Huvitaja tere, head kuulajad.
Ja teate, tänases saates me räägime taimedest
ja sellise nurga all, et mida taimed talvel teevad,
kuidas nad selleks valmistuvad ja mis olekus nad siis on,
kui kaua nad puhkavad ja kas puhkamise ajal ka mingeid
elumärke näitavad ning samas ka seda, kuidas eksootilised
Need taimed näiteks meie kliimas vastu peavad.
Nad ei ole ju omal kodumaal sellist talve näinud
ja pimedust. Ja saates külas Tallinna botaanikaaiast Urmas Laansoo,
aga lisaks mahub meil saatesse veel ka selline väike teema,
et uued taimenimede, sest nimel, et iga aasta lõpus käib
koos komisjon tarkadest inimestest, kes siis vaatavad,
uurivad taimi, millel ei ole veel eestikeelset nime
või ei tea, kuidas neid nimetada ja siis saavad nad oma
sellise päris eesti nime.
Millised need selle aasta tulijad on? Kuuletega helipuldis on Marika Leetme, mina olen Krista taim
ja soovin teile head kuulamist. Engel. Saatmas sa oled kus kaotanud. Peenest udusse jääb vaid üks silm, mis lainete
ja sellest valgusest Sabrin. Kus tantsib, maailm hullus hoos ja mina sinuga taas kõik
sõlmed lagunevad koost ja põle.
Üheks silma. Sungleep muusisse poolami hinges ja palus tuul,
kui haige koer mul hambad kõõluste Essel. Nägu mul käsi mos üle taeva ööbi hääl.
Film naerab vihma mõttet.
Mitmese Barrie. Ma olen su päev, sa oled mu tantsus.
Vahetame näod, mees filmile saab hämar.
Ja hääl saab üheks päevaba. Sind armastan ja kaotan kõig sodi vahe, tumelinn,
mees üheks saavad päev on hämar, selle armu. Hämarebonsa hali sisse nüüd aga tänase teema juurde,
milleks on taimed ja kogu see põnev taimeriik üldse,
kes sellest võiks teada paremini kui Tallinna botaanikaaia
botaanik Urmas Laansoo.
Mina ei tea, igal juhul tänan Urmas Laansoo meil saates.
Tere hommikust Urmas, ma alustaks võib-olla mitte sellest,
mida taimed teevad talvel, vaid sellest,
et kuidas nad oma nimed saavad, nimelt iga aasta lõpus ikka
tulevad botaanikud ja teadjad inimesed kokku,
et siis üle vaadata. Kellel on nimi, kellel ei ole, kes vajaks seda.
Sel aastal oli see eile laul.
Kui paljud said oma nimed? Ma ei ole veel kokku võtnud, mul on need paberid,
ütlesin laiali, sest ma kõike peast ei mäleta,
aga me muidugi ei saa mitte ainult aasta lõpus kokku,
vaid see töö on aastaringne.
Ja tuleneb see siis sellest, et kuidas inimesed meie poole pöörduvad,
mida on vaja nimetada, kellel varem eestikeelset nime ei ole,
aga mitte ainult sellest vajadusest, sest pöörduvad,
et pöörduvad filmi, tõlkijad, luuletajad,
kirjanikud, akna- ja uksevalmistajad eksootiliste putrudega,
mida nad Aafrikast või Brasiiliast või mujalt sisse toovad
ja selgub, et ohoo, polegi eestikeelset vastet,
aga kuidagi on vaja ju müüa seda akent või ust,
mis puidust on ta tehtud, et neid võimalusi on väga-väga palju. Meile tuleb ka ju müügile poodidesse, uusi puuvilju,
uusi konserve, taimedest, mida varem Eestis pole tuntud,
võib-olla nime ravimid on üks suur teema,
kus taimseid komponente kasutatakse.
Et see temaatika on väga-väga lai ja inimesed saavad meie
poole pöörduda, saavad helistada, saavad kirjutada,
saavad mingil muul viisil oma murest teatada
ja niimoodi me neid inimese muresid, inimeste muresid
lahendame või püüame lahendada. Võib-olla mõni selline põnevam sõideti keelega,
nüüd tegemist. Ja mitte ainult ei ole see otsest otsesest pöördumiste vajadusest,
vaid ka taimi uuritakse.
Meil Eestis uuritakse maailmas, uuritakse nende geene peenemalt,
mida me palja silmaga ei näe.
Uuritakse nende nende taksonoomiliselt süstemaatilist
kuuluvust peene peene väljendiga statistikat.
Ja selle alusel siis ka on aeg-ajalt ka ümberpaigutamise
näiteks siiamaani üks ilus potitaim, üks oranžide longus isikutega,
potitaim, keda müüdi meeldillansija või oranži Dilansija
nime all. Osadilansijad on, nad on ananassi sugulased,
osa on, on ilma juurteta, näiteks habe, tillandsija,
keda meil ka Todemine müüakse, aga nüüdsel oranži tillansijaga,
kes on suhteliselt uus toataim meil, kes alles sellegi nimel
sai alles mõned aastad tagasi. Temaga juhtus nüüd hiljuti üks selline hookuspookus,
et leiti tema geeni uurides, ta ei sobigi enam tillandsi perekonda,
tema geenid ikkagi erinevad sellest ja ta tõsteti teise perekonda,
ratsiinia. Aga sellel uuel perekonnal veel eesti keeles
vastet ei olnud, aga ometigi meil ka Eestis müüakse.
Midagi peab ette võtma.
Eile me siis arutasime ja jõudsime tulemuseni,
et temale sobiks siis uueks nimeks kuld. Punak kuritab põlak ja, ja mitte lihtsalt punase,
kuna neid on, on mitukümmend liiki vaid oranž.
Punak vot sellist taime nüüd siis kas või täna võib,
võib taimi poest leida, aga ega tema uus nimi pole veel
laialt tuntud, aga laialt levinud me ei ole jõudnud seda
veel isegi, see oli nüüd esimene kord, ei jää just täpselt
Eesti avalikkus praegu esimest korda sa sellest kuulda,
sest et avalikesse andmebaasidesse ta ei ole veel jõudnud,
et see info on alles nii värske, nii toores
või vajab alles settimist. Ja selliseid näiteid on veel, ma toon ühe ühe meile kodunt
lähema näite.
Me arvasime senimaani või paljud arvasid niimoodi,
et Eestis kasvanud kolm liiki pihlakaid pihlakaid ikka tuntakse,
kuigi need kolm liiki kõik ei ole ka väga tuntud hariliku
pihlakad ikka tuntakse.
Aga teine pihlakaliik kompopu, keda on siin Tallinna linnas
ja mitmel pool mujal, on tänavapuuna pargipuuna Kadriorus
väga-väga sageli ja juba ammu aastakümneid istutatud
ja kolmas pihlaka liigsis on tuhkpihlakas,
kes on haruldane, kellel leiukoht on teada ainult Saaremaalt
või täpsemalt öeldes Saaremaa lääneosast võib-olla ka
Vilsandilt ja paar paar isendit ka Hiiumaalt,
et see on meil väga haruldane kaitsealune pihlakaliik,
aga nüüd, kui uuriti pihlakate geene, uurisid nii põhjamaalased,
eurooplased kui ka venelased koostöös Aleksander sõnnikov on
üks Venemaal elav taimesüstemaatika botaanikes pihlaka
perekonnaga tegeles ja leidis, et ohoo, et kõik senimaani
pihlaka perekonda kuuluvad liigid ei sobi enam sinna,
vaid pihlaka perekonnast vähemasti 10 uut perekonda eraldati
ja meil on nüüd praegu niimoodi, et Eestis senise kolme
pihlakaliigi asemel on ainult üks pihlakas
ja harilik pihlakas. Tuhkpihlakas on omaette perekonnas aaria,
millele me panimegi eile uue perekonnavaste tuhkpihlakas
ja popu Läks kolmandasse perekonda.
