Tervist. Tervist.
No räägimegi kohvi mõjust inimesele ning kohvi vast kõige
suurem mõju, see, miks teda niivõrd palju maailmas juuakse,
on see, et temas peitub tuv kofeiin, virgutab,
teeb meid reipaks kuigi, tõsi, nagu Urmas Laansoo ütles,
et on olemas kui kohvipuu liike, kus kofeiinisisaldus on
väga väike või isegi olematu, aga neid kohviliike me ikkagi tarbi,
sest me just otsimegi seda virgutust ju. Tere hommikust, käes on teisipäev, kell on 10 läbi
ning alustame järjekordse huvitaja saatega.
Kui tavaliselt on saates olnud kaks teemat,
siis täna mõtlesin ma valida vaid ühe teema
ning rääkidagi siis sellest üksipulgi erineva nurga alt.
Täna räägime millestki, mida eurooplased tarbivad
keskeltläbi 242 miljonit kilogrammi aastas.
Keskmine eestlane tarbib seda ka 4,3 kilogrammi aastas. Kui uskuda statista andmestikku, siis oleme maailmas selle
näitaja poolest tervenisti 12. kohal.
Kõige rohkem tarbivad seda ka hollandlased,
soomlased ja rootslased.
Nemad tarbivad seda isegi poole rohkem kui meie.
See toode, millest me täna kõneleme, algab K-tähega
ning lõpeb ohviga, ehk siis täna räägime pikalt
ja laialt kohvist. Saate esimeses pooles kuulete te minu ettelindistatud usutlust,
botaanik Urmas Laansoo ka Tallinna botaanikaaias,
kus ma uurisin selle kohta, et kust see kohv siis ikkagi tuleb,
mis asi on kohvitaim või kohvipuukastet annaks ka Eestis
kasvatada ning mis vahe on ikkagi siis nendel kõigil kohvisortidel,
mida poes müüakse, nagu näiteks Araabika
või robusta ning uurisin ka seda, kuidas troopikas kasvav
kohvipuu üleilmsele kliima soojenemisele vastu peab. Saate teises pooles liituvad meiega ka Tartu Ülikooli
meditsiinilise mikrobioloogia teadur Ülle Parm
ja Genoomika Instituudi spetsialist Nele Taba.
Nendelt uurinud siis selle kohta, milline on kohvi mõju
inimese tervisele.
Uurin, et kas tõesti vähendab kohvijoomine siis suremust
ning paneb meid kauem elama või on kohvi joomisel ka omad
negatiivsed mõjud. Nii et selline ongi siis täna meie saade,
minu nimi on Johannes Voltri ning helipuldist abistab mind
täna Villem Rootalu.
Head kuulamist. Nii on laupäev, kell on umbes pool kolm,
ma ei tea, milline silm võiks olla küll teisipäeva hommikul,
meie, mil meie saade eetrisse läheb, aga praegu siin
laupäeval sajab küll päris kõvasti vihma,
vahepeal isegi rahet vahele ning olengi tulnud siia täna
Tallinna botaanikaaeda palmimajja, et uurida siis lähemalt,
kust see kohv, mida me hommikuti virgutuseks
hommikusöögilaua taga joome, kus ta siis tegelikult
õigupoolest tuleb. Sest tegelikult me ei mõtle ju iga kord selle peale,
et selleks, et meieni jõuda, peavad need kohvi oadio rändama
tuhandeid kilomeetreid kaugelt troopikast.
Ning sellel põgusal eksirännakul siin botaanikaaias
abistabki mind Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo.
Tervist, türa.
No Me oleme õige lähedal siin nendest kohvi taimedest,
mida te näitasite ka botaanikaaias on raabika kohvitaimed. Ja ma saan aru, et kohv tulebki siis tegelikult niisugusest
kohvitaimest või kohvipuust, et võib-olla räägimegi alguses,
et milline üks niisugune klassikaline kohvipuu siis üldse
välja näeb ja mida ta endast kujutab, proovime selle nagu
meie raadiokuulajatele silme ette manada. Ja me peame alustama sellest, et kui palju üldse maailmas on
erinevaid kohvipuu liike looduslikult ja neid on tohutu palju.
Kahjuks enamik maailma elanikke tunneb ainult väga üksikuid,
sest et paljud liigid on haruldased.
Maailmas on 124 liiki kohvipuid ja kui eestlased arvavad,
et kohvipuu on pärit Aafrikast siis jah,
need liigid, keda me hommikul oma tassi vedelal kujul valame,
on tõepoolest Aafrika päritolu, nagu araabia kohvipuu,
nagu on Kongo kohvipuu, kelle saadus on robustakov. Nagu ka on Libeeria kohvipuu Lääne-Aafrikast pärit jaga,
eks, Seltsakov, need on kõik Mandri-Aafrika päritolu,
aga kohvipuude jaotus on selline, et rohkem looduslikud
kohvipuid kasvab Madagaskari saarel kui Mandri-Aafrikas.
Kuigi nende territoorium on mitmekümnekordse vahega.
Täpsemalt öeldes, Madagaskaril kasvab 61 liiki kohvipuid
ja mandri-Aafrikas on 46 liiki ja nendest vähem kasvab Ida-Aafrikas,
kus on siis meile selle kõige tuttavam araabia kohvipuu
sünnimaa ja kodumaa. Ja rohkem on Lääne-Aafrikas ja kõige kohvirikkam riik,
kes tahab kohvipuud Loodsast näha.
