Makadaamia.
Samamoodi probleem on selles, et, et, et ta nagu on suur puu ega,
ja ega vist neid koorimata makadeemia pähkleid eriti palju
ei liigu. Kui ma tooksin välismaalt, kas tohib?
See on nüüd sihukene, kahtlane teema, et viimaste Euroopa
Liidu seadusandluse järgi on igasuguste troopiliste
puuviljade ja muude selliste asjade toomine väljastpoolt
Euroopa liitu rangelt reglementeeritud ja ametlikult piiri
peal on lubatud üle tuua ainult viit sorti puuvilju. Tere, head kuulajad tänases saates räägime eksootilistest
viljadest ja nende kasvatamisest siin Eestis kui hästi
lühidalt öelda, aga need, kellel on aednikuhing sees,
need teavad, et näpud juba sügelevad ja tahaks ühtteist külvata,
katsetada, seda proovida, tahaks, et juba oleks kevad käes
ja miks mitte teha väikest katsetust eksootiliste viljadega,
kas on võimalik ja millistel tingimustel näiteks poest
ostetud viljade seemnetest kasvatada puu,
olgu selleks siis sidruni apelsinipuu või näiteks
granaatõunapuu Miksmitega viigipuuga katsetada. Noidia saame täna teada ja head kuulajad,
oodatud on ka teie kogemused eriliste taimede kasvatamise osas.
Saates on meil täna külas Tallinna botaanikaaiast Jaan Vetik,
helipuldis Kätlin Maasik.
Mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Et mis ja miks? Ja nüüd tänase teema juurde, milleks on siis eksootilised
viljad ja nende ka katsetamine kodustes tingimustes,
et neist saada siis juba eestimaiseid vilju.
Saates on külas Tallinna botaanikaaiast Jaan Vetik,
tere. Tervist laiendus.
Ajalugu tundub olevat ääretult põnevus selles mõttes mõttes,
et kuskil on alati keegi inimene, kes on reisilt kas siis maitsnud,
veega kaasa toonud mõned seemned tahab neid proovida,
neid ise kasvatada, et, et tuua need maitsed
ja taimed siia kohapeale. Tallinna botaanikaaed on üks selline koht,
kus on võimalik vaadata kõiksugu erinevaid.
Öelge, kas seal on ka selliseid taimi, mida saab kodustes
tingimustes kasvatada palmimajas, kus on kõik tingimused loodud. Oo jaa, et tegelikult päris päris mitmeid troopilisi
puuviljakultuure saab päris edukalt kodus kasvatada.
Iseasi on see, kas neilt ka alati pruugib saaki saada,
aga kasvatada võib, võib nagu väga paljusid asju
ja küllalt küllalt levinud on näiteks see,
et inimesed panevad omale maha avokaado seemned,
need, kuna see seeme, kui saavokaado lahti võtad,
on ju tegelikult selline väga nunnu ja kuidas ma siis
sellise ümmarguse väikse kuuli ära viskan
ja ikka panen mulda ja ja ta on üldiselt hea,
hea tärka ja kiiresti kasvab ja selles mõttes on toredaim. Ja, ja minu meelest täiesti tasub maha panna näiteks mango kive,
et mango on hästi-hästi sümpaatne taim, hakkas viljaga,
saan kahtlane, kahtlane, et mango on ikkagi ikkagi loomu
poolest mitukümmend meetrit kõrge puu, nagu ka avokaado
ja siis neil mõlemil, eriti avokaadol tuleb veel mängu
selline rist, tolmlemise vajadus ja ja et selleks,
et te saaksite näiteks avokaado vilju, siis,
siis teil peab olema vähemalt kaks avokaado taime,
mis peavad olema õitsemisealised. Mis on siis tõenäoliselt mingi kümmekond aastat vanad,
kümmekond meetrit kõrged.
Nii et, et see, noh, reaalne viljasaamislootus on
suhteliselt napp.
Küll, aga näiteks, kes tahab noh, reaalselt saada mingit
saaki oma aknalaua peal.
Et näiteks soovitaksin ma endale soetada hariliku viigipuu,
et tema puhul samamoodi küll peaks olema mingisugune kindel
sordi liigi puuet siin kõige rohkem liigub,
liigub näiteks sorti Blact sööki. Sellepärast et loomu poolest metsik liik on samamoodi
kahekojaline ja vajab, vajab tolmeldajaid.
