Tervist head sõbrad ja ilusat aasta viimast päeva
ning ilusat aasta viimast huvitajadki, sest et see saade
just on alguse saanud kell 10, null viis
ja mina olen saatejuht Jakob Rosin teiega koos siin aega
veetmas järgmise tunni aja jooksul.
Kuna on reede, ei saa me ka aasta viimasel päeval üle
ega ümbert, tehnikast ja tehnoloogiast.
Ning toon teile tänases saates kaks suuremat teemad,
mille sees on hästi palju väikseid teemasid. Me võtame kokku aastal 2021 tehnoloogias
ning vaatame, millised olid need sündmused,
millised olid need teemad, millest me rääkisime siin saates
ja millest rääkis tehnoloogia, maa ilmegi
ning vaatame ka tulevikku, mida võiks tuua aasta 2022.
Igal juhul ilma pikema jututa alustame saatega. Puudunud. See uus Muse midagi. Muutuma. Meile viivuks või veel. Kus on kõik sündmused, mis on siis, kui toimumata
ja soovin ma. Pean ta riivab meid välja, toob uusi. Ma unistan. Ja nüüd ongi aeg võtta ette aasta 2021 tehnoloogias mis siis juhtus,
no viis G-d eriti kusagil veel ei ole, ehk telefonid küll on
ja mõned antennid on maailmas püsti väga aktiivselt seda
keegi liiga palju ei kasuta ja seda ka mitte veel Eestis siin.
Me vaidlesime sellel teemal põhjalikult ja lõpuks jõudsime sinnamaani,
et nüüd siis hakkame sageduslubasid välja andma päris tehisintellekti,
mis räägiks nagu inimene ka meil veel ei ole,
ega vist ka ei tule järgmisel aastal. Isesõitvate autode kohta öeldakse siiamaani,
et kohe-kohe tulevad aga võib-olla veel päris kohe need
kätte jõua, kuigi neid märke oli sellel aastalgi aina rohkem
ka siin Tallinnas sõitsid ringi isejuhtivad bussid,
Tartuski oli neid märgata, nii et see valdkond areneb
jõudsasti edasi.
Ja teiselt poolt, kui natuke iroonilise pilguga vaadata,
siis nutitelefonidele on veel rohkem kaameraid
ja need on veel suurematki. Natuke läksid telefonide protsessorid taas kiiremaks,
telekatele on parem pilt ning Tesla keelas näiteks
autojuhtidel sõidu ajal autoekraani peal mängude mängimise ära,
mis on ka ütlemata tore fakt.
Näiteks tänavatele tekivad üle maailma maha paigutatud
valgusfoorid et jalakäijad nutitelefonist pilku ei peaks tõstma,
sest et seda pole vaja teha.
Ühesõnaga sellised pisikesed kerge iroonia muigega mõeldud
teemad sellest aastast, kuid lähme siis tõsisemate teemade
juurde ja üks sündmus, mis aastas päris oluline oli just
teaduse ja tehnoloogia vallast. Juhtus kõigest mõned päevad tagasi, 25. detsembril saatsid
NASA ning Euroopa kosmoseagentuur ESA kosmosesse jams veebiteleskoobi.
Me oleme selles saates rääkinud päris palju kosmosest.
Sündmusi oli sellel aastal kosmoses palju,
kuid üks olulisemaid tõepoolest on olnud jams
veebiteleskoobi ülessaatmine.
See on järeltulijaks juba mitukümmend aastat kosmost
pildistanud Hubble'i teleskoobile mis on avastanud mitmeidki
põnevaid saladusi. Jams veebiteleskoop on nüüd aga palju suurem selle peateleskoobi,
mis on selline peeglitest koosnev parabool,
diameeter on 6,5 meetrit.
Ja võrdluseks Habli diameeter on 2,4 meetrit kõigest sims.
Veebiteleskoop vaatab infrapunast kiirgust
ning seda just seetõttu, et see levib kosmoses hulga
paremini ja kaugemale ja tuleb läbi ka erinevatest tolmukihtidest.
Ja kuna ta on hästi suur, näeb ta väga palju väga kaugele
ja soovitakse näha tõesti kaugele vaid tähti. Ning üks küsimus, mida Champs webi teleskoobile on esitatud,
on see, et kuidas siis ikkagi tähed, galaktikad
ja planeedid sünnivad ning ehk näeme ka seda,
milline oli pime aeg enne suurt pauku või enne universumi loomist.