Mandri-Aafrikas on Cameron, kus kasvab 14 liiki kohvipuid,
aga Madagaskar on muidugi veel kohvirikka,
mäletad 61 liiki, aga seal, et kohvipuid näha
või neid looduses?
Ta peab palju vaeva nägema ja palju aega varuma,
sest Lääne-Aafrika või Lääne Madagaskari kohvipuud ei kasva
kõik sellistes kohtades, kuhu saab autoga
või rongiga ligi, vaid tuleb jalgsi läbi palava savanni
või tork võsa mitmeid päevi lausa kõndida. Aga mis asi see kohvipuu üldse on, milline üks klassikaline
kohvipuu välja näeb? Ma ei oska öelda, mida kuulaja mõtleb klassikalise kohvipuu all,
tõenäoliselt araabia kohvipuude araabia kohvipuu on pärit
Etioopiast Sudaanist ja tõenäoliselt ka Põhja-Keenia mägedest.
Aga klassikaline kohvipuu näeb ikkagi puu moodi välja.
Kuigi ma ütlen niimoodi, et kohvipuu perekonnas rohkem
põõsakujulisi liike madalamaid kui suuri puid
ja ega kohvipuu ei kasva isegi nii suureks kui meie metsas
männid või haavad kohvipuu maksimaalne kõrgus. Kas Libeeria kohvipuu või siis eks Elsa kohvi saadaval kohvi
poolt on kuni 20 meetrit araabia kohvipuu,
keda me siis kõige tavalisem ana poes näeme,
ostame ja kohviks, keedame on tavaliselt ainult mõne meetri
kõrgune ja Istandlikeste taga rügatakse lõigatakse madalamaks,
et oleks mugavam saaki koguda. Aga milline ta välja näeb, milliste teiste taimedega ta
näiteks sarnaneb või kas, kas meil Eestis on näiteks
temasuguseid sugulasi? Ja see on hea küsimus on küll, kohvipuu kuulub Madaraliste hulka,
Madaralisi on väga mitmesuguseid, kuigi kohvipuu,
sugulased, valdavalt on troopikataimed ja eestlased
või eurooplased, neid nii väga ei tunne.
Aga see ei tähenda, et Eestis ei kasvaks kohvi,
sugulasi ei ole küll puudega põõsad, nad väiksemad rohttaimed,
näiteks madar kass, valge, madar, pehmemad
või hobumadar valge või kollaseõielised niidutaimed on
kohvipuu sugulased ja kes tunneb madalat,
kelle juurtega värvitakse sageli lõnga või kangast siis ka
see on tuntud taim või kelle võsudest või Vartlast tehakse teed,
on, on kohvipuule sarnane, aga seda sarnasust näeb võib-olla
rohkem suve lõpupoole või sügisel, kui me vaatame,
milline on madara. See mees on täpselt nagu kohvipuu seeme. Kõndisime ka enne siin ringi botaanikaaias vaatasime
lähemalt neid oraabika, kohvi puusid ja ma panin tähele,
et seal on niisugused rohekad toored viljad praegu teil peale,
et päris valmis nad veel ei ole ja imestasingi,
et kuidas siis ühest sellisest viljast lõpuks,
nagu see kohviuba saab, mida me, millest jooki teeme? See, mida inimesed tunnevad kohvi, joana on kohvipuuvilja
sees olev seeme, araabia kohvipuu on enamasti kaks sõimet
vilja sees.
Vili ehituse poolest on luuvili nagu kirss
või ploom, aprikos, kookospalmivili või miskit muud.
Aga inimesed sageli teadmatusest nimetavad
või kutsuvad kohvipuuvilju ka kohvimarjad,
eks, või siis ka kohvik kirssideks võib olla inglise keele
mõjul tehakse toortõlget, et kohvipuuküpsed viljad on jah,
kirsisuurused ja punased sageli meenutavad väliselt kirsse. Siiski Kirsiga väga lähedast sugulust või sarnasust ei ole ei,
ei bioloogilises mõttes ega ka keemilise koostise poolest.
See ei tähenda, et kõikidel kohvipuudel oleksid viljad
punast värvi küpsena ja meie poest näeme,
eks ole, ainult kas röstimata kohvipuu seemneid,
mis on siis kas rohelist või mõnikord ka tumedamat värvi?
Meie vilju ju ei näe, aga kohvipuude viljad,
mis on võib-olla tõesti tavalise hapukirsisuurused natukene
küll võib-olla rulliama või piklikuma välimusega võivad olla küpsenult. Enamasti on punased, aga on ka kollaste viljadega kohvipuid
ja on ka mustade viljadega kohvipuid.
Kovi puid on väga erinevaid. Mitut kohvipuud siis tavaliselt läheb vaja,
et meil üks tass kohvi valmis saaks. Ja kui inimene armastab juua iga päev kohvi hommikusöögiks
või lõunasöögi juurde, kui ma tahan juua kaks tassi kohvi päevas,
seda asja on 200 milliliitrit, siis peab minu jaoks olema
kuskil troopikamaa Istandikus 18 kohvipuud mis minu vajadusi rahuldavad. Selleks, et ma saaksin kaks tassi päevas juua,
eks ju, selleks mul on vaja 18 seda kohvipuud.
