Tere hommikust. Viinakuu hakkab vaikselt läbi saama ja õhtud muutuvad pikaks  ja pimedaks, kuid laupäeva hommikud teeb helgemaks maahommik. Tänases saates me läheme külla ühele õpetajate perele,  kes teevad kodus õues õppimise tunde. Ja Kermo Hendrik on jälle kusagil mingit segadust tekitamas. Liisi aga näitab meile, kuidas hoolitseda hilissügisel  aiatööriistade eest. Head vaatamist. Siia nüüd jõudsime Kalle Hamburgi tallu ja oleme kohal. Me tulime täna siia, et võtta siis bakterhaiguste proove,  mida siis ühelt sertifitseeritud seemnekartulikasvatajalt  võtma peame, aga ennem kui me nüüd hakkame sisenema,  siis me peame panema hügieeninõuete jälgimiseks ikkagi  ka kaitsesussid. Et meie ei Oleksime ise tulla need, kes, kes väldivad igasuguste  kahjustajate levikut siia, nii, aga eeleks paasse läinud,  sellised need on meie tavapärased töövahendid. Käib see nii nagu saapad ja. Teie tegelete igapäevaselt sellega, et hoiate  siis Eestimaa taimede tervist. Seal silma peal ja meie peame siis olema valvsad,  et karantiinsed taimekahjustajad Eestisse sisse ei tuleks ja,  ja siin levima ei hakkaks, et me peame selleks tegema  erinevaid toiminguid. Ja, ja kartul on ka üks selline tähtis teema meie jaoks,  et me peame kohalikel tootjatel ikkagi silma peal hoidma  ja ja need, kes siis tegelevad sertifitseeritud  seemnekartuli tootmisega, nendel siis kuuluvad sellised  protseduurid selle sertifitseerimise osa juurde. Räägi, kas, kas teid kardetakse ka, kui te saabute,  et kas. Kui siin Kalle väriseb kuskil, ma usun, et mitte Kalle on  ikkagi kõikidest nõuetest teadlik. Ta on juba aastaid sellega teemaga tegelenud,  et ta on juba saasikas sertifitseeritud seemnekartulitootja. Nii ma arvan, tema on väga rahul, et me tuleme. Sest temal on vaja lõpuks ju see partii sertifitseerida,  mida, mida ta on kasvatanud ja mida ta tahab turustada. Kas me nüüd oleme valmis või me oleme valmis,  ma, mis need on siis need põhilised, mis Eesti kartulit  siis häirivad, et On kahjuritest me räägime  või kahjustajatest teemegi selgeks, et meie  siis huvi. Orbiit ongi just karantiinsed taimekahjustajad,  mis siis on nii, mõtleme kas siis nemad,  toode, putukaid mõtleme, me haigus. Et need on siis need kahjustajad, kõik, mida me peame jälgima,  ja Eestis, siis kui me räägime karantiinsetest,  kartuli kahjustajatest, et mida meil leitud on on  siis kartuli, ringmädaniku ja kartuli kiduussi,  et nendega me siis peame igapäevaselt tegelema,  need kõige karmimad, kõige karmimad On ka teisi muidugi. Aga kartuli ringmädaniku osas võin öelda,  et on meil olukord Eestis paranenud, sest et aastaid tagasi  oli meil väga halb seis selles mõttes, et ta oli üsnagi  mitmetes tootmisüksustes sees. Aga seda olukorda on aidanud parandada. Just see kartulikasvatajad on siis kasutama hakanud  sertifitseeritud seemnekartulit, et siis maha panek. Uuendada oma seemet, mis aitab siis selle haigusega toime tulla. Tifitseeritud seemnekartul näitab, et seda on  siis oma kasvu ajal igasugust erinevates etappides  kontrollitud ja just nende karantiinse taimekahjustajate osas. Tere, Kalle. Kas laseb meid nüüd oma kartulisalvede juurde proove võtma? Olge lahked, võite tööle asuda. Väga tore. Mis, mis nüüd saama hakkab? Inga Ülle, rääkige, mis siin on, igasugused sildid,  just siin on kõik sort märgitud lilliga on tegemist. Märgitud on, kui. Suur kogus seda partiid on mis on põllu nimi olnud,  mis pind on ja millises klassi ta millise klassi  siis põldunnustamise ajal ta on meil nagu  siis saanud põld, tunnustamine. Et kui suvel siis kartul kasvab juulis, augustis me läheme põldudele,  et teha siis põldtunnustamise etapp ära,  et siis kontrollida sordi puhtust, ehtsust vaatame  ka viirus haigusi ja, ja siis peale seda tulemust saabki öelda,  kas need nõuded on täidetud, siis kasvu ajal? Ratifitseerimine ei tähenda ainult seda tegevust,  mis me täna siin teeme, vaid see kuidagi pikem. Ja see on pikem