25. detsembril. Kusesse Nende sõnadega saadetigi Champs,
veebiteleskoope teele prantsuse Guyanast
ja kõik läks hästi, Champs Webbi teleskoop jõudis kenasti
kosmosesse ning pani hetkekski oma mootorid tööle
ja nüüd triivib ta enda sellise vaatluspunkti poole,
kuhu ta lõpuks siis seisma jääb.
NASA ja ESA ütlevad, et see üles lendamine oli nii perfektne,
et Champs webi teleskoobile jääb kütust üle,
ehk siis jääb kulutamata see varu, mis igaks juhuks kaasa
võeti ja teleskoop seetõttu saab töötada rohkemgi kui
planeeritud 10 aastat. Seda eeldusel, et muidugi muud asjad töötavad.
Üks keerulisemaid etappe on kusjuures praegu käsil nimelt
teleskoobi abil on hästi suur päikesekilp,
kuna selle seadmed peavad olema väga külmad
ja päikese eest tuleb neid kaitsta ja see päiksekilp on
selline tenniseväljaku suurune.
Aga loomulikult ei saa tenniseväljaku suurust kilpi
kosmosesse ühe raketiga saates on kokku volditud
ja nüüd volditakse seda aeglaselt-aeglaselt lahti täpselt
samamoodi nagu neid peegledki, mis aitavad siis teleskoopide
ja muudele instrumentidele töötada. Kuidas see kõik juhtub või kas see ka hästi läheb,
seda näitab juba aasta 2022 ning ka loodetavasti esimesi
andmeid James veebi teleskoobilt läheb paar kuud aega,
kuni ta Enda punkti jõuab ja kuni kõiki seadmeid testitakse.
Aga ühel päeval loodetavasti suured teadusavastused sealt tulevad.
Järgmine teema meie aasta kokkuvõttes on Facebook
ja metaversum.
Nendest teemadest on räägitud erinevates ringkondades
erinevate külgede alt päris palju. Ma üritan selle nüüd mõne minutiga siin kokku võtta.
Mis on selles kõiges siis olulist ja mida see metaversum
siin juures üldse tähendabki?
See on sõna, millest räägivad kõik, aga keegi väga täpselt
ei tea, mis asi see olema saab või on, kuna meta Verso mitte
ei ole veel päriselt olemas.
Kõik algas sellest, kui Facebook muutis oma emafirma nime
ja nüüd on ta hoopiski meta. Firma tegevjuht Mark Zuckerberg kirjeldab metat
või meta versumit kui interneti järeltulijat.
Meta versumann Facebooki kujutelm sellest,
kuidas inimesed võiksid lähitulevikus üksteisega suhelda,
internet muutub justkui virtuaalreaalseks maailmaks mida me
saame läbi virtuaalreaalsuse seadmete, on nad siis prillid
või muud sorti peakomplektid kogeda.
Meta versumi mõte ei ole aga Facebooki juhi Mark Zuckerbergi
ka Facebooki enda poolt välja mõeldud, vaid tegelikult
tuleneb see ammusest ajast aastast 1992 kirjanikku Niil
Stevenson sulest, kes selle enda raamatus lumevaring lõi. Raamatus, mis on küll ulmekirjanduse valdkonnast,
oli meta, versum, koht, kuhu inimesed logisid sisse
kasutades virtuaalreaalsuse prille, pillide taga
virtuaalreaalne maailm poodide, restoranide,
kodude ja kontoritega ning erinevate meelelahutusasutustega
ja seal sai siis käia, suhelda, tööd teha
ja muudki põnevat.
Meie maailmas pole meta versum, aga nii detailselt veel defineeritud. Hetkel on see pigem hulk erinevaid virtuaalreaalseid,
keskkondi, kus inimesed saavad suhelda või niukseid
virtuaalreaalsuse äppe.
Inimesed saavad seal suhelda ilma üksteise lähedal olemata
ja kusjuures kasutavad inimesed seal virtuaalreaalses
maailmas nii-öelda avatare, mis ei ole võib-olla inimese
enda koju, vaid võib-olla näiteks sind esindab robot
või esindab sind mai tea pall või tahad sa,
et sa oleksid koer meta versumis täiesti tehtav. Ja sellist tulevikku siis meile ette nähaksegi näiteks võib
juhtuda nii, et jõulupeol kogunetakse kõiki ühte
virtuaalreaalsesse tuppa või kellelegi virtuaalsesse koju
ja seal siis suheldakse, saadakse oma virtuaalseid kingitusi
avada ja seda kõike läbi interneti ning suheldes üksteisega
võib-olla sadade või tuhandete kilomeetrite tagant. Kogu see virtuaalreaalne ruum on loomulikult lõputult
kohandatav võite seda kõike teha kosmoses
või vee all või vee peal või õhus mis iganes pähe tuleb,
iseenesest kõlab see ju vägagi põnevalt.