Aga need ise tolmlevad või partena kärbsed sordid,
nemad saavad siis kenasti endaga hakkama
ja tõesti, potis on täiesti hariliku vigi harilikult vigi
poolt võimalik viigimarju saada.
Päris kindlasti saab, mida päris kindlasti,
aga, aga tõenäoliselt või hea õnne korral saab saaki näiteks
ka banaanilt. Siis ta moodi, tõsi küll, tuleb osta banaan.
Aga kui me nüüd seemnete külvamisest räägime,
siis nendest, mida on võimalik poest osta,
külvata ja siis võib-olla isegi saaki saada.
Kindlasti tasub proovida näiteks kannatuslillega,
et passi Floraga.
Et ta on, esiteks on ta taimena sümpaatne ta ronitaimena on
teil võimalik teda ikkagi koju ära mahutada
ja tal on ilusad õied ja kui hästi läheb,
siis loomulikult tuleb ka ilusasti pintsliga tolmeldada,
saab ka saaki. Samamoodi ma tean juhuseid, kuidas inimestel on aknalaua
peal viljunud näiteks ananass.
Et, et see on ka ananassi, seemnest ei saa ju,
saab ikka. Et tegelikult ma olen kuulnud lugusid. Tuleb pealt ära lõigata see ja siis panna mulda
ja oodata ja. See on üks variant ja see on nagu selline lihtsam variant
ja mina ütlen, kui keegi tahaks ananassi katsetada,
siis võtke see tutt.
Aga kui on sellised väga tähelepanelikud sööjad,
siis aeg-ajalt võib leida ananassi seest ka seemneid.
Et kui te hoolega vaatate, mida te sööte,
siis ananassi sees võib olla ka see, enamasti need ei ole,
aga need on sellised tillukesed beežikad,
pruunid, pruunikas beežid, nad näevad välja nagu natuke
nälginud puuk või, või, või tilluke linaseeme. Ja nad on just seal seal koorealuses kihis.
Ja et aeg-ajalt neid seemneid on ja siis loomulikult võib ka
neid seemneid külvata.
Aga see oleks, mina ütleks küll pigem selline sportlik huvi,
et kas tuleb kõigepealt esimene sportlik huvi on see,
et kas ma üldse neid seemneid seal näen ja leian
ja siis on juba edasine sportlik huvi, et mis sealt siis
tuleb ja kas sealt siis tuleb ja millal sealt tuleb. Lihtsam on võtta tõesti see tutt, teha sellest pistik
ja siis saate ikka mõistliku aja jooksul endale mingisuguse taime,
millega mängima hakata. Aga taimedega on mängitud Eestis ka varem,
see ei ole viimase aja mingi hullus need mõisade juures
olnud triiphooned ja noh, ikkagi triipu näiteks neis vist kutsuti,
et seal ju ka mõisnikud katsetasid. Oja oja, et kui me nüüd võtame ette mingisugused esimesed
eestikeelsed aiandusajagi aiand, aianduses ajakirjad vaid aiandusraamatud,
mis tegelikult ilmusid juba siin 19. sajandi alguses
ja mis siis olid küll julmalt saksa keelest tõlgitud
ja olid mõeldud ikkagi mõisate peaaednikele
ja olid suhteliselt ebarealistlikud, vaatame tõele näkku,
siis tegelikult ka nendes on juba õpetusi selleks,
kuidas kasvatada sidruneid ka, kuidas kasvatada ananass. Kas neid siin täpselt ka keegi kasvatada,
kas see on nüüd kahtlane, aga see on teada küll,
et ütleme saagi saamiseks kasvatus.
Aga see on nüüd küll teada, et viinamarju kasvatati
ja kasvuhoonetes või trip hoonetes kasvatati ka näiteks
virsikupuid tõsi küll, mitte tavaliselt mitte potis,
vaid vaid vastutriiphoone seina Palmetina kujundatud.
Et ja selliseid asju ka saad ja selliseid asju kasvatati. Kuna erilisi tingimusi ei olnud, siis tavainimene oma
koduaknalaual ikkagi sellist luksust lubada ei saanud.
Akredki eriti polnud aga, aga mõisates ja neid kasvatati
päris päris päris palju ja päris edukalt. Ja ma tean ka nõukogude ajal, et kui kellelgi õnnestus saada
apelsini või sidrunit vahel ikka sedasi,
siis need seemned kõik rändasid potti ja nii mõnelgi
õnnestus sellest väike väike puu saada saagi kohta.
