Head kuulajad, nüüd on mul teile väga hea meel tutvustada
Viimsi Artjomi uut juhti.
Tere tulemast, Andreas Väljamäe, palju õnne uuel töökohal. Tere ja suured tänud. Klassikaraadiokuulaja tunnevad kindlasti eeskätt passi lauljana,
erinevates suurvormides on nad saanud kuulda
ja samamoodi ka kindlasti segakoori Vox Populi hääle seadjana.
Aga tegelikult olete ju muusikaakadeemias lõpetanud ka
kultuurikorralduse eriala magistratuuri ja,
ja kogu selle muusika kõrval on teil ikkagi kogu aeg
paralleelselt olnud teine väga oluline karjäär siis
kinnisvara ja müügivaldkonnas, et võib-olla mäe alguses
natuke räägime, kuidas see teekond üldse on kulgenud
niimoodi paralleelselt? Ja see on olnud väga põnev aeg, kui nüüd piltlikult seda sõnastada,
siis ma Berliini lavalt sattusingi kinnisvarasse.
Fila kammerkooriga oli meil kontsert Berliinis ja,
ja peale seda oli üks vastuvõtt, ehk seal ma kohtusin ühe
siis ettevõtjaga, kes tegi mulle vastavad ettepanekud.
Tegelikult minu tee liikus kinnisvarasuunda
ja see teekond tegelikult tänaseks on mul ka juba paar
aastat lõppenud, ehk et ma sealt edasi liikusin veel,
kuidas ma ütlen siis kitsamalt tehnoloogiavaldkonda
ehk et hakkasime arendama Intelligence hoone tehnoloogiat,
millega siis tänaseid hooneid säästlikumaks
ja efektiivsemaks muuta, et, et see on tegelikult selline tegevusala,
mis mul endiselt säilimas, ehk et ma teen kahte asja korraga,
ehk et niisiis viimsi, arstimi juhtimine kui,
kui, siis ka selle Viisli on selle ettevõtte nimi kui ka
selle juures tegutsemine, et et vaatame,
kui kaua see nii-öelda paralleelselt toimib. Aga praegune elu on mul selline tõesti, see kultuurist
ettevõtlusesse liikumine toimus sujuvalt
ja tegelikult tegema kultuuri siis kõrvale jätnud,
et, et nii nagu te nimetasite, Vox Populi hääleseadmine
pluss ka siis vabakutselised laulmine, see on olnud
tegelikult ka paralleelselt kogu aeg aktiivne,
nii et ütleme siis igapäevane selline mõttemaailm
ja kogu tegevus, ballett on väga kirev. No seda kindlasti ja no tegelikult ma ikkagi mõtlen,
et võib-olla selle uue ametikoha ja siis kasvõi näiteks
laulmise vahel võib ikkagi tekkida teatav konflikt,
et ma kohe mõtlesin just sellele, kui ma seda uudist lugesin,
et et huvitav, et kas pass, Andreas väljame võib laulda
Viimsi arti, mis, mida juhib direktor Andreas välja. See on ja väga hea küsimus, et kindlasti ma ei võtnud seda
seda ettepanekut vastu selle teadmisega või eesmärgiga,
et nüüd ma saan kõike ja siis mida ma ise teen seal ära
kasutada nii-öelda, või teha soolokontsert,
et loomulikult, kui on juhuste kokkulangemine
ja on vaja seal ruumides nii-öelda siis välja astuda,
siis, siis ma olen seda nõus tegema.
Kindlasti ei ole see see eesmärk, et ütleme siis nii,
et Viimsi Artjom on ju väga auväärne hoone
ja selle, selle juhtimine on kindlasti väga suur privileeg
ja ega ma seda ei võtnud vastu siis nii-öelda suure suure hooga,
et jah, ma kohe tahan teha, kuigi ma olen sinna paar aastat
tagasi ju ka kandideerinud, ehk mind kutsuti sinna,
kui see hoone oli nii-öelda loomisel, kutsuti ka tol ajal kandideerima. Ja et nüüd see uuesti lauale tuli, siis ma tundsin,
et ma olen nüüd pigem valmis selleks rohkem
ja et ma selle vastu võtsin, noh, see oli pigem selline
sisemine heitlus, et ega ma seda kergekäeliselt ei teinud.