Loodame, et virtuaalreaalsust siis meilt päris reaalsust ära
ei varasta.
Facebooki plaanid on tõepoolest suured, nad on sinna
investeerinud kümneid ja kümneid miljardeid dollareid. Aga kriitikud suhtuvad nagu ikka sellesse skeptiliselt
ja neil on selleks ka tegelikult päris palju põhjust,
kas virtuaalreaalsus või meta versum saab olema ikkagi see
ilus koht ja turvaline koht, kus me kõik tahame olla.
Facebooki on tabanud mitmed skandaalid ja päris paljud neist
ka sellel aastal.
Me teame USA presidendivalimiste mõjutamist aastatel
2017 ja 18 läbi ettevõtte, mis kannab nime Cambridge'i analüütika. Aga Facebookil on olnud ka hulk hädasid sellel aastal.
Facebooki süüdistatakse USA Kapitooliumi rünnakute
õhutamises kuuendal jaanuaril ründasid siis päris paljud inimesed,
USA Kapitooliumi hooned said sinna sisse,
tegid päris suurt mäsu, hilisemad uuringud näitavad aga seda,
et Kapitooliumi ründajad olid radikaliseerunud juba varem
ja seda just Facebooki ning Instagrami sisu tõttu,
mida neile näidati. Nad näitasid juba viha õhutamise ja kurjuse
ning vägivalla märke kõvasti varem.
Facebook oli kõigest sellest teadlik, kuid ette aga midagi
ei võtnud, ei rahustanud, inimesi maha, ei blokeerinud.
Neid teemasid levimast ei kustutanud inimeste kontosid
ja lasi sellel kõigel vohada.
Sest et ju reklaame vaadatakse ja Facebookis ollakse.
Edasi ei läinud Facebookil ka hästi suvel aktiveeris Apple
oma seadmetes funktsiooni mis võimaldab siis kõigil
kasutajatel keelata mobiili äppidel enesejälgimise. See tähendab seda, et mobiiliäpid ei saa nii hästi enam teada,
mida sa vaatad oma telefonist või kuhu sa vajutad
ja selle põhjal ei ole neil võimalik teada,
milliseid reklaame sa võib-olla näed või mida sa üldse teed.
Ja ei ole võimalik ka neid reklaame sulle nii hästi suunata.
Facebooki, aga üks suur alustala ongi just reklaamid,
sellepärast et sealt tuleb päris palju nende finantsilist tulu.
Ja kui Facebook nüüd enam ei tea, mida kasutajad teevad,
siis on tal ka raskem reklaame müüa. Facebook ise sellel teemal väga sõna ei taha võtta,
aga erinevad analüütikud arvavad, et Facebook on kaotanud
sellise funktsiooni tõttu miljardeid dollareid.
Sügisel aga juhtus Facebookil uus äpardus
või lausa ütleme plahvatus kui Facebooki töötajast.
Vilepuhuja tutvustas maailmale Wall Street Journali abi ka seda,
et Facebookil on viie koma kaheksast miljonist inimesest
koosnev nimekiri. See nimekiri koosneb kuulsustest poliitikutest,
aktivistidest, näitlejatest, avaliku elu tegelastest
ja teistest olulistest mõjukatest inimestest,
kellele Facebook'i reeglid ei kehti ja kes võivad postitada
Facebookis ükskõik millist sisu.
Erinevalt meie ülejäänud kogukonnast võivad need inimesed
meie reegleid rikkuda ilma tagajärgedeta,
seisis Wall Street Journalis avaldatud Facebooki majasiseses. Salajases dokumendis selgus ka see, et Facebook on vägagi
teadlik sellest, millist laastavat mõju omab Instagram
noortele teismelistele just eriti tütarlastele nende
vaimsele tervisele.
Ning lekkis ka informatsioon selle kohta,
kuidas Facebook olles teadlik inimkaubandusest
ja inimkaubanduse alase info levikust oma platvormil ei
suutnud sellealast informatsiooni vahetust tõkestada
ja lasi seeläbi inimkaubanduse hel tegutseda. Ja sama kehtis kõikide eelnevate punktide kohta.
Facebook väga hästi nende takistamisega hakkama ei saanud.
