Vikerradio. Tervist on teisipäev, kell on jälle 10 läbi
ning alustab huvitaja saada.
Tänases saates on mul teie jaoks ette valmistatud kaks teemat.
Esmalt räägime kuulmisest või noh, õigemini sellest,
mis kuulmist kahjustab, tuleb välja nimelt,
et kuulmislangus ei ole enam mitte üksnes eakamate inimeste mure,
vaid kimbutab sel sajandil ka üha rohkem noori inimesi.
Iseäranis siis neid noori, kes veedavad tihti aega
mürarikastes keskkondades, nagu seda on näiteks klubid. Ühesugused kontserdid.
Saate esimeses pooles räägingi psühholoogia,
õppejõud Avo-Rein Terepingiga.
Mida see mürarikkas keskkonnas viibimine meie kõrvadega siis
teeb ja kuidas sellest hoiduda.
Saate teises pooles kõneleme aga suutervisest.
Nimelt tuli hiljuti välja riigikontrolli auditist,
et üle 40-l protsendil üle 40 protsendi täiskasvanutest käis
viimati hambaarstidel rohkem kui viis aastat tagasi. Uurin hambaarst Ave põllult, kui hull see olukord praegu on,
kui ühe niisuguse keskmise eestlase suhu kiigata.
Ühtlasi räägime ka sellest, et kuidas siis ikkagi elada nii,
et hambad ei laguneks.
Näiteks mis vahe on kõigil nendel kümnetel
ja kümnetel hamba pastadel, mis meie poodides müüakse,
kas näiteks kaks korda kallim hambapasta on ka kaks korda
parem hambapasta? Sellised teemad on siis tänases saates, minu nimi on
Johannes Voltri helipuldist abistab mind täna,
Kätlin Maasik.
Head kuulamist. Selgemaks. Edasi viib edasi. Nüüd. Selle liike. Siin mõtetes olla võin teine ennast teisiti. Ses vaid võõraks muudab meid meie mõlema
ja siin hoida ei sa hoida.
Ei sa. Enam ei sa olla sinuga. Nüüd. Selle. Kui on teele ja suu lahti nagu raamat, ilma lõpud,
tunnen end Guysi. Tanel Padar on kuulatud räägimegi nüüd edasi sellest,
mis meie kuulmist igapäevases keskkonnas kõige enam
kahjustab ning kui levinud ja tõsine see probleem,
see kuulmislanguse probleem, sest tegelikult üldse on.
Tallinna ülikoolil on nimelt praegu käimas projekt,
mille eesmärk ongi siis kaardistada mitmesugused sportimise
ja meelelahutuse kohad Eestis, olgu selleks siis klubid,
kontserdid, fitness, treeningud, kinod või spordivõistlused
ning uurida, kui valise muusika seal siis on. Tänapäeval nimelt ongi siis kuulmislanguse peapõhjus mitte
enam tööstusmüra nagu möödunud sajanditel,
vaid hoopis see müra, mida me nimetame muusikaks
ning mis jõuab meieni peaasjalikult meelelahutusest.
Ning minuga on nüüd siin stuudios liitunud ka selle projekti
eestvedaja Tallinna Ülikoolis psühholoogia õppejõud,
Avo-Rein Tereping, tervist.
Tere, tere. No enne kui me räägime edasi sellest, et kui valis müra
või see muusika, siis kuskil on ja mida ta meie tervisega teeb?
Paneme ehk nii-öelda selle probleemi nagu paika,
et kui suur probleem kuulmislangus eesti inimestel
või siis ka laiemalt läänemaailma inimestel praegu üldse on. No see probleem on saanud üsna üsna tõsiseks
ja lausa nii tõsiseks, et mingi viis või,
või kaheksa 10 aastat tagasi umbes ilmus üks selline
Inglismaa meditsiiniajakirjas üks selline artikkel,
mille pealkirjaks siis oli et noorte kuulmislangus,
kas kaasaegne epideemia, epideemia sõna on praegu väga moes,
aga aga seda märgati juba siis et täiesti katastroofiliselt
on hakanud kuulmislangus noorenema vanasti,
eks ole, või noh, tänapäevalgi see on täiesti tavaline,
et vanemad inimesed hästi ei kuule ja kõrv on jäänud tantsiks,
aga, aga nüüd, et see asi on hakanud tabama noori seda,
siis märgati niimoodi täiesti tõsiselt kohe noh,
vähemalt mingi 10 aastat tagasi ja see tendents on
tegelikult kestnud vähemalt 30 30 aastat niimoodi tasapisitasapisi,
üha süvenevat. Ja, ja sellele on osutanud tähelepanu ka maailma
terviseorganisatsioon WHO siis.
Ja nimelt on üks selline prognoos, et kusagil 1,1 miljardit
miljardit noort vanuses kusagil 12 kuni 30 aastat on siis
kuulmislanguse riskigrupp ja, ja, ja see,
see, see põhjus siis jah, nagu siin alguses oligi,
jutt ei ole mitte mingisugused tänava mürad
või tööstusmürad vaid see, et meelelahutuskohtades on väga
vali muusika ja, ja teine põhjus on see,
et, et noored kasutavad üsna palju ja üsna arutult
kõrvaklappe ja, ja see tekitab kõrvadele sellise koormuse
nagu noh, ütleme siis inimese evolutsioonis mitte kunagi ei
ole olnud ja kuulmiskuulmine muutub lihtsalt tantsimaks. Kas meil on ka mingit statistikat näiteks Eestis selle kohta,
et kui paljudel inimestel on siis kuulmine natuke
tundschimaks juba muutunud? Eesti kohta kahjuks statistikat ei ole, aga tõenäoliselt
Eesti inimesed ja, ja noh, ka eesti noored nende käitumine
ilmselt on, on samasugune ja nende ütleme siis meelelahutuse
ütleme siis valju heliga, meelelahutuskohtade
ja kõrvaklappidega kõrvaklappide kasutamine,
et, et see tõenäoliselt on samal tasemel.
