Ja. Taia tere hommikust, head sõbrad, huvitaja saade on
tõepoolest alguse saanud, mina, saatejuht Jakob Rosin teiega
koos siin ja helipuldis täna.
Villem Rootalu on reede.
Reeded on ikka tehnoloogia teemade päralt
ja täna me suundume taas kosmosesse ja pärast tulema maa
peale tagasi.
Kosmoses räägime me aga sellest, et kosmosesse viiakse uusi teleskoope. Selline teleskoop nagu James Webb'i kosmoseteleskoop,
mida siin aastakümneid on juba arendatud,
on lõpuks valmis saanud ja juba veidi rohkem kui kuu aja
pärast Maalt kosmosesse lendab.
Millised need kosmoseteleskoobid ikkagi on,
mida me nende abil paremini näeme kui maa pealt
ja kuidas siis uus kosmoseteleskoope eelkäijatest erineb,
sellest me õige pea hakkamegi kohe rääkima,
sest et meil on otseühendus Eesti ekspertidega Tõraverest,
Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe on meil külas,
aga nagu lubatud, tuleme ka maa peale tagasi
ja siin on meil endiselt koroonaviirusega muresid
ja tõhustus doosi, ehk siis kolmanda doosi saanud inimesed
on endale ka teinud vaktsiinid vaktsiini tõendavat passid,
kuid selgub, et paljudesse kohtadesse nendega siis seisa. Miks see niimoodi on ja mida me siis teha saame,
et meie reisimine oleks siiski võimalik olles ise kõik
selleks teinud ja kuidas nende vaktsiini passidega üldse on,
mingi hetk hakkavad aeguma.
Sellest kõigest saame me lähemalt teada,
saate teises pooles võtame ühendust sotsiaalministeeriumi,
E-teenuste ja innovatsiooni valdkonna nõuniku Aurora,
Ursula Joalaga ja Maarja Merivoo-Parro tutvustab uudishimu,
tippkeskuse saate teemasid. Uudishimu. Tippkeskus on eetris ees, et Eesti Televisioonis
juba pühapäeval kell 18 45.
Ning saates on ka meil täna plaanis rääkida lühemateste teemadest,
mis nädala jooksul tehnoloogiamaailmas on ilma teinud.
Muuhulgas räägime sellest, kuidas nüüd on võimalik
põllumeestel robotite ja laserite abil umbrohtu hävitada.
Sellised teemad tänases saates on.
Alustame siis peale kosmosega. Rääkima hakkan teile Eestimaaelust. Ei tea, millist muusikat kuulavad NASA ja Euroopa
kosmoseagentuuri töötajad ja muudki ettevõtete esindajad,
kes ehitavad kosmoseteleskoope töökodades
ehk ehkki on mingisugune taustamuusikaga,
me ei hakka rääkima muusikast kosmosetööstuses,
vaid me räägime teleskoopidest ja sellest,
kuidas me saame teada oma universumi loomise
ja kaugete punktide kohta paremini. Selleks oleme palunud telefonile tähendab mitte nüüd küll telefonile,
vaid Skype'i ühendusele, Tartu observatooriumi astronoomi
Tõnis Eelmäe, tervist.
Tervist. No alustame võib-olla sellisest üldisemast teemast,
miks üldse teleskoope kosmosesse vaja saata on,
miks on seal parem kui maa pealt üles vaadata? Hästi lihtsal põhjusel astronoomide üks suuremaid vaenlasi
või kõige suurem vaenlane valgusreostuse järele on maa
atmosfäär ja maa atmosfäär moonutab nende taevakehade kujutisi,
seal turbulentsid, et ja liikumised, mis panevad õhuõhk,
virvendab, paneb ka kujutlesid virvendama.
Ja teine asi on isegi olulisem, et atmosfäär laseb läbi
tegelikult ainult üsna kitsa noh, nii-öelda lainepikkuste vahemikku,
et me näeme optilist valgust, Sibeneme raadiokiirgust üsna
suures ulatuses, aga kõik need ultraviolett
ja röntgenkiirgus ja gammakiirgus ja enamus
infrapunakiirgusest on täiesti blokeeritud atmosfääri poolt. No kui nüüd on kosmosesse saadetud teleskoop,
mismoodi need kosmoseteleskoobid erinevad nendest,
mis meil siin maa peal on, on nad lihtsalt sellised suured
pikksilmad koos arvutiga või, või on seal natukene
keerulisemad lood? Natukene keerulisem, teleskoobi osa on ikka noh,
niisugune pigem nagu teleskoop, seal on suured peeglid,
tavaliselt on peegel optika.
Nagu Habli teleskoobile on kahe koma neljameetrise
läbimõõduga pea peegeleks.
Mõnel teles külon toru mõnel ei ole.
Ja seal on igasugused instrumendid hektarit.
Aga kõige selle küljes on veel tegelikult nii-öelda see kosmoseaparaat,
mis siis tegelikult peab, mille vahendusel saab pidada sidet maaga. Et andmeid kätte saada ja käske saata.