Ma ei tea. Ojaa seda tehakse siiani, eks me, maailma ma arvan,
et seda on vist ikka kõik, teen peaaegu ja tavaliselt on see niimoodi,
et need seemned pisteti mõne mõne teise taime potti
ja siis umbes aasta hiljem avastasid, mis sealt siis nüüd tuleb.
Aga tegelikult teoreetiliselt on ka sidruni poolt näiteks
võimalik aknalaual saaki saada.
Et kõik see võtab oma aja ja samas teda tuleks ikkagi nagu
teadlikult lõigata. Sellepärast sidrunipuu ja üldse tsitruselised viljuvad
eelkõige kolmanda järgu okstelt.
Et kui me võtame, siis tüvi on sisse null,
järgu oks sellelt Harenevad siis nii-öelda esimese järgu oksad,
mis sellelt arenevad, teise, ja siis me nagu kolmanda järgu oksad.
Et mida rutem te saate oma sidruni või apelsinipuu haruliseks,
mida sellise kahara võraga ta teil on, seda suurem on lootus,
et ta võib ühel hetkel hakata õitsema ja seda suurem on lootus,
et te võite sealt ühel hetkel isegi vilju saada,
mitu aastat selleks võiks kuluda. No see on nüüd raske öelda, et see kõik sõltub kasvutingimustest,
aga ma arvan, et noh, ütleme kümmekond aastat kindlasti kui me,
kui me nüüd räägime seemnekasvatusest, et kiiret,
seda protsessi on võimalik kiirendada, kui näiteks kasvatate
seemnest aluse.
Ja siis poogite selle peale mõne, kui te teate,
kelle kedagi, kellel on näiteks sordi sidrun
ja poogita sellelt sellele metsikule sidrunialusele,
siis selle sordi sidrunipook oksa, et siis on seda protsessi võimalik,
et kiirendada ja samamoodi saab siis sealt ka parema kvaliteedi,
tõenäoliselt saab sealt ka parema kvaliteedi,
parema maitsega vilja. Nii on ju veel toredaid viljapuid nagu granaatõunapuu,
ur, maa. Näiteks need, nendel ma olen seemneid näinud. No ütleme niimoodi, et Hormaaniale selline sportlik huvi
enamasti seal õnneks ka seemneid ei ole,
nii et olen leidnud ühe korra ühe korra,
kuigi ma väga armastan Urmaasid.
Et, et aga tema on nüüd selline, et selline tegelane,
kes samamoodi vajab, vajab piljumiseks kahte taimed on ristolmleja.
Ja siis tema teine halb omadus on see, et ta on talvel
talvel raagus, tõsi küll, kuda sügisel raagu läheb,
on tal väga ilus sügisvärvus, selline kuldoranž,
punane, väga ilusat, ilusat värvi. Nii et noh, ta on, kuid ütleme nii, et kui teil on maamaja,
kus on selline valge, kütmata veranda, raagus Hormaa talub
väga edukalt mingisugune viis, kümmekond kraadi külma
lühemat aega.
Et siis te võite teda seal ju loomu poolest enda lõbuks kasvatada,
saagi saamise tõenäosus on väga väike.
Aga samas granaatõunaseemneid võiks täitsa proovida,
et noh, kuidas nüüd selle saagiga on, see on iseasi. Aga granaatõun on oma loomu poolest väga kena taim.
Et ta on selline pisikeste lehtedega, ütleme,
et lehte lehes meenutab ta võib-olla isegi Siuke,
meie vana head toataime Mirty ja tal on imekaunid oranžid õied,
mis meenutavad võib-olla natukene fuksiat.
Nii et kui teil õnnestub, õnnestub granaatõun seemnest
kasvama saada, mis on täitsa loogiline, et võibki õnnestuda,
et siis seda täitsa kasuks aknalaua peal kasvatada,
tõsi küll, ka tema läheb talveks raagu ja,
ja ka tema võib väga vabalt sinna Hormaa kõrvale jahedale
verandale tõsta või kuna ta lehti ei ole,
siis isegi kuskile külma keldrisse. Ta talvitub seal kaunis edukalt, siis kevadel kevadel siis
uuesti välja tõsta ajab lehed peale.
Et granaat, kui on valida, kas külvata pigem granaatõuna
või Hormaatsis, võtke kraatu. On veel tulnud meile eksootilised viljad nagu draakonipuud
või kuidas?
