See teos on olnud mulle endale selles mõttes hästi oluline
siin viimastel aastatel, et võttis mõnevõrra kauem aega,
kui, kui võib-olla tavapäraselt kogu see protsess alates
esimesest idee hetkest, kuni siis teose valmimiseni oli,
oli isegi üle nelja aasta, et see kõige esimene impulss tuli niimoodi,
justkui justkui siis õun potsatas pähe, et vahel vahel vahel
on niimoodi.
Et mäletan, et oli 2019. aasta ja olin vaatamas juunikuus
ühte suvelavastus Tartus ja oli täpselt selline viis minutit
ühe etenduse alguseni jäänud ja jäin kuidagi silmitsema seal
sellist varasuvist taamal paistvat metsatukka,
mis sahises tuules. Kuidagi lihtsalt sellel hetkel tuli kuidagi selline tunne,
et oh, tahaks minna nagu uuesti regilaulude kallale nii-öelda,
aga natuke suuremas mahus kui varasemalt.
Et see oli nagu üks impulss, siis teine tegelikult
paralleelne impulss oli vist samal aastal oli rahvusmeeskoor
esitanud söölia Roose teose regiramm, mida ma käisin
Estonias kuulamas ja ja kus ma tabasin ennast nagu sellelt mõttelt,
et regilaulu vastu on, on ju väga suur austus Veljo Tormise
loomingu näol tekkinud, et siis vahel vahel on heliloojana tunne,
et et ei, ei jaksakski seda nagu puutuda,
aga kuidagi seda C4 roose tervikut kuulates tekkis selline tunne,
et võib küll, et, et ka need Tseel ja kokku pandud tervik oli,
oli kuidagi väga inspireeriv. Ja siis noh, kui veel ajas tagasi minna,
siis, siis lihtsalt on võib-olla huvitav.
Neid impulsse jagada, et kusagilt kaugemast ajast on,
on meeles, et lugesin vist, et äkki ajalehest ma olin siis
väga noor helilooja.
Ja ma ei tea üldse, kes mulle ei meenu või oli see üldsegi
kusagil kommentaariumis, aga keegi ütles,
et äkki kunagi Pärt Uusberg võiks ka kirjutada midagi eesti
ballaadide taolist. Noh, ma ei ütle nüüd, et regiväli oleks.
Et seda peaks üldse võrdlema otseselt Tormise,
Eesti ballaadid, aga lihtsalt võib-olla huvitav teada,
et, et vahel võib keegi teine panna sulle midagi pähe idanema,
et mulle jäi see tookord meelde nagu ja,
ja, ja siis neljas neljas impulss on tegelikult olnud Veljo
Tormis ise, et mäletan, et tema kuulas
klassikaraadioülekande näol minu teost õhtu ilu,
kus ma kasutasin vaimulikke rahvaviise ja regilaule ja,
ja me saatis mulle ilusa sõnumi pärast seda
ja oli ka üks telefonikõne, kus ta julgustas mind jätkama
sellel teel ja noh, ühesõnaga nüüd tuli siiski pikk jutt,
eks, aga et siis see on vähemalt räägitud,
et et selline impulsside ahel on, on, on siin olnud
ja tegelikult algne mõte oligi siis kirjutada suurvorm
segakoorile ja sümfooniaorkestrile, aga siis siis läks
ikkagi pisut pisut siis teisiti, et ta tuli segakoorile
ja keelpilliorkestrile. Et igal juhul sellele algsele impulsid jäät järgnes siis
nii-öelda võiks öelda materjali kogumise protsess,
et millal mul oli hästi lihtne printsiip.
Et minu eesmärk oli koguda. Käia läbi võimalikult palju regilaule, aga lähtuda puhtalt
oma sellisest puhtmuusikalise Stastingust,
et kas mingisugune viis tekitab minus resonantsi mis tahes põhjusel,
et kas ta siis liigutab mind või haarab kaasa
või kuidagi et et ja nii ma siis nagu teele läksin,
et eriti toredad olid momendid, kus sai nagu kohtutud
mõningate viisidega.
