Utilitase soojuspumbajaama mereveevõtt on kavandatud umbes
70 meetri sügavuselt soojuspumbajaamast umbes üheksa
kilomeetri kaugusel.
Vesi lastakse keskkonnamõju eelhinnangu järgi merre tagasi
rannikust 200 kuni 700 meetri kaugusel, kus mere sügavus on
11 kuni 19 meetrit.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna
juhataja Meelis Uustal kirjeldas, mis juhtub,
kui sügavalt võetud vesi rannikule lähemal
ja märgatavalt kõrgemas kihis tagasi merre jõuab. Selle protsessi käigus tuuakse põhjalähedasest Tallinna
lahekihist väävelvesinikku ja toitaineid pinnalähedasse
kihti ja sellega seoses võivad Tallinna lahe peal hakata
toimuma märksa ulatuslikumad vetika õitsengut
ja võivad pikeneda ja veel intensiivsemaks muutuda need
haisu probleemid, mida me praktiliselt igal suvel tunneme
Pirita tee ääres liikudes.
Arvutused näitavad, et kui praegusel kujul see projekt realiseeritakse,
siis aastas jõuaks Tallinna laht täiendavalt üle viie tonni fosforit. Amet märgib oma arvamuses, et haisu levimisel vetikate vohamisele,
sadamate kruiisilaevade terminali ja vanalinna vahetus
läheduses on negatiivne sotsiaalmajanduslik mõju nii
turismile kui rannaäärsete kinnistute hindadele.
Ametile jääb ka arusaamatuks, miks jõudis tarbijakaitse
ja tehnilise järelevalveamet ikkagi järeldusele,
et keskkonnamõju hindamist pole vaja teha
ning leiab, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang pole
arvestanud kõiki võimalikke mõjusid. Varem on ka keskkonnaameti keskkonnaministeerium leidnud,
et keskkonnamõjude hindamine tuleks läbi viia. Sest linn tegelikult toetab soojus- ja jahutusenergia
ammutamist meresoojusest.
Selles ei ole küsimus, aga arvestama peab Tallinna lahe
kohalikke olusid.
KMH iseeneses ei ole selline võluvõti.
Oluline on ikkagi see, et need esialgsed teadmised
ja uuringud oleksid piisavalt põhjalikud. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti Ehituse
tegevõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi märgib,
et Utilitase mereveetorude hoonestusloa muutmise taotluse
menetlemine on praeguseks jõudnud seisu,
kus saabunud arvamused on edastatud Tilitasele
ning vastust neile oodatakse novembri keskpaigaks.
Seejärel saab amet otsustada, kas algatada keskkonnamõju hindamine. Olenevad kõikidest asjaoludest, mis siin välja tuleb,
kuna eelhinnangut on vaja muuta, siis eelhinnangu tulemusel
vaatama ka üle, kas keskkonnamõju hindamist on vaja algatada
või mitte. Utilitas esitas hoonestusloa taotluse soojapumba jaoks
vajalike torude paigaldamiseks Tallinna lahte 2022. aasta lõpus.
Utilitas Tallinna juhatuse liige Janek trumpsi ütleb,
et projekt on alles nii algusjärgus, et midagi täpsemat
öelda ei oska.
Komitee jaama planeeritava võimsuse kohta. See sõltub väga palju, kui sügavale vette minna,
missuguse diameetriga see tähendab, et see uuringute baas
sisaldab erinevaid analüüse tehnilisi majanduslik,
et täna me tõesti ei ole valmis veel ütlema,
et missugune võimsus olema saaks. Kuhu see jaam tuleks? Kruiisikai lähiala, et see on meie nagu põhistsenaarium Küll on projekteerimise ja peagi ehituse faasis Paljassaare
reo ja merevett kasutava soojuspumbajaama ehitus
ja selle koguvõimsus on 110 megavatti.
Ka Paljassaarejaam hakkab kasutama merevett,
kuid põhiline energiaallikas on reovesi,
ütleb Trumsi. Merevett kasutatakse heitveekulu stabiliseerimiseks.
Kui ööpäeva lõikes või ilmast tingitud see soodusele on
vahepeal reovett rohkem või vähem, siis tegelikult seda
stabiilse kulu saamiseks stabiliseeritakse mereveega.
Seal on see merevee roll teistsugune, kui oleks kesklinnas,
et kesklinnas oleks soojuspumbaallikaks ainult merevesi.
