Tere, mina olen Marigendla Eesti keele instituudist.
Eesti keeles on hulk selliseid liitsõnu,
mis rõhutavad millegi intensiivsust.
Näiteks sõnale kibe saab liita kiire, kähku,
külm, või sõnale tuli sõnad hapu, kallis,
kuiv, kuum.
Selliselt saavad täiendsõnad nagu kibe ja tuli tähenduseks väga.
Näiteks kibe külm on väga külm ja tuli, kallis on väga kallis. Paljud teavad, mis tähendab, kui buss on puupüsti täis
või keegi on jäänud puupaljaks.
Aga meie murdekeel pakub neile täiendust veel selliste
sõnadega nagu puu, laisk ehk väga laisk puu,
paks, ehk väga paks või puud, oh ehk väga rumal,
eesti murretes leidub üldse terve rida selliseid ühendeid.
Sageli on moodustatud algreemiliselt, mis lisab omakorda
justkui intensiivsust juurde. Näiteks Lõuna-Eestis on ala alatu, väga alatu.
Väga kõva on kõhi kõba valu, valgon, väga valge
ja piht, pime on, kottpime Kodaverest täiesti pärani,
on Berg pereni ja ihuüksi on üks ühite nüaos üte ühtlane On
täiesti ühtlane ja setomaal teri, terve on täiesti terve.
Seto keeles leidub teisigi värvikaid sedalaadi sõnu näiteks
kihigi jääki ja mihim jääki, mis tähendavad mitte keegi midagi.
Meil on aga käes imeilus suvi, nii et kibekähku tulikuumale
rannaliivale jääkülma jäätist sööma ja vali valgeid öid nautima.
