Maha. Tere, head kuulajad tänases saates räägime taimedest
ja nendest, kes on juba kassituppa toodud nüüd sügisel
või siis juba varakult, ehk siis juttu tuleb toataimedest,
aga ka jõulutaimedest ja erilistest lilledest,
olgu need siis õhus kasvavad või koguni sellised,
mida pannakse mitmekesi purki, hoitakse neid seal müüjate
sõnul lausa võivad 100 aastat elada sedasi purgis kupli all.
Meil on täna saates külas Tallinna botaanikaaia troopiliste
ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja vanemaednik Jaan Vetik,
kellele teda ka küsimusi ning kindlasti head kuulajad,
ootame ka teie lugusid oma erilistest taimedest,
keda teil on õnnestunud aastaid enda juures pidada,
kelle te olete ära kodustanud? Neile meeldib teie juures, aga nad ei ole võib-olla nii
tavalised kui noh näiteks ma ei tea, Bellergunid
või siis lihtsalt kaktused, aga, aga mõned sellised erilised isendid,
kuigi ma arvan, et ega ka nende üle talvepidamine
ja üldse talvel pidamine ei ole teps mitte kerge.
Niimoodi, vot sellised teemad ja helipuldis on täna.
Villem Rootalu, mina olen Krista taim ja soovin teile head kuulamist. Pühapäevaks. Telekast ilmame tule tuuli, aga ta on tallata,
aga siis suusad.
Ja kui veerand valla teeme, endanes soojad. Ma väga ärevuses Uue. Suusad viivad mind leidma lõbusat luu.
Loodan salm tulebmeelne.
Kui kohtan jõuluEst, tule tuuli, aga ta on tallataaga,
sisu saad. Ja kui pill alla teeme, endale soojad. Meetor ame Karevuses. Ja nad teevad neid, on Saaremaa laevavarjundeid ääremaa sooduseks.
Ja nad langevad.
Meil avas veel laevu. Ääremaad ootuseks ja. Kõrre. Tänaseks teemaks on taimed ja saates on külas Tallinna
botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna
juhataja vanemaednik Jaan Vetik, tere.
Tervist. Ma alustan sellest, et talv on käes
ja külm on.
Kuidas see mõjub nüüd taimedele on see hea,
et ta tuli nüüd nii vara nagu kombeks alati öelda,
et oi kas tõesti talvil, et on see nüüd märk,
et taimed võivad talvituda õues hästi. Tegelikult, kui me siin nüüd Tallinna näitel vaatame,
siis Tallinna näide on vist olnud üks kõige paremaid,
et meil oli siin paar päeva selline kerge miinuskraad.
Külm kahutas maapinna ära, siis tuli lumi peale,
et see on nüüd ütleme kõige parem talvevariant üleüldse.
Et kui on kerge miinusega, külmetab ma ära,
tuleb lumi peale, siis on ideaalsed talvitustingimused.
No loogika ütleb küll seda, et kui tuleb ikka soojaga lumi maha,
et siis on taimedel soojem? Jah, see on küll õige, aga kui ta päris sula maa peale see
lumi tuleb, siis võib tekkida mingisugust lämbumist,
hauduma minekut ja, ja taolisi taolisi pahasid asju.
Ja Ta palja talvekülma eest vist ei pea ühtegi aia sõpru hoiatama,
et et see on teada-tuntud paha asi. Vaat siis, aga täna räägime rohkem nendest taimedest,
kes on tuppa varjule toodud, kas siis juba varakult varem
või siis on nad päris loodudki toataimedeks,
sest nad ei peaks võib-olla kuskil mujal vastu.
Aga enne veel ja tean, ma nägin eile poes sellist asja,
et on purgid suured, erineva kujuga ja sinna sisse on pandud muld,
liiv ja taimed erinevad, nagu näiteks väiksed sõnajalad.
Siis oli luuderohtu, siis oli väiksed, need nõgesed
värvilised ja, ja oli veel taimi, mida härra ei tundnud
ja sellised erinevad komplektid ja müüja seletas,
et kaane all kasvavad kuni 100 aastat. Mitte midagi ei ole vaja teha, isegi mitte kasta,
mitte mingil juhul ja lihtsalt on ja päikese kätte ärge pange,
aga valge koht, millega nüüd on tegu, kas see on mingi uus mood?
On see reaalne, et nad tõesti võivad niimoodi elada või,
või mis asi see selline on? No selle kohta võiks öelda nii ja naa.
Et kui me läheneme asjale ideaalis, siis tegelikult see asi
niimoodi ongi.
Võetakse taim, istutatakse ta purki, pannakse korralikult
kaasvõi või kork või mis iganes asi peale kastetakse,
mulla sees on väetis, korgitakse asi kinni
ja siis taim seal on, siis tekibki seal väike omaette
ökosüsteem kogu see niiskus, mis taimest aurub kondenseerub
selle istutusnõu seent ise seintele, voolab sealt alla siis
nimetatakse uuesti taime poolt sisse, siis noh,
kõik see käib niimoodi ringiratast ringiratast,
ringiratast ja kui on valitud õigesti et taimed,
mis seal purgis on, et ongi sellised taimed,
mis oma loomupoolse kasvu suurusega võiksidki sinna purki
ära mahtuda. Siis ja see kõik võib soodsa kasvukoha puhul tõesti
aastakümneid vastu pidada, et ma nüüd siin hetkel võin valetada.