Trakult puugil siis veel kaktuse viljad,
mis nendest? Draakoniviljaga puhul ütlema seda, et kui tal on palju ruumi,
kindlasti proovige, et, et tema on nüüd selline tore kaktus,
mis nüüd tänapäeval on suisa tõstetud oma vanasti oli ta
omaette perekonnas, nüüd ta on viimasel ajal tõstetud
süstemaatikute kaldkriips geneetikute poolt kuninganna tega
samasse samasse perekonda.
Ja ta on selline, ronib kolme kandiliste vartega kaktus.
Ja kui teil on valge kasvukoht, siis Tal võivad tõesti tulla
sellised noh, sõna otseses mõttes praetaldrikusuurused,
valged õied, mis oma ilu poolest efektsuse poolest teie
öökuningannale millegi poolest alla. Ja kui te tolmeldajate, siis võib heal juhul isegi sealt
saaki saada.
Aga ta tõesti, kuna ta on selline, roomab,
ronib suurekasvuline tõesti tahab väga palju ruumi
ja väga palju valgust.
Kaktuse viljad või täpsemalt öeldes neid ämmakeele
või vikikaktusevilju.
Vot nende seemneid mina küll ei soovitaks maha panna. Võib küll, et seemned lähevad edukalt kasvama,
taimed tulevad.
Aga kuna samamoodi tegemist on loomu poolest suurekasvulise taimega,
teda, kes tahab suhteliselt palju jahedat,
kes tahab väga-väga palju valgust siis aknalaua peal on ta
tavaliselt alati selline natuke välja veninud roots,
mis on vastikuid väikseid ostlaid täis, mis jäävad käte
külge ja tal on rohkem rohkem tüli kui kui rõõmu,
nii et kui keegi kasvat proovida tahab, aga palun keelata ei
saa ja ma ei ütle, et see ei ole võimalik. Aga, kuid niimoodi mõttega tahate, et saaks endale ilusa
toataime või saaks saaki, las ta jääda. Kuidas on selle seemnete võtmisega, võtame näiteks kas
või seesama draakonivili tal on ju viljaliha kõik ümber,
son moodi sidruniga, kõigil nad on nagu värsked,
sellised, kas ma peaks selle seemne enne ära kuivatama,
kas ma peaksin leotama või kuidas ta käituda söön vilja
ümbert ära jõuavad meile ka tihtipeale pooltoorelt. No üldiselt troopiliste viljade puhul enamiku troopiliste
viljade puhul on ikkagi nii, et mida rutem nad mulda saab,
seda parem.
Et kohe niimoodi välja suust potti sülitada vast ei ole mõtet,
aga, aga noh, meil ei ole loomu poolest sellist
väljakujunenud puhkeperioodi neil seemnetel.
Ja nad läbi kuivatamine võib, võib sageli nende idanevuse
üldse ära lõpetada. Nii et ütleme nii, et võtke nad viljad viljast välja,
puhastage ära ja siis laske niimoodi paar päeva taheneda,
et te saaksite neid näpuvahel näpu vahel käsitella
ja siis võib nad rahuliku neid juba rahulikult külvama hakata.
On olemas viljad, mida siis võib, ehk te ei pea,
aga võib eelnevalt töödelda, et näiteks väga paljud on vist
ka külvanud endale datlipalmiseemneid.
Et need on siis sellised tõeliselt hästi paksu paksu kihiga
kestaga ja et nendega võib näiteks teha seda,
et võib võtta tüki liivapaberit ja siis natuke seda Paksu
paksu kesta natuke õhemaks sa saagida. Ja sama kehtib ka näiteks Tamorindi seemnete kohta,
et kui näiteks tarindi rinde osta poest ja,
ja vahel leiab tarindi seemneid, isegi sellest tarindi pastast,
mida müüakse, lähevad need ka siis kasvama,
need lähevad ka kasvama.
Sellepärast, et just on see see, mis neid hoiab,
ongi see hästi paks kest.
Et nad on väga keskkonnakeskkonnale vastupidavad
ja et lõpuks lõpuks tulevad nad ka lihtsalt mulda pistes,
aga see satute väga kaua aega. Et liblikõieliste, ega noh, nagu näiteks tama soovitatakse,
vahel ka näiteks teha sellist külma kuumaveetöötlust,
et, et pista nad korraks korraks näiteks siuksesse viie 60
kraadisesse vette ja siis võta need sealt välja,
visata kohe jääkülma vette.
Et siis lööb sellele kestale sellised mikropraod sisse.