Uude perekonda, millel eesti keeles vastet senimaani ei
olnud ja see sai nimeks hõlm pihlakas.
Sest ta lehed ei ole päris terved, vaid on servast hõlmiseda kariku.
Pihlakal on liitlejad ja paljudel pihlakatel on,
eks ole, lihtlehed nagu õunapuul, aga võivad olla ka liitlehed,
mis tähendab seda, et koosnevad mitmest osast. Pihlakate maailm on väga-väga keeruline.
Me pihlakate tegelesime ikka tund aega või isegi rohkem.
Ja, ja et see on päris keeruline, et sellest aru saada
ja siis neljaga sobilikud eestikeelset vastet leida,
sest ta peab sobima, ta peab iseloomustama seda,
seda uut perekonda. Aga kas ei ole nii, et võtan ladina keeles,
tõlgin eesti keelde, ongi olemas? Ja mõnikord me teeme ka niimoodi, kui annab niimoodi tõlkida,
toortõlkida või et see ladinakeelne vaste sobib siis väga tore,
aga mõnikord on seda väga keeruline eesti keelde tõlkida kui
tal võib-olla mingist nimest või kohanimest tuletatud
näiteks toompihlakal ladinakeelne vaste või teaduslik
nimetus on ame Lancher, eks ole, see ei tähenda midagi väga konkreetselt,
vaid see tuleneb prantsuskeelest, prantsuse,
prantsuse kohast või, või, või paiga nimetusest üldse
Euroopa liigi järgi. Toompihlakad, mida meil Eestis kasvatatakse
või võib ka metsistununa leid asulatele lähedal on,
on üsna levinud Taimaga enamik liike kassokas Aasias
või Ameerikas Euroopas olevat üks liik ja Eestis looduses
pole ühtegi, aga ta on meil üsna tuntud teda nüüd lausa ju
soovitatakse aedadesse istutada, et ta on tohutu maitsva
viljaga nagu mustikas või nagu mustsõstar
ja saavad viljad vara valmis, on väga-väga hea,
et tal ei ole haiguseid kahjuritega ta külma,
aga näiteks tema tema seda teaduslikku nimetust ei olnud
niimoodi niimoodi toortõlked on väga lihtne tõlkida,
sest et, et noh, see ei ütle eestlastele midagi,
see Prantsusmaal esinev koha nimi. Me tuletasime hoopiski hoopis teisiti selle
ja no kunagi ammu, aga see pole nüüd eile pandud,
et tal on midagi toominga moodi, tal näevad viljad marjad
natuke toominga moodi välja.
Need marjad küll ei ole viljad õunviljad aga natuke natuke
on seal midagi pihlaka moodi ka, et niimoodi kombineeritud
ja see, kuidas siis nimesid taimedele pannakse
või see sünnib ikkagi arutelude käigus, ega me noh,
me vahel natuke vaidleme ka, aga me seal ei kakle,
et me saame alati ühise meele ja isegi hääletada pole
enamasti vaja. Aga see, kuidas nimed sünnivad, on ikka väga-väga erinev
väga erinev erinevatel viisidel, et mõnikord vaata taimele otsa.
Ohoo, ja sealt tuleb mingi huvitav nimi panga.
Ja just täpselt võib ka niimoodi öelda ja mõnikord ei tule,
et me oleme mõnikord ka mõnele taimele me oleme aasta aega mõelnud,
et oi, mis talle võiks sobida ja ei leia,
jääbki panemata, lükkub jälle edasi järgmiseks korraks
ja ongi vahel niimoodi olnud, et mul tuleb meelde,
et üks lõunamaiste või troopiliste taimede rühm
või sugukond melastamatatsia küll. Me mõtlesime pikalt temale nime, kuni lõpuks siis kellelegi
plahvatas ja osutus väga sobilikuks rööp rehel rööplehelised,
sest temal on nagu raudteerööpad on kaks väga tugevat roodu
lehelaba peal või lehelaba sees, sest enamasti on üks ainult taimedel,
üks keskrood seal keskel ja teised kõik,
nad on palju, palju väiksemad, aga sellel ühel ühel
lõunamaisel rühmal teda väga ei tunta, siin meil Euroopas
või Põhja-maalsest euroopastama esindajaid looduses ei ole,
aga näiteks korallpõõsas on üks toataim,
üks väga ilus roosade õite ja roosade lehtedega toataimede vahel. Meil müüakse ja ostetakse.
No mõni võib-olla seda teab, aga nad ei tea,
et mis rühmada kuulub.
Eks ta sugulased on, vaat seda rööplehelisi küll me
mõtlesime otsetõlkes melastamataatse tooma on suu
ja meelano sammust, et must suu või musisuu on see otsetõlkes,
aga see väga hästi ei sobinud.
Võib-olla ka ega imelikke nimesid on paljude jaoks teisigi,
aga me tahtsime ikkagi sobilikumad ja lõpuks siis peale
tervelt aasta aega, arutamist ja mõtlemist,
siis plahvatas rööproheliste rööp leheliste vastu,
mis on väga-väga hea, sobilik sisuliselt ka. No kui on ju väga ilusaid nimesid ja eksootilisi taimi,
mis on siia, kes on siia tulnud ja nime saanud,
no trump, et lilled siis need igasugused paabulinnulilled
ja ma just vaatasin ränduri taimeraamatus oli väga palju
huvitavaid nimesid. Oi, jummal mul peaaegu iga kordon vajangli trump ja,
ja on vaja kas kas raamatu jaoks või mingi raadiosaate jaoks või,
või mingid telesaate jaoks või siis artikli kirjutamise jaoks,
et ma hiljuti kirjutasin ühe ühe tellimus artikli
Bangladeshi või Lõuna-Aasia viljapuudest
või troopilistes viljadest, mida kõik Euroopa liitu ei tooda
sisse või meil toidupoest saada ei ole.
Aga tuli välja, et paljudel nendel taimedel,
mis seal on tavaliselt või seal igal pool tänaval
ja turul ja eks ole pargis on, on näha või saada,
müüakse ja süüakse ja ostetakse, kohalikud teavad,
aga meil polnud nimegi nende jaoks. Et vahel on niisugusel põhjusel vaja vaja neid nimesid panna
ja raamatuid tehakse loomulikult ka. Onu sellised ilusad nimed nagu kujuteldav paradiisilinnulill
olla ilusamat saab kindlasti. No võib-olla et ka saab, see on, eks ole,
maitse asi või kuidas kuulajale meeldib,
aga paradiisilinnulille ametlik varem nimetus varasem
nimetus oli Streliitsija son inimese nimest hoopiski tuletatud,
seda on võib-olla natukene raske hääldada sõstra
liitsejatsejaniste meelde, eks ole, võib-olla siis mõnel
tekib probleem, kuidas seda kirjutatakse
ja paljud ei tea, mis üldse tähendab, eks ole,
selline võõrapärane nimetused, kas see tuleb inimese nimest kohanimest,
midagi see tähendab või jumal teab veel mida,
et siis me panime talle paralleelnimetuse
ja paradiisilinnulill, see paradiisilinnulill ei ole
tegelikult tohutu mõttetegevuse tulemusena saadud,
vaid niiga täidab paljudes teistes keeltes kutsutakse ka
inglise keeles on püüdo pära tais, sest keda,
kes seda taime teab, temal lõika õisikud on meil juba ju
aastakümneid müüdud, eks ole, kui ma lähen kellelegi
sünnipäevale või kellelegi külla teda nüüd ka tal tal
müüakse seemneid, teda müüakse elustaimi,
nüüd saab ka kodus kasvatada, ta on Lõuna-Aafrika taim
savanni taim või kuivade alade taim ja ta on tõesti väga
uhked tema õisikud, poolviltune, oranžide,
siniste või ka mõnel liigil valgete siis õiekattelehtedega
või nagu linnusulgedega, et ta meenutab tõesti sellist
eksootilist paradiisilindu oma välimuselt
ja et noh, seal on see sarnasus on arusaadav,
aga mõnikord inimesed küsivad, et issand jumal,
et miks te panite taimele sellise nimed,
kus seal niimoodi või naamoodi on jaa. Et mõnikord taimenimetuses on väike, aga vahel võib jääda arusaamatuks,
et mis on väike, kas ta ise on väikelehed,
on väikesed, õied on väikesed, viljad on väikesed.