Aga minu meelest maailmarekordiomanik sellel teemal peaks
olema üks trades kants ja mis on tõesti üle 100 aasta juba
potis kasvanud, see oli minu meelest üks inglise härrasmees,
kes seda pidas.
Ja kui ma nüüd oma vaimusilma ette pilte manan,
siis see oli selline selline sületäis, sellist veini
kääritamis pudelit, mida, mida sa tradiskantsiaali siis täiskasvanud. Et noh, ütleme nii, et ega see maailmarekordiomanik just
eriti kaunis välja ei näinud ka, aga kahtlemata selline
kurioosum ja tähelepanuväärne asi on see siiski Aga nagu siis taim, kosmonaudid ses mõttes,
et kasvavad oma kapsli sees ja maailmaga vähe pistmist. Jah, see on nüüd tegelikult kohutavalt kohutavalt hea võrdlus,
aga ütleme nii, et et seal on nüüd kaks või tegelikult kolm,
aga et kui sinna potti või sinna purki või sinna pudelisse
on istutatud taimed, mis kasvavad liiga suureks,
et siis ühel hetkel nad lihtsalt kasvavad selle purgi
või pudelitäis ja siis võib tekkida probleeme siis teine asi
on see, et ilmselt ei sobi need sellisele aiapidajale
või võiduaalile sõbrale, kelle jaoks peab see tema toalill
kogu aeg perfektne välja nägema. Sellepärast et ideaalis ei tohiks ta purki
või pudelit kordagi lahti teha.
Ja siis ikka siin on mingeid mingisuguseid kuivanud lehti,
mida iganes.
Et see on noh, sinna jäävad need, seal on need sinna
kõdunevad ja siis peab olema selline rahuliku meelelaadiga inimene,
kes selle kõik üle elab. Ja kes ei taha nendega rääkida, sest seal omaette omas
süsteemis ja nad ei vaja kedagi. Ja, ja siis kolmas asi on see, et peab olema nagu hästi-hästi,
kindel selles, et need liigid, mis seal sees on,
on siis analoogsete kasvunõuetega.
Et kui on näiteks näiteks taim osa üks taim on see,
mis tahab soojemalt, teine taim on see, mis tahab natukene,
natukene jahedamat, siis nad ei hakka seal omavahel läbi saama,
et et siis hakkab bass, jääb kasvama see taim,
mis on paremates kasvu tingimustes ja teine
vaikselt-vaikselt sinna kohtub. Ja no loomulikult see, see on ka probleem,
et kui juhuslikult selle potti aia tegemine tegija märkamata
on sinna sisse lipsanud mõni kahjur et siis lisaks taimedele
leiab seal ideaalse elukohaga see kahjur
ja siis ei saa sinna sellele kohe mitte kuidagi mitte
millegiga ligi ja, ja see on siis selline ütleme,
ideaalis kõik on õige reaalsuse juures ütleme,
et on mõningaid agasid. Ja nii, aga kuidas on agadega õhutaimede puhul,
mis on samamoodi või kes on samamoodi alles hiljuti tulnud Eestisse?
Neid müüakse, öeldakse, palun, lihtsalt riputa lakke
ja küll ta kasvab mulda ei ole. Ja see on õiget mulda ei ole vaja, see on ka õiget
või brake riputada.
Aga, aga ei, see tähendab seda siiski, et nad on ikkagi
elusad taimed ja neid ei tohi kindlasti mitte sinna lakk ära unustada.
Et väga hea oleks, kui sellel taimemüüjal oleks ka teada,
milline on selle õhutaime või Dilansija liiginimetus,
siis oskaks inimene selle eest paremini hoolitseda.
Aga nende puhul on jah see, et ütleme nii,
et paar korda nädalas võiks neid kergelt veega piserdada. Ja siis kord kord nädalas võiks siis nendega nendega koos
kuskil duši all või vannis käia, et et kindlasti hoolikas
perenaine leiab ühe kausi ja paneb siis oma oma hoolealuse
tillansija kõhutaime sinna natukeseks ajaks toasooja vette
likku eriti hea, kui see oleks riba, vesi,
ei pea olema seal tunde tunde ligunema.
Et piisab sellisest viiest 10-st minutist,
siis võtad välja, raputad, raputati kuivaks
ja riputate siis siin akna ette tagasi. Aga nende puhul noh, võiks ju arvata, et hästi oluline on
selline kõrge õhuniiskus ja see asi nende puhul võib-olla
kõige olulisem on siiski ikkagi hoopis valgus
ja õhu liikumine.
Et päris kindlasti ei taha nad olla kuskil kuskil pimedas toanurgas.
Et nad tahavad, tahavad kõik päris palju valgust
ja teine asi on see, et nad ei taha ka sellist seisvat õhku
ja nende jaoks ideaalne, kui nad saaksid suvel kõik õue
kuskile õunapuu oksa peale rippuma, las siis vanajumal ise
annate need lilled teinud. Las ta siis nendest suvi otsa hoolitseb.
Ja siis see mõjub mõjukilansijatele kohe eriti hästi,
täiega, naudivad seda, mida nad söövad.
Vot nemad saavadki kõik oma eluks vajaliku vajaliku õhust kätte.
Ja siis sellest veest, millega neid, millega neid kastetakse.