protsess, algab juba sellest,  et kõigepealt sügisel peab valmis panema põllu,  mis järgmiseks aastaks kartuli kasvatuse le läheb,  et võtta mullaproovid ja ja sügisel oleme siin,  võtame mugula proovid bakterhaiguste ja,  ja, ja teinekord ka siis viiruste määramiseks ja,  ja kevadel siis, kui juba on sorteeritud kartul,  siis me tuleme, teeme ka kvaliteedianalüüsid,  et oleks ikkagi kvaliteetne seemnekartul,  mida lõpuks me siis poeletilt saame osta. Ja kuidas see proovi proovi võtmine siis konkreetselt käib? Ma vaatan väga. Proovi võtmine käib nii, et partii on meil valmis pandud  ja siis me võtamegi täiesti juhuslikult kokku  siis 200 mugulat, see ongi proovi suurus. Et siin me ei saagi, me võtame nii-öelda pimesi,  et meie eelista midagi, vaid me võtame juhuslikuse alusel selle. Et siis pärast, kui ta läheb laboris se see proov  siis sealt määratakse, kas seal on siis seda otsitud  karantiinsed baktereid või mitte, bakterid me niimoodi  paljasilmaga kindlasti ei näe. Samamoodi näeks me siit ei kartuli kiduussi ega,  ega ka paljusid teisi nagu kahjustavaid,  et kõike selle teada saamiseks tulebki neid proove võtta ja,  ja laboris ikkagi neid analüüsi. Aga mis need kahjustajad ja, ja kahjurid  siis täpselt kartulid. Ja et võtamegi kohe selle kartuli kiduussi,  millest juba enne juttu oli, et kartuli kiduuss on  siis selline alla ühe millimeetrine nematood,  mida me palja silmaga ei näe, kahjustab juuri. Et tema taimekudedes siis toimetab ja meil põllul ongi  lõpuks sellised kehva pildiga laigud, kus  siis võibki arvata, et seal ka mugulaid ei moodusta,  nii et see kartulisaak võib jääda ikkagi  selle tõttu nigelamaks. Et selle tõttu, et ta vähendab, siis saaki,  on ta on ka siis karantiinseks kuulutatud  ja ringmädaniku puhul samamoodi, et ikkagi see,  et kartulimugulate Hulk väheneb ja, ja üldse siis saagikus võib põllul juba  olla 20 30 protsenti väiksem ja kui hoiustamise ajal veel  mugulad mädanevad selle ringmädaniku tõttu,  siis võib see saagi kadu olla ikkagi kuskil juba 60 protsenti,  nii et ikkagi see saagi kadu on see, mida need karantiinsed  kahjustused põhjustavad, et kuidas need levivad. Paljudel juhtudel ongi inimese enda tegevus see,  mis, mis selle haiguse tootmisesse sisse toob,  et haigete mugulatega võib see haigus levida. Kui me räägime ringmädanikust, samuti kiduuss,  ka mugulatega võib tulla mullaga. Et muld ja mugulad on siis need, mille kaudu põhiliselt see  levik toimub ja ja kui on, siis kuskile Tootmisüksusesse tulnud selline seeme, mis on,  on saastunud siis nii ta lähebki põllule juba levima edasi  ja muidugi masinad ja seadmed, mida põlluharimises kasutatakse,  on ka üks leviku tee. Kindlasti. Kalle, kuidas tunne on, kuidas sellel aastal  siis saagiga läks? Oli hea suvi üle keskmise. Kevad oli küll külm ja ja kasvuperiood oli kohati põuane. Kui mu saak valmis oli või siis oli jälle liiga liiga niiske,  et aga nii ta on, et ega ükski aasta ei ole kogu  vegetatsiooniperiood kõik. Aga mida see kartuli sertifitseerimine sinu kui talupidaja jaoks,  tähendab, et miks sa lased need ametnikud siia oma oma  salvede vahele? Proove võtma ja noh, minu jaoks on ta riiklik garantii. Et ka seemnekartul on kvaliteetne, kontrollitud kui suurel  pindalal sina kasvatad. Sõltub aastast 30 kuni 35 hektarit. Ja kui palju sa, kui palju sa saaki ühelt hektarilt saad,  on sul niimoodi mõõdetud ka? Ütleme, et, Need. Põllud, kus ma võtan Soovin ideaalset seemnekartuli fraktsiooni saada sealt üle  25 tonni ei saa, et vastasel juhul nad kasvaksid liiga suureks. Aga ütleme, et rekordsaak on 72 tonni hektarit Eesti  keskmine 20 tonni all. Sa kasvatad nii. Tarbekartulit kui seemnekartulit, et kõik on  sertifitseeritud seemnekartul kui suured mugulad lähevad toiduks,  et sorteerid läbi ja, ja siis eraldad, et suur suur kartul  läheb pessu ja pakendisse. Et ega see on kogu Euroopa probleem, et kartuli tarbimine väheneb,  et kartulikasvatajad teevad tõsiseid