Ja millega või mille abil siis kontrollida selle teleskoobi
asendit ja suunata teleskoopi nendele uuritavatele objektidele. Kui palju erineb see pilt sellest, mida teie Tõraveres oma
seadmetega näete ja mida näeb siis üleval kosmoses olev kosmoseteleskoop? No hästi, mitu erinevust, Hubble'i kosmoseteleskoop on kah
juba mõnevõrra suurem kui Tõravere kõige suurem teleskoop
ja noh, meie oleme siin nii-öelda merepinna lähedal
tegelikult noh, mõnikümmend meetrit, ainult üle merepinna,
et meie nii-öelda tähtede kujutised ei ole väga sihuksed,
pisikesed täpid, kui minna kõrgele, umbes noh,
ütleme neli kilomeetrit merepinnast, siis on juba atmosfääri
osa või panus on väiksem ja kujutised on paremad,
aga siiski veel palju kehvemad kui kosmoses. Ja noh, teine asi on siis tõesti see, et,
et me oma vaatlusriistadega saame vaadelda ainult,
et noh, nii-öelda nähtavas valguses ja hästi natukene
lähis-infrapunases ja hästi natukene lähis ultraviolettvalguses.
Et aga põhierinevus on see, et, et kui pisikene on ühe tähe kujutis,
mis nagu optika tekitab, eks. Kui nüüd on kosmosesse neid teleskoope viidud ma,
kui lugeda nii-öelda sellist peavoolumeediat,
jääb mulje, et Hubble'i teleskoop on, on nii-öelda selline,
ainus seda, seda nime on ikkagi päris palju kasutatud.
Tegelikult ma saan aru, neid kosmoseteleskoopi on päris mitu
juba kosmoses olemas. Ja ja noh, neid on väga erinevaid, eks, et Hubble'i
kosmoseteleskoop on tõesti kõige kuulsam inimkonna
tõenäoliselt kõige edukam üksikteadusinstrument üleüldse.
Ja aga on ka praegult näiteks eksoplaneete otsiv
kosmoseteleskoopide Matrix Tess kus on neli ainult 10
sentimeetrist teleskoobid käest mis siis otsivad,
millega otsitakse siis neid sündmuseid, kui üks eksoplaneet
planeet teise tähe ümber liigub täpselt oma ematähe
ja meie vahelt läbi ja siis see tähe heledus natukene langeb. Aga, aga jah, teleskoop on kosmoses olnud täitsa omajagu.
Ja, ja on ka praegu enamus nendest ei tööta,
aga mõni töötab. Mis nüüd siis selle Hubble'i teleskoobiga juhtus,
et me peame teda hakkama välja vahetama see uus James Webb'i
teleskoop seda nimetatakse hapli nii-öelda järeltulijaks. Hubble'i kosmoseteleskoop on vana ta nüüd noh,
umbes 30 aastat kosmoses olnud ta on väga maa lähedal,
ta on umbes natuke üle 500 kilomeetri maapinnast tiirutab
ümber maa ja teda on käidud siis hooldamas mitmel mitmel
korral siis kui kosmosesüstikud veel olemas
või kasutamiskõlblikud.
Ja noh, nüüd, et enam seda hooldamas käia ei saa
ja Hubble'i kosmoseteleskoopi see põhiprobleem on see,
et, et seal on asendi hoidmiseks kasutatakse güroskoopides pöörlevad. Noh, ma ei tea, niuksed kuulid ütleme siis need hakkavad ära
kuluma ja teine asi, et on erinevaid elektroonika tõrkeid,
et kosmosekeskkond on väga elektroonika niuke vaenulik.
Ja, ja see on aja küsimus, tegelikult enamasti kui
mingisugused anomaaliad võivad tekkida ja hopla on nende
viimast on viimastel aastatel selliste anomaaliate ka mitu
korda silmitsi olnud, nüüd hiljuti just jälle Mis on need avastused või see info, mis hapl meile oma
tööaja jooksul on andnud, ma vaatan, ta on 90.-te alguses
sinna üles saadetud, sega ta päris pikka aega tööd teinud,
et mis me teada oleme saanud. Oh kui palju meil aega on.
Et ühesõnaga Hubble on noh, täiesti muutnud arusaamist väga
kaugetest objektidest on võimaldanud ülimalt detailselt
uurida noh, nii-öelda kogunivers, need on tõesti äärmiselt
äärmiselt palju, et, et noh ja mida meie tegelikult siis
nii-öelda noh, meedia vahendusel ärme või raamatute
vahendusel on need ilusad pildid, eks, aga noh,
tegelikult ilusad pildid on kõik üldiselt tehtud mingisuguse
teaduse nimel, et, et teada saada, kuidas universum töötab
ja Hablan täiesti hämmastavat tööd teinud,
selles. Kas nüüd üles minev uus James Webb'i teleskoop näeb paremini
Mc kaugemale kui palju peale siis eelkäijast paremann? On igas mõttes on ja mõnes mõttes ka ei ole.
Et ütleme lühidalt ära, miks ta ei ole, on see,
et miks ta ei ole, on siis see, et James Webb'i teleskoop
töötab valdavalt infrapunavalguses et ta sellest meie palja
silmaga nähtavat valgust näeb, imenatukene siuksed punast
valgust natukene näeb, aga muidu ta töötab infrapunakiirguses.
Ta on palju suurem kui Habli koos selle kosmoseteleskoobi
pea peegel oli 2,4 meetrit läbimõõdus. Siis James Webb'i teleskoobile on kuus ja pool meetrit,
nii et tükk maad suurem.