Et ideaalis on küll olemas spetsiaalsed bilansiväetised,
et mida siis tuleks aeg-ajalt sina kastmisvette segada,
et see pidada pidada tema kasvukiirust suurendama
ja neid toetama, kindlasti ta seda ka teeb. Aga kuna tegemist on loomu poolest suhteliselt aeglaste
aeglasekasvulise taimedega laguni, et noh,
et ega siis tavaaednikule nagu olulist vahet silmaga
nähtavat ei ole, et kas ta nüüd korralikult väetatud
või ei ole väetatud.
Ja kui kui teil on näiteks üks või kaks õhutaimed,
et siis sellepärast võib-olla ei maksa ka nuts spetsiaalselt,
et hakata õhutaimeväetist ostma. Et kui teil on olemas mõni vees lahustuv muuduaalile väetis
ja kui te teete sellest näiteks eriti hea oleks muidugi
orhidee väetis, teete sellest, ütleme selline kolmandiku
kangusega või neljandiku kangusega väetiselahuse
ja siis käite umbes kord kuus temaga temaga seal ujumas,
seal väetiselahuse sees siis, siis ta on,
on suhteliselt suhteliselt õnnelik ja selle väetiselahuse
saab ju pärast kõikidele teistele toalilledele laiali jagada. Aga öelge, kas tegemist on taimega, kes on siis inimeste
poolt aretatud looduses ka olemas sedasi,
et et keegi ei vii teda vanni, ta saab ise hakkama. Ja tema, tema tegelikult on täitsa looduses olemas
ja see on Promeljate hulka kuuluv hästi-hästi suur suguselts.
Hästi suur perekond.
Et seal on sadu ja sadu liike, kes on levinud Põhja-Ameerika
lõunaosast kuni Lõuna-Ameerika lõunatipuni välja.
Ja nemad looduses kasvavadki samamoodi nagu meil
puusamblikud puude okstel.
Seal nad siis elutsevad pealistaimed ehk epifüütidena,
et nemad kinnituvad oma juured on neil põhimõtet suhteliselt
ainult selleks, et puuokstele kinnituda ja kõik muud asjad
saavad nad siis puu või õhust ja õhust ja vihmaveest
ja eriti hästi läheb siis, kui mõni lendav mööda lendav lind
sinna kogemata midagi peale puistab. Et siis neil on nagu tõeline pidusöök, nagu meil jõulud.
Nii et, et see on hästi-hästi põnev perekond
ja neil on kusjuures hästi kihvt on neil nende nimesaamise lugu.
Et oli, kui papa Karli mee pani taimedele nimesid,
ladinakeelseid nimesid, siis sageli ta vaatas,
pani Saveli nimesid oluliste inimeste järgi.
Ja siis, kui Lõuna-Ameerikast jõudis kohale selline veest
hästi hästi hästi kaugel kasvav puu otsas veest kaugele
kasvav taim siis papalin mee otsustas tema nimetada sellise
soome rootsi teadlase nagu isand tillanderi järgi. See oli üks selline huvitav teadlane, kes töötas Turu linnas.
Ja ühel päeval oli ju tegemist oli, kui ma õigesti mäletan,
oli see vist seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp.
Oli tal vaja minna Turust Stockholmi, istus ta laeva peale,
sõitis Turu-Stockholmi, jäi tormi kätte,
jäi nii merehaigeks, et ta ei lubas, et ta ei astu enam
kordagi laeva peale.
Ja ta tuligi tagasi ümber Botnia lahes mitu 1000 kilomeetrit
ja ta tõesti oma elus ei astunud enam kunagi laeva peale. Ja kui ta Turus tagasi jõudis muutis ta ära ka oma nime,
enne oli ta tillander, aga pärast seda muutis ta oma nime edasi,
till lansiks ehk maad mööda.
Noh, mis siis hiljem kirjutati kokku ja siis tillans.
Ja kui siis jõudis Yasse põnev taim jõudis Euroopasse veest
kauge kasvab siis papa Lynne otsustas, et tema nimetab siis selle,
selle õhutaime siis sele tilla isand tillanderi järgi. Väga huvitav lugu ja kusjuures armas lugu minu meelest ka
ja no need olid nüüd need õhutaimed ja nede tillanderid,
olid need sellised uued tulijad siia meile Eestisse,
aga vanad toataimed pisut ka nendest nendel on,
kui nad on juba harjunud, siis nendel on kõik hästi,
nad teavad, kuidas elada, aga kui keegi nüüd on endale
soetanud just äsja või saanud kingiks mõne sellise,
siis mida arvestada tavaliselt toataimede puhul,
sest nad ei ole meie kohalikud. Nad on kuskilt toodud mujalt. No mida siis saab neile nagu saatuslikuks võib saada?
No kindlasti kindlasti.
Kui nüüd rääkida värskelt koju tulnud uutest asukatest,
siis selline esmakäitumine võiks siis olla niimoodi,
et, et ärge teda kohe päris oma vanade toalillede oma end
juba eelnevalt kodus olevate toalillede vahele pistke.
Et ükski müüa ükski kasvataja ei müü teile pahatahtlikult
kahjuritest nakatunud taimed kuid ikka juhtub,
et seal võib olla peal mõni täi või koi ja kodus siis võivad
need täid või koid hakata kenasti paljunema
ja te ei pruugi seda märgata enne, kui neid on hästi palju. Ja siis, kui neid on hästi palju, võivad nad ka teil levida
teie endiste eelnevate kodulillede peale.