jõupingutusi,  et tarbija poolehoidu võita ja, või ka seemne kartulis  kasutatakse hoopis siis kaugemalt sisse rännanud kartulit  ka või? Olen kuulnud küll juhuseid, kus. Inimene poodi ostab varajast Egiptuse kartulit  ja vaatab, et näed nii, nii varase juunikuus juba on kartul küpset,  võtan ja panen maha, endale saan ise ka järgmine aasta  juunikuus kartulit. Paraku see nii ei ole, et sellega kaasnevad väga suured ohud,  et kui vaatame Egiptus, kus kasvatatakse kaks saaki,  võetakse aastas viljavaheldus praktiliselt puudub. Et see on tegelikult haiguste kontsentreeritud haiguste punkt. Et kui sellist kartulit jah maha panna, see on ikkagi  totaalne suurte riskide võtmine. Mis siis saab, kui leitakse midagi, mis ei tohiks olla? Mida see taluniku jaoks tähendab, mida see ametniku jaoks tähendab? Seda kindlasti me kunagi ei soovi, et me vastuse positiivse  saame laborist, et nüüd on leid. Aga siis, kui on midagi tuvastatud, siis vastavalt sellele  kahjustajale peame rakendama siis selle nii-öelda  spetsiifilisi tõrjeabinõusid, nagu me nimetame. Et ringmädaniku puhul, kui see leid tuvastatakse,  siis loomulikult see kartul, see konkreetne partii tuleb  hävitada ja ikkagi sellest samast tootmisüksusest  ka ei tohi midagi välja enam viia, et, et see kõik tuleb  ikkagi hävitamisele suunata. Saagikus on ju märksa suurem, kui panna terve muul maha ja,  ja saab ikkagi palju parema. Üks asi on saagikus, aga teine on kaubandusliku kartuli osatähtsus,  et. Et ainult kvaliteetne kartul on hea kartul,  et mis, mis mida on võimalik müüa, et kui see saak võib küll  suur olla, aga vara põletikus, nakatunud seemnega rajatud  põllust see ei säili lihtsalt et tarbija ostab sügisel koti kartulit. Aastavahetuseks on kartul medal. Aga kas tänaseks on proovid võetud? Ja mis nüüd siis saab, need proovid viiakse teil kuhugi,  võetakse kaasa. Proovi jõuab maaelu teadmuskeskusesse, taime,  tervise ja mikrobioloogia laborisse ning sealt  siis määrataksegi need bakterhaigused, mida siit täna pidime  siis määrama. Aga mis põllumehe jaoks praegu on, või kartulikasvataja  jaoks praegu on kõige suurem probleem. Kõige suurem probleem on traatuss, traatuss. Efektiivseid tõrjevahendeid ei ole. Millised need traatussi kahjustatud mugulad  siis välja näevad, kuidas neid siis ära tunda? Et noh, et, et nagu haavlipüssi oleks lastud Ja kui neid aukusid on kümneid, siis perenaine ei ole kuigi õnnelik. Silmade urgitsemisega, aga tänapäeval tarbija natuke nõudlikum,  kui vanasti oli. Tarbija nõuab ilma auguta kartulit. Aga neid kartuleid me nüüd siia siia tuua ei tohi,  on ju sees me siin autod ja need kuuluvad. Tagastamisele. Kartulid lähevad siis labori poole teele. Aga siis sõidame, aitäh, aitäh, Kalle. Meil on siia kukutud aja jooksul erinevaid toidujäätmeid,  mida meil ka köögis hulganiselt tekib, on ju,  no kas keegi oskab öelda, mille küljest see tükikene pärit on? Munakoor ja munakoor munakoor muutub aeglasemalt mullaks,  aga siin sees on ka palju muid selliseid,  nüüd juba raskesti tuvastatavad, näete, kui hästi tundub,  nagu siin oleks ainult muld sees. Tegelikkuses on siin sees olnud ka banaanikoori. Siin on päris hulgaliselt olnud sibulaid sees. Sel kevadel oli siin päris mitu ilusat õunasüdant sees. Et kõik see muutus tasapisi mullaks, kaasa arvatud need mehed. Ja lõpuks me saamegi uuesti täpselt sellise ilusa koheva,  mille sisse me saame uuesti toidu kasvama panna,  on nii. Niimoodi käib õues õppimine Kunda lähedal niiduvere õpipaigas. Selle eestvedaja Kaido Veski leidis pärast maale kolimist,  et talu ümbrus soosib looduses tegutsemist  ja loodusest õppimist. Täna hingavad maaõhku ja keskkonnateadmisi sisse Roela kooli lapsed. Aga olge ka ettevaatlikud, ärge väga siia lähedale minge. Ega kuklased on samamoodi uudishimulikud nagu teiegi  ja võivad ka väga vabalt püksi ronida. Teile. Ja sellest oleks äärmiselt kahju, kui te mõne kuklase siit  nüüd roelasse kaasa veate, kui