Et noh, on ka on ka sellised variandid, aga seal on alati oht,
et et ma keedan selle seemne enne ära, kui,
kui ta ükskord kuuma vette jõuab. Tõsi, aga kui me nüüd natukene mõelda suurelt
ja laialt, siis oled sa kuulnud lugusid,
et keegi oleks näiteks kookospalmiseemne maha pannud
ja sellest viljasand uskumatut lugu kuulnud,
et kus on tõesti ka juhtunud, et ja ongi kasvama läinud,
et eesti oma. No ütleme nii, et kookosseemnest kasvama pandud kookospalm
on olemas, hetkel on olemas botaanikaaias.
Et selle vilja tõi omal ajal tolleaegne botaanikaaia
direktor Jüri Martin Madagaskaril.
Nii et meil on täiesti sellest kookospähklist kasvama pandud vili.
Aga poe kookospähklit nagu üldiselt ikkagi kasvama ei saa,
sellepärast et sealt on ju tegelikult ümber võetud see
välisära võetud, see väliskiht ja ja seal on nagu juba juba
mängitud selle, selle pähkliga, nii et see nagu ei ole nagu
väga jätkusuutlik. Aga inimesed on, on jah ikka iga igasuguseid veidraid asju
ja väga edukalt kasvatanud, nii et nagu näiteks võtan paki rosinaid,
panen mulda, tuleb heina, ma tean, ma tean hästi-hästi
kihvti prouat, kes on kasvama pannud endal kuivatatud
viigimarjadest võetud seemnetest viigipuu.
Et täiesti tõesti see kõik on see kõik on võimalik,
et on vaja natukene õnne, natukene head käte,
palju pealehakkamist. Põnev, me kuulame siia nüüd muusikat ja head kuulajad,
seejärel avame telefoni 611 40 40 on telefon
ja ootame teie lugusid, et mis on teil õnnestunud kasvama panna,
nii et on ka siis kasvama jäänud.
Helistage, andke teada, rääkige oma oma eksootilistest taimedest,
kes teil kodus on ja keda olete ise siis sedasi seemnest kasvanud. Ja tänaseks saate teemaks on eksootilised viljad,
mida on võimalik kodus kasvatada.
Saates on külas Tallinna botaanikaaiast Jaan Vetik
ja telefon 611 40 40 on avatud.
Kus saate rääkida siis oma lugusid oma taimedest,
keda teil on õnnestunud siin eestimaast Soludes kasvama saada.
Hallo kuuleme teid. Tere hommikut minule. Proovinud oaas suht suures potis aknalaua peal ingverit
kasvatada ja alguse sai sellest, et jäi külmkappi
ja hakkas seal väikseid, neid idusid, peti,
idusid aga huvitavaid pungakesi ajama.
Ja ma sain imekauni hästi kõrge peenikeste roheliste lehtedega,
tuli isegi õievars ja kaunis helelillakasroosakad õied.
Juurikaid ma ei saanud, aga küsimus selles,
et kui seda proovida kasvuhoonesse kas tuleks ka juurikad
ja kuidas tomatit vingvaris. Suhtuksid kui kummalisse naabrisse ja äkki saaks. Taadiga ise kuidagipidi hakkama et need kaks asja mind väga huvitaksid. Selge aitäh. No ma arvan, et mis saab tomatitel olla väikese Ingarist
naabri vastu.
Et kui ma teid kuulasin, siis mul tuligi just mõte,
et tegelikult isegi Eestis on ingverit kasvatatud
ja suhteliselt edukalt.
Aga tema puhul on just see, et põhimõtteliselt saab teda
kasvatada umbes nagu nagu daaliaid või kartulit,
et võtta need juurikad, istutada kevadel kassis
kasvuhoonesse või hästi sooja kohta kompostihunnikusse maha
ja siis sügisel üles võtta. Et tema puhul on see, et ta on väga hea söömaga tegelane,
et mida, mida rohkem ta süüa saab, kui tal on seal mõnus soe.
Et ta kasvab kaunis kiiresti, nii et ingveri kasvatamine on,
on nagu täitsa täitsa selline oma lõbuks
ja väheseks oma tuluks täiesti võimalik. Aga siin oli just see, et ei tulnud alla,
tuli küll ilus õis ja kõik, aga juurikaid alla ei ajanud. No ilmselt jäi see asi natuke natuke võib-olla nälga
ja natukene võib-olla lühikeseks.
Et oleks võib-olla tahtnud natuke rohkem,
natuke rohkem aega ja natuke rohkem süüa potis podiseb neile
ikka natuke siukseks kitsa kitsukeseks lahjaks see olu mis
puudutab siis bataat, siis bataat on täpselt samasugune,
meie meil selline.