Kaks päeva pärast seda, kui vilepuhuja Francis hoogen oma
nime ja näoga avalikkuse ette tuli, tabas Facebooki
müstiline tehniline rike mis vältas ülemaailmselt mitu tundi
ja inimesed ei saanud seetõttu pikalt ligi ei vat sapile,
Instagramil ega Facebookile endalegi.
Ja kõige selle taustal oligi selge, et Facebookil hakkavad
ohjad vaikselt käest libisema. Ilmselt siis soovist enda nime natukene pesta
või näidata ennast paremast nurgast muudeti oma nime
ning teatigi meta versumist.
Jama plaanidest.
Kõiki mainitud arvestades aga ei ole, jah,
kriitikud aga õnnelikud selle üle ja ei teagi nüüd,
mis sellest kõigest saama hakkab.
Eks järgmine aasta näitab. Facebookil on endiselt ligi kolm miljardit kasutajat,
seda kõikide platvormide peale kokku, nii et
ega see mõju nende käes ei ole veel kahanenud,
kuigi nõutakse, et Facebooki hakkaks keegi lõpuks
reguleerima või teeks talle järelevalvet.
Aga teeme siinkohal pausi ja kuulame natukene muusikat. Meie järgmine teema 2021. aasta kokkuvõttes puudutab aga
internetipettusi ning see oli tõepoolest teema,
mis sellel aastal vägagi aktuaalselt Eestis ringi liikus.
Miljoneid ja miljoneid eurosid on inimesed
küberkurjategijatele andnud.
Just petuskeemid on need, millest me räägime.
Ja ma mängiksin teile ette ühe pisikese lõigu meie mõne
nädala tagusest saatest, kui meil käis külas Põhja-Eesti
politseiprefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Tema võttis selles meie saates teema kokku niimoodi. Petuskeemid on läinud nii massiliseks juba,
et tegelikult see on juba iga inimese mure
ja iga inimese peres juba, et kui meil on teadaolevalt mitu
miljonit juba petturite nii-öelda saagiks langenud sel aastal,
siis oleme suhelnud inimeste pankadega, siis seal öeldakse,
et tegelikult need summad võivad olla veel mitmekordsed,
et äkki kümnetes miljonites juba, et see puudutab juba täna
igat pere kaks tüüpi, mis siis peamiselt ohvreid nii-öelda toob,
et üks on siis panga nimel tehtavad kõned,
kus siis inimesed saavad kõne, väidetakse,
et helistatakse pangast. Ja siis on erinevad põhjused, et miks see kõne on,
et öeldakse, et küll teil varastatakse raha ära küll parasjagu,
et keegi võttis teie nimel laenu või mingi ülekanne,
kahtlane ja palutakse inimesed siis ennast tuvastada.
Selleks palutakse isikukoodi, panga kasutajatunnuseid
ja sisestada PIN-koode seda tehes tegelikult inimese
pangaarvelt kantakse rahad kurjategijate arvele
ja teine on sarnane, tulevad kõned ja seal siis pakutakse investeerimisvõimalusi,
et põhimõtteliselt on sama süsteem ainuke asi,
sisu on teistsugune, et et ja kõnedele on ühine eesmärk üks,
et need on venekeelset kõnet tegemist on organiseeritud kuritegevusega. Meile teadaolevalt ma menetlustega suutnud tuvastada.
On selliseid kõnekeskuseid 19, igasühes töötab vähemalt 50 inimest,
et et Eesti inimeste vastas on väga suured kuriteod,
grupid Nad on lihvinud oma oskuseid aastaid
ja aastaid need manuaalid, käsiraamatut,
kuidas neid pettuseid toime panna.
Et tegemist on väga ohtlike kurjategijatega,
et kui juba selle kõnega kaasa minna ja,
ja ja natukenegi nendega vestelda, siis tegelikult nad
avavad oma andmebaasid lakkavad inimeste kohta andmeid
koguma ja, ja nad on ohtlikud selles mõttes,
et meie soovitus on, et vajutage need kõnet kinni,
ärge nii-öelda vägi kõigest hakake nendega vedama,
et võib juhtuda, et kaotate täna kõige kõige kindlam
tundemärk on see venekeelne kõne, et kui te saate ka
venekeelse kõne, mis ütleb, et on pangast
või pakutakse investeerimist, siis ärge sellega kaasa minge,
vajutage kinni. Ja teine on see, et kui teil palutakse mingit programmi
kellelegi poolt laadida, siis ärge tehke seda oma arvutisse,
et see ja vahetage paroole.