Ja, ja kui võtta nüüd selline nagu rahvusvaheline tase,
mida, mida mujal märgata on siis nõnda, et kui võtta kogu elanikkond,
siis keskmiselt 16 protsenti on neid, kellel on kas suurem
või väiksem kuulmislangus. Noh, siin on kuni kuni päris vanad inimesed,
eks ole, ka need on siia siia siia punti võetud
ja näiteks Ameerika Ühendriikides, noh, seal tehakse
igasuguseid edetabeleid, noh, tegelikult nagu mujalgi.
Aga, aga nende hinnangul on siis kuulmislangus kõigi
krooniliste tervisehädade puhul kolmandal kohal.
Et asi iseenesest on tõsine.
Ja noh, see nüüd ei tähenda sugugi, et meil siin inimesed
täiesti kurtidena ringi käiksid, aga kuulmislangusega küll. 16 protsenti ühiskonnast seal on siis ütleme ka vanad
inimesed sees noortel tegelikult arvatavasti on see alla 10. Noortel on see nojah, keskmiselt niimoodi seitse,
kaheksa kuni 10 protsenti kus on niisugune kuulmislangus,
mida, mida ütleme siis Audeoloogid ja, ja kõrv arstid juba
nimetavad kuulmislanguseks, sest noh, selline väike
kõikumine võib olla see võib-olla alati ja see hakkab
paratamatult mõjutama inimeste elu. Mis asi see kuulmislangus on, mida see endast kujutab? No see tähendab seda, et inimest, inimese kõrva tundlikkus
tasapisi hakkab langema, see on ju nõnda,
nagu nägemise puhul on täpselt samuti, eks ole,
et prillikandjaid on meil ju üpris palju ja,
ja selle põhjus on see, et silmade suutlikkus eristada peeneid,
detaile on langenud, no siis tuleb prillid ette panna.
Kõrvadega on samasugune lugu ja tavaliselt siis
kuulmislanguse esimene sümptom ei ole mitte see,
et inimene ei kuule üldse, ta kuuleb ikka,
aga, aga ütleme, kui ta on sellises mürarikkas keskkonnas
kusagil kohvikus, kus rahvas ümberringi sumiseb
või või kaubanduskeskuses või, või linnamüra. Ja kui ta siis teise inimesega vestleb, siis ta peab kogu
aeg üle küsima.
Ütle veel, mis sa ütlesid, ma ei kuulnud päris hästi,
ta kuuleb heli, aga ta ei suuda eristada nii hästi kõnet nii
nagu inimene, kellel kuulmislangust ei ole ja,
ja no mis siis tulemus on, tulemus on see,
et inimene hakkab häbenema, ta nagu püüab vältida seltskonda,
sest naljakas on ka eriti veel, kui kõik teised kuulevad
ja mina nüüd äkki kogu aeg küsin üle. Ja noh, on leitud ka selline huvitav seosed. Et. Vanaduses nõdrameelsuse või siis Alzheimeri tõbi,
mis on nagu üsna selline ka levinud, kuna inimesed elavad
kõrge vanuseni tänapäeval, et, et see on seotud,
see seos kuulmislangusega on, on üsna märgatav,
et inimesed, kellel hakkab tekkima selline sügav
kuulmislangus Nendel areneb oluliselt kiiremini ka sedasama nõdrameelsus,
nii et et kui me noh, ütleme nooruses rikume oma kuulmist,
siis sellega me valmistame ette tuleviku vanadusepõlve nõdraks. Meelsust no Tallinna Ülikoolis on praegu siis käimas projekt,
kus tudengid on käinud meelelahutusasutustes
ja sportimiskohtades mõõtmas, et kui valise müra,
aga noh, õigemini siis muusika seal siis on,
et kui valjult seda kunsti tehakse, ütleme mida te siiamaani
teada olete saanud tulemust. Ja no meil on praegu kõik need mõõtmistulemused on olemas,
me oleme käinud ööklubides sportimiskohtades,
fitness-klubides kinodes on tehtud mõõtmisi ka koolides,
sest tegelikult ka koolides vahetunni ajal on koridorides
üsna üsna kõva kilkamine, noh, seal ei ole küll muusikaga.
Aga, aga ikkagi on see müra, et sellistes kohtades me oleme käinud.
See projekt on siis nõnda, et on üks grupp üliõpilasi kes,
kes, kes selle projektiga tegelevad. Ma olen siis nende juhendaja ja siis pannaksegi kokku
selline selline ülevaade ja no siis selgub,
et asi on nii nagu mujal maailmas, täpselt nii nagu mujal
maailmas on, on märgatud, et näiteks ööklubides on kui nüüd
tetsi pillidest rääkida, mis on siis helivaljuse mõõteühik.
Et see helivaljus ulatub kuni 97 kuni 100 isegi kuni 105 detsibelli.
Nii, ja see on juba selline selline helitase,
mis noh, teatud aja jooksul, kui selles olla,
siis kõrva tundlikkus hakkab langema ja noh,
siin peakski rääkima siis sellest et, et kuidas seda nüüd hinnata. Ja see hinnang on siis niisugune, seda nimetatakse heli doosiks,
elli doos on siis helienergia, mida inimene teatud aja
jooksul saab.
Ja on siis selline reegel, et 85 detsibelli kaheksa tundi,
see on see piir, millest alates kuulmisteravuse languse risk
hakkab langema. 85 detsibelli, kaheksa tundi, üheksa tund,
palju see 85 detsibelli on, on ta valjem kui mootorsaag on
ta mingi liiklusmüra.
Kui me omavahel räägime, mitu detsibelli. Ja no see on kusagil ütleme noh, 60 65 nagu me siin omavahel
vaikselt vestleme, see muutub pidevalt, aga siin mõeldakse
ja see on see nõndanimetatud keskmine, efektiivne aga 85 detsibelli,
see on umbes selline heli nagu tavaliselt inimesed,
kui nad muusikat kodus kuulavad keskmiselt sellise tasemega
tavaliselt nad seovad, see on nõndanimetatud komportne
kuulamistase kaheksa tundi järjest, see on üsna väsitav
ja nüüd on selline reegel, et iga kolme detsibelli
lisandumisega see aeg väheneb kaks korda. Nii et siis 85 detsibelli, kaheksa tundi,
88 detsibelli, neli tundi noh, 91 detsibelli,
siis kaks tundi, eks ole, ja 94 detsibelli,
siis tuleks juba tund ja nii edasi, iga iga kolme detsibelli lisandumisega,
aga ööklubides keskmine efektiivne helitase ulatub
enam-vähem pidevalt kuskil 95 97 detsibelli.