Et alati see omadussõna ei, ei peegelda taim taime olemust,
ütleme asjatundmatule inimesele me ise küll saame aru
ja teame, mis tal siis väike on, aga mõnikord võib-olla
võib-olla jah, see peaks nimega kajastuma,
et selles mõttes me alati mõtleme selle üle,
et see nimetus, mis eesti keeles pannakse,
et äkki oleks taimele iseloomulik, et ta midagigi ütleks,
et noh, sageli sageli eestikeelne vaste või taime nimetus
viitab tema kodumaale, et kas Aasia või Aafrika
või Ameerika või Austraalia või midagi sellist
ja et oleks parem aru saada, et inimene ei arvaks,
et ta kasvab siin eesti metsas. Kui nimetus on aasia või Austraalia või Bangladeshis,
võib arvata, et teda Eestis ei ole. Või kui lambiharja puu võiks arvata küll,
et on kuskil männimetsas, meil aga ei ole. Ei, see ei ole üldse Euroopa taimed, on valdavalt austraalia taimed,
need on mürdilised, tohutu huvitavad neid ka vahel meil
potitaime nüüd või toataimena viimasel ajal hakatud müüma
sel lambiharja puu nimetus võib olla tänapäevased inimesed,
kes on nüüd uuemal ajal sündinud, võib-olla ei mäleta
ammuseid aegu, siis nad ei tea, mis asi lambihari üldse oli,
lambi äri siis modernsele tänapäeva inimesele lahti
seletatuna sarnaneb siis mingi mingile tolmuharjale
või pudeli Pessorial, aga tänapäeval enam pudeleid harjaga pesta,
aga võib-olla mõni mäletab tolmu orja ikka veel tänapäeval
on saada ja et selle, selle lambiharja puuõisik meenutabki,
kas lambi? Kas vanaaegsed, lambiharja, tolmuharja,
pudelipesuharja, võib-olla ka hambaharjaga hambaharjad
tavaliselt ei ole radiaalsed harjastega,
eks ole, et on väga-väga huvitav ka, et tema pikad-pikad,
tolmuga, niidid ja emakad punased võivad olla ka valged
ja kollased liik on erinevaid, on väga-väga uhked
ja kes lõuna pool käib kas Egiptuses või Kanaari saartel
või satub Indiasse pagendusse pärast inimesed harvem satuvad
mulle kangesti pangedes meeldib, sest ma neid taimi hästi
tunnen ka, mis seal kasvavad. No ja, ja täna on seal 26 kraadi sooja ja noh,
praegu on küll talv, aga ka meie mõistes ikka väga-väga soe.
Ja selle ümber ja puu siis tõesti meenutab,
meenutab pudeli pis oriet, sealt on ta nimetuse saanud.
Aga neid neid lugusid, noh, neid on ju kümneid tuhandeid,
et eesti keeles meil on, meil on pandud ikkagi paarkümmend
üle 30000 taimenimetuse, praegu on eesti keeles olemas
ja ja see on kõik avalik, et seda saab vaadata,
kui on, kui on küsimus, aga sageli inimesed ei tea kust seda,
kust seda vaadata. Seda seda saab vaadata internetist siis Google'i
otsingumootori kaudu, kui trükkida sinna otsingureale sisse
eestikeelsed taimenimed ja nii tulebki välja andmebaas,
eks ole, kui ma ei tea, mis selle taime korrektne nimetus on,
aga aga näen kusagilt internetist või raamatut,
siis ma saan mõlemat pidi otsida, et panen ainult
mingisuguse väikese jupi või sõnaosa sinna sisse,
siis tuleb mulle palju vasteid, kui näiteks kuskilt
raamatust loen või metallist otsijana näen ainult tema
ladinakeelset teaduslikku nimetust, aga ei tea,
issand jumal, kuidas sa eesti keeles võiks olla siis see
vaste tuleb sealt ilusasti välja ja kui ma juba tean taime
kohta midagi, eks ole, tean tema nimetust
või tema tema nime, siis on palju lihtsam informatsiooni saada,
helistada, küsida, uurida, lugeda ja selles mõttes on see
väga tähtis. Mõistan täiesti, aga väga tähtis on ka see,
et teada, mida teevad taimed talvel, tekib tunne,
läks külmaks. Ja ega talve igal pool ju ei ole, et, et noh,
ma toon sellise näite, et palgatõus, mis on Lõuna-Aasia maa
Indiast veel lõuna pool ja Indiast ida pool on ikka
väga-väga kuum troopiline maa, seal külmarekord,
mida, mida juhtub üks kord paarikümne 30 aasta jooksul on
pluss 3,5, nii et lund ega jääd, aga sellist sellist külma
nähtust meil ei ole, et, et jah igal pool taimetaimed ei pea
üldse talve taluma või nad ei tea talvest mitte midagi,
et ega kohvipuud sageli elavad kogu oma elu niimoodi,
et nad ei ole midagi kuulnud ei lumest, külmast tuulest ega,
ega talvest. Aga põhjamaa taimed tõepoolest evolutsiooni
ehk arenguloo käigus on kohastunud meie tohutu kõikuvate temperatuuridega,
et talve olla 30 või enam kraadi pakast ja suvel 30
või enam kraadi kuuma, tohutud tuuled, külmad tuuled,
kuumad tuuled, tohutu pikk päev, mida ekvaatoril
või eks ole, troopikamaades ei ole.
Päike tõuseb suvel kell neli ja läheb loojaks,
ole 11 paiku. Valget aega on tohutu, palju pimedaks praegu ei lähe.
Et meil taimed ei pea mitte ainult taluma neid suuri temperatuurikõikumisi,
vaid peavad kohanema ka tohutute erinevate valgusoludega.
Tuulega jumal pinnasega, eks ole, mineraalidega toiduga
omavaheline konkurents niidu peal, metsas see on,
see on pöörane keeruline teema, ma ütlen sageli inimestel,
nii, kui nad tahavad midagi teada taimede omavahelistest
suhetest või allellopaatilistest suhetest siis miinimum
miinimumloeng sellel teemal, et natukene valgustada
või natukene saada aimu on kolm ja pool tundi. Aga nad ikkagi siis suhtlevad, et ei ole nii,
et on puu ja lähen raiuma ja midagi sellest. Mõni aeg tagasi arvata niimoodi, et taimed pole üldse
elustaimede kohta, ei kasvatatud asesõnana,
kes arvati, et noh, mingid surnud surnud objektide taimed ei
ole elusad, aga see ei vasta muidugi tõele.
Bioloogid pole kunagi nii arvanud, et taimed ei ole elusad
aga taimed ei suhtle küll niimoodi, nagu loomad
või seened või protistit, viirused, bakterid,
nende suhtlemisviisid on jah, teistsugused taimede
omavahelisi suhteid, taimede suhteid teiste organismidega
nimetatakse allelopaatilisteks suheteks bioloogias on väga,
väga keeruline, aga nüüd uuemal ajal on järjest rohkem
rohkem seda, seda uuritud, kuidas taimed omavahel suhtlevad. On leitud, et taimedel on ka mälu, kuigi taimedel ei
seljaaju aga pea ju nende mälustruktuurid on teistsugused,
aga taimed suudavad mäletada paljusid asju.
Kui need näiteks tuli see küünlaleegiga või mingi muu tulise
leegiga põletatakse, siis nad nad reageerivad teisiti,
kui järgmine kord uuesti läheneda.
Läheneda kuuma leegiga.
