,
et, et kui kiivitajad pesitsevad kodukohtades,
siis sageli sageli ikkagi põllumehed ei hari neid kohti ülesse,
et seal nägu nii viljakasv on üsna halb või,
või vili jääb kängu ja sellest suurt kasu ei saa,
aga see on looduslikult, linnud oleks väga hea pesitsuskoht,
kus siis nad jääksid sellest põlluharimisest puutumata
ja saaksid rahus oma oma siis nii-öelda sigimist läbi viia. Ja, ja mida veel võiks öelda, et need maastikuelemente,
mida siis võiks põldudele rajada, on mitmeid,
kõige positiivsem mõju ongi need lineaarsed,
sisede kuivenduskraavid, kuusis kasvab kõrgem taimestik,
põõsad, madalad puud, missise suurendab lindude sigimisedukust.
Aga seal kindlam kindla vallasel kõrge toimiks kui vahel
või leiavad sealt rohkem toitu, rohkem toitu
ja samuti on ka, kiskus millegipärast väiksem. Aga nüüd põllusaared, kus on siis kogutud kive kokku,
need ei ole nagunii appi lindude jaoks, sest põllusaared on
piisavalt suured, et seal saavad ka isegi rebased,
mägrad isegi urge rajada ja seal pikemalt viibida
ja ööbida pikemalt ja seetõttu nad kasutavad seda nagu
lähtepunkti põldudele reidide tegemiseks.
Nii et põllusaarte mõju on pigem negatiivne
ja kuivenduskraavide või on positiivne? Seal on üks huvitav aspekt, mida ma oma oma uurimistöös leidsime.
Et sellised lineaarsed kuivenduskraavid mõjutavad just
imetajatest kiskjate, nõnda rüüstajad, et vähendavad seda
rüüstet aga lindudest rüüste vastu varjaslased
ja siis ka röövlinnud rüüstavad sageli Kivitajate pisi,
et nende vastu aitab siis kollektiivne kaitse,
ehk siis nendel põldudel, kus on kiivitajat arvukus kõrgem
siis nad aktiivselt kaitsevad oma pisi erinevate kiskjate
vastu üheskoos üheskoos. Ja kui me soodustame siis lindude arvukuse tõusu,
rajades mingisuguseid maastikku, elemente,
mis nende pesitsussoodustavad siis samas mega vähendame
lindude poolset rüüstet sest meelitades kiivitajaid
pesitsema kiivitajat kaitsevad oma käitumisega ka teiste
lindude pesi.
Et põhimõtteliselt on ju leitud, et ka põldlõokese läheb
üsna hästi nendes paikades, kus pesitseb kiivitaja et nad
teevad pesad kiivitaja pesade lähedusse ja kui kiivitajad
kiskja minema, siis jäävad ka nende kurnad ellu. No sellised on siis lood kiivitajate ja teiste põllulindude
pesitsusedukusega Eestis.
Nii intensiivpõldudel kui ka mahepõldudel.
Ja mu vestluskaaslaseks oli Mallo tilgana. Tänases saates oli juttu eestilikust, tehisarust
ja kiivitajat.
Edust. Juttu ajasid Kairit sirts, Vallo Till Kar
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