Aga kui ma võtan lihtsalt ühe tassi praegu siin kohapeal,
teeme ühe tassi, kas selles sellest saab siis nagu
paariviljaga hakkama või? Päris paariviljaga ei saa, et umbes 100 100 kohvipuuseemet
kulub ühe tassitäie kohvi valmistamiseks umbes 100 seemneid
ja 100 seemet leidub siis 50. viljas aga kohvib,
hakkab saaki kandma, eks ole esimest korda õitsema,
kui seemnest külvanud kahe-kolme aasta vanuselt täissaagi
kanda iga saabub 15 aastaselt ja kusagil 15 aastat noh,
ka rohkem, aga 15 aastat keskmiselt araabia kohvi puhul
kestab siis kõrgsaagiaeg, et nad ei ole väga pikaajalised putka,
kui ma tahan maximum saaki saada, sellega peab arvestama ka
Eestis kodus aknalaual, Mustamäe korteris
või Valgas või Võrus saab oma kasvatatud kohvi nautida. Kohvipuid meil laialdaselt müüakse, ma lähen tavalisse
toidupoodi ja näen seal, et alla aasta vanused väiksed,
kohvibuda müügil, toon endale koju ja kasvatanud seda kaks aastat,
kolm aastat Aleb õitsema ja esimese tassitäie kohvi ma saan
kindlasti ka kodus aknalaual kasvatades,
see on täitsa võimalik. No meil on olemas Araapiku, meil on olemas robustagu,
need on need kõige levinumad sordid, ütleme Araabika,
nagu te ütlesite, on pärit Aafrikast robusta täpselt sama
voodi kuskilt sealt Sahara-tagusest Aafrikast,
kuigi nüüd teda kasvatatakse ka Indias ja Vietnamis
ja Brasiilias.
Ja need kaks kohvi domineerivadki meie kohviturgu tegelikult
ju ma saan aru, et nii 99 protsenti või 95 protsenti ütleme,
müüdud kohvist on kas siis Saraabika või robusta aga siis
meil on ju veel rakemu osa, mis on üldse Lõuna-Aafrikast,
Libeerika Lääne-Aafrikast, et mis asi see kohvisort üldse
siis õigupoolest on ja mille poolest need sordid
teineteisest erinevad ja. See on päris hea küsimus, aga ma tahtsin seda öelda,
et, et kuidas üldse vahet teha liikidel ja sortidel kohvipuu
liike kasvavad looduslikult on 124 aga sorte on palju-palju rohkem,
on ikkagi sadu ja sadu erinevaid. Kasaroobik Araabikaja robustan, kohvisordid
või kohviliigid. Eesti keeles ei ole üldse korrektne öelda Raapika Virobusta Araabikon,
araabia kohvipuu saadus Eurobusta on Kongo kohvipuu saadus,
et need puud need liigina kannavad teistsuguseid nimesid kui
nende saadused.
Et kõige tavalisem kov, keda 75 protsenti maailmaturu jaoks kasvatatakse,
keda me enamasti poest ostame ja joome ka on araabia
kohvipuu Araabia kohviviljadest saadud kov,
seda kutsutakse raabikaks. See on täitsa korrektne niimoodi öelda.
Märksa vähem on Kongo kohvipuud, tema saadus on robustakov
ja veelgi vähem Eestisse tuuakse arva Lääne-Aafrikast pärit
Libeeria kohvi pudia.
Libeeria kohvi puhul on veel üks varieteed teisend,
eks selsa. Eks selsa kohvi ka tuntakse, maailmas hinnatakse kõrgelt,
aga neid kasvatatakse palju, palju vähem,
et nendega kõikidel üldse kokkupuudet ei ole. Ma tahaks veel öelda, et vaatamata sellele,
et enamik maailmaturust tõepoolest moodustab araabia kov
Araabia kohvipuu ja Kongo kohvipuu Ecrobustakov siis see ei tähenda,
et vähem tuntud või vähem haruldasemaid liike üldse ei kasvatataks.
Nüüd alles hiljuti, oktoobrikuu seas olid Itaalias
kohvivalmistajate maailmameistrivõistlused
ja võitis seal KOV, mis, mis on haruldane,
mis on pärit Ida-Aafrikast, aga mille väikeistandiku rajatud
Kolumbiasse Lõuna-Ameerikasse ja seda, seda praegu peeti
maitseomadustelt ja muudelt. Mis kohvi kui jooki iseloomustab üheks maailma parimaks,
nii et võitsid need maailmameistrivõistlused kohvi
valmistamises nüüd oktoobrikuu seas 2021. aastal,
kes kasutasid seda haruldast Ida-Aafrika liiki,
keda kasvatatakse natukene Kolumbias, aga muidugi
maailmaturu jaoks neid haruldasi liike või,
või seda kohvi jätkusest, mis on selle haruldase liigi
kohviubade kilogrammi hind 800 eurot ja see ei ole ka
kõigile taskukohane. Aga kas kõik need kohviliigid ja kohvisordid kui suur osa
nendest Aafrikast pärineb originaalselt väike osa ma ütlen niimoodi,
sellepärast et, et meil on ka kohviliike,
mis originaalselt on ka Lõuna-Ameerikast. Hei, Ameerikas ei kasva ühtegi kohvipuud,
kus, kus looduslikult kasvavad kohvipuud kõige rohkem
Madagaskaril 61 liiki, aga Madagaskari kohvipuudest ainult
paaril on, on kofeiini kolmel liigil. Madagaskar on ka Aafrikas, eksju, ma mõtlengi,
et kas ka väljaspool Aafrikat tegelikult on kohviliike? On küll Madagaskaril 61 liiki, Mandri-Aafrikas 46 liiki,
Mariitusel neli liiki.