See pindala, mis siis on oluline valguse kogumise mõttes on
umbes viis korda suurem. Ja tema noh, selline hästi oluline täiesti uue info
nii-öelda kogumise mõttes hästi oluline on siis tõesti see
lainepikkuste vahemikus James Webb'i teleskoop töötab.
Ta töötab umbes jah, ütleme siis sealt null koma kuuest
mikromeetrist mis on niisugune punane valgus kuni 28 mikromeetrini,
et noh, see on siis see, kus tegelikult igasuguste
taevakehade soojuskiirgus juba nii-öelda on vaadeldav.
Et, et maa pealt on võimalik neid vaadelda mingites
lühikestes jupikestes koguste lainepikkuste vahemikku. Erinevad kosmoseteleskoobid on aegade jooksul ka vaadelnud infrapunakiirguses,
aga nad on olnud väga palju väiksemad töötanud noh,
väga lühikest aega enamasti ja nii-öelda noh,
nad on, nad on olnud igas igas mõttes on noh,
nii-öelda tagasihoidlikumad selle võimekuse poolest. Seega nüüd uus teleskoop näeb kaugemale kaugemale
ja rohkem. Mis on need küsimused, mis astronaudi,
vabandust, astronoomid esitavad siis sellele teleskoobile,
mida me võiksime sealt sellest infrapuna lainepikkustel
teada saada.
Rohkem, kui me täna, siis teame. Et tegelikult on sihukest neli suurt küsimust,
mille, millele tahetakse saada vähemalt mingisuguseid vastuseid,
kui mitte päris lahendusi seisveebee teleskoobi abil.
Üks on siis see, et kuidas universumis lõpes pime ajastu
nii-öelda et siis kui universum tekkis, siis ütleme seal
300000 aastat peale universumi tekkimist oli universum maru
kuum siis ta umbes siis ta jahtus ära ja tekkisid aatomid,
neutraalne gaas ja, ja siis tähti mitte midagi ei olnud veel,
oligi lihtsalt noh, nii-öelda aeglaselt jahtuv gaas. Ja mingisugusel hetkel siis tekkisid uued tähed
või galaktikad kus tekkisid tähed, see on hea küsimus.
Ja see on üks vastamist vajav küsimus, aga võib-olla
tekkisid tähed enne mis siis nii-öelda mille valgus siis
oligi universumis nii-öelda piltlikult öeldes esimene valgus
pärast suurt pauku, suurt pauku.
Ja. Oluline küsimus on ka see, et. Millised need esimesed näiteks siis galaktikad olid?
Võib-olla kui meil läheb õnneks, siis James Webb'i teleskoop
näeb esimesi tähti.
Aga, aga arvatakse, et kindlasti näeb esimesi galaktikaid.
Ja need galaktikad võivad olla võrdlemisi omapärased.
Et kui me vaatame praegult Hubble'i kosmoseteleskoobiga neid
ülikaugeid objekte, siis nad ei näe välja tihtipeale noh,
päris samasugused nagu meil siin lähiümbruse galaktikad nagu
meie enda või Andromeeda galaktika näiteks. Ja, ja just siis see, et, et, et on seal James Webb'i
teleskoobiga on võimalik näha galaktikaid väga-väga-väga
erinevatel kaugustel, mis tegelikult tähendab,
et väga erinevatel arenguetappidel, et kuidas galaktika tekib,
kuidas ta siis nii-öelda nooruses areneb,
on vanast peast. Ja tähtede tekkimine ja tähesüsteemide tekkimine,
ütleme et kuidas tähed tekivad ja miks, miks siis võiks ju arvata,
et seda on varem ka uuritud, aga James Webb'i teleskoobi
infrapunavaatluste võimekus annab piltlikult öeldes nagu noh,
jutumärkides röntgennägemise tolmustest keskkondades,
et infrapunakiirgust tuleb tolmust üsna hästi läbi
ja seetõttu on näha siukest tihedates tolmupilvedes,
mis seal sees toimub. Et ja noh, kuna see on nii suur teleskoop,
siis tema lahutusvõime ehk ühesõnaga, kui detailselt on
võimalik neid asju seal kuskil tolmupilve tolmupilvede sees näha,
et, et see noh, nagu on, väga, väga, väga detailselt on
võimalik näha seda.
Ja kui tahad, tekivad siis tegelikult ka planeetide kettad
planeeditekkekettad enamasti väga sageli vähemalt arvatakse.
Ja neljas suur on siis planeetidega seotud,
et eksoplaneedid et oleks võimalik juba detailsemalt uurida
nende atmosfääre atmosfääride keemilist koostist,
et saada teada, millised need maailmad on,
et sihuksed on kah kuumad Jupiteri näiteks
või siukseid Jupiteri-sarnased planeedid,
teistele täht teile väga-väga lähedal lähemalgi kui meie Merkuur,
meie päikesele. Ja noh, et mida sellised maailmad endast kujutavad ja,
ja võib-olla isegi pildistada otse mingisuguseid planeete
oma ema tähtedele üsna lähedal.