Nii et las ta siis ütleme, olla esimene paar nädalat
võib-olla kuskil omaette aknalaua peal või omaette lauakesel.
Et siis jälgige teda selle aja jooksul päris kindlasti.
Siis tuleks olla hoolas, olla tema tema kastmisega.
Et sageli, kui tulevad siis sellistest aianditest taimed,
siis nemad on kasvanud ideaalsetes tingimustes,
nad on saanud täpselt piisavalt hulgal väetist,
nad on saanud piisaval hulgal vett, nad on saanud piisaval
hulgal valgust. Ja koju tõudmine on temale ikka päris suur šokk ja,
ja selline raske, raske juhus.
Nii et esialgu olge tema, kuni ta on teil ilusasti kohanenud,
olge temaga, käige temaga hellasti õrnasti ümber,
jälgige ta kuivaks ei jääks, jälgige, et ta märjaks ei jääks.
Ja kui ta on siis vaikselt harjunud, siis võib hakata siis
ka juba temaga niimoodi noh, ütleme rohkem omatahtsi toimetama.
Sageli soovitatakse, et nii kui ma uue toalille saan istutama,
istutage ta kohe ümber. Mina nagu seda usku päris ei ole, et ma arvan küll seda,
et võib-olla tõesti oleks hea neid varsti ümber istutada,
aga kas nüüd just kohe selles osas ma oleksin natuke kõhklev,
sellepärast et juba selline elukoha vahetamise šokk on talle
juba piisav ja las ta kõigepealt harjub ära selle elukohaga
ja alles siis hakake teda ümber istutama,
et, et kuskil võib-olla siis kuu-paari pärast
ja ja päris kindlasti ei ole ka, võib-olla praegu keset kõige,
kõige pimedamal talvetaimedele kõige parem hakata neid ümber istutama. Oodake ikkagi sinna kuskile veebruarini,
et et kui läheb natuke valgemaks, et siis neil on,
saavad selle ümberistutamise šokiga paremini toime. Kuidas nad taluvad seda kuivust ja kuumust,
kui on ka veel pime? Ega neile see väga ei meeldi, et talvisel perioodil ongi
tegelikult selline soe ja kuiva õhuga tuba ongi taimedele
kõige kõige suurem selline proovikivi, et kas nad saavad
sellega toime või mitte.
Et tavainimesel on ju niisugune mõnus tuba,
on selline 22 23 kraadi, et siis on niisugune eriti mõnus.
Aga paljudele toalilledele jääb see natukene liiga soojaks.
Ja noh, eriti kui on õhuniiskus madal, mis keskküttega
ruumides juhtub ikka hästi-hästi sageli. Ja siis üks kõige lihtsam moodus on see,
et peske kodus pesu, pange radiaatori peale kuivama,
kohe õhuniiskus tõuseb.
Aga kui kogu aeg ei ole pesu pesta, siis katsuge oma taimi
ikkagi noh, ikka iga paari päeva tagant näiteks piserdada kergelt,
aga üks kõige paremini töötav lahendus.
Ja kõige pikemaajalisem lahendus on on siis selline et kui
teil on kuskil mõni natukene kõrgemal serve kõrgemate
servadega kandik ja kindlasti leiate tega kodust sellised
kaks kas mened, puu, klopid või plastmassi klopid et pange
need sinna kandiku peale, pange siis nende puu kloppida
või plastmassi kloppide peale, pange siis lillepott. Ja siis valage sinna kandiku peale vesi niimoodi,
et see pott ei ulatuks oma jalgadega vette
või naha Malusega vette.
Tegelikult toimib see ka päris hästi, kui teil on selline
kõrgema servaga poti alus, et panete ta lihtsalt sinna sina
kandiku peale ja valate vett nii palju, et see vesi ei
jookse siis sinna üle üle potialuse serva,
et taim ei oleks jalgupidi vees ja valage sinna kandiku
peale vett. Ja siis see vesi sealt tasapisi aurub, ta aurub täpselt
sinna taimede vahele siis taimede ümber tekib selline
kõrgema õhuniiskusega mikrokliima, et see neid kindlasti
kindlasti natuke aitab.
Ja noh, kõige lihtsam variant, millest küll palju abi ei ole,
kuid natuke siiski on see, et et lihtsalt talveperioodil
panete taimed mitte ühekaupa, vaid lihtsalt rühmiti.
Et ikka nad natukene natukene teineteist oma oma veeauru
eraldamisega natuke toetavad ja neil on natukene natukene kergem. Kas on ka mõni taim, kes tahabki sellist kliimat,
nagu on keskküttega korteris talvel et Altjalad on kuumas,
võib-olla vastu akent natukene sealt? Ja külmas ja siis noh, selline valgus ka eriti ei ole
ja no ütleme niimoodi, et, Kas nad nüüd seda just kohutavalt tahavad,
aga taimi külges selle kenasti üle elavad,
et noh viimase aja tohutu moelemmik on ju see sull. Või õhk, et, et kes kohe vaatan pilti ka mul ei tule praegu ettetäitja. Et kes saab, kes saab tegelikult sellistes rasketes
toatingimustes päris kenasti kenasti hakkama
ja noh, tema temaga täpselt täpselt samasugune,
suhteliselt surematu toataim on siis meie vanaemade,
vanaemade ja vanavanaemad on palju öeldud vanaemade ajal
juba kasvatatud havisaba ja, ja et, et nemad tõesti on nüüd kaks,
kaks sellist tüüp b, kes saavad hakkama sellise sellise
sooja kuiva õhuga ja nii edasi ja üks taim,
keda ma siis keda ma kahjuks näinud poes eriti müügil
viimasel ajal. Aga keda mina ka võib-olla soovitaks sellises kuiva õhuga
korteris pidada, on siis see papüürus või papüürus-lõikhein või,
või vesipalm ja lapsel mitu nime.