Palun, et oma emaili kontode paroole palun vähemalt üks kord aastas,
sest kui need on kuskil teil varastatud ühel hetkel see
müüakse edasi ja teie suhtlust võib keegi lugeda
ja nii edasi teeb personaliseerida, nii-öelda on seda
nii-öelda kelmust veelgi, nii et vahetage paroolid,
vajutage venekeelset kõnet kinni. Sel aastal jätkus ka globaalne kiibikriis.
Mida on vaja, et digiseadmed töötaksid kiipe täpselt nii,
enne seda aastat me väga palju nendest ei rääkinud,
sellepärast äpid internet, Facebook, Google,
Apple, tehisintellekt ja muud huvitavad asjad olid palju põnevamad.
Covid 19 tõi aga kiibi kriisi maailma ja see tähendab seda,
et kiibid protsessorid said otsa.
Miks ja mis siis juhtus? Tegelikult väga lihtne.
Esiteks inimesed läksid kaugtööle ja see vajas palju uusi seadmeid,
on nad siis tarbijatele mõeldud seadmed või võrguseadmed,
et inimesed saaksid kaugelt mugavalt töötada.
Võrguseadmete sees on aga protsessorite protsessorite peal kiibid.
Teisalt inimesed läksid kodudesse tööle ja ühed kohad,
kus kodust töötada väga hästi ei saa, on tehased.
Mitmed tehased jäid seisma ja kiipe enam ei toodetud,
nii palju, aga nõudlus nende järele kasvas. Seega tekkis probleem, et kiibid said otsa,
järjekorrad pikenesid.
Üheks probleemiks kiibikriisis on ka Hiina
ja Ameerika mitte soojad suhted kaubanduslikus vallas
ning juhtusid ka mitmed loodusõnnetused,
mille tõttu mitmed tehased seiskusid.
Lisaks vajavad mitmed modernsed tehnoloogiavaldkonnad kiipe
eritellimusena näiteks viis G seadmed või tehisintellektile
mõeldud seadmed, isejuhtivad autod ja nii edasi. Kõigile neile on vaja eritellimusel kiipe valmistada.
Just autotööstust on kiibikriis vägagi raskesti rabanud.
Autotööstus võttis ennast kohe koomale, kui koroonaviirus
algas mõeldes ehk küll vist loogiliselt,
et inimesed enam nii palju autodega ei sõida,
istuvad ju kodus ja on isolatsioonis, kuid inimesed tulid
kodudest palju kiiremini välja, kui autotööstus oletas.
Selle tulemuseks oligi see, et inimesed hakkasid autosid
taas ostma, kuid autotööstuse jõudnud neid enam nii kiiresti
toota ning olles peatunud mitmedki tellimused kiipidele,
siis nüüd leidsid erinevad autotööstused. Ent kiibi tellimuste järjekorra lõpust ja sinna läks veel
päris palju aega, kuni nendeni jõuti.
Seetõttu jäid mitmed tehased seisma, kus autot peaaegu
valmis lihtsalt ilma kiipideta.
Kas teie teate, kui palju kiipe ja erinevaid seadmeid
ning protsessoreid on autodes isegi odavatel nii-öelda autodel,
kus ei ole tulesid vilesid, ekraane ega muid huvitavaid asju
on sadu erinevaid kiipe kallimates, autodes aga tuhandeid. Seega on autot ilma kiipideta ja protsessoritetav võimatu
tänapäeval toota.
Osad autotootjad suutsid küll oma tarkvarasid ümber
kirjutada niimoodi, et auto töötaks ka vähemate kiipide
ja protsessorite abil, kuid kõigil see ei õnnestunud.
Näiteks Chevrolet General Motors pidid välja laskma autosid,
millel puudub istmesoojendus, sest et kiipe lihtsalt ei olnud.
Mitmete seadmete tarne on samuti aeglaseks muutunud. Näiteks Sony PlayStation viis on endiselt üks rariteetne mängukonsool,
mis küll on välja tulnud hiljuti ja on hästi uus kuid selle
kättesaamine on keeruline ja seda just kiibikriisi tõttu.
Samuti ei leia poest ka mitmeid uusi telereid
ega arvuteid.
Erinevate ekspertide sõnul võib kiibikriis kesta kuni 2023. aastani. Tuleme siis korraks oma teemadega ka eestisse.
Taak, vara on see sõna, millest me varem polnud võib-olla
nii palju kuulnud ja millest see aasta kuulsime,
päris palju.