Et noh, ütleme siis siin mõõtsime klubis diskor,
kes seal siis seda muusikat ette mängib,
ta on seal ju ütleme siis kella üheksast kuni kella neljani öösel,
seni kuni ööklubi kinni pannakse, praegu koroona ajal on
küll seal see lühendatud, aga ikkagi päris pikalt
ja niimoodi igal õhtul ja on tõenäolisena. Tal ongi tekkinud üsna tõsine kuulmislangus. Kui kaua see aega võtab, siis, et see kuulmislangus hakkaks
välja kujunema, kui ma niimoodi võib-olla iga reedeõhtu seal
kontserdil või seal klubis käin, siis see vist nii hull ei
ole võrreldes, eks ju sellega, kui ma töötangi seal Ja no see ongi ju, nagu ma ütlesin, helitoos,
eks ole, et kui sa sellise helidoosi saad pidevalt noh,
ütleme kas igal õhtul või, või, või siis kasvõi niimoodi üle
päeva või see on individuaalne, see kuulmislanguse väljakujunemine,
aga, aga see paratamatult suhteliselt lühikese aja jooksul kujuneb,
võib-olla võtab aega mõned kuud, võib-olla jah,
et siis on, siis on asi valmis ja noh, on teada,
näiteks igasuguste bändide trummarid on riskigrupp
ja trummarit, ma olen üsna palju trummarite kuulmisteravust
ka mõõtnud, meil on võimalus ka siis ülikoolis
kuulmisteravust mõõta. Et nendel ongi jah, selline tüüpiline trummarite
kuulmislangus või siis näiteks heliinsenerid,
kes seovad seal seadmeid üles, ise on sel ajal
ja kontsertide ajal ka väga tugevas heliväljas.
Ja, ja noh, kipub olema ka niisugune tendents,
et ka kontsertidel pakutakse oluliselt valjemalt heli,
kui inimesed tegelikult sooviksid.
Ja meil oli siin mõni aeg tagasi Solarises seal selles
kontserdimajas oli üks selline hästi suur
ja üsna kallis mahukas eksperiment, kus elavat muusikat
esitati laval ja inimesed siis täitsid neid küsitluslehti. No seal olid erinevad parameetrid, aga üks nendest oli siis
ka helivaljus ja selguski, et inimesed ei soovi kontsertidel helivaljus,
mis keskmine, mille keskmine ületaks kusagil seal 85 87 detsibelli.
Et et üle 90 detsipõlised rokk-kontserdid,
kuulajad tegelikult seda ei soovinud. Samas Solarises on hoopis teine keskkond ka ju kui kuskil
metsatöllu kontserdil inimesed on teistmoodi meelestatud,
seal. Jaa, seda küll, aga, aga huvitav oli see,
et sõltumata muusikažanrist ka, ütleme sellise rokkmuusika
puhul ka siis inimesed ei soovi.
Neid helitasemeid, mis ulatuksid seal 90 95 detsibelli,
nii et, et tegelikult ütleme kõige meeldivamaks seal oligi
see parameeter oli, et selle helimeeldivus,
mis on teie jaoks kõige meeldivam.
Me seal muutsime seda helivaljus ja siis selguski,
et on niisugune optimaalne, mis ongi kusagil 85,
kaks, seitse detsibelli, aga, aga mida edasi,
seda rohkem ütleme siis, võrreldes 20 aasta taguse ajaga on
siis ka kontsertide helivaljus pidevalt suurenenud. Miks ta suureneb, miks üldse on ööklubides
ja kontserditel see heli niivõrd vali Mullete kontserdite
korraldajatelt ka seda uurinud? Vaat see kuidagi iseenesest on tulnud, heliseadmed on
muutunud võimsamaks, nende kvaliteet on tõusnud,
järelikult saab pakkuda, ja sellised subjektiivsed vestlused
näitavad kas või muusikutegagi, et, et noh,
et kui ma niimoodi liga vaikselt, et võib-olla see asi
tundub kuidagi nagu veidikese vilets ja,
ja nõrgavõitu ja, ja nii edasi erinevad muusikud pakuvad
tegelikult ka erinevat heli või erinevad produtsendid. Ja siis üks selline riskikoht on fitnessklubide rühmatreeningud.
Seal ju treener paneb sinna mingi taustamuusika mürtsuma,
eks ole, see on niisugune üsna valija tavaliselt ja,
ja, ja miks ta nii vali on, on levinud ka selline arvamus,
et mida valjem muusika, seda innustunumalt
ja seda parema sooritusega inimesed Spordi spordiharjutusi teevad.
Tegelikult uuringud näitavad, et ei ole mitte mingit seost.
Ja, ja vot need fitnessklubide rühmatreeningutel seal on ka
siis me oleme mõõtnud kus helitase on ka keskmiselt 97
detsibelli ühe tunni jooksul inimene saab helidoosi,
mis on 85 protsenti umbes päevasest, eks ole. Et selles mõttes neid kohti parasjagu jagub.
Kinodes asi nii hull küll ei ole, sest kinode soovitatav helitase,
see on ka nagu normeeritud.
Aga siiski, suhteliselt kipub ka kinodes olema see asi piiri peal,
et ei ole kuulnud, et kinokülastajad oleksid kurtnud,
et heli on liiga vaikne.
Aga seda kurtmist on üsna sageli kuulda,
et heli on liiga vali. Palju seadus üldse ütleb, et ööklubis te ütlesite,
on seal kuni 105 detsibelli tihtipeale või ütleme,
mõnikordse muusika valjus, aga palju seaduse järgi üldse
tohib olla? No meil on jah, selle kohta sotsiaalministri määrus,
jaa, jaa. No mis siis ongi seaduseks ja see ühtib ka Euroopa nõuetega,
on siis nõndamoodi, et see keskmine efektiivne ei tohiks
ületada 100 detsibelli laste jaoks 90 ja tipud,
need maksimaalväärtused ei tohiks ületada 115 detsibelli.
Need normid on kahjuks üsna nobedalt.