Reon joonil, kaks liiki Indias ja Bangladeshis,
kaks liiki ka Vietnamis, Kambodžas, kas saab looduslikult
ükslik kohvipuid ja Queenslandis ja, ja Ida-Austraalias on,
on üks liik, Austraalias kasvab looduslikult kohvipuu,
aga need ei ole kommertsliku huvi leidnud või,
ja miks sellepärast, et nende saagikus on väiksem
ja nende kofeiinisisaldus on väiksem, sest eks ole,
kes natukene kohvipuid paremini tunneb, siis need inimesed teavad,
et nendel kohvipuuliikidel ja sortidel, kes
või on pärit Lääne-Aafrikast on kofeiinisisaldus kõrgem
ja need, mis on pärit India ookeani saartelt
või Lõuna-Aasiast, Bangladeshist, Indiast
või koguni Austraaliast, on kohvi. Kofeiinisisaldus, kohviseemnetes või ubades on palju väiksem
või peaaegu jälgedena või koguni null ja aga see on väga
oluline tegelikult teada, sellepärast et paljud inimesed,
kes on tundlikud kofeiini suhtes, aga kohvi neile maitseb
või tahaksid kohvi juua, siis kui me vaatame poes
kofeiinivaba kohvi ja kofeiini sisaldav kohv hindasid,
siis kofeiinivaba kohvi hind on mitu korda kõrgem
ja miks see nii on, sest kofeiini eraldamine kohviubadest on,
on töömahukas protsess. Selle peale on ammu juba tuldud ja rajatud esimesi
Istanduseni Mandri-Aafrikas kui ka Brasiilias,
et kasvatada kohvipuid, kellel looduslikult kofeiini.
Tõsi, ega need ei ole sajandit tagasi teada.
Selline kohvipuu avastati alles 2006. aastal.
Lääne-Aafrikast ja mõned liigid on veel niisugused,
kellel ka on saagikus kõrgem ja kellel maitsematus on head,
sest ega kohvipuuliikidel või kohvi vus seemnetel ei ole kõigil,
eks ole, väga häid maitseomadusi, kõik ei kõlba massiliseks kasvatamiseks,
et seal on palju imiteerivaid faktoreid. Aga ma tahtsin seda küsida, et meil ongi,
poes on meil mida tavaline inimene kuskil Kärdlas
või Värskas saab, ostan Araabia Araabia kohvipuu
või siis võib-olla see robusta kohvi, eks ju.
Aga miks just need kaks, miks just need kaks niimoodi välja
kujunenud on, kas nad on kuidagi paremad kui teised
või miks? Mis nende erinevused on?
Kongo kohvi puhul, kelle saadus on robustakov,
on kaks korda suurem kofeiinisisaldus, aga maitseomadustelt
pole nii palju kibedama või noh, mitte võib-olla kõige
mahedama maitsega võrreldes Arabikaga sise-
ja aga see kõige tähtsam põhjus, miks kõige rohkem araabia
kohvipuud kasvatatakse kogu maailma toodangust 75 protsenti kolmveerand.
See põhjus on väga lihtne. Nimelt 126-st maailma kohvipuuliigist araabia kohvipuu on
peaaegu ainus, kes on ise tolmleja, teised vajavad ristolmlemist,
nende tolmimis, proovijaid on palju keerukamad,
mis limiteerib siis ka saagikust ja noh,
eks ole seda tulemust ja tegelikult ei ole araabia kohvipuu
ainus selline kohvipuuliik, kes on ise tolm.
Kaks liiki on veel, aga need jällegi on väikse saagilised
ja ei ole nii heade maitseomadustega ja muidugi miks araabia
kohvipuud kunagi on hakatud nii palju kasvatama,
üks asi on see, et tal on head, maitseomadused on tohutu,
maitseb, ta hakkab noorena vilja kandma,
tants saagikas. Aga nüüd on ilmnenud ka loomulikult, eks ole,
probleemid araabia kohvipuud on mitmesugused haigused,
kimbutavad kohvipuu, rooste on see siis kõige rohkem
saagikust limiteeriv haigus, kohvipuudel,
aga ka mitmesugused kahjurid näiteks Kongo kohvi puhul,
kelle saatusel robustakov Libeeria kohvi puhul
ja paljudel muudel liikidel on palju vähem kahjureid
ja haiguseid kõige arreteedi maga, aretajad loomulikult
kasutavad seda lihtsalt huvitav on raadio raadiokuulajal kuulda,
et me nüüd oleme hiljuti sellel sajandil avastanud ka kaks
uut kohvipuuliiki ühe Kameronist, roosa kohvipuu kohvemonte
kompentsis Monte kupeemäe pealt, kellel on roosad õied,
on veel tohutu ilus ka. Ja, ja teine on siis Ida-Aafrikast ja kellel on muidu kohvipuud,
on valged õied, eks ole, kes üldse ei tea
ja hea lõhnaga veel tootele meeldiva lõhnaga kohvi poiss on
avatud kaks päev, ega ta väga pikalt ei õitse. Ja siis ma saan aru, et meil 2008. aastal Cameroni avastati kohvipuuliik,
mis on kofeiinivaba Harrerjana, aga kuidas üldse saab nii olla,
et tal kofeiini seesele Ma ütlen niimoodi, et enamikel maailma kohvipuudel 120-st
neljast liigist on kofeiinisisaldust seemnetes kas kas null
või väga madal 0,04 0,06 protsenti.