Nii-öelda reaalelus, et näiteks ma sattusin Mooste folgil
olemas žüriis. Ja selle Mooste folgi raames toimus ka selline öine retk
ümber Mooster järve, mille, kus siis lauldi regilaule
ja mulle väga hakkas meeldima üks Urmas Kalla poolt eest
lauldud viis, mille ma siis mobiiliga salvestasin.
Natuke tundsin ennast sellise nagu Jaak Johansoni nagu vist
käis vanasti alati diktofon kaasas ringi.
Ja siis teine hetk oli näiteks kui Veljo Tormis 90 tähistati
tema sünnikodus, siis Kärt Johanson laulis ees ühte viisi,
mis mul on alati nagu meeldinud, aga kuidagi sel hetkel ma
olin juba oma mõtetega seotud selle oma potentsiaalse teosega,
et siis ma kuulasin seda just nagu selle pilguga. Ja siis oli vahepeal periood, kus tundus,
et et nii-öelda nagu parim enne selle algselt hästi
inspireeriva ideega on möödas, et kuidagi ei leidnud seda
võimalust noh, nii-öelda nagu edasi minna,
mul olidki need paar viisi, mis ma olin leidnud.
Aga, aga siis tuli see ütleme laulupeotöö ja,
ja, ja perekondlikult siuksem tihedam või suurem elumuutus,
lapse sünd ja, ja ühesõnaga oli, oli raske aega leida,
aga siis ikkagi see oli kusagil mul kuklas olemas. Ja siis augustis 2022 toimus üks selline märgiline väljasõit mul,
millest tahaks ka nagu natukene rääkida,
et millele siis eelnes ka 2022 suvel ma käisin,
kõik need nagu tamm, Perekogutud viisid läbi.
Laulsin-mängisin, tunnetasin, tegin märkmeid,
et mida, mida võtta, mida jätta.
Aga ühesõnaga, toimus siis selline väljasõit,
et ma, ma asusin kontakti nii-öelda meie tänapäeva regi
laulikutega Urmas Kalla ja Tseelia Roosega
ja see oli selline hästi tore kirjavahetus meile,
et mõlemad vastasid, et kui ma küsisin, et kas võiks kokku saada,
et, et noh, et nad Tallinnasse liiga tihti ei satu,
et hädaga hädaga saab küll mina siis vastasin omakorda,
et ma võin igale poole tulla, et huvi on ju ikka minupoolne. Siis Urmas Kallavastased, et noh, et kui siis tõesti sobib,
et äkki tuleksid Mehikoormas ja siis Tseelia roose vastased,
et, et aga kui sobib, siis äkki tuled pirrupuusaare tallu,
et sellised ütleks nagu Eesti mõistes maailmaääred,
nagu olid need mõlemad paigad, mis siis välja pakuti.
Ja siis nii ta läkski, et toimus selline just augustikuus ilus.
Väljasid alguses külla Urmas kallale Mehikoormas
ja siis ööbimisega võru korteris. Tähendab minu vanatädi koidust jäänud Võru korteris
ja siis mäletan veel, mis oli minule märgiline,
et, et kuidagi sattus vist nii jah, et, et Urmasega ma sain
kokku äkki kuues august ja siis seitsmes august,
Veljo Tormise sünniaastapäeval olin ma seal koidukorteris
ja ja hakkas tekkima mingi esmane struktuur sellest teosest.
Ja siis sealt edasi sõitsingi sinna pirrupuusaare tallu
Tseeliale külla. Ja siis on veel meeles tagasitee kuidagi,
kus juba tõesti tekkima selle teose struktuur
ja ma sõitsin autoroolis, ümisesin neid viise
ja vaatasin seal kusagil Valgamaal erinevaid väikseid Eesti
kalmistuid ja kuidagi see augustikuu ja need vanad vanad kalmistud.