tagasi lähete. Eks me, talvel või järgmise aasta kevadel saame  siis öelda, et kas neil on siin puutüve sees. Tõenäoliselt on siin puutüve sees ja maa sees on palju  suurem linnak, mida me siit näeme. Selle majapidamise soetasime kaks, 2007. Ja ja peale seda meil kulus ka u aur sellele,  et sellest vanast talukohast omale kodu sättida. Niiviisi, et 2007. aasta soetamisest. Edasi me alles kaheksa aastat tagasi kolisime siia sisse,  nii et, et kogu see vahepealne aeg oli niisugune parasjagu. Paras. Tormiline ehitamine ja sättimine ja, ja kõhu kõrvalt kokku  hoidmine ja kõik, mis sellega kaasneb. Aga umbes viis aastat tagasi me Siinsamas platsi ääres seistes, see oli siin selline  parasjagu nõgeseid täis ja, ja natugune võsa  ja niisugune metsa kasvanud põllumaa. Need viime ka. Ja. Jõudsime me. Kuidagi nagu suua kuualt selleni, et, et aga  mis oleks, kui sätiks sellest platsist? Noh, niisuguse pallimänguala, et nii niidame Ta puhtaks. Lastel hea palli taguda ja noh, näeb ka ilusam välja,  kuna ta sissesõidutee ääres on siis. Üsna ruttu peale seda esimest niitmist sain aru,  et, et ikka jõle loll on niisama niita nii suurt platsi,  ühel hetkel meile hakkas tunduma, et see ala siin  ja kogu see ümbruskonna tegelikult ikka niisugune mõnus muhe. Noh, lõuend ka on ju, et kuhu on võimalik alati tulla  õpilastega või, või ka oma lastega võtta mingisuguseid e teemasid,  jutuks on ju, et et, et niimoodi muutus ühel hetkel  teadlikumaks ja noh, tõukajaks oli ka see,  et ma 2018 alustasin õpinguid Tartu Ülikooli  haridusinnovatsiooni magistrantuuris ja keskkonnaharidus või,  või ütleme, õppetöö klassiruumist välja viimine. Noh, nii ehk naa on teema. Ja nüüd läheb juba viies aasta, nii et siin saab kuulata  loenguid ja kontserte ning teha õppekäike. Aga niiduveere on olnud õpipaika perele endale alates sellest,  kuidas suve elamisest saab päris kodu ja kuidas üldse maal toimetada,  koduloomi pidada ja endale toitu kasvatada. Et sul on majapidamises kitsed siis on küülikud,  pardid, broilerid, kas nad on sul majandusloomad  või nad on sul võetud õppeprogrammi jaoks  või on lihtsalt lemmikloomad? Käid ja silitad? No tegelikult kõike natukene et me alustasime. Kanadega suht kohe, kui me siia kolisime ja,  ja ikkagi eelkõige omale munade saamiseks. Aga üsna pea tekkis kiusatus proovida ära  ka see, et, et kas me, kas me mõistame kana. Lihaks teha. Nii kesti. Ja noh, seda enam, et, et ühel hetkel, kui me Ise inkupeerida proovisime, no nii ongi ja  siis tuli meile terve trobikond kukesid keda justkui üle  talve pidada ka ei ole mõtet. Nii et me jah. Kasutame või, või ütleme, kõik loomad on meie jaoks natuke  lemmikloomade õppevahendid ja natukene tegelikult  ka majanduslikud, mõistlikud koduloomad,  et need konkreetselt siin on broilerid, kolmas hooaeg,  peame neid me kuskil jaanipäeva paiku, ostame autojaamast 30 tibu,  kasvatame nad siin rohumaa peal suureks. Ja nüüd siis sügisel kuskil sügisese pööripäeva kanti,  me töötleme nad meiele perele lihaks. Ka väärtuslik lugu ja lõppude lõpuks see,  et me need siin rohu peal iga päev ringi liigutame ja,  ja kohaliku põllumehe viljaga toidame tagab  ka selle, et on ikkagi oluliselt oluliselt maitsvam  ja kvaliteetsem kui, kui see, mis me poest saame. Esimeses osas vähemalt päevast oled sa koolis õpetaja  ja siis tuled koju, kas siis hakkab siin talus selles  õpipaigas teine tööpäev või kuidas te olete ära jaganud oma tegemised? Õppeprogrammid on jah, Kaido vedada ja mina olen  täiskoormuse õpetajana tööl. Aga suvel, kui meil mõlemal on puhkus, siis ongi,  et vaimne töö asendub puhtfüüsilisega, et  siis ma siin. Toimetan toitlustan, ma ei tea, suvel ongi tööd väga palju  siin majapidamises ka. Et aga toitlustus on nagu minu kanda ja. Peenrad tahavad joolt ja siin loomad ja kõik,  kõik ju tahavad siin oma osa saada. No ma ei tea, ma olen harjunud kogu aeg ikka,  et oma peenramaa peab olema, kust köögivilja võtta. Aga