Et tema küll ei ole nõus sellega, et ta kuivaks jääks,
aga tema on nagu selles suhtes tohutut leplik,
et pange talle alla mingi suurem alus ja tema kasvab
rõõmsalt kogu aeg jalad vees.
Nii et kui ta on teil jalgupidi vannis, siis ta ise laseb
oma kehast läbi hästi palju vett siis sealt pandist aurab
ja siis tõuseb tänu temale päris kenasti ka tubane õhuniiskus,
mis on, mis on ka tegelikult inimesele päris hea. Teate, minul on kodus üks anomaalia, nimelt Bellergun.
Aastaid ma ei tea, kui vana ta on juba ja ta kasvab aknalaua
peal täpselt sedasi, et jalad on vastu radiaatorit
ja pean vastu klaasi, kus on siis natukene jahedam,
ta õitseb kogu aeg, ta näeb natukene niru välja,
aga ta pidevalt õitseb.
Siis ma unustan teda kasta ja, ja nii edasi
ja nii edasi, ääretult halbades tingimustes. Aga kas see on viide sellele, et pelar konid on väga vastupidavad,
neljaska katsetada? Jaa, pelarconid on kindlasti hästi vastupidavad,
see natuke sõltub ka sordist, et mõned sordid on natuke pretensioonikas,
et mõned on vastupidavamad aga nemad kasvavad looduses
tegelikult suhtelitelt.
Paljud pera pelarkooni liigid kasvavad looduses ka
suhteliselt karmidel aladel.
Nad on pärit Lõuna-Aafrikast ja sellistelt pool kõrbelistelt aladelt,
kus aeg-ajalt on hästi kuiv. Aeg-ajalt on hästi-hästi palav.
Hästi palju päikest on ja, ja siis nad on nagu kohastunud
sellega et kõigele sellele vastu panna.
Nad on nad on, nad on jah, päris vintsked
ja ega nad muidu nii populaarsed toa, õue ampli,
mis iganes taimed ei oleks. Just me kuulame siia nüüd vahepeal John Mayerit
ja seejärel avame telefoni, 611 40 40 on telefoninumber.
Head kuulajad ja ootaks teie küsimusi kindlasti,
kui on aga peamiselt ka lugusid oma toataimedest
ja just sellistest erilistest, kellega teil on õnnestunud
pikalt koos elada ja elate tõenäoliselt veel pikalt
ja on äkki ka nõuandeid, et mismoodi kellelegiga käituda.
Olgu selleks siis sidrunipuu, mis samamoodi Eestis kogub
populaarsust või siis näiteks rosmariin,
keda te suudate üle talve pidada või mõni teine taim,
nii et kui teil on lugusid, on need oodatud,
kui teil on küsimusi, need on ka oodatud. Meil on täna külaspetsialist Tallinna botaanikaaia
troopiliste subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Vetik,
kes siis teab neile ka vastust, nii et 611 40 40 telefon on
avatud pärast järgmist laulu. Võtma alguse siis niimoodi. Veel telefon tõesti on punane juba ja alustame siis
esimesest helistajast kohe siit.
Hallo tere, Annely. Ja olete eetris, kuuleme teid. Et mul oleks küsimus oliivipool päris suur on kilptäid
ja ei õnnestu kuidagi lahti saada, et mul on juba lootust kaotamas. Ta on firmas kontoris. Ahaa, selge siis aitäh. No kilptäi on jah üks üks niisugune kole
ja vastik asi ja tema puhul esimene kuidas ma nüüd ütlen,
esimene käitumisjuhe juhis on see, et võtke kas roheline
seep või siis kas või mõni kõige tavalisem nõudepesuvahend,
kui mitte midagi muud käepärast ei ole.
Ja siis tuleb see taim, kui ta on juba päris suur,
isegi kui ta on päris suur korralikult oks oksaleht lehe
haaval puhtaks pesta. Et tuleb ta kasvõi, kui muudmoodi kuidagi ligi ei pääse,
tuleb tõsta hambahari ja kõik koorepraod,
kõik lehed ükshaaval ükshaaval üle pesta,
et. Ja seda siis ka korrata, tõenäoliselt mõni nädala-paari pärast. Et nädala-paari pärast võib-olla on natuke vara,
aga ütleme üks kuu aja pärast ja kahjuks ei olegi,
ei olegi siin paremat paremat ravi kui kui pidev pidev kord
korra juurde pesemine nüüd siin praegu pakkuda.
Aga. Mulle sellistesse, kuna ta viiks nüüd õue külma kätte.
Bildei külmub ärapuuga. Jah, selge. Ma olin natuke teemat veel korra jätkan,
et siin mõni aeg tagasi olid küll saadaval ka süsteemsed,
taimemürgid.
Et millega oleks saanud seda asja tõrjuda,
kuid kahjuks kahjuks neid enam tänapäeval Eestis kasutuses
ei ole, nii et hetkel hetkel parim parim võimalus on tõesti
kord korra juurde leht-lehelt ta korralikult puhtaks pesta
ega muud varianti ei ole. Järgmine heliste lugulame teid. Aitäh no jõulutähe puhul on see, et tema kuna nad on
kasvatatud aiandites, nad on suhteliselt väikestes pottides.