Ja, ja selles mõttes ongi, et, et noh, kui lühiajaliselt
sellises heli väljas olla, siis ei juhtu midagi. Aga kui sa ikka terve kontserdi kuulad ära kusse keskmine
helitase on 100 detsibelli seal tunnine kontsert
ja teed seda sageli, vaat siis kujunebki see,
see kuulmislangus.
Ja, ja noh, loomulikult on lisaks ju veel ka kõrvaklapid,
et tänapäevane noorte põlvkond ongi siis kõrvaklapi põlvkond.
Ja, ja sageli kuulatakse või kasutatakse kõrvaklappe selles
mõttes arutult, kõrvaklapid on väga hea asi,
kvaliteetne ei sega teisi, kui sa muusikat kuulad,
ase tuleb kasutada mõistlikult ja kui sa keerad seal liiga
valju heli ja kuulad seal, noh, ütleme rohkem kui kolm tundi päevas,
on leitudki selline seos. Et nendel noortel, kes pikalt kasutavat kõrvaklappe päeva
jooksul seal üle kolme tunni on üsna suur tõenäosus
kuulmislanguse tekkeks.
Et see, et kõverad, kui palju noored kõrvaklappe kasutavad
ja mitu protsenti nende noorte seas on see kuulmislangus,
need on täitsa paralleelselt käivad. Aga aeg hakkabki meil siin otsa tiksuma.
Ma arvan, et probleem on püstitatud.
Sellest saab nüüd siin lähiaastatel kindlasti aina rohkem
ja rohkem kõneldud ja vaatame siis, et kuhu me välja jõuame
nende keskuste eludega.
Aga aitäh praegu selle probleemi siin stuudios püstitamisest.
Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud Avo-Rein Tereping. Riigikontroll avaldas hiljuti auditi, kust selgus,
et üle 40 protsendi Eesti täiskasvanutest käis viimati
hambaarstil rohkem kui viis aastat tagasi.
Haigekassa hüvitab praegu inimesele, olgu nad siis rikkad
või vaesed, 40 eurot aastased käia hambaarsti juures.
Ja kui sa oled pensionär või näiteks osaliselt
või täielikult töövõimetu, siis hüvitab,
siis hüvitatakse Sulle 85 eurot. Ja riigikontroll järeldas kysis, et olukorras,
kus inimesed käivad vaatamata sellele hambaravihüvitisele
nii harva hambaarsti juures.
On see hüvitis põhimõtteliselt läbi kukkunud
või noh, nad väljendasid ennast viisakamalt.
Nii haigekassa kui ka hambaarstid tõdesid,
et probleemide ennetamisega hiljaks jäädud
ja nüüd tuleb toetada neid, kel hambad tõsiselt katki. Just lähtuvalt sellest riigikontrolli auditist räägimegi
siis ka täna suutervisest või suuhügieenist.
Minuga on nüüd stuudios liitunud Ave põld,
kes on hambaarst siin Tallinnas.
Vaatame ühelt poolt kitsamalt, et kuidas üldse elada nii,
et keskmine eestlane, kes eelmine aasta teenis 1052 eurot,
sellise mediaanpalk saakski aastas hakkama vaid selle 40
eurose hambaravihüvitisega ega peaks sadu eurosid
hambaaukude parandamisele kulutama. Ja teisalt Ave on tegelikult ka hambaarstide liidu volikogu liige,
mis tähendab, et saame pilti vaadata ka ehk natuke laiemalt
natuke üldistada.
Tervist. Tere.
No alustame ehk selle üldise pildiga näiteks maname silma,
silmade ette pildi, et meie keskmine kuulaja,
kes meie saadet praegu kuulab, tuleb teie juurde visiidile.
Ta on, ütleme, meessoost 55 aastat vana ja teenib niisugune
1200 eurot kuus. Noh te küll töötajate Tallinnas, siin on muru rohelisem
ja taevas sinisem, aga kujutame ette millistena tema hambaid
praegu vaimusil vaimusilmas ette kujutate,
mittu plommi tal suus on mitu hammast alt välja on tõmmatud.
Milline on selle inimese hingeõhk? Aitäh väga huvitava ja hea küsimuse eest tegelikult,
et võib-olla alustades siis tema selle ainult patsiendi
nii-öelda demograafilise profiiliga, et kavalalt valitud
meessoost isik, kes on, ütleme hilisemas keskeas,
mida me teame näiteks tervise arengu instituut avaldab
iga-aastaselt eestlaste tervisekäitumise kohta uuringuid,
põhiliselt need on küsimustiku tuginevad uuringud
ja sealt saab päris palju infot ja sealt saab päris palju
infot ka inimeste suutervise ja üldise suuga seonduva
nii-öelda siis tervisekäitumise kohta meestega seonduvalt,
mida on teada ja mida tasub ka siinkohal võib-olla siis
arutluskäigul mainida on see, et mehed pesevad naistest
vähem hambaid. Et kui seal võrreldakse, et mehed versus naised kaks korda
päevas üks kord päevas vähem kui üks kord päevas
või üldse mitte, et siis alata ja mida vähemaks läheb see
kordade arv, seda tugevamalt on näha siis selliste gradient
meeste ja naiste vahel.
Nii et juhul, kui mul on 55 aastane meespatsient,
siis esiteks ma kujutan ette, et seal on ütleme,
et probleeme võib-olla malbe malt öeldes siis suuhügieeniga
hambakivi esineb seal kindlasti. Mitu hammast läinud on 55.-ks eluaastaks. See on ka väga hea küsimus, et samuti sellest
tervisekäitumise uuringust on siis näha,
et arvatavasti vahemikus üks kuni kuus hammast on,
on kindlasti antud isikul puudu kas rohkem seda loodetavasti mitte.
Väga palju, kui võrrelda just vanusegrupiti nooremaid
inimesi 25 kuni 35 siis 40 40 pluss protsendil meestest on
siis vähemalt üks hammas eemaldatud.