Et rohkem on selliseid kohvipuud, kus kofeiin ei ole,
on mingeid muid ühendeid, eks ole, teofülliini Theo promiini
aga kofeiinisisaldus on madal, aga need,
aga, ega inimene eelkõige joob kohvi sellepärast,
et oleks natukene virgutaks ennast või oleks natukene selgem,
värskem tunne, eks ole, et kasvatatakse maailmaturu jaoks
ikkagi ainult neid kohvipuid valdavalt, kellelt
kofeiinisisaldus on kõrgem. Te ütlesite, et maailmas on üle 120 kohvipuu liik 124 liik 124. Ma arvan, et me avastame mõned liigid juurde,
sest Madagaskar on vähe uuritud. Kus kõige rohkem kasvavad kohvipuud, kust neid kõige rohkem
kasvatatakse täna täna maailmas? Maailma suurim tootja tootjamaad on, eks ole,
Kolumbia, Brasiilia, Vietnam. Mis on huvitav, sellepärast et originaalselt ma saan aru,
et Aafrikast ja nüüd seda aafrika kohvi kasvatatakse Brasiiliast. Aga koobuga on samamoodi, et ta kodumaa on Lõuna-Ameerika,
eks ole, Paraguay ja Brasiilia, aga kust tuleb kakaomaailmaturul,
et saada šokolaadi või kakaopulbrit, tuleb Lääne-Aafrikast,
tuleb Kameronist, elevandiluurannikult ja Ghanast
ja kohvipuu on täpselt samamoodi inimesed sageli arvavadki,
et kui küsida, kus on kohvi koduma arvataksegi,
et on Brasiilia, aga Brasiilia on suured istandikud,
Brasiilia Ameerikas on null, ühtegi kohvipuud ei kasva looduslikult,
aga seal on suured istandikud. Vietnamis küll kasvab üks kohvi pulli Klooduslikutega,
seal kasvatatakse Aafrika liiki araabia kohvipuud,
valdavalt õigupoolest mõtlen, niiet Vietnam kasvatab küll
Wiedemanni kolme suurima kohvitootja riigi seas maailmas,
aga Vietnami, kasvata araabia kohvi, Budvaid Vietnamis
ikkagi kõige rohkem kasvatatakse robusta kohvi
ehk kongos. Kui meil nüüd raadiokuulajad kuulavad ja mõtlevad,
et kahju, et ma Brasiilias ei ela, seda kohvipuud kasvatada,
siis nagu te tegelikult mainisite, nii keeruline see ei ole,
et kas saaks tegelikult kuskil Lasnamäe korter Annelinna
korteris kohvipuud kasvatada.
Pärnus, Tartus on linnus.
Aga kuidas see välja näeb, mis, mis samme siis peaks tegema? Esiteks kohvipoe kassa väga suureks araabia kohvi.
Kui ma ostan tavalisest toidupoest, eks ole,
ta on seal alla aasta vanune, siis kulub kohvi pool kodus
toas kasvatamiseks kaks kuni kolm aastat,
et oleks esimest korda õitsema.
Kui ta õitsema läheb, siis on tuba meeldivat,
magusat lõhna täis ja kohvipuuviljad araabia kohvi puhul
küpsevad kaheksa kuni kaheksa kuni 11 kuud. Kui ta kevadel õitseb, eks ole, kuskil veebruar märtsis juba jõuludeks. Aga mida silmas peaks pidama, et see ilusti õitseks siin Eestis? Eks ole täi talu kindlasti jahedust, et kui ma talvel
tulutan tubasest külma õhku, ei tohiks peale tulla,
tõmbetuult ei tohiks tekitada, eks ole.
Et väga külmas ruumis ta ei kasva ikkagi nädalas korra
või kaks peaks kastma loomulikult, eks ole.
Mul praegu kodus ei ole, aga mul kodus on olnud araabia kohvipuu,
kes on õitsenud, viljunud ja, aga, aga noh,
botaanikaaedades või, või nii ei saa öelda,
et kodudes inimesed pole kohvi kasvatanud,
kohvipuud müüakse meil nii taimena. Kas seemneid saab kodus ise külvata? Aga kui kodus kasvatadagi, kas sealt põhimõtteliselt saaks
siis kogu selle protsessi läbi teha, et saan ka ise kohvi juua? Absoluutselt loomulikult mingeid takistusi ei ole,
aga me ei saa muidugi, eks ole, oma võib-olla väikeses elamises,
kes eramajas või korteris kasvatad, eks ole noh,
suurtes kogustes maailmaturule. Viimane küsimus, võib-olla viimane teema,
mida ma tahaks puudutada, on see, et räägime natuke ka
kohvipuu tulevikust.
Klaskus leiab praegu aset kaks nädalat vältav ÜRO kliimakonverents,
kus siis maailma riigid otsivad nii-öelda kokkuleppeid
ja lahendusi üle üleilmsele kliima soojenemisele.
Et kuus aastat tagasi leppisid riigid siis Pariisis kokku,
et tehakse kõik endast olenev, et hoida see üleilmne kliima
soojenemine alla kahe kraadi, siis võrreldes tööstuseelse
tasemega pigem sihitakse sinnapooleteise kraadi juurde,
sest ka kaks kraadi kliima soojenemist oleks liiast. Aga minu küsimus oleks, et mida see kõik ühele kohvipuule tähendab,
et kui habras taim sellistele kliimamuutustele on? Ma ütlen niimoodi, et kohvipuu erinevad liigid
ja sordid on drastilistele muudatustele erineva
vastupidavusega araabia kohvipuu On küll vähem vastupidav.