Et neid näiteid on tohutu palju ja ma toon võib-olla mõned
üksikud näited, et kuulajal tekiks väikene arusaam,
kuidas taimed omavahel suhtlevad, me oleme võib-olla keetnud
või joonud piparmünditeed või kummeliteed
või miskit iganes. Nuusutame, tunneme tohutu meeldivat lõhnad,
mis see lõhn on?
Lõhn ei ole püha vaim.
Me ei näe küll lõhna, aga lõhna jaoks taimed peavad energiat
kulutama tootma keemilisi ühendeid, jälgegi eeterlikke
õlisid ja paljusid muid lõhnavaid lõhnavaid ühendeid.
Vaigud lõhnavad sageli, et miks nad neid toodavad,
toodavad neid viiruste bakteri eest kaitseks toodavad neid,
putukad neid ära ei sööks, aga toodavad ka omavaheliseks
suhtlemiseks toodavad ka enda jahutamiseks ülekuumenemise vältimiseks. Et see taimed lõhnavad, kas lõhnavad nende juured,
eks ole, nagu palderjani mis on tuntud või eks ole kalmusel
või Ingvaril või no mis iganes.
Inimene, mis taime juuri tunneb, või lõhnavad varred nagu
näiteks kaneeli puhul, eks ole.
Kaneelikoort kasutatakse justama lõhnavate lõhnava tüve
lõhnava koore pärast või lehed, loorberilehti kasutame,
eks ole, või õied, kui me teeme saialilleteed
või kanarbiku teed või et seal on oma bioloogiliselt
kindlalt põhjused, isegi ega me ei tea kõike,
et ega me ei tea kõike, miks on absoluutselt niimoodi
või naamoodi, palju asju on veel vaja uurida
ja ühe inimese elust jääb väheseks, et kõike selgitada
ja uurida seda, seda, mida on veel uurida,
on rohkem kui seda, mis on teada. Taimede omavahelised suhted ja taimede suhted teiste organismidega,
need on üsna keerulised, ega neid ei ole ka väga kerge uurida,
aga nüüd on aparatuur, meetodid on arenenud,
aparatuur on aru, et me saame mõõta väga väikeseid muudatusi taimedest,
mida palja silmaga ei näe ja taimed suhtlevad,
kuidas suhtleb?
Ma toon veel mõne näite, näiteks jugapuu
või miks mõned taimed on mürgised, mürgistunud enesekaitseks,
aga ka konkurentsi tingimustes ellu jääda. Jugapuu, kes on üsna mürgine, kellel peaaegu kõik organdada
mürgised peale emasisendite, siis seemnerüü karilli,
mida võivad süüa linnud, mida võib süüa inimene,
aga ma ei kutsu väga mürgiseid taimi, eriti kui me,
kui me ei tunne taimi nii hästi kui võib-olla botaanikud
sööma ega ega maitsma.
Aga jugapuu on väga mürgine.
Ta sisaldab umbes 30 erinevat toksiini taolist mürgist
ühendit alkaloide ja miks ta on mürgine. Juga Bon on eelkõige mürgine sellepärast et kui tema tangu
igihaljaspuud on okaspuude, kas on meil,
eks ole, Loode-Eestis, Lääne-Eestis ja, ja ka saartel,
Hiiumaal ja Saaremaal looduslikult tan looduskaitse alt on
meil haruldane, aga Lääne-Euroopas on ta tavaline,
ei ole kaitsealaga, miks ta ikkagi mürginud,
miks ta neid väga mürgiseid inimesele surmavalt mürgiseid
alkaloide või mürkaineid sisaldab, see on,
seal on mitu põhjust. Üks on see, kuigi ta on küll igihaljas taim,
ta talveks oma okkad ei varista, Agokkadelavad võib-olla 10 aastat,
12 aastat siis ikkagi seal võra sees, kus on valgust,
vähemalt kuivavad ära, muutuvad kollaseks
ja varisevad ja kui okas variseb, eks ole maapinnale siis ta
laguneb ja need mürkained lähevad pinnasesse.
Ja need mürkaineid inhibeerivaid takistavad siis teiste
juurte kasvamist jugapuu alla või lähedale. Aga seemned, mis sinna kukuvad kuskilt teistelt taimedelt,
neid ei idane seal nii kergesti, sest et noh ühele taimel ei
ole kasulik, kui ta peab jagama oma toitu,
oma valgust või valgust, mis, mis, mis ta saaks vett väga
paljude teiste konkurentidega.
Et, et need suhted on väga-väga erinevad,
näiteks mündid, eks ole, inimesed tunnevad piparmünti,
mõni teeb rohemünti spermentmile närimiskummi
ja mitmel muul viisil. Saavutused on saada, et paljud uul õielised,
mündid, naistenõgesed väga tugeva lõhnaga,
kes on piparmünditeed joonud või mõnda muud münditeed
ja miks see nii on.
Mündid või sageli huulõielised kasvavad väga kuivades
kuumades paikades, et paljud piparmünt ei ole,
ei ole eesti taim, ei ole Põhja-Euroopa taim,
vaid tema esivanemad on pärit lõunapoolsetel kuivadelt
kuumadel aladelt, kus suved on kuumad ja miks nad neid
eeterlikke õlisid Neid lõhnavaid ühendeid sünteesivad
või väga palju moodustavad, sest need on kerglenduvad,
et need taimest eralduvad kergesti. Ja kui mina olen ennast Pip mingi mingi õliga mentoliga,
mida saadakse ka müntidest määrinud, siis me tunneme ka,
eks ole, et see koht, kuhu ma, kuhu ma ment mentoolpiiritust
peale määrisin, see muutub külmaks, tähendab õli aurustusega
täpselt taimedel on samamoodi, et paljud taimed,
kes kaitsevad ennast ülekuumenemise eest taime ei saa minna
varju või võtta jäävanni või vahepeal käia ennast jahutamas
või juua kokakoolat külma külmkapist. Tan juurtega maa sees kinni, et nad kasutavad absoluutselt
teistsugust strateegiaid ja kui taim toodab eeterlikke
õlisid ja need kergesti aurustub, sellele pida ennast
jahutab ja et neid põhjuseid ja seoseid on tohutu,
palju, neid on tohutu huvitavad.
Et me ei jõua neid iialgi ühes saates ära rääkida. Teeme siin väikse pausi.
Kuulame absoluutselt ja kuulame folknelilt ühe loo
ning seejärel jätkame juttu ikkagi, mida taimed teevad talvel. Ja miks lehed varisevad müks muutuvad sügisel,
eks ole, punaseks, kollaseks. Niiske vaatepilt summ. Kleidi serva tõstab. Sega hommiku näpal kuus. Ja kutsume teid taas taimemaailma.
Täna on saates külas Tallinna botaanikaaiast botaanik Urmas
Laansoo ja teemaks, mida teevad taimed talvel.
Me siin enne lugu jõudsime pisut aru saada,
et suhtlus toimub, neil on lõhnad, värvid,
kõik, mis, mis töötab.
Aga ikkagi nüüd, kui talveperiood kätte jõuab,
kas siis toimub vaikus, et kõik lähevad magama
ja on vaikne. Ei täielikku vaikust ei toimu taimede elus küll kunagi,
et suhtlusainevahetustaimed hingavad talvel fotosünteesivad,
mitte küll väga madalatel temperatuuridel fotosünteesi
protsess aeglustub, kui õhutemperatuur jahtub
või kui temperatuur langeb alla null kraadi.