kui siin Suvekuudel ma tahan ka vaheldustööde, siis ma olen siin iga  suvi oma kiviaia jupikest jälle ladunud,  et see on selline. Üksi olemise koht, et teed tööd ja klaarid oma mõtteid  ja nii need kiviaiad siin on, näiteks, siis võib öelda,  et see on nagu pea puhastamise töö. Peenras rohimine on samamoodi. Pea puhas. Ja sellega ma olen täiesti nõus, sest see on  nii lihtne, nõges välja, porgand jääb, kõik on nagu selline mustvalge,  et üldse mõtlema ei pea ta täpselt tegema. No mõned inimesed ei taha võõraid oma koduõue koduaeda. Kuidas sinuga on? Ma nüüd alustan võib-olla oma mõtet kaugemalt,  et kunagi ikka koolitustel küsitakse, et et kui sa ei oleks õpetaja,  kes sa siis oleksid, et mis ametit sa siis teed? Ma olen kuidagi öelnud, et ma tahan olla turismitalu  perenaine ja mõtlengi, et aga, aga see unistus ongi ju  tegelikult täitunud, et ei ole küll täisvõimsusel turismitalu,  aga majutust ööbimist pakub. Ja mulle see toidu tegemine nagu väga meeldib. Meil on Siin üks vana kelder. Meil ongi üks kelder ja on niisugune paras paras vana  ja väärikas. Et me oleme seda aja jooksul üritanud. Kõpitseda aga ega aeg-ajalt ikkagi lööb välja seda,  et siit-sealt laseb natuke külma sisse natukene tuult ja,  ja eks närilised ja kõik muu, see seltskond teeb  ka omaette omaette, seda elu keerulisemaks,  nii et ma kaevasin siin selle keldripaneeli juurest lahti,  sealt on näha, kuidas Need kivide vahe on sisuliselt tühjad. Ma natukene lappisin ühe vana, leidsin ühe vana kasutamata jäänud. Makrofleksipudeli kasutasin selle ära. Ja nüüd ma üritan selle vahe saada seal kohaliku savi  ja põhuga niivõrd palju tihedaks, et see tuul ja,  ja külm sisse ei pressi. No kuidas selle seguga on, hakkab valmis saama,  mulle tundub, et nüüd võiks juba olla päris päris okei. Et nüüd ma pean siit üles pääsema. Mis on väljakutse, mitte? Mitte ronimise võttes niivõrd-kuivõrd, et ma tahaks nagu  säästa ka neid taimi, mis siin Kasvama on saanud aja jooksul, et. Ja ega nüüd olegi? Kogu loomingulisus selle asja juures ongi see,  et need vao Minu meelest on maal alati siis hea elada,  kui sul on head naabrid, näiteks mina ei saaks kartulit kasvatada,  kui mul ei oleks seda väga toredat naabrimeest,  kes harib mu põldu, kuidas sinul naabritega on  või muidu siin sõprade ja lähedusega. Meil on naabrid suhteliselt kaugel, et, et näha on ainult  ühte naabrit üle põllu. Ja, ja meie teed on ka eri suundades need sissesõiduteed aga  aga siiamaani ma võin küll nagu julgelt öelda,  et meil on läbisaamine hea, et naabril on hobune. Oma hobuseheinad hoiavad nad meie, meie küünis kõik aja,  mis me siin oleme olnud ja ja eelmine aasta aitasid nad  omakorda siis meil kitsede heina ära lõigata. Proovisime teha siis kitseheinaga käsitsi ei olnud  nii tore töö, et see aasta oleks uuesti viitsinud teha. Aga, ja, ja ütleme siis teisele poole metsa. Metsa taha jääb ka üks väga hea naaber, kes  kellega me Ütleme nii, et kohtume saunas, aeg-ajalt oleme tööriistu  ühiselt soetanud ja ja, ja just eile käis ta tõi jänestele  oma peedivarsi. Ja õunu, see on nagu võtmekoht küll maal,  et et üksi sa ei tee maal midagi. Linnas, sa võid veel kuskil urkas peidus olla  ja kujutada ette, et, et sa oled iseseisev. Aga maal oled sa ikkagi nii sotsiaalne olend,  kui veel vähegi annab, et, et ilma võrgustikuta on väga raske. Kuhu me nüüd juhtunud oleme, siis ma teisi satuselleni? Mulle ei meeldi siin, miks siin ei ole tore,  aga sul on ju kodus ahi teada saama, kuidas korstna  pühkimine ikkagi käib, hooaeg on ju kohe käes,  küttepuud toodud eelmine aasta me sulle uita mulle eelmine aasta. Ja nüüd sa pead teadma, kuidas see korstna pühkimine ikkagi käib. Et sa tõid mind päris korstnapühkija juurde. Andis sulle aja, kuidas korstna hari korstna harja kätte,  me saame teada, kuidas see kogu protsess käib. Selle asjaga hakkad korstnat puhastama selle asjaga  selle korstna harjaga. Kuidas sa sellega korstnat nüüd