Et, et need on niisugused neli suurt ala mida. Kõlab tohutult põnevalt, et kui keeruline tegelikult sellist
seiret üldse siin kosmoses läbi viia on,
ma kujutan ette, kui vaadata infrapunast pilti noh siis see
on ju meil kasvõi siin päikesesüsteemis on segajaid palju,
teised planeedid võib-olla äkki segavad päike
ja maa ja kuu ja nii edasi, kuhu ta pargitakse
või kui keeruline see positsioneerimine seal üleval kosmoses
võiks olla. No kaks küsimust, see, kus kohas ta kosmoses asub,
on tänasel päeval tihti ka või noh, tänasel päeval
kosmosetehnoloogia võimekuse toel siis nii-öelda
populaarseks saanud koht, nii-öelda lagranži,
teine punkt, lagransi punktid on sellised punktid kahe
kehasüsteemis kus selle kahe taevakeha külgetõmbejõud on
võrdsed ja kaks nendest punktidest asuvad siis nende kahte
taeva või isegi kolm punkti Est asuvad neid kahte taevakeha
ühendava sirge peal. Et esimene on siis kahe taevakeha vahel ja teine on siis noh,
nii-öelda ühel pool nagu eemal, nii et see on siis nii-öelda
päikesepealt päikese poolt vaadates teisel pool maad,
umbes poolteist miljonit kilomeetrit maast kaugemal.
Ja vot seal see on selline tasakaalupunkt võib öelda ja,
ja selle ümber siis hakkab tiirlema see teleskoop
ja see on niisugune hästi stabiilne koht,
et päike ja maa ja kuu, mis on nii-öelda kolm kõige suuremat
soojuskiirguse allikat sellele James Webb'i teleskoobile,
need on kõik asuvad ühel pool kogu aeg ja siis on võimalik
nendelt tulevat kiirgust blokeerida ja seda tehakse tõsiselt hästi. Et, et seda võrdlus on umbes niimoodi, et päikesepoolsel
küljel on selle James Webbi teleskoobi päikesekate ekraanil,
see on niisugune noh, tenniseväljaku suurune viiest hästi-hästi,
õhukesest kilest koosnev selline struktuur,
nii et selle päikesepoolsel küljel on temperatuur noh,
jämedalt 125 kraadi.
Et vesi keeks.
Aga, aga siis sellel teleskoobipoolsel küljel pimedal küljel
nii-öelda seal on 40 Kelvinit 50 Kelvinit
ehk siis 40 50 kraadi üle absoluutse nulli. Et üle kolmesajakraadine temperatuuri erinevus on siis seal.
Et see on päris muljetavaldav 360 kraadi eest,
on see temperatuurierinevus. See kõlab päris keerulise inseneri väljakutsena sellist asja
ehitada täpselt see, mis Webbi teleskoop algselt Ta pidi
2007 minu meelest üles lendama ja siis tekkisid igale
erinevad probleemid, mõeldi asju ringi, kui tavapärane see on,
et selliseid suuri teleskoobi projekte planeeritakse,
nii et 20 30 aastat. Pikalt planeeritakse tõesti kosmosemissioone,
mida suuremaid missioone, seda kauem tavaliselt ei,
need esimesed mõtted tegelikult sellel James Webbi
teleskoobi loomiseks hakkasid juba 1980.-te lõpus.
Et siis kui Hubble'i kosmoseteleskoop palli valmis
kosmosesse saatmiseks, et siis noh, taheti veel paremat
ja suuremat teha.
Ja noh, James Webb'i teleskoobi. Ehitamiseks vajalik tehnoloogia arenes kiiresti siis
1990.-te üheksakümnendatel kahe tuhandendatel samamoodi
ja tõesti siis noh, nii-öelda ühest küljest selle noh
maksumuse ja teleskoobi võimekuse niukene tasakaalu
otsimisel siis ja uue tehnoloogia väljatöötamisel siis veel
samal ajal, eks, et siis nende siukse kompromissina on,
on saadud see teleskoop seal tõesti kaua aega võtnud,
on olnud palju palju probleeme ja kõige viimane on niisugune
arvestatav probleem, on seesama meie Covidi pandeemia,
et mis on lükanud vähemalt aasta võrra starti edasi. Nüüd lendab ta siin loodetavasti 18. detsembril üles,
siis hakata seal ennast lahti pakkima, kui ta nüüd ühel
hetkel on jõudnud töökorda, mis siis saab,
kas NASA ja siis Euroopa kosmoseagentuur saavad ise oma
teleskoopi nautida või, või kuidas selle kasutamine käima hakkab,
kas teie Tõraverest saatega sellega pilti teha? Kui me oskame esitada viis piisavalt põneva projekti,
siis jah, et selle Hubble'i kosmoseteleskoobi kui James
Webbi teleskoobi aja taotlemise õigus on kõigil ükstapuha,
kes võib taotleda.
Aga see konkurents on arusaadavalt äärmiselt tihe,
noh, äärmiselt äärmiselt tihe.
Ja, ja seetõttu juttu on sinna noh, väga keeruline saada
vaatlusaega ei ole võimatu. Aga, aga see ei ole lihtne ja mine tea, võib-olla me
taotleme ühel hetkel seisveebi teleskoobi vaatlusaega.