Aga fotosünteesi protsess sajaprotsendiliselt ei seisku,
kui temperatuur langeb alla nulli, aga ta on väga aeglane,
et veel ka miinus 15 kraadi juures veel mingisugune elu
taime elusates rakkudes toimub, aga ta ei ole nii
intensiivne loomulikult kui suvistel soojadel päevadel
ja ja taimed ei suhtle mitte ainult omavahel,
vaid väga oluline omavaheline suhtlus on taimedele seentega
seentega neil tohutu tihe peaaegu vältimatu sümbioos. Noh, on ka mõned taimed, kes seeni ei vaja oma elus,
kes mükoriisad ei moodustu, ei moodusta,
aga enamik taimi siiski vajab oma elutegevuseks seeni,
kes aitavad neil pinnasest vett ja mineraale omastada. Kas sinna lähevad ka kuuseriisikad, kaseriisikad? Absoluutselt need on, need on kõik organismid,
kes on sümbiootilistes vastastikku kasulikest,
vastastikku kasulikest seostes, omavahel erinevate organismidega,
sest seened, loomad ja taimed ei ole päris lähisugulased,
aga vajavad teineteist, vajavad 11, et see suhtlus on
väga-väga mitmekesine.
Ma toon veel ühe näite, et ega paljud taimed ka ilma
loomadeta ei suuda hakkama saada, sest loomad aitavad
eelkõige nende seemneid levitada. Ka loomad on ka väga olulised taimede elus tolmeldajate
ja ma ei mõtle mitte ainult mesilasi, mesilased küll
kaheksale kame mesilaste rolli ei alahinda aga kogu
maailmataimede tolmeldamisel.
Osa osalevad ja etendavad tohutut rolli ka ka kilpkonnad,
ka sisalikud ka kalad mõningatel juhtudel
ja Ama soonia või vihmametsa taimedel.
Loomulikult nahkhiired on tohutu olulised troopilised linnud
on tohutu olulised taimede tolmeldajaid,
seemnete levitajad. Et neid kohastumusi ja seosed on, on tohutult palju,
aga ikkagi mida teevad taimed talvel? Kuidas nad teavad, et hakka talv tulema? Ja just täpselt, sest mõnikord on sügis soojem
ja pikalt ja pole öökülma veel septembris sky esimene öökülm
tuleb oktoobris või oktoobri lõpus alles,
aga veelgi olulisem kui temperatuuri jahenemine on valgussignaalid,
sest et terve planeedi maa või terve taimede ajaloo jooksul
on ikkagi päike hommikuti tõusnud, õhtul loojunud
ja need taimed, kes on parasvöötmes või põhja,
poolkeral või ka lõuna poolkeral parasvöötmes,
sündinud-kasvanud ja aastamiljoneid elanud,
on harjunud kogu aeg ühesuguse päeva pikkusega suvel kevadel
ja sügisel, mis sellel ajal on nii, et see,
et päev hakkab lühenema sügise poole see on oluline signaal
taimedele valmistada talveks raskeks ajaks. Niimoodi ei saa öelda, et ainult valguse lühenemine
või ainult temperatuuri jahenemine vaid see ongi erinevate
mõjurite kompleks, mis annab taimele signaali,
et nüüd on midagi ees ootamas.
Muidugi taimedel on ka mälu, nad teavad,
et eelmisel aastal miljoneid aastaid tagasi on ka nii olnud,
et tuleb talv ja kui ma olen väga muretu,
mitte midagi ei varu endale, eks ole, toitaineid,
vett ei valmistuma, lehti langetama, see on ka väga
keeruline protsess, siis eks ole siis siis ei ole
ellujäämisvõimalused kuigi kuigi suured,
sest kui meie põhjamaa põõsad, puud, rohttaimed,
lehiseid või suvehaljad, rohttaimed lehte ei lange,
kes, mis siis juhtub, kui temperatuur talvel kõigub? Meil täna on ka, eks ole, plusskraadid lubati pluss kuus
kraadi täna miinus kaks ja just täpselt.
Aga kui on plusskraadid, siis lehtedest vesi aurustuks,
aga kui maa on külmunud, sest maa ei sula üles nii kiiresti,
kui õhutemperatuur soojeneb, siis külmunud maast vett,
taimed juured kätte ei saa ja tekib veekadu,
tekivad palju kiiremini.
Olulised kahjustavad protsessid kahjustavad protsessid taimedes,
kui, kui sellises olekus raagus olekus, kui lehte ei ole
ja teiseks, mis meil talvel juhtub, parasvöötmes sajab lund,
lumi ei ole võib-olla küll nii raske kui vesi,
aga ikkagi kui on paks lumi või palju lund,
siis lumi, kuidas ajab lehtedele Figa okstele? Ta murrab palju kergemini neid kui raagus olekus puid
ja me vahel näitame inimestele, et vaadake,
taimede oksad või ka võrad, kes on lumepinnast kõrgemal
või suuremad siis need on väga-väga erinevad,
et meie põhjamaa taimedel, kui me vaatame metsas
või pargis puid, on enamasti tipu poole aheneb tipu poole
kitsamaks minev võra ja see on mitte nalja pärast niimoodi,
vaid see on sellepärast nii, et alumised oksad saaksid
paremini valgust siis suvisel ajal, aga et ka raske lumi
talvel nii kergesti neid ära ei murra. Ja kui me vaatame näiteks troopikapuid, kellel sageli on
oksad palju jämedamad, sest seal ei ole vaja rasket lume
raskust kanda, sest meie põhjamaapuudel viimase aasta
või viimaste aastate oksad on palju peenemad,
et sinna jääks paksu lumekihti, et segatuulega palju
kergemini ära variseks, et selliseid laia võraga
vihmavarjukujulise võraga puid.
Meil parasvöötmes peaaegu ei ole, nagu on Aafrikas,
kus ei ole vaja kartelt, sajab lumi peale
ja murrab, murrab minu oksad ära, aga taimed pole sellest huvitatud. Nad tahaksid ellu jääda.
Elusorganismidele tung, tung anda järglasi
või tung elada mitte niimoodi, et esimese lumega
või esimese külma või, või tuulega murduda
ja oma elu lõpetada. Aga miks mõned ütleme, just nooremad puud lõpetavad oma elu
külma talvega ma mõtlen just nüüd tegelikult viljapuid,
mis on ka justkui elus, nad on kuskilt toodud,
nendest on kõvasti hoolitsetud takkapihta
ja siis tuleb talv ja järgmist kevadet nad ei taha vaadata. Ja põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, nooremad puud on alati külma õrnemad,
teiseks viljapuud, keda meil eesti oludes kasvatatakse,
kas siin paljundatakse või sisse tuuakse,
need ei ole enamasti meie kohalikku päritolu selles mõttes,
et need need liigid ei ole, ei ole kodumaised,
ei ole pärismaised, et meil küll saab aprikoosipuid
või virsikupuid kasvatada, aga aprikoosi puudega virsikupuud
ei kasva looduslikud, nende esivanemad ei kasva looduslikult Põhja-Euroopas. Õunapuumetsõunapuu on eestimaine taim metsas,
aga see, keda me oleme harjunud kasvatama
või kelle õunu, Me sööme.
Aedõunapuu on paljudega lõunapoolse mõtteliikide ristamise
tulemusel saadud.
Nii et see sõltub sellest, et kas mingi viljapuu v mingi muu
taim jääb meil Eesti oludes avamaal ellu
või mitte, see sõltub loomulikult tema päritolust,
et kus tema esivanemad on pärit tema liigist
ja sordist, sõltub väga palju. Aga vahel on ka nii, et meie kodumaised taimed võivad
ekstreemsel talvel saada külmakahjustusi
või hävida näiteks kui temperatuur väga järsult langes.
Kunagi aastaid tagasi juhtus nii, et jaanuarikuu seas oli 10
kraadi sooja, 100. vihma ja järgmisel öösel temperatuur
langes drastiliselt 20 kraadi ja lund ei olnud.