puhastad,  nii selle. Tule ise siiapoole, see ei tundu nagu midagi,  millega saaks korstnat pühkida. Aga tule ise siiapoole, siis. Ma saan sulle selgitada, sul on natuke ohutum,  kui sulle korsten ette jääb. Kui sa ennast nii turvaliselt katusele ei tunne. No nii. Kohe tööle. Siis paned selle harja siit sisse. Enne tuleb kontrollida muidugi toas, kas siibrid on kinni. Muidu võib pärast tuba tahma täis olla. Lased hästi aeglaselt selle harja alla siit. Ja kui hari jõuab korstna põhja, siis tunned seda. Ja siis tõmbad selle hästi kähku. Üleh. Ja hoog ülesse, siis tekib tõmme õiget pidi,  siis ei löö mitte toas tahma täis, vaid tõmbab  selle tahma ja nõe kõik siit välja. Vastas, aga kui siia nüüd on mingid linnupesad  või mingid asjad tulnud, siis sa lihtsalt hävitad  selle pommiga selle ära. Ja herilased teevad vahel pesasi korstnadesse,  et siis tasub kontrollida igaks juhuks enne. Et tavalistes kivikorstnades ikka mõned korrad tuleb ette,  et on herilase pesa teinud eriti kuskil augustikuus pühkima hakates. Kui seda ei vaata ja pühid sellega, siis on,  peavad päris kiired jalad olema nelata. Mina olen mõnevõrra jooksu pannud katuselt niimoodi,  et redelisse jõuad redeli peale ja ruttu alles. Või siis luugist. Aga mis see põhjus on üldse, miks ma, miks ma pean seda  korstet niimoodi puhastama, mis see nagu ma ei viitsi kogu aeg. Puhastada tuleb kord aastas, vähemalt kui just tootja ei  nõua teisiti, et osadel metallmoodulkorstanatel on  kasutusjuhendis kirjas ka, et tuleb puhastada iga kolme kuu tagant. Ja et aga üldiselt üks kord aastas vähemalt  ja puhastada selle jaoks, et ei tekiks tahmapõlengut ei  ummistaks korsten ära. Et oleks tuleohutus. Korsten läheb siis põlema ja kui on pigitanud,  siis see põleb umbes 1200 kraadiga. Et kehvemal juhul võib majaga järgi minna. Eramus on õigus neli aastat ise teha, aga see on ainult eramuõigus. Et kõik paarismajad, kortermajad, ridaelamud peab  käimakutseline iga aasta. Nii, aga miks meil me on üsna kõrgel, aga meil ei ole ühtegi  mingit turvavarustust või mingit asja. Ja meie korstnapühkijad üldjuhul ei käi rakmetega,  sest need ei ole mitte kuhugi katusel kinnitada. Et meil ei ole ju kuskil neid spetsiaalselt mingeid aasasid,  asjasid, et ja teine asi on see, et seadus on kirjas,  tuleb tagada ohutu pääs katusele korstna otsa. Ehk siis see peab olema ohutu ilma rakmeteta. Aga kas midagi peaks veel korstna puhul jälgima? Kui siin või näiteks ise lähed, ostad selle pommi. Pommi ga siin nühi üles-alla hakkas, mingeid asju veel tasub  tähele panna, mida. Korstna terviklikus, eriti kui on tegu nende telliskivi korstnandega,  et kas kõik need kivid on seal peal kinni,  need kipuvad aeg-ajalt ka ülemised servad ääred lahti tulema,  et kui see lahtine korsten seal on või tähendab lahtine kivi  on siis võib juhtuda, et see kukub sealt kaskkorstnasse sisse. On pärast lõõr umbes kehvemal juhul kukub kas katusesse  kukub üldse alla ja keegi saab pihta, et korstna  terviklikkust tuleb kontrollida. Nii, aga kui sul on see korsten siin katuse peal juhitud,  siis kas on kõik või korstnapühkija teeb veel midagi,  kui ta minu juurde tuleb? Ja korstna pühke teeb katusel korstna puhtaks  ja siis tuleb tuppa, teeb puhtaks ühendusloori  ja küttekolde ja võtab korstna põhjast viimasena siis. Korsten juba paistab jah. Iga Henrik, see, mis sina pühkisid, ma. Minu käest küsin, Kristina, kas see on see,  mis mina pühkisin? See on see, mis sina pühkisid. Mis siis? Siin tuleks kõigepealt, siit on Siiber,  käib lahti. Teha ja. Siis näeb sisse suitsulõõri. Tuleb siis võta lõõriharja, ma. Muidugi näeb siit sisse. Nüüd hakkad arjuma. Lükkan siit lõppu välja, sest esimese selle suurema liku korstnasse. Ja siis saab ahju poole lükata. Vaatad sealt augu sisse, sa näed veel üks tops on seal ees. Saad üle ja tõsta. Välja see sealt. Ma annan sulle taskulambi, vaata sealt sisse. Ja siin pool ääres, sa näed sellist vahet. Sealt ahjulõõrist saad