Aga jah, ma, ma kindlasti ei näe, et ma peaksin seda seda
hoonet kasutama nüüd enda huvides kuidagi ära. No tegelikult Viimsi Artjom on juba mõnda aega lahti olnud,
aga ma usun, et endiselt on ka inimesi, kes ei ole veel
sinna jõudnud.
Aga te ise olete ka nii-öelda kohalik elanik,
et randvere küla ei ole ju kuigi kaugele harjumist,
et kas see akustika on seal juba ka isiklikult ära proovitud. Jah, see on ära proovitud nii ühe kontsertetenduse,
siis lindude äratamine, Vox Populi ka kui ka tegelikult
sellesama etenduse lindistamise näol et see on väga võimekas
ruum selle koha pealt, et akustiliselt on ta väga hea.
Seal on küll mõned tehnilised parandused,
et seal veel rohkem saaks korraldada ja teha,
ehk et seal ütleme sellist niinimetatud ütleme,
rokk-kontsert korraldamine on pigem väljakutse,
aga nii-öelda kohaliku elanikuna ma olen näinud seda
nii-öelda kõrvalt seda hoonet ja seda võimekust. Ja ma usun, et seal on kindlasti veel rohkem võimalik ära
teha just kohaliku kogukonna suunas ehk et kasvatada publikut,
et tuua nende jaoks rohkem nii-öelda lauale ja,
ja pakkuda võimalusi selles mõttes, et ta on ikkagi väga
auväärne hoone, mida teavad küll kogu Eesti,
aga täiesti kõik ei ole veel seda kogenud. Jah, sest et kui mõelda, siis ikkagi endiselt,
ma usun, et ka väga paljud inimesed käivad Viimsi vallas
Tallinna tööle ja et kuidas ikkagi seda siis niimoodi kujundada,
et sellest saakski nagu selline kohalik keskus,
et kui inimene tahab kultuuri nautida, et esimese asjana
ikkagi mõtleks, et ta tahaks just tulla sinna oma kodu lähedale.
Artjomi. Ja see on väga hea küsimus, ütleme see hetk
või see seis, kus ma selle hoonega tulnud olen,
seal on omad nii-öelda väljakutset, kindlasti nähakse valla
poolt ja siis nii-öelda siis rahakoti poolt teatavaid suundi,
mida võiks järgida, mida võiks teha.
Ma olen täiesti nõus, et ta ei ole päris see koht,
kuhu sa lähed, lihtsalt tuli mõte kontserti minna,
kuulama lähen, ta asub ikkagi pigem Tallinna kesklinnast eemal. Ma usun, et, et seal on võimalik, kui tuua selliseid
kollektiive ja sellist valikut, mis kõnetab.
Mitte et ta peaks olema täiesti eraldiseisev,
erinev oma sisu poolest, et kõik sellised kultuuriasutused
omavad teatud temaatikat ja, ja siis väljundeid
ja võimalusi, mis on üldises plaanis nii-öelda standardsed,
aga kindlasti on siin mingid eristamise võimalused.
Ja tegelikult sellega seonduvalt on juba mingid mõtted ka
intervjuu lettide liiduga ja nii edasi. Et sellist väga kõrgetasemelist kammermuusikat näiteks sinna tuua.
Ja, ja kuna see, need ruumid ei ole nüüd väga suured,
siis ei saa ka sinna ütleme sellist suurt sümfooniaorkestrit
sisse pakkida kuni sinnamaani välja, et ütleme,
publikukogus on piisavalt väike, et see nii-öelda siis
majanduslikult ka ära tasuks.