Et maapind külmus sügavalt ära, siis väga paljud ka
Põhjamaade taimed saide said külmakahjustusi näiteks
sarapuud said külmakahjustusi, et viimaste aastate oksad
või aastakasvud olid külmavõetud. Ta ei hävinud täielikult, aga on ka taimi,
kes taluvad miinus 50 miinus 60 kraadi pakast näiteks siberi nulg,
siberi lehis ja paljud muud siberi taimed,
siberi seedermänd, kes ei ole küll meil looduslikult,
aga osa taimi talub hiigelmadalaid negatiivseid temperatuure,
üllataval kombel ka mõned troopikataimed taluvad negatiivset temperatuure,
kuigi mitte kõik, näiteks kakaopuu, kes on pärit Brasiilia
ja Paraguay vihmametsadest Lõuna-Ameerikast,
on väga tundlik madalate temperatuuride suhtes. Kui meil siin põhjamaal inimesed arvavad sageli,
et taim saab külmakahjustuse, kui temperatuur langeb alla nulli,
siis ei vasta alati tõele.
Ja väga paljud põhjamaa taimed taluvad ikkagi miinus
20 miinus 25 kraadi.
Roosid miinus 15 kraadi, muretult aga näiteks kakaopuu,
kui temperatuur langeb alla pluss 20 kraadi
ja jääbki alla pluss 20 kraadi pikemaks ajaks mitmeks
nädalaks siis tema ainevahetus Lüüakse selle madala
temperatuuriga nii segi nagu inimenegi oleks külmetunud,
et jääb haigeks, tal ei pruugi see kas üldse taastuda
või taastub vaevaliselt. Et osa taimi on väga tundlikud temperatuuri kõikumise suhtes
ja külmakahjustuse või temperatuurikahjustuse saamiseks ei
pea olema külm temperatuur alla nulli, vaid piisab
jahedusest pikemat aega.
Näiteks kui me toome koju praegusel ajal jõulutähe,
kes on Mehhiko, jaa, jaa.
Ja Kesk-Ameerika taim ja ei pane talle paberit ümber
või ei, kaitse teda siis väga isegi kui me elame selle poe lähedal,
kus me jõulude tuppa toome, ta võib väga kergesti saada külmakahjustusi,
nii et jõuame koju. Pakime lahti sealt ühest väikesest ümbrispaberist,
siis mõne aja pärast näeme juba paari tunni pärast,
et lehed kukkusid maha, need värvilised kõrglehed varisesid
maha ja taimes pole midagi järgi jäänud.
Kuigi ta ei saanud väga pikalt jahedust,
ei, ei ole vaja ilmtingimata soojalembestel taimede jaoks
miinus 10 miinus 15 või piisab pluss viis pluss pluss 20,
isegi mõne jaoks on juba liiga liiga madal temperatuur. Nii et taimed selles suhtes on ka väga-väga erinevad. Aga kui nüüd inimesed ostavadki eksootilisi taimi toovad
neid kenasti koju ja, ja siis ja tavaliselt talvel,
talvisel ajal siis kui suur on tõenäosus,
et nad lõpuks ikkagi jäävad siin ellu ja peavad vastu. See sõltub loomulikult inimesest ja inimese hoolikusest
või ka inimeste teadlikkusest, et kui ma ikkagi soojalembesed,
troopikataimed on talvel koju, kui õues on jahe
ja vahel üldse ümbrispaberit või midagi ümber ei pane,
siis ilmselt ta ikkagi kõige paremates parema tervise juures
koju ei jõua.
Aga enamasti taimed pakitakse, kui talvel tuuakse tuppa
ja ega ei ole võimalik kõiki taimi suvel osta,
meil ei müüda suvel jõulutähte või, või meil ei müüda suvel
õitsvaid jõulukaktused, kuigi mõni ütleb mulle,
mis te just täpselt osa taimi on ikkagi väga hooajalise õitsemise,
et nad ei õitse kogu aeg ja, ja osa taimi pole. Osa inimesi ütleb mulle vahel niimoodi, et mis te räägite,
minul õitseb ka jõulukaktus seal, suvel või mingil muul ajal,
jah, ta võib õitseda hakkab massiline õitsemine siiski ei ole.
Juulis, juunis kui on soojagi, võib muretult taimi koju tuua
ja mõnikord ütleme lausa inimestel niimoodi,
et talve poole taimed kohanevad mitte nii hästi väga
järskude asukohatingimuste muutusega kuskilt Euroopa aiandist,
kus eks ole, kunstlikult valgustatakse ja on kõik väga-väga
peen arvuti kaudu hooldus. Ja kui ma toon nüüd ta koju talvisel ajal,
siis enamik taimi küll elab selle üle, aga,
aga võib-olla niimoodi, et näiteks orhideedel õienupud kõik
ei puhkelähevad kollaseks, varisevad enneaegselt,
et mis on selline lihtne asi, vahel mulle inimesed
helistavad ja küsivad nõu, et mis on selline lihtne asi nüüd,
novembris, detsembris, jaanuaris, pimedal ajal,
kui ma olen endale uue taime kas toonud või mul on mõni taim
juba varasemast ajast, aga tunnen ennast kõige paremini,
et lehed hakkavad kolletuma või hakkavad varisema,
õienupud ei puhkekuigi, ma tahaksin puhkaksid siis mida
saaks teha elusa taime heaks? Väga lihtne on kunst valgustada, anda lisavalgust. Millega siis siis on küünlaga? Eiei küünlaga ei maksa kindlasti seista lahtist tuld,
ei tasu kodus kasutada, et see kriitiline aeg on november,
detsember, jaanuar on meil Eestis, et valgustada võiks,
kui on võimalik, siis spetsiaalse fütolambiga
ehk taimelambiga, mille lainepikkus on taimedele sobilik.
Aga kui seda ei ole, siis eks ole, LED LED valgustiga ka
säästupirniga hõõglamp ei ole kõige parem,
sest hõõglamp läheb kuumaks ja kui ta on liiga lähedal,
taimele ta võib ka taime põletada ka mingisuguse kunst. Kunstvalgusega võiks taime sellel kõige pimedamal ajal
valgus valgustada.
Inimesed ütlevad mulle nii, et ah, mul nii suured aknad,
mul on maast laeni aknad, et valgust on piisavalt,
aga ei ole siiski meil põhjamaal valgust piisavalt,
nii pimedal ajal, sest kui ma mõtlen, millal valgeks läheb,
alles üheksa paiku ja kell kolm on juba pime,
et seda aega on väga vähe. Ja need taimed, keda me kodudes tubades kasvatame,
saavad ka oma kodumaal ikkagi enamasti aasta läbi 12 tundi
valgust saavad rohkem, kui meie põhjamaa valgus on
ja me ütleme vahel ka inimestele, nii et valgus on taimede
jaoks toit nagu mina armastan, juua kohvi
või tahan süüa mingit praadi või puuvilju või,
või juurvilju siis taimed vajavad oma eluks valgust.
Inimene tuleb võib-olla mõnda aega ka hämarusega
või pimetusega toime, aga taimede jaoks valgus on väga,
väga oluline, sest fotosünteesi protsess vajab valgust oma heaoluks. See on väga-väga tähtis. Ma just mõtlen veel ka seda, et kui me alguses rääkisime
nimedest ja sellest taimed muutuvad ja kohanevad
ja kõik, niisiis, kas võib juhtuda ka selline asi,
et kunagi lõunamaalt toodud taim on siin Eestis vastu pidanud,
on siin andnud järglasi ja lõpuks moodustab oma perekonna,
temast saab nagu kohalik film on, nagu ma tean,
puis aaloed näiteks, mida on ju või keda on kasvatatud siin aastaid-aastaid,
aga ta on juba kohanenud koha ja lõpuks ta Ja ma sain küsimusest aru, ma tahtsin veel öelda selle
valguse teema lõpetuseks nii palju, et ükskõik,
kui kallis või kui hea mul see valgusallikas on,
et ma võin osta ka mitmesaja eurose kunstvalgustee endale koju,
aga ükski ükskõik kui hea või kallis valgust ei asenda
taimedele päikest, mis on loomuliku valguse allikas.