Kuna araabia kohvipuu on pärit mägedest,
siis ta tahab kasvuks ja õitsemiseks ka jahedamat temperatuuri.
See ei tähenda, et peaks talvel lund sadama aga ta ei taha,
ta ei talu nii kuuma kui Libeeria kohvipuu
või Kongo kohvipuu, paljud teised troopilised vihmametsast
pärit liigid. Aga kuna maailmaturul, eks ole, enamasti kasvatatakse
araabia kohvi, kes on jahedalembesem, kuna ta on pärit mägedest,
siis tõepoolest õhutemperatuuri kõrgenemine võib temale
osutuda problemaatiliseks.
Aga nii nagu ma olen mitu korda öelnud, siis
kohvipuuaretajad ka arvestavad sellega või püüavad arvestada.
Ja me aretame siis kohviarmastajate jaoks selliseid uusi sorte,
mis taluvad paremini kõrgemaid temperatuure. Küllap see õnnestub, ma olen täiesti kindel,
sest et selliseid sorte on juba saadud, mis on maitselt
araabia kohvi, pole sarnased Araabikale sarnased,
aga mis taluvad paremini kõrgemate temperatuuridega kõrgemat õhuniiskust. Aga see on kindel, et kallimaks ta muutub,
sest ma lugesin, et see maa-ala, näiteks,
kus kohvi üldse saab kasvatada, väheneb 2050.-ks aastaks
või ütleme siin sajandi keskpaigaks maailmas poole võrra,
et lihtsalt kliima soojeneb, väheneb. Kui, kui me ei tegeleja kohvi baretusega,
et me ei saa sooja soojas kliimas vastupidavaid uusi sorte,
aga jätkame ainult araabia kohvipuu kasvatamist,
aga ka praegu on mõned kohvisordid väga kallid.
Indoneesias ja Malaisias kasvatatakse kohvi,
mida Džibet kassile söödetakse, seda on kestis saada
kilogramm on 500 500 eurot.
Ega see väga odav ei ole, jah? Nii et pessimismiks niisugust vajadust ei ole,
et ka 100 aasta pärast on kov täpselt sama kättesaadav,
kui ta on täna meil. Mina küll ei näe põhjust väga suureks nutuks pessimismiks,
sest et ka nii kohvipuid kui ka paljusid teisi taimi
aretatakse ja kui ega ega olud on muutunud ju ju ka varem.
Uusi sorte aretatakse pidevalt juurde ja kui temperatuur tõuseb,
siis väga paljud kohvipuud siiski on pärit troopilistes vihmametsades,
kus temperatuur on palju, palju kõrgem kui Ida-Aafrika mägedes,
kust araabia kohvipuu on pärit.
Seetõttu me oleme optimistlikud kohvipuu tuleviku suhtes. Kuna kohvi pole siiski, eks ole, on maailmas väga-väga
tähtis kaubandusele kõikjal maailmas 15,4 miljardit USA
dollarit igal aastal kohvipuu kasvatamine toob sisse 15,4
miljardit USA dollarit on kohvimüügist saadav tulu aastas. Aga aitäh teile, Urmas Laansoo, Tallinna Botaanikaaia botaanik,
et kohvipuust rääkisite meile, palun. Kibe karika. Ta Loodne, so orja Ürgmuust verre voolanud. Ei ka lonksu ka bäng pool maailma. Olen looduselaps, kuid see maa alla neelab muidu ära ei
suuda end hallata, võite kaapi kallata.
Diaks noored kui paraad.
Katkasteks kodugana olgu kaheksandikud, pulmad
või matused.
Kohvi saatel on sõitmas katuse. Koorida. Kohvi. Küll võtsin küll. Topsi sisu kuum kive, maailmatu Mared, kerjus. On õnn. Mind sikutab argine, aga täis kargele,
magusmõru hammustab, kehade ei tulene endale meelde,
olen looduselaps, kuid ega see maa ilmida laneela.
Olgu kantsikud, pulmad või matused, kohvi saatenud,
sõnn. Huvitaja saade läheb edasi ja minu nimi on ikka Johannes
Voltri tänane huvitaja saade keerleb siis ümber kohvi.
Esimeses saatepooles kuulsite usutlus Tallinna botaanikaaia
botaanik Urmas Laansoo ka kohvist kui taimest.
Me kõnelesime siis sellest, kus kohv maailmas üldse kasvab,
kuidas ta kasvab ning mida üks kohvipuu endast kujutab
ning mille poolest erinevad kohvisordid nagu Araabika
või robusta. Nüüd saate teises pooles pöörame pilgud aga loodusest
inimese poole, räägime siis sellest, mida kohv siis ikkagi
inimesega teeb ehk milline on kohvi mõju meie tervisele.