Nii et kui me räägime 55 aastasest mehest,
siis loodetavasti jätta jah, sinna sinna vahemikku,
mis on muidugi muidugi kurb, on muidugi kahju tegelikkuses
ikkagi millest me peagi ka räägime, võiks inimestel jääda
siis oma hambad suhu ja peaks olema täiesti võimalik oma
hammaste eest hoolitseda sedasi, et neid ei pea eemaldama
nii-öelda liiga varakult. Üks kuni kuus hammast ehk siis noh, ütleme kaks kolm hammast
on läinud 55.-ks eluaastaks meestel naistel siis umbes sama Enam enam-vähem sama ja selles vanusegrupis. Kutt kui tihti teie juurde üldse niisuguseid terveid
patsiente satub hambaarstina, et kes on näiteks olnud kõige
vanem patsient, kes on teie juurde tulnud,
et kellel on niisugune väga-väga heaolukord seal suus
näiteks mitte ühtegi plommi, mitte ühtegi auku. On olnud küll, selliseid inimesi on ka vähem,
mul on meeles kaks isikut, kes olid 80 ligi,
ma ei tea, kas nad üle 80 õlidega 79, võib-olla 80,
neil olid sisuliselt kõik oma hambad suus.
Ühtegi mõned täidised olid, aga selles mõttes ikkagi näha oli,
et inimene hoolitseb, teab ja seda oli rõõm näha. Kuidas muide hambaarstide hambad on, et mul tuleb alati
meelde selline film nagu Charlie ja šokolaadivabrik,
kus siis oli šokolaadi töösturist peategelane Willy Wonka,
keda mängib Johnny Depp.
Tema läheb filmi lõpus oma hambaarstist isa juurde.
Nad ei ole ammu kohtunud, isa ei tunne teda ära
ja siis ütleb, et teate, ma ei ole mitte kellelgi teisel nii
korralikke hambaid näinud. Seda arvestades, et peategelane töötab šokolaaditehases,
kuidas hambaarstide peredes selle hambahügieeniga. Hambahügieeniga ütleks ja tahaks loota, et on hästi,
teine pool on muidugi see toitumine, et kui siin šokolaadist rääkida,
et kui õigel hetkel süüa seda šokolaadi,
pidada suured pausid vahel vähemalt siis kolmetunnised
janujoogiks vesi.
Et sellisel juhul saab ikka kenasti hoida ka neid hambaauke ära. Kui me räägime, et Eesti inimeste see suuhügieen
või suu tervis on küllaltki niisugune kehvakene kuidas me
võrreldes teiste riikidega paigutame, kas me seda ka teame? Ja teame ikka, et kui nüüd võrrelda, ütleme Meie
põhjapoolseid naabreid ja meid siis ütleme Baltikumi
regiooni või sellised eks, Nõukogude Liidu riigid,
et siis on üsna tugev gradient, et see on loomulikult seotud
ühest küljest ajalooga, teisest küljest erinevate
tervisepoliitiliste otsustega gradient ehk siis tase
ehk siis jah, tase, erinevused kui vaadata näiteks laste suu tervist,
siis siis ikkagi Eesti, Läti, Leedu üsna palju hambaauke lastel,
põhjamaades seda enam ei ole, neil on seal ka pikalt olnud
seda aega ja võimalusi muidugi muuta olukorda. Ja neil tõesti on olemas nii-öelda põlvkonnad,
kellel on väga hea suu Sudervis. No tuleme nüüd laiema pildi juurest üksikisiku juurde,
et kuidas siis ikkagi elada nii, et hambad ei laguneks. Alustaks siis väga lihtsalt põhitõdedega,
et kaks korda päevas hambaid pesta on kindlalt just kaks
korda päevas hommikul õhtul ja vähem ei ole piisav
ja rohkem ei ole vaja ka liialt vaeva näha,
ütleks nii, et hommikul õhtul ja Floriidiga hambapasta
kindlasti seda mainiks mainiks ära hambavahesid,
korra päevas puhastada vähemalt, et siis kas hambaniidiga
või hambaharjadega. See on nüüd see hügieenipool ja teine pool on siis toitumine,
mis on võrdväärselt kumite olulisem.
Tuleb hoida neid pause toidukordade vahel,
vähendada suhkru tarbimist ning juua siis tõesti suhkruvaba
jooke näiteks vett, juhul kui on janu. Kas hammaste pesemisel on oluline ka, et oleks hommikul just
enne sööki ja õhtul pärast sööki või on see kõik suht suva,
et peaasi, et sa kaks korda ära pese tööpäeva jooksul? Laias laastus on, miks me ütleme, et pigem hommikul esimese
asjana võiks need hambad ära pesta, siis süüa,
ühest küljest äkki unustad ära pärast söömist,
aga teisest küljest pärast sööki on hambaemail natukene
nii-öelda pehmem kergelt, et kui kohe otsa sinna pesta Need hambaid,
et siis siis võib veidike kahjustada seda emaili.
Et selles mõttes, kui hommikul tahtis süüa pärast pesta,
siis üks tunnikene olla olla vahet, et selles mõttes on
lihtsam kohe hommikul pesta ja seejärel süüa õhtul enne magamaminekut,
siis sest magama minnes inimese suu võiks olla puhas
süljeeritus on ka väiksem, et siis kaitsta neid hambaid. Üks tähtis teema on ka hambapasta, ma käisin eile oma kodu
lähedal poes, vaatasin, mis hambapastasid,
seal müüakse, seal oli lilla kolgeid Mäks vait,
ehk siis niisugune maksimaalselt valgendav,
arvatavasti sinist värvi Mäks Fresh jahutavate kristallidega
Musta värvi Advanced vait Shark Howl ehk siis noh,
ütleme järgmise taseme valge söega, need maksid kõik
niisugune kaks 20 siis 40 senti kallim oli kolgeid trip
Läction valgendav, siis oli seal valgendav hammastele,
mis on loomupäraselt valged. Blendamed oli samast hinnaklassist kolmdee vaid kolm,
te vait fresh Elmeks ja hambapasta, mis oli küll väiksemas tuubis,
kuid mille liitri hind oli poole kallim kui kolgeritil
ja blendamedil.
See oli niisugune kolm, 50 ja kõige kallimad olid viie-kuue
euroga senso tainja paradontaks, neid oli ka vähemalt seal
kolme erinevat sorti.
Kuidas sellises virvarris orienteeruda? Tõepoolest tooteid on palju nagu iga tootega soovitakse
arendada neid siis väga laiale tarbijaskonnale kõigi
huvidele ja soovidele siis vastata.