Eksoplaneetide tekkimisega seoses näiteks. Väga põnev, loodame siis, et uuest seadmest on kõigile
kõvasti kasu, me saame teada universumist lihtsalt,
kuna Habli ajal juba planeeriti uut.
Kas nüüd themes veebile on ka juba järeltulija plaanis veel
suurem teleskoop? Suuremat ei ole, aga, aga James Webb laiendab Habli võimekust.
Aga samal ajal kui Hubble'i kosmoseteleskoop nüüd näiteks
homme peaks lõpetama töötamise teda uuesti suure
tõenäosusega ellu ellu äratada ei õnnestu
ja ta suunatakse lihtsalt atmosfääri, kus ta ära põleb,
et siis ei ole enam optilise ja ultraviolettpiirkonna
teleskoope kosmoses vähemalt mitte suuri
ja siis tehakse tõesti tehakse uut, et niisugust kahe koma
neljameetrist teleskoopi, mis, mis siis peaks olema nagu
veel palju vingem Howl. Väga põnev, ühesõnaga pilte kosmosest erinevatest
valgussagedustest on meil võimalik saada õige peadanudes
kosmoseteleskoopidega Tõnis Eelmäe suur-suur tänu täna
hommikul sellel teemal vestlemast ja neid teadmisi jagamast. Aeg on käes paljudel inimestel hakata tegema koroonaviiruse
nii-öelda tõhustus doose ehk siis kolmandaid süste
või mõnel puhul, kes Insaid näiteks Janssoni vaktsiine teist
süsti on ilmnenud, aga vaadates ringi sotsiaalmeedias,
et osadel inimestel ei ole nende vaktsiini passidega kõige
paremini läinud ja need vahepeal ei kipu töötama uurimegi,
mis seis siis täna nende vaktsiini passidega on
ja kuidas saaksime me tagada selle, et inimesed pääseksid sinna,
kuhu neil õigus on? Meil on nüüd telefonil sotsiaalministeeriumi e teenuste
ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala,
tervist? No kui palju teie nii-öelda omalt poolt
ministeeriumist näete muret nende kolmandate vaktsiinidoosi
passidega inimesed tundub, et ei mõista,
et neid tuleb ise käsitsi uuendada. Jah, tõepoolest jaa, teine mure, mis veel kolmandate
doosidega on, et kuigi Eestis meil saab pärast kolmandat doosi,
kui inimene läheb patsiendiportaali, teeb endale uued
tõendid samal päeval kasutama hakata.
On siiski kahjuks välja tulnud, et mitmete ürituste
korraldajad või kohvikute-restoranide pidajad kasutavad
teiste riikide kontrolli rakendusi ja teistes riikides need
nõuded võivad olla natuke erinevad. Ehk siis inimesed, kes on juba tegelikult saanud oma
kolmanda doosi, neil on selle kohta olemas vastav tõend.
Ja neilt kohviku uksel hakatakse tagasi saatma,
et siis tasub paluda, et kasutatakse ikkagi Eesti kontrolli rakendust,
kus on sees eesti reeglid.
Natuke teine on nüüd lugu reisile minnes,
et ka ka siis, kui kolmas doos on juba käes,
tuleb ikkagi veenduda, et millised on reeglid selles riigis,
kuhu minnakse. Kahetsusväärselt on Euroopas nii mõnigi riik,
kes nõuab, et ka pärast kolmandat doosi tuleb ära oodata
ikkagi kuni 14 päevane maksimaalne kaitseperiood.
Et üks võimalus seda kontrollida on, kasutades siis Eesti
kontrolli rakendust, mis on kõigile kättesaadav
kontrollpunkt digilugu veebilehel ja seal pärast oma tõendi
esmakordset kontrollimist saab kontrollida ka vastu teiste
riikide reegleid. Nende riikide, kes on siis ise oma reeglite keskusi süsteemi
üles laadinud. No samas on tekkinud selline huvitav lõheettevõtted,
asutused ei taha kasutada seda kontroll digilugu kuna ta ei
ole nii-öelda mugav või, või kiire, kui palju teie olete
ministeeriumis nii-öelda näinud, et see on probleem
ja kas sealt võiks üks hetk lahendus tulla,
et me tõesti ei peaks kasutama siin Belgia
või Hispaania reeglite järgi toimivat kontrolli rakendust,
et, et saaks inimesed kiiresti kontrollitud. Eks see probleem algas juba siis, kui kontrolli rakendus
kasutusele võeti, et esialgu Eesti kontrolli rakendus
võimaldas vaadata ainult seda, kas tõend on kehtiv
või mitte tekstis neid Eesti reegleid, et kas
vaktsineerimiskuur on lõpetatud või, või kas testib tõend on
antud õigel ajal ei olnud võimalik kontrollida,
et need funktsionaalsused on tänaseks lisatud,
oleme teinud ka oma kontrolli rakendust,
palju kiiremaks. Ja eks me ka operatiivselt reageerime kõigi tagasisidele,
et kuidas meie rakendust veelgi paremaks teha.
Aga et, kes võib-olla vanast harjumusest veel mõne muu riigi
rakendus kontrollib, et tasuks pilk peale visata ka eesti rakendusele.