Neid ei tohi ja palju lopsakaid, lehti, neid päris kindlasti
mitte ei tohi jätta kuivale.
Et kui teil on soe suhe ja kuiva õhuga korter,
et siis tema puhul võib-olla tõesti isegi tasuks vaadata,
et vahel võib see poti alla isegi vesi jääda,
et siis ta püsib, püsib kaunina ja võimalikult kaua. Jõulukaktuse puhul tema puhul just kuna ta on loomu poolest kaktus,
juurestik ei ole tal väga tugev.
Et siis tema ei tohiks selle vastupidi kindlasti jalgupidi
vees olla. Aga ega teda ei tohi ka kuivale jätta.
Et, et praegusel hetkel on selline tema puhul selline
mõõdukas järjepidev kastmine on, on nagu selline.
Aga see lugu, et talvel üldse vähem kasta,
see on, see on kindlasti tabab toalillede puhul õige,
sellepärast et sellisel juhul, kui tal on vähem,
vähem juua siis ta kasvab aeglasemalt, ta kasvab vähem
ja on väiksem oht, et ta selle talvise pimedusega välja venib. Nii üks küsimus oli Mande villa kohta suvel kasvas kenasti
kenasti õues.
Nüüd toodi ta tuppa, aga hakkab lehti maha ajama,
et kas on lootust, et ta elab üledalda. No lootus ikka on, vihmas loodetavasti loodetavasti ei
tulesurmast juttu, aga päris kindlasti, kui te nüüd oli
suvel väljas, tulite talveks tuppa, siis kindlasti sai,
ta sai ta kerge temperatuuri šoki tuli külmast tuli sooja
sellepärast ja samamoodi õhuniiskuse vahe,
sellepärast hakkaski ta lehti loopima.
Ja tema puhul on siis tuleks samamoodi jälgida,
et panna ta võib-olla kui on võimalik natuke jahedasse kohta,
selline 15 18 kraadi. Ja siis talvel tuleks tema puhul olla kastmisega natuke ettevaatlikum,
et et kindlasti ei tohi kuivaks jätta, aga,
aga see on just see, see teema, mida, mida me sinust puudutasime.
Et natuke vähem kasta, et tema, tema kast kasvamine nii väga
hulluks ei läheks. Aga see, et ta laseb lehed, maa, sellest ei ole midagi. Sellest ei ole paanikaks põhjust, et see võiks,
nad võiksid ikkagi ikkagi selle talve üle elada. Niimoodi ja järgmine helistaja liinis, keerake palun omal
raadio natukene vaiksemaks, muidu te kajate meile kõrva. Nonii ja võtame järgmise heliste.
Hallo, kuuleme teid? Minul on vastupidi selline küsimus, et mis taimed need on,
mis peavad vastu külmas ütleme 15 13 või alla selle kraadi toas. Aitäh oi, vaat see on väga hea küsimus sellel teemal võiks
rääkida tunde.
Et ütleme nii, et, et selliseid taimi on väga,
väga, väga väga palju.
Et kui me nüüd võtame mõne vanema duaalile raamatu,
et, et siis praktiliselt kõik meie vanad vanad vanaemadeaegsed,
toalilled, oliivipuu, Osalejad alpikannid, loorberipuud, Miirdid,
isegi sidruni apelsinipuud, neile kõigile selline natuke
jahedam temperatuur väga-väga-väga meeldib samamoodi.
Selline temperatuur jahedam sobib ka näiteks väga hästi
suuremale osale kaktustest.
Et nende puhul on veel selline jahedam, lahedam koht nagu
eriti hea, et siis sellisel juhul võite ta isegi nende
kastmise ära unustada. Ja noh, näiteks näiteks rosmariin, et mida te olete suvel
näiteks kuskil lillekastis kasvatanud, tema rõõmuga naudib
sellist kümnekonna kraadist talvitustemperatuuri siis peaks
seda suurepäraselt hakkama saama, et et jah,
väga hea toataim taim, näiteks, mis on taas tulnud,
on aspidistra ehk kõrgelehtliilia, et on üks,
üks selline surematumaid toataimi.
Et mis peab suurepäraselt vastu sellises jahedamas temperatuuris. Et neid, neid taimi on.
Taimi on tõesti palju, ainuke asi, mida tuleb siis sellises
jahedamas temperatuuris jälgida, on see,
et ettekastmisega liiga hoogu ei lähe, et taimedele,
taimedele üldiselt ei meeldi, olla jahedas
ja jalad vees, et jahedas võiksid nad olla natukene kuivemalt. Niimoodi ja järgmine heliste hallo kuuleme teid. Tere hommikust, olen Ülle õismäelt, tahan rääkida oma
kaunist taimest, mis just äsja oli ka jutt nimelt jõulutähest,
ta on mul õitsenud, tähendab, tema ülemised lehed on
värvunud vähemalt neli aastat minu kodus,
aga ma elan õismäel esimesel korrusel ja ida-lääne läänekaldal.