Väga paljud hambapastad, mis sa ette lugesid,
olid valgendava toimega, eks inimesed tahavad loomulikult
seda Hollywoodi valget naeratust.
Kui nüüd reaalselt rääkida sellest, et minna poodi
ja mida vaadata hambapastatuubi pealt, mida lugeda number
üks on see, et seal oleks sees näiteks naatriumkloriid
või mõni teine fluoriidiühend. Kas sa saad kohe öelda ka, et millistes siis on,
sest ma usun, et paljud lihtsalt ei viitsi seda lugeda. Ja et nendest firmadest tegelikult, mis sa lugesid toodetest,
nendes on need kolgeid, blendametsenso, tain,
paradontakse Elmeks nendes kõigis on kus ei ole.
On mõndasid, kus ei ole tavaliselt ökobjo hambapastad
ja see ei ole samuti need söega hambapastad,
et need on üsna abrasiivsed, eksis karedad,
et inimesed ostavad minu teada vähemalt seda söega hambapastat,
et selle valgendavad toimet nii-öelda tarbida,
aga reaalsuses siis mida sa söega pasta teeb,
on see, et ta karestab emaili pinda ja tegelikult kahjustab seda. Et kindlasti võiks pigem vältida neid isegi. Kolgeti jääb lendamedis söega hambapastad. Minu teada blendamedil vist ei ole söega hambapastat,
aga koldeid, kui neil on need, siis millega ma ka ei ole kursis,
et nii-öelda pigem pigem mitte valgendavate pastadega,
sõltub muidugi, mis tüüpi valgendus on, võiks maksimaalselt
kuu aega pesta, siis teha pausi vahele, pesta tavalise
pastaga jälle uuesti.
Vahepeal, et ka mitte pidevalt tarbijaneid valgendavaid hambapastast. On seal siis niimoodi, et kui ma ostan valgendava hambapasta,
siis siis ta mu hinge värskeks ei tee ja kui ma ostan selle
värske hingeõhu pastasistama, igemeid ravima
ja kolmandat pidi, et kui ma ostan igemeid ravima,
siis ta ei valgenda. Sedasi muidugi ei ole, ma mõistan, kust küsimus tuleb,
vaadates neid, kuid tegelikkuses on siis nii,
et miks me hambaid pesema on, et eemaldada päeva jooksul
sinna tekkinud bakteriaalset biokilet, ehk siis katu.
Sisuliselt ja teine nüanss, nüüdse fluoriid fluoriid
tugevdab hambaemaili, et juhul kui me sööme,
joome, elame normaalset elu, et tekiksid hambaauke vähem
ja see on tõestatud, meede on hea meede ja toimib väga hästi,
et on kaks, kaks poolt, nüüd need värskendavad hambapastad,
need on nii-öelda siis ka veidikene tulunduslikud,
ehk siis neil on lisanüanss või lisa mingisugune mentooli
pool lisatud sinna, et inimesel oleks tunne,
et oh nüüd mul on suu puhas, see võib tihti olla petlik,
et reaalsuses ikkagi tuleb pesta korralikult pehme
hambaharjaga kaks korda päevas, kasutades Floriidiga hambapastat,
et kui see pesu on korralik, siis sisuliselt värskendav
efekt sealjuures ei, ei anna nii väga palju juurde
ja suu halb hingeõhk on siis tingitud erinevatest bakteritest,
kes on suus. Ja see on siis samuti ka indikaator sellest,
et suu saab olla hambakivi, seal võib olla ladestusi,
kattu tuleb paremini pesta. Nagu ma ütlesin, mõned hambapastad sensodonnya paradontaks
on kaks korda kallimad kui näiteks kolgeitja blendamed.
Kas on siis nii, et mida kallim, seda parem? Seda otseselt öelda ei saa, tsensodennis paraad antaks,
siis on väga palju tooteid, mis on veidikese spetsiifilise suunaga,
ehk siis näiteks paradontakse puhul parodantaal
ehk siis igemehaiguste jaoks on see sari mõeldud.
Seal on lisaks juures erinevaid aineid, mis siis aitavad
kattu vähendada intensiivsemalt, ehk siis kui inimesel on
näiteks hambakivi või tal on juba kaugele ulatunud
krooniline siis igemete ja tugikoehaigus,
ehk siis paradantiit siis sellisel juhul paradontaksi
toodetega pestes, neil peaks tekkima veel vähem seda hambakatu,
et see nii-öelda soodustab tugevamalt seda,
et nende hambad oleksid. Puhtad ehk siis kokkuvõttes punkt üks, Floriidiga hambapasta,
mis on põhimõtteliselt kõik niisugused peavoolu hambapastat,
kui välja jätta ökobastad punkt kaks, vältida sütt pigem
punkt kolm, kui valgendada siis lühikest aega
ja siis eksju, teha tavalise hambapastaga
ja punkt neli.
Noh küll oli siin ka punkt neli, pehme hambahari,
pehme hambahari. Suuvesi järgmine teema on, meil on listerin les noi palsam
või palsam, senso, tain, kolgeid ka kõik soovijad olemas.
Mis nende suuvete mõte on, kas neist üldse tolku on? Suuvetega on nüüd sedasi, et sõltuvalt loomulikult tootest
ja vajadusest kõigest suveti igapäevaselt ei ole vaja kasutada,
et mõnedel inimestel on see harjumus, aga see ei ole
absoluutselt vajalik.
Teatud juhtudel, juhul, kui inimesel on näiteks igemepõletik,
tal on olnud puhastus, tal on olnud mingisugune suus operatsioon,
siis määratakse spetsiifiliste ainetega sisaldavaid suuvesi,
ehk siis sellisel juhul jah, nad kuurina nii-öelda peavad
loputama teatud perioodi vältel siis spetsiifilise suuveega
väga nii-öelda igapäevaselt, mis ta teeb
ja võib teha just erinevad suved on siis kuivatada suu limaskesta,
et juhul kui lihtsalt pesta hambad ära korralikult puhastada
hambavahed ära pesta hambad ära, et siis seda survet,
et ta vajadust ei ole tervel nii-öelda inimesel vaja. Et ei ole vaja ja võib pigem teha karuteene kui üle kasutada
just nii. Hambahari, hambaharjas juba mainisid ka,
et need on ka seal 20 30 40 erinevat sorti,
mille järgi mina tavaliselt valin, on see,
et hambaharjade taga on, ole, oleks nagu niisugune karedam piirkond,
et saab nagu keelt harjata, et võib-olla ma kuna mul see
endale see küsimus on, et kui tähtis see on,
et see harjaste tagune seal, et kas saab mingit keelt
harjata või mitte. Nii anpaaridest rääkides oleks mõistlik valida pehme
hambarja soft, angerjas või veri, soft.