selle harja sisse lükata,  selle lõõri ära puhastada. See on siis ja ahjulõõri. Aga kui sa seda trossi käes hoiad, siis sa pead kindlasti  ühte otsa kinni hoidma sest muidu ta lendab jõuga lahti laiali,  kuhugi. Aitäh. Vaata vahepeal lambiga, et ta läheb sulle õiges kohas,  läheb õigest kohast vahesse sisse. Saad sealt ääre pealt ära tõmmata, mis sul läks? Kui palju ma seda tegema pean üldse, kui ma teen seda nii,  et oleks puhas või ma täpselt nii, et oleks puhas,  vaatad lõõri sisse, kui näed, et sealt on alla lükatud setuk,  siis me kohe võtame alt selle välja. Kuigi osadel ahjudel tuleb puhastada hoopis alt üles tuleb. Tuhakast välja võta ja siin all on. Tuharest tuleb välja võtta. Siin all on veel üks kast, mis tuleb välja võtta. Ja nüüd siin all siia alla pühkisid sa selle pudi. Ja selle kõik pead ära tõmbama, et siis on. Kui see kõik on tehtud, siis ongi tehtud  või ei ole, korstna põhjaluuk on ka vaja avada. Nii. Nüüd tuleb korstna põhi välja, korstna põhjast sodi välja võtta. Täpselt. Korstna põhi lahti. Siis kulbiga. Ja siis siit põhjast võtab. See natuke on, ma jätan selle sulle välja,  ei võta, saab proovida. Kui lihtne või kerge see on? Võib ikka, aga traditsiooniliselt tehti kulbiga,  siis ma annan sulle proovida. See on täitsa line, traditsiooniline värk ja. Vanasti mured ei olnud, siis tehtigi kulbiga. Nüüd on siis kaga, siis saab jälle kinni panna. Täpselt. Aga muuseas, said hakkama, sõit tehtud, küttesüsteem on puhas,  võib edasi kasutada. Uudised polnud. Et kui ise pead nagu justkui kodus tegema,  mis sa siis teed, tõmbad korstna ülevalt puhtaks,  siis tuled tuppa tagasi, tõmbad. Seest kõik löörid puhtaks puhastada, altra,  tuled siia puhastada kõik, mis sa sealt korstnast olid  ja iga. Ja siis mõne aja pärast kutsuda endale päris korstnapühkija,  kes asja üle ka vaatab. Jah, aga hästi tähtis on kindlasti veenduda selles,  et kõik suitsukäigud saavad puhtaks. Et kui inimesed ise kodus puhastavad. Et kui nii-öelda see tahmatop seest ära võtta,  et kus on need välised tahmaluugid, et ei piisa ainult sellest,  et sealt tagant tuhk ära võtta vaid tulekski lõõr  ka ära puhastada selle lõõriharjaga. Ja igalühel ei ole kindlasti nii kerge ahi,  kui sinul on, kus sa tead, kus sul kõik asjad on,  ehk siis, kui sa ei tea, kus sa sööd, siis pigem kutsu  vorstipühki ja kui ei saa minna sinna kalale. Täpselt kui ei tea, siis tasub kutsuda kutseline. Väga hea. Sügisel lähevad puhkama taimed aga lähevad puhkama  ka meie aiatööriistad. Ja selle jaoks, et see puhkus sujus neil mõnusasti,  võiksime enne aiakuuri panemist nad veidi üle vaadata,  neid puhastada, teritada, õlitada. Selle jaoks on mul siia püsti pandud väike aiatööriistade puhastusjaam. Kõige parem on neid puhastada näiteks sooja veega,  kuhu sisse on natukene pandud nõudepesuvahendid. Kasutan selle jaoks lihtsalt mikrofiibrist lappi  ja puhastan saetera ära. Olen muidugi väga ettevaatlik, et ei lõikas endale nende  teradega kuidagi sisse. Kui me puid hooldame, siis ikka tuleb lõikamise käigus siia  terale taimemahlasid ja need kuivavad siia ära  ning hiljem siis võivad tekitada siia ka roostet. Seetõttu oleks hea neid ikkagi hooldada. Ja eestlased on ka suured talgurahvad. Kui me käime oma tööriistadega kellegi teise aias talgutöid tegemas,  siis tasuks enne ja pärast tööde tegemist  ka oma tööriistu kindlasti puhastada, sest  nii väldime me taimehaiguste edasiviimist ühest aiast teise. Järgmisena võtan kätte oksakäärid. Seega on muidugi see lugu, et ise teda teritama hakata on  suhteliselt keeruline. Ja üldjuhul peavad need saed meil ka tänapäeval  nii hästi juba vastu, et pigem ise tüdineme neist enne ära,  lähme poodi ja ostame uue, kui, et nemad suudavad nüriks minna. Aiakääridega on eriti oluline see taimemahla eemaldamine,  sest nemad saavad oluliselt rohkem vatti teeti suve jooksul,  kui siis oksasaag. Kui nüüd suurem mustus on eemaldatud Tuleks aiakäärega teritada. Selle