Ning just sellepärast ongi minuga Tartust liitunud ka Nele Taba,
kes on spetsialist Tartu Ülikooli genoomika instituudis
ja molekulaarja, rakubioloogia doktorant,
tervist, tervist ning Ülle parm, kes on meditsiinilise
mikrobioloogia teadur, samuti Tartu Ülikoolis. Võib-olla alustamegi sellest, et kuidas see mehhanism
täpsemalt nagu töötab või mida see tähendab,
et kofeiin meid virgutab, kuidas ta meid virgutab? Ma võib-olla siis võtaksin selle vastamise,
nimelt kui nüüd natukene siukseid tehnilisemaid termineid kasutada,
siis meil on ajus erinevad virgatsained virgatsained on siis
see keel, milles aju omavahel suhtleb, aju erinevad osad
ja võib-olla siuksed, tuntumad nendest on serotoniin,
dopamiin, millest inimesed on rohkem kuulnud,
aga tegelikult on nende tuntud virgatsainete kõrval ka
selline virgatsaine nagu adeno siin ja adeno,
siin on selline tegelane, et kui hommikul ärkad,
siis sul nüüd ajusta veel eriti ringi ei liigu. Aga siis päeva jooksul ta hakkab järjest niimoodi,
tuleb ja kuhjub ja, ja tema on selline asi,
mis ütleb ajule, et nonii, Ale nüüd väsinud ole nüüd veel
rohkem väsinud, nüüd võiksid ikkagi veel rohkem väsinud olla.
Ja, ja niimoodi ta seal päeva jooksul tegutseb.
Ja nüüd tuleb siin mängu kofeiin.
Ja kofeiin on selline.
Ta on natukene kaval tegelane seal ja ta nimelt adenosiiniga
üsnagi samasuguse struktuuriga. Nii et ta petab need adenosiini, retseptorid,
sensorid, need kohad, kuhu adeno siin kinnitub,
ütleme sihuke tool, kuhu peale adeno siin mahub täpselt istuma,
selgus, kofeiin mahub ka täpselt istuma sinna.
Ja nüüd see kofeiin istub lihtsalt sinna ette
ja see on umbes nagu see mäng, kus on üks tool vähem kui
inimesi ja, ja siis kohmud, kui istub sinna Tennosiini
kohtadele ja võistleb Badenosiiniga tema enda retseptorite üle,
aga lihtsalt selle vahega, et tema ei ütle kehale,
et sa võiks nüüd väsinud olla ja ei lase ade nosiiniga sinna ütlema. Ja siis sellised jääbki selline tunne, et tegelikult ei ole väsinud,
sest adeno siin lihtsalt ei pääse löögile.
Ja, ja nüüd see teine külg on selline, et kohv siis tõstab adrenaliini,
see võitle ja põgene hormoon, mis tekitabki siis sellise
hästi ärkveloleku ja niisugune, et nüüd lähen
ja tegutsen.
Ja, ja eks me ilmselt teamegi, et kui me natuke liiga palju
kohvi joome, siis natuke liiga palju seda võitle,
põgene tunnet ja tuleb võib-olla ärevus ja kõhulahtisus
ja muu peale ja, ja lisaks siis mõjutab KOV dopamiini ja,
ja see annab siis inimesel tunde, et ah nii mõnus
ja tore ja rõõmus on olla. Nii et selliselt ta seda, seda aju seal ärgastab
ja mõjutab ja, ja sellised ta peaks siis toimima,
et kuidas ta meid rohkem ärkvel hoiab. Aga kas kofeiin toimib samamoodi nagu näiteks suhkur,
sest suhkur võib inimesele täpselt samamoodi energiat juurde
anda ja teda aktiivsemaks teha. Ma kahtlustan, et see suhkrumõjub natukene teistmoodi,
et annab ikkagi puhtalt siis sellist, sellist kalori,
otsest Energiat, täpselt mille, mil mida siis tarvitada nüüd
lihaste tööks ja kõigeks muuks, aga ta nüüd ei,
ei peta nüüd ajus need adenosiini retseptorid ära selliselt,
et, et ta ei võta sellist väsi muster. Aga kohv ja energiajoogid, kas nende mõju võiks olla kuidagi suguluses? Mina võiks öelda, et ma arvan, et ta on natukene suguluses,
aga energiajookidele on väga palju ka selliseid muid
stimulante juures, nii et selle tõttu ma jääksin pigem kohvi
positiivsete külgede juurde ja pigem oleks natukene
skeptiline spordijookide osas. No kofeiin aitab meil paremini ärkvel püsida,
nagu nele juba ütles ka ja seetõttu ei soovitatagi kohvi
juua enne magama jäämist, et kui kaua see kofeiin üldse meie
kehas siis nagu püsib või seda toolide mängu seal mängib,
et kui palju aega enne magama jäämist peaks nagu kohvi jooma? Ütleks niipalju, et see on kohutavalt individuaalne.
Noh, on inimesi tõepoolest, et peale seda,
kui me kohvi joome, siis ta väga kiiresti meil imendub
vereringesse ja satub ajju ja peaaegu küllalt varsti me
tunneme võib-olla ennast natukene erksamana,
aga noh, nii nagu ka siin teadlased on vaadanud,
et selline toime võib kesta osa oli kuskil pool tundi,
osa oli tund aega, aga on ka inimesi, kellel tunduvalt
rohkem oleneb jällegi, et kes on nagu selline suurem kohvijooja,
kes tunnebki, et kohv teda väga ei mõjuta,
siis tegelikult ei ole isegi väga vahet,
kui palju enne magamaminekut seda kohvi juua. Aga muidugi, võib-olla ikkagi paar tundi enne magamaminekut
ei ole kohv võib-olla kõikidele päris hea. Aga keda üldse kohv mõjutab rohkem ja keda vähem.