Harjased võiksid pigem olla sirgemad, et mitte nii väga
erinevate kujudega keerulised, et see kõige lihtsam oleks
nii-öelda siis palju-palju harrastajaid,
palju pehmeid harjusid sirge Tarjased keele poole pealt.
Jah, mõistlik on pärast hambapesukeelt kabesta,
seda saab teha ka sellesama harjaga, aga noh,
kui meeldib see nii-öelda harja parem kare karedam pool,
et siis võib loomulikult seda ka kasutada sihtotstarbeliselt siis. Reklaamivad vähemalt välja, et 90 protsenti bakteritest on
tegelikult hoopis kuskil keelel, mitte hammastel. Neid on keelel ka, et selles mõttes on mõistlik ehk,
et kõike puhastada. Ja hambaniit, eks ju, ilma selleta ei saa,
nagu ma saan aru. Jah, see on see tüütu, tüütu asi, mida kõik need hambaarstid
paluvad inimestel teha, et kas hambaniit
või hambavahehari, et tegelikkuses uuringud
ja ka Europa paradant, paradantoloogide liit soovitab siis
pigem kasutada hambavahe harju, mis on sellised väiksed
näevad välja nagu pudel järekesed eri värvi.
Et hambaarst või suuhügieenist saab siis juhendada
ja näidata, et mis suurusega neid osta. Aga sisuliselt, kui võtta nüüd lihtsamalt,
siis kas hambaniidiga või, või nende harjakestega tuleks
puhastad üks kord päevas.
Hambavahesid. Kuna me siin niimoodi kiiresti kõik need ükshaaval läbi
käima ja siis küsin nätsu kohta ka, et kas,
kui tihti sina nätsutada üldse nätsu? Vahel nätsutan küll need su mitte mitte väga tihti.
Kui ma valin nätsu, siis ma pigem eelistan ksülitooliganetse.
Need on, millised siis näiteks Yency toodab tšillilt tooliga nätsu,
aga neid on veel.
Et tool on siis soomlaste poolt avastatud mõnikümmend aastat
tagasi selline hambaauke ennetav looduslik suhkur mis,
mis siis põhimõtteliselt bakterid söövad ära,
aga nende elutegevus lakkab, et ta on heada magusa maitsega. Ta on looduslik ja ennetab hambaid. Aga üldse noh, jänkid vist päris igas poes ei müüda ka,
tihtipeale on seal orbiiti, eks ju.
Et kui tihti seda Orbit ja neid, mis siin põhiliselt
poodides müüakse, kui tihti neid üldse peaks,
et seal on vist pikenduse suu selle hingeõhuargument nätsu juures,
eks ju, kui et suuhügieeniargument. Ja et suuhügieeni argumente otseselt sellel nätsu väga ei ole,
et hambaid puhtaks nagu ei, ei pese nii nagu siis kui
hambaharjaga pesta, et võib-olla lihtsalt meeldiv,
meeldiv kogemus samuti jah, need nii-öelda lisasuhkrut,
mis seal on, et võivad, võivad siis omada mõju,
hukkuda, ennetamisele, orbitist, iralis on minu teada siis sorbitool,
et see on selline nii-öelda null suhkur,
et ta ei halba ega otseselt nii-öelda ei enneta ka hambaauke
selle nätsu valumisega lihtsalt mainiks ühte asja,
et ei tasu nätsutada väga pikalt, et üks,
viis minutit ja siis nätsu ära visata, seepärast et muidu
hakkab juba liiges veidikene kuluma ja veidikene vatti saama. Kas nätsuda kasutamisega võib liiale ka minna,
et liiga palju üldse nähtsa kasutada? Ma ütleksin, et võib loomulikult, et kui kogu aeg me kedagi mäluda,
et just just sellele lõualuu liigesele võib siis kehva mõju avaldada. Aeg hakkab vaikselt otsa saama, kordame ehk selle
hambaravihüvitise üle, et kõigil teil, kes te meid siis kuulate,
kui teil on, eksju ravikindlustus, teil on 40 eurot,
mille riik teile annab, et oma hambad korda teha.
Kui te lähete hambaarsti juurde, siis poole arvest peate ise maksma,
aga ülejäänud siis tuleb riigi poolt, ehk siis,
kui arve on 60 eurot, siis teie maksate 30 eurot.
Riik maksab 30 eurot. Kellel see 85 eurot hüvitist on. 85 eurot uuest aastast, nagu sa enne mainisid,
on siis töövõimetusega inimestel ning hetkeseisuga on siis
näiteks rasedatel ja üheaastaste lastevanematel
ning samuti siis pensionäridel Ja osalise või puuduva töövõimega inimestel ka,
eksju, täpselt nii.
Aga kui nüüd inimesed kuulavadki meid mõtlevad,
et ei ole tõesti viis aastat juba sattunud hambaarsti juurde
elavad võib-olla minnes sellises piirkonnas ka,
kus on need hambaarsti mitu, et kuidas üldse valida,
et kes on see parem hambaarst ja kehvem hambaarst
ja odavam just ütleme siis, kui tahtagi võimalikult odavalt
välja tulla. Kas siin on mingeid häid lehekülgi või kuidagi,
kust saada?
Siin? Kõigepealt ma ütleksin, et kindlasti tasub seda hüvitist kasutada,
et vähemalt käia hambaarsti juures ära.
Et nagu see riigikontrolli audit näitas,
siis kahjuks kõige vähem teenivad inimesed ei käi hambaarsti juures.