Seda ka seetõttu, et Eestis on päris palju erireegleid,
mida mujal riikides ei pruugi olla näiteks testid andi osad,
et meil on testide endi kasutamine hetkel lubatud kuni
seitsmeteistkümnenda eluaastani, et kontrollitud tegevustes
osaleda samas Belgia või Šveitsi äpannaks sellele tõendile rohelist. Kas Euroopas käivad ka arutelud sellel teemal,
et seda reeglistikku ühtlustada, kui nüüd vaktsineeritus
muutub aina laiemaks, inimesed hakkavad rohkem liikuma ka reisima,
ma kujutan ette, et seda segadust võib siin omajagu tekkida,
on selle vaktsiini passide reeglite osas ka mingisugust
ühtlustust oodata. Eks ikka praegu riigid operatiivselt lihtsalt reageerivad
nendele tõhustus dooside manustamisel.
Et on riike, kus tõhustus doosid, ei ole veel kõigile
kättesaadavad ja seetõttu võivad ka nende riikide reegleid
nendes kontrolli rakendustes olla natuke erinevad.
Aga loodame, et üsna üsna pea jõuame olukorda,
kus reeglid on võimalikult ühesed ja võimalikult vähe
segadusi tekitavad. Räägime selle praktilise poolega üle, mul on kaks doosi
näiteks ütleme, Faizerit saadud siin kuus kuud
või juba rohkem tagasi, ma lähen saan endale kolmanda doosi.
Kas nüüd minu vaktsiini pass, mis mul on ilusasti telefoni
juba pandud, uueneb ise mina midagi tegema ei pea või,
või milline see protsess välja näeb? Ei olemasolevat tõendit automaatselt kuidagi ise ei uuene,
ehk siis iga vaktsiinidoosi järgselt on vajalik endale
patsiendiportaalis uus tõend teha.
Et sinu tootnud näitel, et kui sul on tehtud kaks doosi
vaktsiini ja lähed tegema kolmandat ja siis kohe pärast
kolmanda vaktsiinidoosi tegemist saab endale ka teha
patsiendiportaalist uue tõendi ja Eestis peab seda kohe
kasutama hakata. Samas, kui ma nüüd reisile lähen, siis ma saan aru,
seal, ma ei pruugi seda saada, kasutada. Just et siis tasub üle vaadata, et millised on selle
sihtriigi nõuded just selle kolmandate tooside osas
ja tegelikult on täiesti lubatud kasutada veel seda oma kahe
doosi tõendit, kui see peaks mahtuma selle riigi ajaraami,
et vana tõend automaatselt kehtivust ei kaota. Seega hea tava või selliseks heaks ettevaatusabinõuks oleks
see ka see, et mul on kaasas kaks tõendit.
Uus ja vana. Esialgu jah, kui reeglid ei ole veel ühtlustunud just selle osas,
et kes ühed või teised riigid peavad tõhustus,
toode, et siis ettevaatusabinõuna võib oma peente alles
jätta ja kustutada neid ei ole mõtet. No loen siin ka eelnevaid kommentaare selles osas meediast
ja need, kes on läbipõdemise järel saanud vaid ühe
vaktsiinidoosi või kes on end vaktsineerinud ühe näiteks
Janssoni doosiga, nemad kohe seda vaktsiini tõendit,
et kolmandale või nii-öelda sellele uuele tõhustus doosil ei saa.
Miks see niimoodi on? Nemad saavad ikka teha endale kohe uue tõendi,
aga nende tõendi puhul tuleb siis olenevalt vaktsiinist
oodata seitse kuni 14 päeva kuniks on jõudnud maksimaalse kaitseperiood,
et soovitame neil siis selle ajani kasutada oma vana tõendit veel. No nüüd on hakanud ka vaktsiini tõendid aeguma,
need, mis on tehtud kahe doosi pealt, näiteks kuidas ma
teada saan, minu vaktsiini tõend enam ei tööta,
kas selle kohta saadetakse mulle kusagile teavitus
või mis see protsess peaks välja nägema? Ja selle kohta tulevad teavitused ja vastava siis olmeinfo
tuleb ka patsiendiportaali aga üldiselt,
et kõik, kes on teinud oma tõendit enne kahekümnendat oktoobrit,
nende tõendite tehniline kehtivus, kui me räägime vaktsiini
tõenditest on kuus kuud, ehk tasapisi hakkavad need tõendid aeguma,
ehk siis tuleks endale patsiendiportaalist luua lihtsalt uus tõend.
Esialgu tuleks seal vana kustutada ja siis luua usse. Juhuks, kui ma nüüd ei käi patsiendiportaalis
ja seal ei pruugi näha seda ja, ja võib-olla ei loega
hoolikat enda vaktsiini tõendit, kas riik saadab ka
kodanikele sellekohase nii-öelda meeldetuletuse läbi siin
näiteks eesti meiliaadressi või muude kanalite kaudu? Ja selle kohta tuleb teavitusmeil ja vastavasisuline info.