Et nii palju, kui me saame taimedele võimaldada,
keda me kodus kasvatame ükskõik siis kas aias
või toas või siseruumides loomulikku valgust
ehk päikesevalgust, siis seda parem, mida rohkem päikesevalgust,
seda parem ja aga kui päikest ei ole, eks ole,
nagu meil novembris, detsembris, jaanuaris sageli on,
on pilvised, ilmad või päikest, on väga lühikest aega,
siis igasugune kunst, valgustamine on parem paljudele
taimedele ja kui mitte üldse valgustada ja muidugi ka
absoluutselt kõiki taimi pole tarvidust valgustada näiteks
havisabad või paljud muud taimed, kes, kes ei vaja talve
lisavalgustamist tulevad kas ilma selleta toime,
aga eelkõige need taimed, kes talvel õitsevad. Ja, ja kui me oleme juba kogenud, et õienupud lähevad kollaseks,
pruunistuvad varisevad, siis need tahaksid kindlasti nagu
näiteks kuukingad, on üks selline klassikaline näide,
et me võiksime talvel novembris, detsembris jaanuaris lisa valgustada,
et nad tunneksid ennast paremini või õitseksid,
siis rõõmustaksid meid talvel. Aga nüüd see muutumine on see võimalik, et kohanevad. Evolutsiooniprotsess on pidev, et see on toimunud
aastamiljonite jooksul, toimub meie ajal
ja toimub ka pärast meid, aga inimese eluiga on liiga lühike,
et näha ühe uue taimeliigiteket.
Jah, uusi liike kirjeldatakse ja aastas umbes niipalju kui
uusi liike kirjelt mitte nii, et nad on täna tekkinud
või selle aasta jooksul aga uusi liike, mis olid teadusele
tundmatud aasta jooksul taimi kirjeldatakse umbes 2000 liiki
tänavu leitud uusi palme, uusi orhidee, liisi,
uusi bromeelialisi, oh issand, uusi, isegi troopikapuid,
kes on suured puud, 30 40 meetrit kõrged
ja jämedad, mida pole varem märgatud, aga pole varem teada,
neid ka tänavu on leitud ja aga nad ei ole tekkinud sellel aastal,
et evolutsiooni arenguprotsess on loomulikult kiirem. Aga kui, kui tõesti ma vastan küsimusele,
et kas, kas A Le, mida meil mitusada aastat kasvatatud
Eestis ja, ja, ja ta on Aafrikast sisse toodud kodumaal Lõuna-Aafrikas,
eks ole kappimaal, et kas, kas ta võib juba siin
evolutsioneeruda või areneda uueks liigiks?
Ei, nii kiiresti see küll ei juhtu ja need,
need eestimaised aaloed, keda on siin mitusada aastat paljundatud,
ta läheb ju väga hästi, eks ole pistikust
või varrest kasvama ja mida on siseruumides siin palju aega olnud,
sest egaalu päris lumehanges või talve õues ikkagi talvitub. Et, et kui, kui me võrdleme neid, siis oma kodumaal
Lõuna-Aafrikas kappimaal ja nad on, nad on pisut erinevad,
aga nad ei ole nii palju erinevad.
Et seda saaks käsitleda erineval liigina.
Erinevat liiki ajal on ka mõnel inimesel meil Eestis kodus
või aknalaual või toas õitseda, nad ei kaitse küll väga
noorene ja nad ei õitse siiski ka väga kergesti,
aga väga sageli. Aga selliseid juhtumeid on mul endal ka kodus on seesama puisaaloe,
keda on Eestis mitu, Staskasvat on kodus õitsenud ja,
aga ta ei õitse sageli regulaarselt, ütleme kui ta on viis
aastat kasvanud, siis nii Norendaga ei õitse.
Niimoodi ma ei saa öelda, et ükski a'la kodusi õitse angaaluasid,
keda juba müüakse meil poes õitsvana ja mõnede õitsevadki
väga noorena, ei pea nii vanad olema, nüüd on ju väga palju
erinevaid aaloeliike Käia sorte saada. Aga see puisalu jah, seda väga nooreni õitse,
aga ma tahtsin seda öelda, et kui me satume kuskile lõunamaale,
see ei pea ilmtingimata olema Aafrika, me võime sattuda
madeiral Kanaari saartel, eks ole, Lõuna-Euroopasse,
kus alusid sageli pargitaimena kasvatatakse
ja siis enamik eurooplasi või põhja põhjamaalasi
või eestlased ei tunne seda oma tavalist potti aaloed ära,
sest ta on hoopis teistmoodi. Ta on jässakas, tan, tugev, ta õied on punased,
need kubisevad lindudest ja mesilastest salatohutut,
nektarit, mida me ei ole kunagi oma ihusilmaga toas
või siseruumis näinud, et selles mõttes ja see intensiivne
troopiline päikesevalgus, see teeb taimedega imet,
et see, see võib isegi. Minna reisile tasub võtta maale kaasa puhkusel siis tagasi. Taimi muidugi niimoodi ühest riigist teise eriti väljaspool
Euroopa liitu päris muretult kaasa ei maksa,
ei maksa võtta ja piiril konfiskeeritakse,
sest et on, eks ole, tollireeglid ja muud taimede ühest
riigist teise vedamise reeglid, aga põhimõtteliselt jah,
et nad on natukene erinevad ja, aga me saame ju piltide
pildi kaasa võtta ja siis võrrelda, et oi,
kui erinev siis minu kodune Timesis kusagil mujal
lõunamaades või oma kodumaal kasvava isendiga on? Jah, seda saab küll loomulikult teha. Aga talv, aga taimedele ikkagi talve puhkad. Jaa, no igal juhul taimede elutegevust talvel külmal ajal ei
ole loomulikult intensiivne, sest et me ei näe,
eks ole, niidu palve metsas nüüd detsembris-jaanuaris,
õitsvaid taimi või massilist täitsa, mis küll ei ole,
kui mõnel aastal mõnel aastal on olnud ka väga pehme
või väga soe jaanuar, siis on juba tõesti täheldatud,
et võib mõni võilill õitseda, jaanuarikuu sees võib mõni
krookus aias õitseda, võib mõni Sarapu tolmelda,
võib-olla isegi Lepal urva sees juba tolm võib vabaneda,
aga see on erandi erandlikult ikka, nii see ei ole,
see ei ole reegel või see ei ole regulaarselt,
nii et ikkagi meie põhjamaa taimed detsembris,
jaanuaris, veebruaris reeglina ei õitse ikkagi väga
ekstreemsete soojade talvede puhul või kui mingi soojaperiood,
aga talvel taimed enamasti jah, puhkavad taimede puhkus
või magamine ei ole päris võrreldav karu magamisega inimese magamisega,
öelda, et need on natukene erinevad asjad,
aga, aga tõepoolest, et see vastab tõele. Me võime seda ka taimede talveuneks nimetatud taimed tõstica
vajavad seda, et me nimetame seda süga puhkefaasiks,
et osa taimi vajab sügav puhkefaasi, kui nende elutegevus on
väga-väga minimaalne.
Näiteks paljude põhjamaa taimede seeme idaneb,
kui nad ei saa negatiivset temperatuur, et kui ma korjan
õunapuu seest seemneid või korjan mingi muu
või võililleseemneid või meie põhjamaa taimede seemneid
ja hoian seda siis radiaatori lähedal või,
või terve talve läbi soojast toast, siis nad ei pruugi idanenud,
kaotavad idanevuse, et kui ma mingil põhjusel sain mõne
põhjamaa taime, mida ma tahan kasvatada või külvata,
noh, talvel tellisin Euroopast kusagilt seda Euroopast,
saab tellida seemneid või poest osta seemneid,
aga ma ei külva praegu, eks ole, et, et maa on külmunud,
mul pole seda pehmet Moldova, mis iganes põhjusel,
siis tuleks neid seemneid hoida, neid põhjamaa taimede
parasjagu taimed, seemned tuleks hoida külmkapis
või jahedas või mõnikord kaevatakse nad lumme mingi eks ole,
kotiga et ei Sairet ka ligi ja et see seemnete idanemine
ja seemnete idanemisvõimelisi on ka loomulikult väga-väga erinev. Nii troopikataimedel kui põhjamaa taimedel on ka põhjamaa taimi,
kes vastupidi väga ruttu kaotavad idanevuse nagu pajud,
nagu remmelga, nagu lepad, kes nagu Kased mõned taimed
vajavad pidamiseks valgust, mõned päevad jahe,
jaheda temperatuuriga aja läbimist.