Tarkvara on vananenud tarkvara ja just selle süü on mitmeid
küberturvalisuse intsidendid sellel aastal aset leidnud.
Näiteks suvel lekkisid 280000 inimese dokumendifotod 10 aastat,
Need olid erinevate inimeste umbes 300000 inimese andmeid
riigiportaalis vabalt kättesaadavad ning e-valimisi tabasid
selle algustundidel mitmed tõsised probleemid. Ehkki kõik mured parandati päris kähku ning suuri kahjusid
me ei ole näinud, on olnud päris suureks hoiatuseks meile
kõigile ja on algatanud diskussiooni.
Kas e-tiiger magab?
Selgub, et tegelikult on lihtsalt vana tarkvara alla mattunud.
Me oleme loonud küll uusi e-teenuseid, kuid neid,
mis juba olemas on, ei, oleme hooldanud ja täpselt nii nagu
iga seadmega. Kui sa selle ostad ja seda ei hoolda, siis ühel hetkel
hakkab tõrkuma ja avastad, et ta võib olla tilgub natukene
läbi või ei tööta nii hästi või natuke ragiseb
ja jääb ühel hetkel seisma.
Täpselt samamoodi on ka programmidega, kui neid ei kaasajastata,
siis on programmides turvaaugud ning programmid ütlevad
aeg-ajalt ka üles.
Õnneks on teemaga hakatud jõulisemalt tegelema
ning 2022. aasta riigieelarves on ette nähtud 14,4 miljonit
eurot mis on just mõeldud selleks, et vähendada
küberturvalisusega seotud riske. Ja lõpetuseks kiire pilk meie väiksematesse trendidesse
ja tarbeelektroonikas, mis sellel aastal välja tulid,
no kes kasutab sülearvuteid ja teeb sellega
professionaalselt tööd ja on kohanud Apple'i arvuteid,
siis teab, et Apple tuli sel aastal välja lõpuks ometi
professionaalidele mõeldud heade arvutitega,
need on kiired, neil on palju pistikuid ning seda kõike on
hea mainida just seetõttu, et Apple on väga mitu aastat
olnud suure kriitika all, kuna nende professionaalidele
mõeldud arvutid ei ole vastanud ootustele. Nende klaviatuurid on olnud kehvad, arvutit ei tööta hästi,
nendel ei ole olnud õigeid pistikuid, mida kasutajatel vaja
ja nii edasi ja nii edasi.
Nüüd on need probleemid lahenduse saanud.
Samsung tuli välja tavatelefoniga, mis tundub ka päriselt
töötavalt ja ei lähe kohe katki.
Uus sõna meie teadvuses on NMT non Fandavalt hauken
ja see on selline natuke keeruline asi, aga sisuliselt saad
sa endale osta nüüd internetis asju või programme
või faile ja neid reaalselt omada. Näiteks ostad sa mõne digitaalse foto ja see versioon
sellest fotost on sinu päriseks, seal on erinevad lahendused,
kuidas seda tõestada, et see on just see fotofail?
Jaa, kopeeritud pilt, seejuures on võltsing,
hinnad sellistel failidele ehk siis ennev teedel on kolossaalsed,
inimesed teenivad nende abil miljoneid ja sadu miljoneid.
Aga kõik see on veidikene segane ning järgmine aasta näeme
kas mull või see kiidulaul, mis nende ümber õilmitseb ka
kehtima jääb. Google ehitas aga oma, kas seal kuus telefonide jaoks eraldi
protsessori ning need muutusid üsnagi kõvasti kiiremaks.
Aasta alguses jätkas meie meelte vallutamist uus mobiilirakendus,
mille nimi on klapp.
Klapp Housi fookuses on helipõhised, vestlused saad pidada
justkui virtuaalset konverentsi.
Kuulutab välja, et mina räägin tehnoloogiast,
tulge kuulama, kõik inimesed vajutavad jõhk,
tulen kuulama ja kuulavadki, siin saavad esitada küsimusi
või mõni võib isegi tulla nii-öelda virtuaalsele raba lavale
ja asuda diskussiooni pidama. See muutus ootamatult populaarseks ning teised soovisid
samuti sama teha, näiteks Twitter kopeeriski seda lahendust
ja tuli välja oma Spassis nimelise lahendusega.