Kuidas ma nüüd ütlen, piiripealne kultuur,
et teda on, on samamoodi võimalik kasvatada,
müüakse ju neid suvelil läksi, Luubotaate,
mis, mis kasvavad päris edukalt. Aga ütleme, et sellist pikema aegsed, et juurviljakultuuri
temast ilmselt kunagi ei saa.
Küll aga on Jõgeva sordiaretusjaamas tehtud isegi bataadikasvatuskatseid.
Ja Ta on täiesti sellised noh, täitsa toimib,
täitsa saab midagi.
Et kas nüüd just tuluks esialgu ja kindlasti vajaks väga
täpset sordi valikut ja nii edasi, aga kui panna näiteks
kasvuhoonesse oma tarbeks proovida kindlasti huvitav
ja võib täiesti üht-teist saada. Nii Marii, järgmine helistaja liinil, halloo,
kuuleme teid? Tere, keerake natuke raadio vaiksemaks ka.
Muidu kajate. Ei, mina olen Valgamaal ja mina kasvatan ka Ingeri.
Olen mitu aastat kasvatanud ja ta kasvab küllalt pikaks,
üle kahe meetri.
Aga huvitav, et kaob ära sügiseks ja kevad tuleb jälle,
ma ei ole neid juurikaid võtnud küll sealt. Ja siis ma kasvatan avokaadod, mis on ka kahe meetri pikkune.
Siis bataati, olen proovinud.
Sellel tulevad nagu luuderohu lehed nagu lille moodi. Aga seda ma ei saanud, kahe meetri paksune võib-olla on olnud.
Ja siis ma kasvatan sidruneid saaki saate vot ei ole veel saanud. Ahah, teil on noored nad siis veel panite ise seemnest. Siis on aega vähemalt ja noogutas, et läheb veel aega,
aga varsti hakkavad kandma. Jaa, jaa, aga avokaado see üles ta ei tulnud,
ta tuli mitu kuud enne kui üles tuli, aga nüüd on tõesti üle
kahe meetri pikk. Vaat siis aitäh.
Ääretult põnev.
Võtame järgmise helistajaga, loguleme teid.
Hallo. Olete eetris? Tere hommikust.
Tere, mina tahaksin natukene infot kohvipuu kohta,
tähendab mul sõbranna kunagi kinkis kohvi taimel,
kes te, mille oli tema pannud siis kasvama rohelisest
kohvioast ja see kohviuba muidugi tal hästi vana nõuka
liikus meilt rohelist kohviuba, mida me ise röstisime.
Ja see kohvipuukene uurikagassos siin akna peal päris kõrgeks,
ütleme niisugune 20 25 sentimeetrit ja lootsin ikka,
et kunagi ka seab midagi. Aga siis äkki ajast nagu lehed maha, ma lootsin,
et tulevad tagasi.
Nii pole, kas siis oli külm tuba, see oli mu siniveidi
jahedam tuba.
Kuidagi nii kahju oli, sihtpunktini oli juba päris ilus.
Et mis see põhjus võis olla? Aitäh no kohvipuu on sihuke tegelikult täiesti reaalselt
kodus kasvatatav, täiesti reaalselt kodus kodus ka isegi
õitseb ja isegi viljuv taim.
Mis tal võis viga olla, kui ta selline siukseid väiksest
peast maha suri?
No kõige lihtsam, lihtsam on süüdistada praegu praegu seda,
et võib-olla jäi ta kuivale, võib-olla jäi ta natukene liiga märjaks.
Et mis nüüd temperatuuri puudutab, eks ta troopiline
tegelane on. Ja, ja ega ta oluliselt nüüd ütleme, 15-st 15-st kraadist
madalamat tempera tuuri ei taha.
Aga kui nüüd tahta kohvipuud kasvatada, et üks siis selline rusikareegel,
mida? Üks rusikareegel, nõuanded, mida võiks öelda,
on on siis see, et teda nüüd päris lõunapoolsel aknalaual ei
maksa panna, et siukest hullu päikest ta ei taha väga.
Ja teine, teine näpunäide on see, et et ta on mulla suhtes suhteliselt,
kas nüüd just kapriisne, aga, aga ta päris kõigega ei lepi,
talle meeldib ikkagi happeline muld. Nii et kui te ostate poest mingisuguse mullasegu,
et siis ostke seda, mis on mõeldud kas okaspuudele,
sõnajalgadele või suisa rodokatele.