Et see on kõik, ka väga keeruline, väga-väga erinev.
Erinevate taimede puhul on taimi, kes suudavad säilitada oma
idanevuse 2000 aastat nagu näiteks datlipalm nagu India
rahvustaim lootos, kui nad, kui nende seemned säilivad
kuskil mudas kuskil kuskil sügaval või ka pinnases mullas,
ilma et nad idanesid, ei ole näiteks piisavalt vett,
eks ole, et on kuiv ja siis, kui nad millegipärast pääsevad,
pääsevad siis pinnasel näiteks mingi loom kraapis
või inimene kaevas või, või, või mis, ehitati teed
ja tuli välja ja siis eks ole, 2000 aastat oli pinnases
idaneb ja siis äkki idaneb, kui ta sai sobilikumad tingimustesse. Tähendab ta on nutikas. Taimed on tohutult targad, aga see omadus,
et idanemisvõime säilib 2000 aastat, see ei puuduta kõiki taime,
näiteks redise seemned ei maksa kindlasti 30-ks aastaks ette
osta ja sest juba järgmine aasta ei pruugi redise seeme
idaneb või ka tilli, seeme ja, ja aedastrid
ja et on selliseid taimi, kellel seeme säilitab,
idanevad lühiaegselt, kes vajavad valgust nagu kask
või lepp. Ja kes säilitavad ka väga pikka aega,
noh, paljud inimesed ei tea seda ju peast,
ütles hiljuti. Ma sain sellise küsimuse, et miks, miks mustikad igal aastal
ei vilju Eestis metsas või mis nendega juhtus,
et endal on äkki liiga noored veel, et ei kanna mustikas ei
ole üldse väga pikaajaline taimed, mustikavarred elavad meil
metsas umbes kümmekond aastat mustikas ikkagi ka juba kui
seeme idaneb, hakkab viljuma nelja-viie aasta vanuselt,
et ta ei pea väga vana olema.
Aga selline mulje, et miks mustikad mõnel aastal ei,
ei, ei, kas sai, õitseb või ei vilju. Sageli on sellepärast, et kevadel on öökülmad
ja külm, kahjustab mustikaõisi või on puudulik tolmlemine
ja viljad ei arene.
Et see ei ole selles selles põhjusel, et mustikas on liiga
liiga noor veel, et ei, ei vilju.
Et need põhjused on väga-väga erinevad.
Kanadast tehti alles hiljuti ühed väga põhjalikud uuringud
meie tavalise hariliku mustikaga, et kui seeme idaneb,
seeme variseb, eks ole, või loom süüa saime. Pääses pinnasesse.
Et kui kaua võtab aega, et mustikataime hakkaks viljuma,
et ei, ei ole vaja 10 aastat oodata.
Et on väga erinev asi, aga mustikas on käitlehine,
praegu puhkab, aga kui praegu keegi satub metsa,
tunneb ära rohelise vari järgi mustikad,
siis ta ei ole looduskaitse all.
Neid Vartsi võib siis lõigata endale vaasi tuua,
nad puhkevad praegu talvel meil vaasis, ütleme nii. Nädalaga või seitsme päevaga on tohutu ilusad roosakad,
õied, kuppel ja tõi, et väga-väga ilusa mustikas talvel
mitte ainult selle rohelise varre tõttu vaid ka oma ilusate
õite tõttu, mis talvel soojas ruumis toas puhkevad.
Forsüütia puhkeb niimoodi neid, neid oksi,
mida saab ajada, neid on ju palju.
Mustikas on väga ilus.
Ma ikkagi ütlen, et tahan veel öelda, enne,
kui saade rõhutab, et osadel taimedel on ka varred rohelised
nagu mustikaid, mustikal ka varred fotosünteesivad,
moodustavad orgaanilisi aineid, primaarne ühend on eksole,
on glükoos ehk lihtsuhkur aga osadel taimedel varred ei,
ei sisalda leherohelist, et ainult siis,
eks ole lehed, aga mõnedel on ka juured. Rohelised, et see on ka ikka väga-väga erinev.
Vajavad juured, valgustage, mõnedel mitte. Siis jätkub juttu veel järgmisel aastal.
Aga aitäh, Urmas Laansoo täna saatesse tulemast.
Ma nüüd teeks kohe kähku ühe väikese lülitusega Tartusse. Meil huvitaja saab läbi, aga Lauri Variku uudis pluss on
teemat koos. Veel päris ei ole, ma loodan, et kohe saavad kokku
ja ma loodan, et tuleb sama sisutihe saade nagu praegu on
olnud huvitav. Nii me räägiksime ikkagi ühiskonnas olulistel
ja pakilistel teemadel ja selleks üheks teemaks on praegu
energiakulude hüvitamine, siin valitsus peaks siis õige pea
kokkuleppele jõudma, kus on need piirid,
kes seda toetust saama hakkab, aga kuidas ikkagi
praktiliselt see hakkab toimima, see on veel lahtine,
omavalitsused peavad, peaks hakkama neid avaldusi vastu võtma,
aga rahandusministeeriumis praegu püütakse seda mudelit
või sellist süsteemi paika panna ja ma loodan sealt saada
inimese rääkima, et kas see on juba valmimisel
ja ja kuidas see süsteem peaks nii toimima hakkama,
et need avalduste esitamise, et ei oleks väga keerulised
ja kõikidest riiklikest või ettevõtete andmebaasidest saaks
inimeste kulude kohta andmed kätte, et need ei peaks,
sisenesid, paber näpus, kuhugi viima hakkama. Sellel teemal loodame saates täna rääkida,
aga veel räägime täna olukorrast, et kinnisvaraturul läbi
ühe pangavaates Swedbank on teinud siin värske ülevaate
kolmanda kvartali kohta ja ja kuidas nemad seda olukorda näevad,
selles, siis saate teises tunnis igatahes lühidalt saab öelda,
et selline taskukohasus, kinnisvarataskukohasus,
eelkõige Tallinnas ja Harjumaal on vähenenud,
et ehk siis keskmise palga kasv ei jõua järele kinnisvara hinnatõusule. Näiteks siin Harjumaal ja Tallinnas on uusarenduste keskmine
ruutmeetri hind tõusnud juba 3400 euroni
ehk ehk see on üle kahe korra riigi keskmisest
mediaansissetulekust ja, ja see tähendab,
et peaks nagu olema aina raskem neid kinnisvara soetada,
aga Swedbanki kogemus ütleb, et võimalused inimestel on
siiski olemas ja huvi uusarenduste ostmise vastu aina kasvab.
Pigem on siin kortereid turul jäämas aina aina vähemaks,
ehk teatav defitsiit on nii, et selline paradoks,
sellest ka siis uudis pluss siis veel räägime koroona
olukorrast Norras ja Taanis ning samuti õpilaste
leiutamiskonkursist tuleb juttu Nutika rubriigis,
seal oli väga aktiivne osavõtt ja üks tubli noor tuleb meile
stuudiosse ning ka hindamiskomisjoni juhti. Omal kohal on ka Harri Tiido taustajutt,
kus ta räägib täna Hiinast. Aitäh, Lauri ja uudis plussis pärast 12 kümneseid,
uudiseid, head kuulajad, tänaseks on huvitaja läbi,
teega olid Marika Leetme.
Mina olen Krista taim, homme teeb huvitavat juba Jakob Rosin,
kuulake kindlasti ja ilusat päeva.