Mis, millest on kahju, et isegi kui te arvate,
et te ei jõua maksta kõik raviarved kinni,
siis tasub kindlasti minna saada teada, mis on olukord
küsida näiteks raviplaan, et koostataks ning et oleks teada,
mida saab ka ise teha ja ennetuse poole pealt siis endale
kaasa aidata. Hambaarsti valimise koha pealt loomulikult võiks olla oma
oma arst, kellega te olete harjunud, kelle juurde on juurdepääs,
usaldate teda.
Et sellist üleüldist veebilehte, mis soovitaks
ja hinnastaks ja ütleks, kelle juurde minna,
et seda, seda hetkel ei oska soovida. Aga kas mingi kuldreegel siin on, et mida kaugemal Tallinnas,
seda odavamaks läheb ka hambaravi teenust näiteks. Jah, et linnades üleüldiselt on hambaraviteenuse kõrgem,
kui on maapiirkonnas. Aga sellega meie tänane aeg saigi läbi aitäh Ave põld,
hambaarst Tallinnas ja hambaarstide liidu volikogu liige,
et kõnelesid meile suuhügieenist ja suutervisest laiemalt
kui ka kitsamalt.
Aitäh. Tartusse ma ei näe, aga loodetavasti on seal nüüd minuga
liitunud Juhan Hellerma novaatorist tervist. Igati kohal, tere hommikut hilishommikut. Hilishommikut mis Novaatoris uudist, saan aru,
et olete avaldamas või on avaldunud juba Tartu Ülikooli doktoritöö,
mis uurib siis liikidevahelist suhtlust? Ja tõepoolest, selle kohta juba on võimalik portaalist lugeda,
et väga värskelt eile nimelt siis kaitses semiootik Tartu
Ülikooli semiootika osakonnas Smircotzerone doktoritööd
liikidevahelisest suhtlusest ja iseenesest puudutab väga
sellist filosoofilist põhimõttelist küsimust,
et kuidas me üldse teisi liike kui mõista suudame
ja kuidas nemad võib-olla meid mõista suudavad.
Ja Tseeerroone siis doktoritöö kuulub siis biosemiootika traditsiooni,
täpsemalt siis isegi zoosemiootika, mis tegeleb just
erinevate liikidega, kuidas erinevad liigid maailma kogevad
ja siin oluline mõiste omailm pärit Jacob fon üks Küllilt. Ja see omailm siis viitab just sellele, et erinevatel
liikidel on väga spetsiifiline maailmaga kogemus
ja taju ja see sõltub väga palju siis organismi enda ülesehitusest.
Et milliste meeltega üks või teine liik siis maailma kogeb.
Ja kui tavaliselt on siis ettekujutus on oma ilmad on
sellised üksteisest eraldatud mullid siis selles konkreetses
doktoritöös oli siis eesmärk just vaadata,
kuidas need omailmad ka kattuvad ja üksteisega mõjutama tahad. Ja ma küsin, küsin. On seal siis mingeid üllatavaid tulemusi ka,
et on koerad ikkagi inimese kõige paremad sõbrad
või tuleb sealt hoopis välja, et inimene mõistab kõige
paremini mingi kalkuni hingeelu. Selles mõttes koerad on ikkagi tõepoolest väga lähedased
ja siin üks näide ongi tegelikult hea näide,
kuidas sa seda seletad, ongi need näiteks need pimedate juhtkoerad,
kuidas need, kuidas me üksteisest aru saame,
pimedate juhtkoerad siis tõepoolest peavad nagu nägema
maailma oma pilgu läbi nii-öelda oma oma ilma tajuma.
Aga teisalt siis kas siis selle pimeda peremehe vaatepunkti
mingil kujul, et edasi sealt läbi nii-öelda navigeerida
erinevatest olukordadest, keskkondadest. Aga konkreetsemalt siis TÖÖ isegi vaatles Tallinna loomaaia
šimpansid ja nende hooldajaid ja nende omavahelist suhtlust
ja see väga elav ja, ja huvitav, mis seal kõik toimub,
et seal on, et šimpansid tõepoolest on sellised Coheni
hooldajate silmis ka selliseid ikkagi eraldiseisvad
isiksused oma iseloomujoontega ja teevad seal igasugu vigurit,
näiteks nad on, võivad küsida siis kui nad tahavad,
neid, tuleb tuju joonistada, siis nad paluvad
joonistamisvahendeid ja kui või vastupidi,
näiteks kui ja nad ei näita üles mingisugust koostöövalmidust,
siis hooldajad võib-olla liiguvad kuskile mujale edasi
ja tulevad siis tagasi, kui, kui šimpansi tuju paremaks
läinud ja samuti Ki võivad šimpansid anda näiteks
hooldajatele pesu kaltsu, kui see on kuskile maha kukkunud
või hakati, kogun ise siis pesulapiga puuri puuri,
klaasakett näiteks pesema. Ja samuti saab novaatorist lugeda ka selle kohta,
kas koerad oskavad helistada ja niiviisi niiviisi,
kas me võiksime koertega kõneleda, aga sellest saate kõik
lugeda juba novaatori veebist.
Edasi aitäh sulle.
Juhaned tutvustasid novaatori teemasid meile. Ning Mirko ojakivi on ka meiega Tartus liitunud.
Tere, Mirkko. Ja tere uudis plussis avaloos, võtame jutuks elektri-
ja gaasihinna ja selle, kuidas riik tegelikult siis soovib,
plaanib ettevõtetele ja ka inimestele appi minna.
Harri Tiido, taustajutud keskenduvad geopoliitilistele
askeldamistele Euro-Atlandi teljel.
Siis Ameerikasse, tegelikult jäämegi ühe teise teemaga suhtekorraldaja,
Ameerika sõber Andreas Kajuga tuleb juttu loodusõnnetuste
mõjust USA sisepoliitikale ja siis. Ragnar Kond annab ülevaate Lätis toimuvast
ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda
tutvustab värskeid Covid 19 seire uuringu tulemusi. Hästi kiire ülevaade, uudis plussis, täna pärast
südapäevaseid uudiseid, ehk siis pärast kella kahteteist
aitäh sulle, Mirko.
Tõmbame saates otsad kokku.
Selline saigi tänane saade teisipäeval, 14. detsembril aitäh kuulamast,
minu nimi on ikka Johannes Voltri helipuldist abistas mind
täna Kätlin Maasik ning head teisipäeva jätku.
Vikerraadio.