Tuletasime kontrolli rakendusse, et kui ise ise oma tõendit kontrollida,
et siis siis saab teada. No me ei tea, milliseks viirus veel edasi kulgeb,
ehk siin läheb veel vaja neljandaid, viiendaid Kidoose kas
selle protsessi nii-öelda lihtsamaks või
kasutajasõbralikumaks muutmise osas on ka töö käimas,
et võib-olla ei peaks iga kord neid platsi uuesti tegema,
vaid piisab mul sellest ühest QR koodist
või või kasvõi omaenda ID-kaardist tõestada seda,
et ja mina olen tänaseks vaktsineeritud piisavalt
ja ja võin siia tulla, ükskõik kui palju neid doose selleks
hetkeks peab olema. Eks me teeme igapäevaselt tööd selle nimel,
et tõendite kasutajakogemust paremaks teha,
seda, et tõend ennast automaatselt uuendama hakkaks,
seda hetkel ei planeeri ja ka õiguslikest aspektidest
vaadates ega ta võimalik ei ole, et kuna tõend tõendab
ikkagi vaktsineerimise toimingut, siis me ei saa inimese
selja taga minna tema tõendeid ise uuendama
või talle uusi tõendeid genereerima, et seetõttu tuleb
inimesel ise see toiming ikkagi ära teha. Hästi igal juhul, kui saate kolmanda doosi
või nüüd hiljuti vaktsiini, siis tuleks ikkagi minna vaatama
patsiendiportaali ja seal endale uus vaktsiini pass teha,
aga igaks juhuks ka vana alles hoida.
Ehk uus veel päris igal pool ei kehtiv.
Suur aitäh täna hommikul selle vestluse eest. Tere, mina olen Maarja Merivoo-Parro ja kutsun sind
uudishimu tippkeskuse lainele mis sel nädalal tegeleb
Soonootiliste haigustega.
Sonootilised haigused on haigused, mis on hüpanud loomadelt
inimesele nagu näiteks muhkatk, salmonelloos,
linnugripp, aga ka aids, ebola koroona.
Esimene peatus meie saates on Eesti metsloomade tervis.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi peaspetsialist Age
kärssin tutvustab uusi ja vanu parasiite kes ainult ootavad
võimalust oma leviala laiendada. Näiteks vägagi levinud keeritsus, mis võib inimese kehas
pikalt toimetada ja palju tervisehädasid põhjustada,
ilma et inimene ise oskaks tema kohalolu üldse kahtlustadagi.
Ja kas teadsid, et möödas on need ajad, mil võisime julgelt öelda,
et Eestimaa sääsed haigusi ei levita.
Kliimamuutuste ja inimeste suurema rändamise tulemusel on ka
meie maile jõudnud parasiit nimega Tilofilaarierreepens keda
levitavad just nimelt sääsed ja kes armastab nii koerte kui
inimeste naha alla pesa teha. Mõnikord on see mitmekümne sentimeetri pikkune uss asunud
elama lausa silma limaskesta sisse.
Juttu tuleb ka Dogsublas moosist, mis ohustab kõiki
kassiomanike eriti lapseootel naisi, kes õigupoolest ei
tohikski ise kassi liivakasti puhastada kuna nakatumine võib
toimuda märkamatult ja tagajärjed võivad olla väga karmid,
loote väärarengust koguni loote hukuni.
Teine saatekülaline soolokants tull on koos kolleegidega
põhjalikult uurinud Eestimaa koerlaste väljaheiteid
ja jõudnud järeldusele, et erinevaid parasiite
ehk nugilisi leidub meie karvaste sõprade seest tohutult. Mõnes maakonnas näitab statistika, et peaaegu kõik koerad on nakatunud.
Seetõttu ongi tema sõnul äärmiselt oluline olla hoolas looma
omanik ja koera järel korralikult koristada.
See on juba pool võitu.
Tartu Ülikooli antimikroobsed ainete professor Tanel Tensoni
teeb aga selgeks, mis on antibiootikumiresistentsus,
kuidas see tekkis ja kuidas me sellega edasi elada saame.
Selline hoogne, laia pintsliga maalib samas kohati vägagi
detaili minev saab olema seekordne pisut kõhedust tekitav,
aga samas ka armas, pehme ja karvane uudishimu tippkeskus,
mis haarati kaasa pühapäeval kell 18 40. Ütles, et kulutavad enam raha mobiilirakendustes Youtube'i,
Tinderi ja mobiilimängude peale, selgub Elisa tehtud uuringust.
Millised summad seal küll on, ei tea, aga lisaks
mobiilimängudele eelistavad inimesed osta ka Google voogedastusteenust.
Google Musicus saab muusikat kuulata ning ka pilveteenustele
pannakse inimesi, inimesed panevad päris palju summasid.
No kui vaadata top kümmet, siis esimesel kohal on tõepoolest
Youtube Premium, mis võimaldab Youtube'is videoid vaadata
ilma reklaamideta seejärel Youtube'i muusikateenus
ja siis me jõuame juba selliste suhete teemadeni. Tinderi suhete otsimise rakendus võimaldab ka inimestel
natuke rohkem suhteid otsida kui raha anda.
Google Drive'i leiame neljandalt kohalt ja siis hakkab mobiilimäng.
Roobloks on üsna populaarne mobiilimäng laste seas
ja selle vääringut on siin päris kõvasti viiendal kohal 400
kohalikku raha, siis juba 800.
Siis jõuame järgmise mobiilimänguni homskeips.
