Kutselisi kalureid esindav Liivi lahe kalanduskogu soovib
keskkonnaametilt saada luba küttida rohkem hallhülgeid,
kuna hülged kahjustavad kalasaaki ja kalapüügivahendeid,
räägib Liivi lahe kalanduskogu juht Esta Tamm. Tegime taotluse, et Pärnu ja Saare maakonna lõunarannikul
saaks siis juurde küttida veel 20 isendit.
Hüljes sellel aastal, et 40 isendit, hüljest Me ütlesime ära
juba tänavu, 20.-ks septembriks. Keskkonnaameti andmetel oli tänavune hallhülgeküttimise
kvoot 61. Kuna Eestis on hülgeid kõige arvukamalt Liivi lahes,
siis kaks kolmandikku kvoodist ehk 40 isendit oligi lubatud
küttida just seal.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul
pole ameti eelmistel aastatel taotlusi hüljeste täiendavaks
küttimiseks saanud. Kõikidel eelnevatel aastatel on tegelikult see ameti poolt
kehtestatud kvoot jäänud täitmata noh näiteks kogu Eestis
eelmine aasta oli hallhülgeküttimise võimalus 57 isendi
peale ja sellest kütiti ära ainult 24. Talvi ütleb, et hallhüljes on Eestis praegu heas seisus
ja arvukus on kasvutrendis.
Liivi lahe kalanduskogu juhi Esta Tamme sõnul näitavad loendusandmed,
et paari aastaga on lisandunud üle 1000 hülge
ja et nüüdseks on hallhülgeid Eestis umbes 7400.
Tamme sõnul viivad hülged kalu püünistest ära,
lõhuvad püügivahendeid ja tõrjuvad kalu püügipiirkondadest välja. See on meie kaluritele nagu väga-väga suur probleem,
kalurid on välja toonud ka seda, hülged on muutunud julgemaks,
agressiivsemaks ja ilmselt selle tõttu, et kuna see
hülgepopulatsioon on nii suur, siis ilmselt see vastastikune
konkurents toidule on see, mis on tekitanud selle.
Sest meie kalurid ju kasutavad ka neid, hülgepeletid on
teinud hülgekindlamaid püügivahendeid, aga kui kalur läheb
mõrda nõudma, siis sageli on see, et hüljes on sinna jõudnud
juba ennem ja jälgib seda, kui kalur, mõrravete
või võrguette paneb, et sisuliselt ta toimetab seal nagu püügikaaslane. Tamm ütleb, et hülgemeelistoit on merisiig,
lõhe, haug, koha ja meriforell.
Keskkonnaamet pole veel otsustanud, kas nad annavad Liivi
lahel täiendavaks küttimiseks loa või mitte.
Tõnu Talvi selgitab. See kaalutlemine on just käsil, et me küsime ka,
küsime ka arvamust tegelikult nii-öelda meile seireandmeid
andvate ja nagu küttimisettepaneku tegija. Keskkonnaagentuurilt nendepoolset seisukohta
ja arvamust ja siis teeme omapoolse otsuse praegult ei ole
veel see see langetatud nii-öelda, aga see võimalus on suur,
olemas. Talvi ütleb, et otsus peaks tulema lähiajal.