Ja need ja see kuskilt udust selgineb struktuur hakkasid
kuidagi omavahel kokku kõlama minu jaoks.
Et ja kirjutamine ise jäi siis. Paraku tihti heliloojana peab tõdema, et et sellist nagu
romantilist kirjutamist ei, ei õnnestu nagu realiseerida,
et samas võib-olla see ongi siis romantiline,
ehk siis, et, et, et idee sellest, et võiks näiteks
kirjutada taolist teost kuskil looduses ja kuulata puude
kohinat ja elada hästi rahulikus rütmis oli siis hoopis
suure kolimise keskel.
Sügisel. Etteantud distsipliiniga, et lihtsalt ei anna alla,
et iga hommik kirjutad, nui neljaks, mõned taktid vanas korteris,
mõned uues vahepeal tarid kolmandalt korruselt nelja,
ühe korteri, kolmandalt korruselt teise korteri,
neljandale korrusele asju.
Et kusagil on digiklaver selle kuhja keskel,
et nii ta nii ta oli, aga vähemalt distsipliin aitas.
Ja, ja nii see, nii see teos Valmis kokkuvõttes oli,
oli hästi huvitav see protsess selles osas et nagu ma ütlesin,
et lähtusin puhtmuusikaliste Stastingutest,
aga et kokku sündis tegelikult minu meelest sisuliselt
kramaturgiline teos ehk siis ja mis on mulle veel eriti huvitav,
et ilma, et see üldse kuidagiviisi oleks plaanis olnud,
tuli sisse sõja teema ja me elame praegu nagu noh,
võiks ju siiski öelda sõja ajal. Ehk siis, et seesama kaunis viis Kärt Johansonile,
mis mind, mis mind lummas seal Tormise sünnikodus,
metsa liiklejat, metsa Lagle, et see on tegelikult Mekruti
laul ja sellest nagu hakkab kõik seal hargnema.
Nii et ma ise olen isegi kujutanud ette,
et jälle tulles tagasi ka selle juurde, et et noh,
unistus oli kusagilt pähe pandud, et midagi natuke
analoogset Tormise Eesti ballaadid ega kirjutada,
et siis ma ise kujutaks selles mõttes küll,
et siin mingi mingi ühisosa selles osas on. Et ma kujutaksin, et sellise kaasaegse balletina ka seda
regi välja, et seda oleks võimalik täitsa teha,
et võib-olla mitte mitte isegi niimoodi just nimelt selles
mõttes kaasaegsena, et mitte nagu üliselge narratiivina vaid,
vaid ka kuidagi vihjamisi ja valgusega kuidagi mängides
ja niimoodi, aga igal juhul, et põhimõtteliselt on võimalik
seda näha nagu neegruti sellise armastusloona.
Äkki oleks tore, kui sa ütleksid siia ka veel nende
esitajate kohta, et see on ju ikkagi see,
kui kui head ööd, venna kõikuvate lauljat tulid,
tulid kokku, et võib-olla sellest esitajatest ka jah,
no ma võib-olla kommenteerin siis veel ka siis sel juhul
ikkagi ka seda sisu natukene veel, et lisaks regilauludele
on seal üks materjal, mis ei pärine nagu regiregilaulumaterjalist,
et et endalegi ootamatult tuli kuidagi meelde üks varasemalt
loodud kooriteos, mille nimi, nimi on meditatsioon. Mis oli ühtlasi siis kammerkoori, head ööd,
vend, kõige esimene pala, mida me minu kõige esimesel
autoriõhtul laulsime.