Ehk et seal tuleb leida selline hea tasakaal,
et hoida kvaliteeti, pakkuda seal kohalikule kogukonnale
väljundit ja võimalusi ja nii edasi. Aga see nii-öelda Tallinnas asuv publik võiks seda Viimsi
keskust vaadata sellise hea pilguga, et jah,
seal ma saan alati vot selliste sellist kogemust
või võimalust nautida. No kui nüüd uskuda Viimsi kogukonnaportaali,
kus siis on ka veidi Artjomi juhivahetusest juttu siis sealt
võib vist lugeda, et see on ka üheks põhjuseks,
miks siis Artjomi eelmine juht Kristiina Reidol pidi lahkuma,
oli just siis ka valla eelarve komisjoni rahulolematus
ja üheks põhjuseks peeti siis Artjomi väikeste täituvust,
et võib-olla on siis selle müügitööga tegeletud vähe
ja et seal oli siis avaldatud ka arvamust,
et kultuuriprogrammi tuleks võib-olla ringi vaadata. Mulle selles mõttes puudub selline vettpidav statistika,
et missugusesse valdkonda sisse kultuuriprogramm on eeskätt
nagu nii-öelda langenud, aga et kuidas teie seda näete,
et missugune siis eeskätt peaks programm olema
või missuguseid üritusi peaks Artjom kõigepealt pakkuma,
siis ma saan aru, et tõesti, et üks plaan on siis need
tõesti väga kõrgetasemelised kammermuusikaüritused,
aga kui me räägime täituvusest, siis noh,
võib-olla need ei ole ka need, mis alati selle saalitäis kutsuvad. Jah, ma olen täiesti nõus, et ma ei laskuks võib-olla sellel tasandil,
et ma ei tahaks kritiseerida senist juhti
ja just selles võtmes, et kindlasti on see see
kultuurisündmust osa olnud olemas.
Küsimus on võib-olla selles, et mis nii-öelda kihid seal on olnud,
et kuivõrd eripalgeline ta on olnud, kuivõrd paljud on
pakkunud siis publikule?
Statistiliselt, tegelikult ega täituvus ei ole nüüd väga
halb olnudki. Et võib-olla ongi pigem rõhuasetuste teema,
et kas ta on nüüd selline modernsem, kaasaegsem etenduskunst
ja võib-olla vähem siis kontserttegevust.
Aga kindlasti on kõige olulisem moment sealjuures leida see tasakaal,
et pakkuda võimalikult palju aga samas näha ära need kohad,
kus nii-öelda siis omaproduktsioon või oma kuludega
teostatav kontsertetendus või mis iganes muu žanr on see ka
nii-öelda näitekunsti osa, mida seal kõike veel tegelikult
on võimalik teostada ja välja tuua, ütleme selle hoone
võimekus on väga suur. Ja, ja tõenäoliselt seal saab ka selliseid sümbioos
ja kollektiivseid väljundeid luua mitmekunsti vahel.
Aga tänase siis nii-öelda Viimsi valla nägemuse järgi me ei
saa ainult raha kulutada, me peame seda rahaga teenima,
ehk et sisuliselt selle hoone väljapakkumine näiteks ka
erinevate üritusturundusettevõtete ja ka konverentside jaoks
on see koht, et kus on veel palju ära teha.
Kui ma alguses mainisin, et seal suures saalis on vaja
teatavat täiendused tehniliselt luua, siis siin on see
kindlasti üks koht, ehk et sinna on vaja investeeringuid. Ja selle hoone võimekus tegelikult on palju suurem,
kindlasti. Kindlasti, et eks võib-olla ongi ortima olles olnud ka liiga
vähe aega avatud, et kõiki neid võimalusi oleks jõudnud nagu
hakata kasutama.