Ja kaheksandal kohal on spordihuvilised ennast sisse seadnud
WRC-ool Liv ja siis on veel kaks mobiilimängu,
nii et inimesed eelistavad mobiiliga mängida
ja siis ka suhete peale raha kulutada. Aga läheme nüüd siis põllule, kus meie köögiviljade
toiteväärtus aina kahaneb.
See sellepärast, et põllumajanduses kasutatakse aktiivselt umbrohtu,
hävitavaid mürke, mis mulda näiteks kahjustavad
ja muld siis enam ei anna.
Põllusaadustele piisavalt toitaineid pritsimata ka ei saa,
sellepärast et siis lämmatavad umbrohud kogu saagi ära.
Tuleb välja tegelikult, et saab ilma pritsimata,
selleks on nüüd isesõitev robot, mis laseritega tunnis kuni
100000 umbrohutaime hävitab. Robotil on arvutinägemine ning kasutades masinate algoritme
teeb ta vahet umbrohi umbrohul ja kasvatatavate taimedel,
hävitades siis umbrohuküttes nende pihta laseritest
sähklevaid veel masinad päris karmide näitajatega ka ta ei
ole niisama sihukene pisikene muruniiduk vaid kaalub neli
ja pool tonni.
Tal on kaheksas 850 vatist laserit.
Muide, need on sellise võimsusega laserid,
millega töökojas metalli lõigatakse. Laserid tulistavad 20 korda sekundis.
Robotil on 12 kaamerat, tehisintellekti ning põllul
orienteerub Tani arvutinägemise kui GPS-i abil.
Ja kasutab ka veel üht seadet nimega Lidar takistuste avastamiseks.
Õnneks ta väga kiiresti ei kihuta, sõidab kuni kaheksa
kilomeetrit tunnis ja selle ajaga suudab ta puhastada umbes
kaheksa hektarit põldu, nii et kes soovib sellise roboti
endale soetada, siis nüüd tundub, vist on selline võimalus. Nüüd aga tuleme tänasesse päeva ja saame teada,
mis vikerraadios. Huvitaja tere hommikust, Arp Müller, tere.
Ja kui ma kuulasin sinu viimast uudist umbrohtu põllul
hävitava roboti kohta, siis mulle meenusid minu lapsepõlve
suved maal vanaema juures.
Ja ma mõtlesin, et kui ma toona kuue või kaheksa aastaselt,
kui mind saadeti kartulipõllust ohakad välja kiskuma,
kui ma siis oleks teadnud, et kunagi tulevikus leiutatakse
selline masin. Ja mis tuleb ja nagu ulmefilmis, ütleme niimoodi,
siin on terminaatori filmi ainult üks samm.
Bar, paljud lapsed rõõmustavad selle roboti saabumisele.
Aga mille üle saame meie rõõmustada kell 12 15 uudis pluss. Jah, valitsuskoalitsiooni osapooled väidetavalt saavutasid
eile kokkuleppe patsiendikindlustuse süsteemi vaktsiini
kahjude hüvitamise fondi väljatöötamise osas.
Sellise põhimõttelise kokkuleppe lähemalt palun intervjuus
selgitada tervise- ja tööminister Tanel Kiigele.
Külli Taro küsib päevakommentaaris, kas Eestil on
koroonastrateegia küsimuse püstitusest.
Juba võib siis teist oletada, mida Külli Taro arvab
Valgevene Poola piiril toimuvast laiematest arengutest Vene
Lääne geopoliitilises võitluses. Räägin Indrek kannikuga rahvusvahelisest kaitseuuringute
keskusest Glasgow's lõpusirgel olevast ÜRO 26.-st kliimakonverentsist.
Teen ka juttu.
Seal käis Eesti noor kliimaaktivist Kertu Birgit Anton,
ta on praegu taga tagasiteel.
Ma helistan talle ja tänane pikem intervjuu uudis pluss
saates tuleb Pimedate Ööde filmifestivali juhi Tiina Loki ka,
sest just täna algab 25. Pimedate Ööde filmifestival Tiina Loki,
aga räägin festivali minevikust, olevikust
ja tulevikust ja ka filminduse olukorrast koroonaajastul
veidi laiemalt. On põnev, palju erinevaid teemasid tänases saates.
Ma saan aru järgmisel või nüüd tänasest päevast,
on sul tegemist rohkem, sa lähed ka filmima? Mina lähen ka filme vaatama, esimese valiku tegin ära just täna,
kohe varahommikul võtsin pileti õhtuks ühele vene filmile,
mille Venemaa on ka Oscarile esitanud.
Rusikast lahti vist oli selle pealkiri.
Selle autoriks on üks noor vene naisrežissöör peast praegu
nime ei oska öelda. Mitu filmi sinu sellises soovi korvis on,
mitut sa tahad näha? Ma ei ole veel jõudnud kataloogi läbi töötada ka eelmisel
aastal vist jõudsin ära oodata üle 30 filmi. See on päris muljetavaldav number, igal juhul laseme su siis tööle,
et jõuaks kiiremini kinno.
Aitäh, Arpia.
Aitäh teilegi, head kuulajad olemast meiega selle tunni aja jooksul,
aga jääge ikkagi vikerraadio lainele.
Aitäh ka Villem Rootalule.
Meie kohtume teiega juba järgmisel nädalal.
Kõike head.