Ja kui te tahate teda väetada, et siis võtke näiteks
mingisugune rodoväetis, et mis aitab seda mulla happelist
reaktsiooni hoida.
Ja hea oleks näiteks, kas ta, kas ta siis kas vihma
või tiigiveega või siis ütleme kord kuus panna siis
kastmisveele hulka natukene, kas sidrunimahla
või sidrunihapet? Ta ei ole nüüd ta ei ole nüüd küll nii pretensioonikas kui
näiteks osalejad, et kes ikka lausa eluliselt tähtis mulla happelisus.
Aga kohvipuule meeldib selline, selline happeline muld
ja ta kasvab selles paremini. Kas ma võin ka niimodi mulda apelseks saada,
et pigistan sidrunimahla natukene kastmisete? Ja ja ja täitsa toimib. Aga nyyd järgmine helist teha lugu, oleme teid.
Olete eetris. Tervist, mina olingi eelmine helistaja liinil,
aga katkes kõne ära mul ja ma väga tänan selle info eest
puudutas kohvipuud.
Aga ma tahtsin veel esitada sellise küsimuse,
et kas ta on ka kodustes tingimustes võimalik näiteks
pistaatsiapähklit aretada oi võimaakadeemiat
või mida iganes, et itaatiama pähkel iseenesest väga meeldiv,
aga ei kujuta ette, kas meil kasvaks. Aitäh. Kui nüüd valida, valida taimi siis noh, pistaatsia,
pistaatsia puhul ma ei kujuta ette, kust neid pistatsiaid saaks,
mida oleks võimalik kasvama panna.
Et kotist need on, nad on ikkagi röstitud,
et kas nad enam eluvõimelised on. Ja siis tema puhul on ka see, et vajab hästi,
ta on loomu poolest suhteliselt suur puu.
Ta vajab samamoodi talvel natuke jahedamat.
Et kui kui ta nüüd, kui ta nüüd õnnestub saada need pähklid
ja nad maha panna, siis, siis miks mitte proovida,
aga tuleb arvestada sellega, taim on suur,
tahab talvel palju valguste jahedat ja noh,
ega saaki ilmselt kunagi saama ei hakka. Ta on ananass, on datel, on banaan, on Turyon kohutav taim,
taimne ilusega, kohutava lõhnaga.
Ja, ja siis et, et nendega ei teki piiril jama,
aga kui te toote mingeid muid muid eksootilisi puuvilju,
siis võib või sealt tekkida tekkida piiril jama.
Kui tahate seemneid selliseid huvitavaid puuviljaseemneid saada,
siis kõige lihtsam ilmselt tänapäeval on seda tellida
Euroopa liidus asuvatest internetipoodidest. Aga seda tuleb arvestada, et näiteks Suurbritannia ei ole
enam euroopalit et seal võib piiri peal tekkida tekkida jama,
aga kui tellida näiteks kuskilt Saksamaa netipoest Hollandi
netipoest Hispaania netipoest, et siis peaksid need
igasuguste probleemideta kohale jõudma, et kuskilt
sellistest kohtadest on võimalik võib-olla selliseid
põnevamaid seemneid saada ehkama akadeemiat. Võtame veel viimase helistaja, kuuleme teid. Kui. Olete eetris? Natuke raadio vaiksemaks. Tervist, minul on probleemküsimuse kreeka pähkli suhtes. Ja üks nüüd, mis on läinud kasvama, nüüd on 14
või 15 aastat korralikku ja paljud on ka õue viies on ära kustunud,
aga nüüd üks, mis on ilusti, hakkas kasvama õues,
aga koer näris pealt ära ja nüüd ta ei ole napp. Aitäh no see on nüüd suhteliselt teie enda valik,
et võite teha nii Te võite, Diana, aga mina,
mina räägin seda, mida mina teeks.
Et kuna kreeka pähklipuu on, on meie tingimustes ikkagi
niisugune natukene piiripealne kultuur, et et kui tuleb väga
külm talv, et siis ta võib päris päris pihta saada.