Et kuidagi tekkis selline tunne, et et see võiks sobida seda
teost kuidagi liigendama teos liigendubki tegelikult,
et justkui kolmeks väli üks väli, kaks väli kolm ja,
ja need väljad siis just need liigendusmomendid nii on,
on, on siis ka seotud salvestatud tuulekohin,
aga mille peale siis jah, tekib see meditatsiooni kujund. Et, et selles mõttes on ka nagu helilooja kokkuvõttes nagu
tore olla, et, et mingisugused pusle tükid loksuvad paika
vahel hästi pikkade ajaintervallidega, et,
et mul on meeles lihtsalt, kui me kunagi laulsime Heatud
vennaga seda meditatsiooni, et mu vend Uku oli,
oli kontserdil ja ütles, et talle nagu meeldis see,
aga, aga tal on tunne, et see, see asetuks kuhugi mujale veel,
et ja et seal võiks olla, aga sõnad juures. Et sellise lause töötas siis nagu 15 aastat tagasi nüüd nagu saigi,
siis mulle tundub aeg küpseks, et et see asetuski siis
kuhugi mujale ja seal ongi sõnad juures ja samas sellised
ütleme mõneti siis võib-olla ootamatud sõnad isegi,
aga see on ka jälle nagu loomingus minu meelest nagu tore nähtused,
et looming on justkui täiesti vaba maa ja kuidagi oli
selline tunne.
Et ma tahaksin selliseid sõnu nendele liigenduskohtadele,
et sellel on ka nagu oma sisemine põhjus. Ja ma isegi alguses natukene otsisin.
Otsisin koostöös Urmas kallaga neid sõnu,
et kas nad oleks nagu kuidagi peidetumad
või salapärasemad või leiaks nagu murdekeelest midagi analoogset.
Aga mul endal siis kangastusid pähe kaks sõna,
et püha ja rahu.
Aga hiljem siis jäidki tõesti need püha ja rahu. Et siis, et selles mõttes oli siis nagu sümboolne,
et selle esiettekanne toimuski, regi oli esiettekanne,
kammerkoor, head ööd, vend, 15. sünnipäeva kontsert.
Et, et seal siis ka justkui sai mingisugune ring täis,
kuigi neid ringe on meil nagu jäädud vennaga täis saanud
päris tihti, et praegu koorina siiski jätkame.
Et aga, aga sel hetkel see oli, oli, oli selline märgiline. Ütle, mis tuulega see teos algab, et kus see salvestatud on?
No mis puutub jah tuulde siis see kuidagi ütleme kõige
rohkem ma kuulasin seda tuult enda jaoks oma elukaaslase
kaudu tekkinud suvekodus Topul.
Et seal kuidagi need puude ladvad on niimoodi lähedal ja,
ja, ja sealt sealt vist nagu see idee natuke tekkis plussis,
et kui minna selle õuna pähe kukkumise momendini seal Tartu
suvelavastust vaadates, et kuidagi see just eriti suveti
meeldibki kuulata tuule tuulekohinat, et aga hiljem nagu selgus,
et ma pöördusin ühesõnaga oma oma sõbra Tanel kadalipu poole. Et selgus, et parem on sellist tuult genereerida,
siis, et nagu ka vist filmimuusikas seda tehakse kuidagi
isegi noh, ausalt öeldes nii-öelda nagu miksitult,
et võetakse mingisugused tuulefailid ja me nagu koos isegi,
et see oli nagu mõneti selline loominguline protsess.
Aga huvitaval kombel see tuul vist mõjub antud juhul isegi
nagu vähemalt nende ettekannete põhjal, mis on tehtud nende
muljete põhjal rääkides. Natuke siis kuidas öelda küsi märgiliselt,
et mis seal kõlab nii-öelda, et inimesed on tegelikult öelnud,
et ei ole esimene assotsiatsioon kohe, et seal tuul vaid et
kuna noh, teatakse, et teose nimi on regiväli,
et siis väli tekitab küll nagu seose, aga et noh ühest
küljest see mind isegi nagu natuke kurvastas
ja ma olen mõelnud, et äkki peaks kuidagi selgemalt leidma
mingi siis helifaili, mis oleks tuul. Aga teisalt jälle võib olla puht kunstilises mõttes on see
isegi huvitav, et ta annab nagu võimalusi tajuda seda ka
millena tahes nii-öelda.