Aga samas no kui rääkida nagu just nimelt sellest rahalisest poolest,
et siis kui lugeda seda, mida rääkis endine juht Kristiina
reide olnud, siis ma ikkagi saan sellest nii aru,
et olla tegevuste ja toetus siis katab ehk siis nagu hoone ülalpidamiskulud,
aga et tõepoolest siis nende üritustega tulebki seda tulus
ise teenida. Ehk siis ilmselgelt üks kammermuusika kontsert ei suuda end
ise finantseerida ja selleks siis peabki olema majas rohkem
just sellelaadseid üritusi, mis eeskätt sisse toovad. Ma olen täiesti nõus ja eks erinevat sellist nii-öelda
pehmete väärtuste toomine inimesteni, see on alati seotud ka
sponsoritega ja kuna Viimsi vallas on väga palju ette võtta
jäid ja minu, siis nii-öelda senine elu on väga palju olnud
seotud just ettevõtlusega ja see nii-öelda võrgustik
või network on, on piisavalt lai, ehk et et ma usun,
et ma suudan teha nii mõnelegi ettevõtjale selgeks,
mis on see muusika või see nii-öelda tulem,
mille nimel on inimene 20 aastat vaeva näinud
ja miks seda peaks väärtustama ja nii edasi
ja nii edasi, ehk et see on nii-öelda publiku kui ka siis
nende inimeste harimine, kes omavad raha,
et et ma arvan, et jah, see, see on täiesti õige väide,
et ega kammermuusikaga ei too sinna raha,
vaid pigem seda võimalik kulutada. Aga taaskord see teine pool, mis võimaldab piltlikult toote raha,
siis see on tõenäoliselt lõpuni kasutamata veel ikkagi. Aga kuidas teile näib, et noh, justkui me räägime veel
sellest täituvusest, et kas Eestis üldse on nagu see probleem,
et tuleks inimesi rohkem saada kultuuriüritustele kohale
või pigem on just teistpidi see, et me peaksime rohkem
püüdma veenda neid ettevõtjaid, et nad võiksid sellesse panustada. See on nii üht kui teist, eks seal on nagu oma tasakaal,
et ega viimase 25 30 aasta jooksul, kus kindlasti selline mudel,
kuidas, kuidas üldse kultuuri ülal peetakse,
on kujunenud, siis tõenäoliselt siin on mingi arusaam
ja teadmine aga ma usun, et eks seal ka sõltub kindlasti sellest,
et kuidas seda, seda nii-öelda pakendada
ja müüa, eks ole, et noh, kuna ma olen ka müügivaldkonnas
päris pikk aeg, siis on alati selline väga personaalne teema,
et kuidas sa selle ettevõtte juurde selle jutu
ja teadmisega lähed, et mida sa temalt ootad,
mida tema sinult ootab, et eks see on selline suhtlus
ja kommunikatsioon, et, et ma arvan, et et väga palju
erinevate korraldajate ja ettevõtjatega selline tihedam suhtlemine,
teadlik suhtlemine on, on see, mis vajab ütleme,
sellist juurutamist ja paremat, et võib-olla suunamist Aga kui palju on Eesti maksusüsteem takistuseks sponsorite leidmisel? Ja see on kindlasti üks, üks osa väljakutsest,
et eks siin on seni leitud teatavad võimalused selle mitte
nüüd maksude vältimiseks, vaid vaid võimaluseks,
et kuidas ikkagi kultuuri toetada.
Aga kes teab, võib-olla on siin võimalik ka riiklikul
tasandil selles vallas kaasa rääkida, et,
et pakkuda võib-olla mõned mõned mõtted ja,
ja nii edasi, aga, aga ma arvan, et see on nagu eraldi lai teema,
millesse ma täna võib-olla selle aja jooksul ei läheks. See on tõesti täiesti teise intervjuu teema,
aga no ma saan aru, teie alustasite nüüd jaanuari alguses tööd,
ehk siis võib-olla esimene selline teie korraldatud üritus
ei toimu ilmselgelt jaanuarikuu jooksul,
vaid sinna läheb veidi rohkem aega. Seal on kindlasti jah, oma omad plaanid paigas
ja ma ei lähe seda seda päevapealt lammutama
ja ära jätma midagi, et selle käesoleva poolaasta jooksul on
juba teatud kokku leppida sündmused nii-öelda olemas.
Sügisest tõenäoliselt saab näha neid vilju,
mis siis selle poolaasta jooksul juhtuvad,
et ega ka varem jõua midagi nii kiiresti korraldada.
Ja tõesti, ma olen seal olnud ikkagi vähe aega,
nii et kõikide inimestega ma kohtun alles täna. Väga tore, aga suur tänu tulemast, Andreas Väljamäe
ja palju edu ja rõõmu uuest tööst.
Suur aitäh kutsumast.