Ja, ja ka ainukene kurb lugu on, et ta tahaks muidugi mitte seda,
seda katmise ja, ja väljatõstmise meetodid isegi ilma
kõigeta värvub, ainult et neil ei ole päikest. Vaat nendel sügisekogudel ja möödunud aastal läks ta
imeliselt punaseks mulle alles kuskil aprillikuus. Asi seegi. Ja väga tore. See oli täiesti haruldane, sellepärast ma tahtsin lihtsalt
innustada inimesi, et, et oi ikkagi proovida,
aga muidugi ta on ka väikesest võttis sealt tagasi,
saab ka eriväetist, on olemas jõulutäheväetis ka olemas. Talle meeldib teie juures seda neelus kuulda. Järelikult meeldiv, aga ma olen saanud kinnituse,
et sellest on vähe.
Et me teeksime seda võtet, nagu on ammu õpetatud,
et pange augustist alates juba kotid õhtul pähe
ja õhtul hommikul välja.
Ma ei ole niimoodi kodus ja teine asi, mida ma tahtsin
lihtsalt öelda ka remarki jõulukaktused,
nendel on vanast ajast olnud ikkagi see tarkus,
kui nad on üle elanud selle esimese koduse kas
või talve. Et nad, kui nad hakkavad pungakesi looma,
nende asendit ei tohi muuta. Minul õitsevad näitus tänavu.
Imelised üks nädal aega, kolm jõulupakk,
kõht akna peal. Väga ilus aitäh teile nende julgustate toredat. Aitäh saate eest ja, ja kui kellelegi see andis julgust
ikkagi mitte ära visata, kössis ilusat üleelamist inimestel
talve talvest ja, ja aitäh saadetes. Ja siin ma loen meil kodulehekülje peal.
Ülle kirjutab, et pole küll haruldane toataim,
kuid minu sõnajalg kõrge Nefre Nefroleep on aastast 1980
ja paraku selliste pikkade lehtedega sõnajalgu enam meil
müügis ei ole.
Vaat et on selliseid erilisi taimi, kes torkavad silma
teiste hulgast, aga võtame veel heliste hallo,
kuuleme teid. Tere, helistan Põlvamaalt, pikaaegsed taimed,
et minul on ka toodud Räpina sovhoostehnikumi asboraagos,
ütleme laguse Parieli barreli lehekestega.
Tõesti on pikka aega, et vahepeal pidi juba välja minema,
aga ikka kasvab.
Et 40 aastat kindlasti. Selge aitäh.
Ja võtame veel viimase helistaja, Hallo,
kuuleme teid.
Keerake raadio, palun vaiksemaks. Nii mul on selline küsimus, ma olen helistanud.
Mulle toodi üks, üks peotäis istikuid nii
ja nende seast läks üks kaasast kasvama.
Ja siis tagasi läks ikka suuremaks, suuremaks suuremaks.
Ja juuni lõpus või kunas hakkas õitsema ja õitses,
tulid sellised ilusad lillakad kartuliõie moodi õiekese
taimse on ja, ja, ja nüüd Oktoobri lõpus ta lõpetas nagu noh,
ta ei lõpetanud, aga ma pidin ta ära sisse tooma,
oli rõdu peal. Ja, ja siis ta muidugi hakkas nagu lõpetas selle õitsemise.
Ta oli niivõrd ilus, see latv oli kõik täis neid õieke siia ja,
ja mida nüüd edasi teha, kuid mis edasi,
kuidas toimida? Aitäh see on nüüd, see on nüüd tegelikult päris hea,
päris hea küsimus, et ma kõigepealt katsun mõelda,
mis, mis taimega võiks tegu, mis taimega võiks tegu olla,
et et kahjuks ma ei tea, mis, mis eluvorm see on,
et kas põõsaspuu rohttaim.
Et see muudab asja natuke keerulisemaks.
Aga millel võiksid olla sellised lillakad,
kartuli moodi õied on siis, on olemas selline selline taim
mille nimi ongi kartulipuu Solanum rantuaneti mis on pärit
pärit Lõuna-Ameerikast. Ja mida siis kasvatatakse umbes samamoodi nagu fuksijat.
Et loomu poolest, kui me räägime metsikust loodusest,
siis ta on selline noh, ütleme. Inimesekõrgune põõsas aga aga potistada jah,
kasvatatakse umbes nagu fuksijat.
Et suveks õued oleks tuppa ja, ja mida siis temaga,
mida, kui see on nüüd see, mida siis temaga teha.
Et tuleks teda suhteliselt samamoodi edasi kasvatada nagu,
nagu ta suvelgi suvelgi süüa juua sai, aga mitte jälle üle
kasta ja et kindlasti juhtub see, mis suure tõenäosusega juhtub,
see, et ta talvel talvel kipub natuke välja venima,
et valgust on vähe, seda kasvatab sellised sellised pikad
nõrgad võrsed ja siis need võib kuskil märtsi alguses,
no ütleme, märtsis ära lõigata siis see sunnib teda natuke
rohkem harunema, siis kindlasti saavad saab taime ümber istutada,
siis anda talle natuke süüa, juua ja siis ta peaks olemagi
uueks uueks kasvuhooajaks, siis jälle valmis
ja siis ta võiks teid jälle järgmisel suvel rõõmustada. Üks kiire küsimus veel kodu leebelt, kas jõulutähte peaks väetama? Ikka see või ikka võib, sellepärast et see pikendab tema
ilus olemise aega. Vot siis aitäh saatesse tulemast, Jaan Vetik
ja kui vaadata kuulajate huvi me telefoni järgi kahjuks me
kõikide kõnesid ei saanud vastu võtta, siis inimesed
armastavad lilli ja mis võiks olla veel parem,
kui istute talvel kodus ajatama taimedega Te,
vaatate, kuidas nad siis teile vastavad,
muide, kas jämediku olete te tähele pannud,
kus taimed omavahel? Kindlasti olete kindel?