Need head kuulajad on olnud mõningad ülevaate,
et meie selle tehnoloogiast teeme nüüd pisikese pausi,
kuulame muusikat ja siis vaatame, mida järgmine aasta tuua võib. Head kuulajad, huvitaja saade läheb edasi
ja nüüd võtan ma ette tänamatu töö, ehk siis ennustamise
püüame siis mõelda ja mõtiskleda, mida võiks
tehnoloogiamaailm tuua aastal 2022, peale selle telefonide
kaamerad lähevad suuremaks ja telefonid ise kiiremaks
ja isesõitvad autod tulevad kohe-kohe.
Üks teema, millest internetis päris palju jutustatakse,
on tõukerattad Needsamad, mis meil siin tänavatel ringi vuravad. Elektrilised jalgrattad ning tõukerattad,
on linnades muutunud erakordselt populaarseteks.
Neide renditakse, ostetakse ning on väga palju ettevõtteid,
kes juste nendegagi ainult tegelevadki.
See on paar aastat küll nii olnud, kuid on välja tulnud ka
erinevad vead.
Inimesed, kes käivad jala, ei ole kuigi õnnelikud,
kui avastavad taas keset teed pargitud tõukeratta
või kui tõukeratas neist hääletult mööda vihisev selle peale inimene,
kellel on telefon käes ja kõrvaklapid peas. Uued mudelid on just loodud nutikamaks ning nutikate
lahenduste disainimine käib kõva hooga.
Järgmisel aastal võime me näha juba erinevaid nutikaid tõukerattaid,
millel on peal hulk sensoreid ning kaameraid
ja just selleks, et avastada, kui tõukeratas veereb
kõnniteel ja on pargitud sinna, kus teda ei tohiks olla pargitud.
Neid süsteeme juba täna testitakse ja on isegi mõndades
kohtades katsetatud. Tõukerattad saavad väga hästi aru oma asukohast
ning annavad kasutajatele teada, kui nad teevad asju,
mida nad ei tohiks teha.
Samuti on tõukerattad juba vaikselt võimelised aru saama,
kui võib juhtuda kokkupõrge mõne eseme või inimesega
ning on võimelised need tõukerattad ka kohati ise pidurdama.
Loodame, et näeme selliseid turvalahendusi kõikjal
ja meie kõnniteed muutuvad taas sama turvaliseks kui varem. Lisaks, kuna tõukeratastel juba on väga palju sensoreid peal
kaameraid ja muidki arusaavaid vidinaid,
mis ütlevad näiteks seda, kas tõukeratas sõitis läbi august
või pidurdas järsult ja kaamera vaatab ka kõnniteed siis on
võimalus tõukeratta ettevõtetel teha linnadega koostööd
ning tõukeratas, samal ajal kui ta inimesi peab,
võib-olla ka väikene kõnniteede kaardistusseade
ning anda salaja anname teada, et teate,
siinkandis on kõnniteel märgistus väga ära kulunud
või selle kõnnitee puhul tuleks nüüd küll asfalteerimine
uuesti ettevõtlust, auke on kole palju, sellist
informatsiooni pidevalt ju tõukerattad saavad koguda,
seda nad sõidavad ju peaaegu igal pool ja saavad ka sellest
vaikselt teada. Me võime näha ka tõukerataste seas uut tüüpi sõidukeid endiselt,
praegu pole lahendatud see, et mis saab siis,
kui vihma ja rahet sajab, aga tööle on vaja tõukerattaga minna.
Ehk näeme me ka järgmisel aastal katusega ühe inimese sõidukeid.
Linnapilti, ilmub ka ilmselt rohkem isejuhtivaid busse
ning muud transporti, mis inimesi ringi veavad just
kindlatel marsruutidel, just selleks, et sa isejuhtiv
tehnoloogia veel paremaks ja efektiivsemaks saaks. Ja ühel päeval olekski tõesti nii, et ütled autole,
kuhu tahad sõita ja sinna sind viib.
Nüüd tuleme aga linnast tuppa ning räägime nutikodust.
Ma usun, et väga paljud raadiokuulajad teavad neid nutikaid
ja kõnelevaid purke ning palle, mida koju saab osta
ja millega rääkida.
Erinevaid nutiassistent on palju, peamised neist on Alexa,
Google, Haum ja Siri. Ehkki me veel ei tea, kas mõni neist 2022. aastal eesti
keelt räägib või eesti keelest aru saab,
on muudatusi selles valdkonnas oodata küll just nutikodu
ja nutiassistentide osas.
Täna aitavad nutiassistendid öelda kellaaega
või lugeda ilmateadet, muusikat mängida või raadiot kuulata,
loevad ette raamatuid ja teevad meeldetuletusi
ning aitavad ka köögis näiteks toitu ette valmistada. Aga aitavad nad ka juhtida nutikodu, süüdata tulesid
või temperatuuri reguleerida, panna uksi,
lukku või uksi lukust lahti teha ja palju,
palju muud.