jaoks kasutan siis luisku, mida on müügil meil  ka aianduskeskustes. Võtan käärid endale peopessa, nii et toetan neid siin kahe  sõrme peale. Minu lõiketera kääridel on siis hetkel siin  selle koha peal ja kui ma siit lähemalt vaatan,  siis ma näen, et siin ongi kohe selline väike jõnks sees,  mis viitab, et siitpoolt tuleb siis kääre teritada. Ja alustades siit lõiketera alumisest otsast liigun tipu poole. Hoian seda luisku siin sellise väga väikese nurga all,  kindlasti mitte, ei tohi ta olla siis lõiketeraga väga risti. Pigem selline. Suhteliselt nagu lõiketera vastas ja nüüd liigun tipu poole. Sellist teritamise liigutust teen umbes viis kuni 10 korda. Ja siis teiselt poolt tõmban ka paar korda  selle luisuga üle, et see metallipuru, mis siia on tekkinud,  siis eemaldada. Nüüd aga peaksime siia lõikemehhanismide vahele panema  ka õli, et käärid ikkagi hästi töötaksid. Kõige nõmedam minu meelest ongi just see,  kui tööriistad ei tööta korralikult, nad on kas liiga nürid  logisevad ja ei tee oma tööd hästi, no katsu  siis sina seal aias edukalt toimetada. Igale poole siia vahele üritan panna õli. Nüüd natukene liigutame, et see õli satuks õigesse kohta. Võime veidi seda tilkuvat õli siit vähemaks võtta  ja siis jätame nad siia natukene kuivama  ja nõrguma. Samuti tasuks üle vaadata ka rehad ja labidad labida pealt  kindlasti eemaldada siis üleliigne muld ka  selle jaoks kasutan siis lihtsalt sooja vett  ja nõudepesuvahendi segu. Et oma labidas mullast puhastada suurema mulla võiks muidugi  enne juba eemaldada, kas siis. Kindaga või lihtsalt mööda muru teda puhastades. Nüüd siis loputan oma labida kindlasti ka üle,  et see seebivesi saaks siit maha pestud. Ei tohiks unustada, puhastada tegelikult  ka labida vart ja kui tegemist on Puidust varrega siis isegi võib seda hooldada näiteks  siis mõne puiduõliga või siis, kui käepide on muutunud liiga karedaks,  seda ka liivapaberiga hõõruda, et siis oleks labidat mugavam  käes hoida. Reha puhastamiseks olen ma isegi välja otsinud vana hambaharja,  sellepärast et muidu on neid reha piisid päris keeruline  puhtaks saada. Muidugi võib ka siin lihtsalt proovida lapiga  või siis natukene suurema harjaga. Igasugused vahendid, mis vähegi käepärast,  on teretulnud. Ka siin ei tohiks unustada, siis käepideme puhastamist. Ja siis jällegi loputame. Labida puhul unustasin ka lisada, et labida efektiivsemaks  tööks tuleks teda kindlasti teritada. Kuid lihtsalt luisuga, siin jääme vist natuke hätta. Kõige parem oleks seda tööd teha käiaga. Nii et kui nüüd võtta ette kõik oma tööriistad,  siis võib kuluda päris mitu päeva, enne kui kõik teravaks  ja korda saavad. Kuid uskuge mind, see on seda väärt. Pikad lood on teile ära näidatud ja nipinurk tänases  nipinurgas hakkame kodu lõhnastama ning üks selline väga  tore nipp on selline, et võtate mööbli pilti,  sellist, mida te panete siis tooli või kapi jala alla  ja mingitest lõhnaeeterliku õli tilgutate  selle ühe mööbli pildi peale, siis natuke seda õli. Endale sobivat meeldivat lõhna, mis teile  siis endale meeldib? Ja kleebite selle vildi näiteks sellisesse kohta nagu  WC-poti kaane alla ja siin ta jääb selle mööblipildi sees  üsna pikalt lõhnama välja ta eriti ei paista. Ja lõhnab siin WC-s päris kaua ja päris hästi. Ja, ja samamoodi võib seda kleepida näiteks kraanikausi kõrvale,  kapi alla või köögikapi alla või, või radika juurde aknalaua  alla ükskõik kuhu, kus see vilt nagu silma ei hakka,  aga lõhnab küll. Teised paneme siia vaikselt kapi alla ja saate lõpetuseks  veel üks nipp, sest eeloleval ööl keeratakse ju kella  ja tihtipeale on küsimus, kuhu poole seda kella  siis nüüd keerama peab, kas tund aega edasi  või tund aega tagasi. Sellega on ka väga lihtne nipp. Kella tuleb keerata alati suve poole, ehk et suvi on meil  nüüd selja taga ja keerame kella tunni võrra tagasi. Maahommik err.ee ootab teie nippe ja meie kohtume teiega  nädala pärast. Kõike head.