Aga kui ta on teil selline põõsakujuline,
siis on alati suurem tõenäosus, et midagi sealt alt ikkagi
ellu jääb ja et ta teil külmaga päris ära ei lähe,
et kui on ruumi, siis jätaksin mina tema ikkagi selliseks
nii-öelda põõsakujuliseks. Liiati põõsakujuline on ta põõsakujulised,
on ta alati sutsuke madalam ja siis on suurem lootus neid
pähkleid sealt ülevalt kätte saada, noh,
lõpuks kukuvad nad ka ise olla, aga, aga,
aga jah, et kui on ruumi, siis mina võib-olla isegi hoiaks
teda põõsa kujulisena ja eks ajapikku, kui on selliseid häid
soodsaid talvi ilmselt üks või kaks haru ikkagi võtavad
sealt oma liidripositsiooni ja lõppude lõpuks lõppude lõpuks
murrab ikkagi veri välja ja lõpust läheb ta ikkagi ise ise
ka päris. Vaat siis, aga nüüd veel lõpetuseks, mida teha nende taimekestega,
keda me oleme siis omal kööki toonud, nendest süüa teinud,
kas annab sealt ka veel uusi taimi aretada,
noh, kes ei tea, et sibulapealsed tulevad sedasi kui sibul
panna natuke otsapidi vette.
Aga mõned teised veel sellised nipid ja ja näiteks samagi,
et maitseb mulle otse valge melon võtaks õige selle seemneid,
mitte et ei ostaks mujalt kuskilt teisi sordi asju,
aga kuidas selle. No see on ka juba tegelikult tegelikult hästi vana vana
teema ja kui nüüd siis rääkida vanast aiandust kirjandusest,
et see jookseb ka juba sajandi alguse kirjandusest läbi
ja kuna seal on selline tohutu tohutult armas keel et,
et siis seal nad kasutavad näiteks sõnu,
et kuidas köögivilja jätistest kasvatada,
kasvatada endale uus taim.
Et päris kindlasti saab näiteks meloniseemned test
ja arbuusi seemnetest endale kasvatada uued uued melonid,
arbuusid et parem on osta küll, võib-olla võib-olla selline
kindel sort, et kuna kuna nende puhul on hästi oluline
kasvuperioodi pikkus, sooja nõudlikkus, et kui on tulnud
näiteks mingi Brasiiliast melon, kes võib-olla vajabki siin
kuue kuu pikkust pluss 20 kahtekümmet viit,
et seda pole meilt kuskil võtta ja ei pruugi sealt saaki saada. Aga kahtlemata on see kõik võimalik ja nende seemnete
kasvamapanek ei ole mingisugune probleem.
Päris kindlasti saab kena teise saagiga siis,
kui osta näiteks topsikese salat, võtate selle salatil pealt
lehed ära, sööd ära ja siis selle topsikese salatiga
Sistutata aknalaua peal mulda või siis panete ta veeklaasi,
panete sinna natukene toalilleväetist, et eks nad hakkavad
kenasti kenasti uuesti ajama. Päris kindlasti on võimalik saada ka näiteks üks
peedipealseid peedilehed on ju ka söödavad et kui ostate
värskebeedi lõikate selle pea otsast maha alumise juurika otsa,
sööd ära selle pealmise pea pistate samamoodi kuskile
veeklaasi või kaussi.
Et saate veel näiteks ühe lõikuse noori peedilehti,
mida kuskile salatiks salatiks, prae peale hakkida.
Ja samamoodi kindlasti annab aknalaua peal kasvadka saab
panna ka igasuguseid petersell rosmariin
ja muud taolist. Vara ei ole, natukene, ma mõtlen, et on jaanuari lõpp,
tavaliselt hakatakse ütleme, seemneid külvama sedasi kuskil
märtsi alguses. Ütleme nii, et sõltub sellest, mida me tahame külvata.
Et kui me räägime näiteks suvelillemaailmas sellistest peene
seemnelistest taimedest, noh nagu näiteks lobi ja,
või begoonia, et siis vaikselt nende peale võiks juba
mõtlema hakata, neil on hästi pikk kasvuperiood,
et siin veebruar on täitsa juba adekvaatne neid hakata külvama.
Et noh, tomati jaoks on ikka raudselt varaga paprika.
No ütleme nii, et paprika peale võiks hakata mõtlema. Ja sellepärast, et tema kasvab nii kaua,
et ennem jõuab talv kätte. Poks oma kasvatatud seemnest saab, et veebruaris juba võib,
täitsa võib kui on, kui on ruumi ja tahtmist
ja tõesti näpud sügelevad, et paprika võib juba täitsa
hakata maha panema.
Paprikaga ei ole ka nii suurt hirmu, et ta nii tohutult üle
kasvab nagu näiteks tomatiga, et kui praegu tomat maha panna,
siis, siis noh, ma ei tea, mais, mais väljaistutamiseks on
ta ilmselt juba kõrgem kui, kui kasvataja.