Kuid kes on üritanud kodus üht või mitut erinevat
nutikoduseadet ühendada, teab, et niisama lihtne see ei ole.
Seadme ostmisel on vaja veenduda, kas ostetud nutipistik
või lamp koduse assistendiga ikkagi töötab. Ja kui ei tööta, siis on juba raske või kui töötab,
siis ei pruugi kogu aeg töötada ja ei pruugi ka igal pool töötada.
Loodetavasti 2022. aastal, uus tehnoloogia,
mille nimi on Mather, selle probleemi ära lahendab.
See on nutikodu seadmete vaheline universaalne
suhtlusstandard umbes nagu noh, ütleme näiteks veetorud
või elektrisüsteem kodus.
Me ei pea näiteks elektriseadmeid ostes veenduma,
et see meie kodus oleva elektriga töötab. No seda vähemalt tüüpilistesse elektrisüsteemides.
Sama asja üritatakse nüüd nutikodude puhul ostes mõne
nutikoduseadme ei, peame veenduma, kas see töötab meie
nutikoduseadmega või mitte või kas ta ühildub minul lambiga
või ühildub ukselukuga ja nii edasi ja nii edasi.
Need kõik hakkavad loodetavasti tööle täiesti ühes süsteemis
ja seega töötavad ka kõik ilusasti koos.
Seda kõike tänu 200-le nutikoduettevõttele,
mis on kokku tulnud ja ühise standardi välja mõelnud. See tähendab seda, et iga ettevõte ei mõtle välja enam oma moodust,
kuidas teiste aparaatidega suhelda.
Vaid nüüd on see kõigil täpselt samasugune viimane Mather
tehnoloogia spetsifikatsioon peaks saama valmis aasta 2022
keskpaigaks ning esimesed seadmed olema poelettidel juba
aasta lõpuks.
Seega kes tahab nutikodu ehitada või oma olemasolevat kodu
nutikamaks muuta, siis kauaoodatud lihtsus on loodetavasti
järgmisel aastal juba kohal. Ning kolmas suur teema on kaughübriidtöö.
Koroonaviirus tõi meile kaugtööinimesed,
saadeti koju ja isolatsiooni ja inimesed harjusidki töötama kodust,
alguses ja hiljem mujalt mõnest kohvikust
või näiteks metsast.
Avastati, et teisi inimesi polegi vaja kogu aeg näha.
Kui vajadus isolatsiooniks kadus, avastasid inimesed,
et nad ei tahagi päevi ja nädalaid ainult kontoris veeta
ning püsisid kaugtööl. Tekkiski uus mõiste hübriidtöö.
Mõned inimesed viibisid kontoris, mõned kaugel,
mõned aeg-ajalt kaugel ja mõned aeg-ajalt kontoris.
Ja nii juhtuski, et päris paljud ametid said võimaluse
töötada kaugelt.
Et kuule, ma võin saladuskatte all öelda,
et räägin teiega Ki praegu oma kodukontorist pea teki all,
et kõik ilusasti kõlaks. Niimoodi on nii mõnigi huvitaja saade teieni jõudnud
osaliselt või terviklikult kaugelt.
Aga tulles teema juurde tagasi, siis me näeme ilmselt kaug
ja hübriidtööd trendide populariseerimist väga erinevates
valdkondades järgmisel aastal veelgi ja küll tehnoloogia
sellesse valda järgi jõuab.
Võin öelda, et isegi Facebooki planeeritud meta versum,
millest natuke aega tagasi rääkisin, võib selles valdkonnas
appi tulla. Selline saigi ülevaade järgmisest aastast.
Võtame nüüd hetke ja kuulame muusikat. Ja selline saigi. Kuulajad aasta viimane huvitaja saade, loodan,
et oli põnev seda aastat koos meiega veeta
ja loodan, et järgmine aasta tuleb sama või veelgi põnevam.
Vikerraadios on õige peaaeg aga virgutusvõimlemiseks
ning Jere jutuks kell 12 on aastalõpupäevakaja hetk
ning kell 13 null viis ka lõpp hea, kõik hea.
Lõpp hea, kõik hea, tõepoolest.
Olge terved, mõnusat aastavahetust ning kohtume juba aastast 2022. Oo, kallis tuttav sind austan ma. Säde see tunne Vikerraadio.