98 protsenti? Aga inimestega? Ma arvan, et sõltub sõltub inimesest. Aitäh teile ja ilusat jõuluaega ning me jätkame nüüd muusikaga.
Kuus tuleb seekord laul ja ja siis ongi juba aeg ka arsti,
võta ühendust Tartuga, et saada teada, millest pärast
keskpäevaseid uudiseid uudis pluss räägib. Üks minut. Pluus, mis tantsis keeldu muuseumis uus,
see. Miks on tahes tahtmatu? Huvitav saab tänaseks läbi ja terve saade oli pühendatud
meil toalilledele.
No ma ei tea, kohe selline hoolitsemise tung,
tekesed läheks, ostaks endale veel mõne lille
või tooks koju.
Lauri Varik, kuidas sinuga on lood, on sul toas lilli? Ja abikaasa on toonud ja tema hoolitseb nende eest,
mis lilled seal on?
Hiljaaegu ostis ta selle siis jõuludeks tuuakse,
mis selle nimi?
Ei, kuuske veel ei ole.
Kuuse osas me veel mõtleme, kust, ja jõulutähed loomulikult jaa. Vaat siis, aga kuidas on lood Uudisplussi teemadega? Ja uudis plussi teemad on just kokku saanud
ja üllatus-üllatus, saate esimeses teemas räägime sellest,
et hinnad tõusevad siin äsja teatas siis rongifirma.
Elron tõstab uuest aastast keskmiselt kümnendiku võrra hindu.
Ja Eesti üks suurim lihatöötleja HKScan,
mille tuntumad kaubamärgid on Rakvere ja Tallegg,
teatas, et on ka sunnitud kõiksugu sisendhindade tõusu tõttu
tõstma oma toodete hindu aga teates on öeldud,
et eeldatavalt uue aasta alguses, et mitte siis ikkagi jõuluprae,
võib-olla saab odavamalt, aga pärast seda siis hinnata. Tõusevad, aga nendest põhjustest, miks hinnad tõusevad
ja mis siis ikkagi sel juhul saab, et kas toodete
kvaliteedis antakse järele, kui tarbija hakkab vähem ostma või,
või siis tõesti hoiame kõhu kõrvalt kuidagi kokku,
et kuidas see olukord toiduaineturul võib muutuda,
räägime toiduainetööstuse liidu tegevjuhi Sirje Potisseppaga.
Ja teine pikem teema tänases saates puudutab kodaniku
põhiõigusi ja põhivabadust ja põhiseadust. Millised need regulatsioonid seal on, selles meie kõige
tähtsamas seaduses siin ikkagi vaktsineerimise suhtes
skeptilised või vastased rõhuvad tihti põhiseadusele,
aga vaatasin ka ise seda siis tegelikult seal ikkagi mõned
paragrahvid ütlevad ka seda, et nakkushaiguse leviku
ärahoidmiseks on õigus inimeste põhiõigusi
ja vabadusi piirata, nii et tegelikult need võimalused nagu
on olemas, aga kuidas siis suhtuda nendesse olukordadesse
ja mida kujutavad endast ka eriolukord või erakorraline
seisukord ja hädaolukord, mis vahe on juriidiliselt nendele
mõistetele kõigest sellest räägime juristi,
kunagise riigikohtu esimehe, jaga endise inimEuroopa
Inimõiguste Kohtu kohtuniku Uno Lõhmusega tänase Uudisplussi
teises saatetunnis, aga veel ka üks välisteema,
me räägime Prantsusmaa poliitikast ja seal esinemine
kerkinud uuest tähest, kelle nimi on Erik Se Moore,
keda nimetatakse Prantsusmaa trumpix ja kes on väga
populaarne ja teatas nüüd, et soovib ka viie kuu pärast
toimuvatel presidendivalimistel üles astuda
ehk kandideerida ja, ja siin ennustatakse,
et ta võib jõuda ka teise, otsustavasse vooru
ja teadusrubriigist tuleb ühest toetusmeetmest. Isver, ma kuulan siin ja ma mõtlen, et ei tea,
kas ma tahangi sadasi järgmise aasta kalendrit ette keerata,
kui seal niisugused õudsed asjad ees vaatavad vastu. Ja inimesed on vabad, sai pea k kella keerama
ja sai peaga kalendrit keerama, saad vabalt nii elada,
aga nii kuidas sa tahad, aga noh. Seadus on, et, et ei saa ka päris sedasi. Vate, kullake, arutame selle üle. Just väga hea kuulaja küsimust.
Oskad öelda? Vaat seda veel ei ole, selle osas ma siin kaalun natuke veel
kahe teema, vahel ma seda ei ütle, ikka nagu alati ütlen,
et oodake ikkagi, saate alguses ära, siis saate teada. Ootame aitäh, Lauri Värik.
Head kuulajad, kes te olite täna huvitaja saatega Villem
Rootalu helipuldis oli Krista Taima minu nimi,
me täname teid väga ja aitäh, et kaasa mõtlesite
ja soovime teile kõike ilusat ja teetoalilledele,
tervist ja pikka iga. Snowdeni. Laurami küll.