Kuidas inimesed on niimoodi, et ühte mõjuti teist ei mõjuta? See nüüd oleneb ka inimese aine vahetuslikust eripärast,
Öeldakse, et osad on kui nüüd jälle võõrsõnu kasutades osad
on kohvikiired, metabolism seeriad ja osad aeglased,
mis see sisuliselt tähendab, et osad inimesed suudavad selle
kohvi enda kehas kiiremini ära lagundada
ja mõned aeglasemalt samamoodi nagu on, ütleme,
alkoholiga ja, ja igasuguste muude ainevahetuse asjadega,
et osadel lihtsalt ainevahetus töötab kiiremini,
osadel aeglasemalt ja see saab olla ka nüüd spetsiifiliselt
mõne kindla, mõne kindla aine osas ja mõni lihtsalt suudabki
kofeiini kiiremini lagundada kui teine. No räägime ka laiemalt kohvi, joomise efektidest,
näiteks kohvijoomise pikaajalistest efektidest,
et Nele Taba võib-olla muuriksingi teilt esimesena,
et milliseid muutusi see kov meie kehas siis tekitab,
kui seda nagu pikemaajaliselt juua.
Ma tean, et te olete ise ka uurinud mingi nurga alt,
seda. Ja mina uurisin siukest pigem kitsast aspekti,
et ma uurisin, kuidas mõjutab keharasvade ainevahetust ja,
ja mis ma sealt nägin, on, on see, et kui nüüd kui nüüd
üritada lihtsasse keelde panna, et siis sisuliselt Ta tõstab
halva kolesterooli taset kehas.
Ja tasub siin tähele panna kindlasti, et me ei vaatanud
tervilvaid valmistamisviise eraldi, sest tegelikult mõningad
valmistamisviisid tõstavad seda kolesterooli taset rohkem. Mõlemad vähe on, seda on ka varem kirjanduses näidatud.
Ja, ja sisuliselt see oli siis see, mis me nägime,
ta tõstab halva kolesterooli taset ja, ja miks see nii paha on,
on see, et see halb kolesterool kipub veresoontes kuhjuma
ja siis tekitab veresoonte lupjumise ja see omakorda siis on
risk südame-veresoonkonnahaigusteks.
Aga kui nüüd võtta oluliselt laiemalt, siis tegelikult on,
ütleme, kohv on nii mitme näo ja mitmeteoga,
et tal on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi,
mida tegelikult pikaajaliselt on nüüd natuke keeruline mõõta. Ideaalne oleks ju see katse, et sa nüüd ütlebki kohe lapsele,
et või, no ütleme, gruppidele, lastele, teie siin ei joo
mitte kunagi oma elus kohvi teisele grupile lastele ütled,
et teie hakkate jooma nüüd kaks tassi kohvi terve oma
täisealise elu ja siis ja siis sa võrdled neid gruppe ütleme
võrreldes siis alguses ja lõpus.
Ja, ja siis sul tuleb niisugune adekvaatne võrdlus,
mille osas sa saad öelda, et kes siis tegelikult elab kauem,
kellel on parem tervis ja nii edasi. Et kõik need muud võrdlused on, mis, mis,
mis tegelikult enamuses ongi praegu tehtud,
on sellised vaatlusandmed.
Et me vaatleme, kuidas inimese inimene on kohvi tarbinud elu
jooksul ja, ja siis me sisuliselt selle osas seda üritame
seostada tema, tema tervisega.
Ja tegelikult me siis ei tea, et kas nagu inimene näiteks on
hea tervisega, sest et ta jõi kohvi või tegelikult on,
on see, et kehvema tervisega inimesed on kohvi enda menüüst
igaks juhuks välja lülitanud, et see, ütleme asja hullemaks
ei teeks. Nii et siuke pikk vastus lühikesele küsimusele. Aga võib-olla siin kaasrääkija soovib täiendada? No kaasa rääki ütleks nii palju, et me vist oleme siin
Nelega kahekesi just nimelt selle nii nagu artiklidki
räägivad erinevalt, nii ka siis selle kahe poole esindajad.
Et olen ka seda küll Tartu tervishoiu kõrgkooli tudengitega
teinud sellist paari uurimust, üks oli selline,
kus me siis vaatasime mitte tarbijaid, keskmisi tarbijaid,
suuri tarbijaid ja teine oli lihtsalt selline tudengite
ja nende vanemate kohvi tarbimise Uuring
ja tahangi öelda, et me määrasime ka seal väga palju
erinevaid parameetreid, küll seal luutihedust,
küll kehakoostist, aga ka väga vere erinevaid parameetreid
ja mina võin küll öelda, et meie uuringust mitte mingisugust
seost ei kolesterooli ega lipo protiididega,
mis siis võiksid meil seda ateroskleroosi tõsta
või ka siis ütleme metaboolse riski, see tähendab siis ka
mille alla käib siis mitte ainult südamehaigused,
vaid ka teise tüübi diabeet, tõsta. Ja lisaks siia juurde, et kui, kui osad uuringud suudavad näidata,
siis ütleme niisugust halba mõju, teised siukest head mõju
siis need tegelikult tihtipeale ka ei ole vastandlikud,
et kohv ongi nii mitmekülgne, et tal ei saanud siukest ühest silti,
et kas tervislik või ebatervislik, et tegelikult tal on
väga-väga erinevad mõjud ja kui üks uuring näitab,
et on ju just ja individuaalne, et kui üks uuring näitab,
et tal on halb mõju, siis tegelikult see ei tähenda,
et see teine uuring, mis, mis need head mõju näitab,
et see kuidagi ei pädeks enam, et, et tegelikult ta saabki
olla mitmekülgne. Aga Ülle Parm näiteks, kas vastab siis tõele,
et kohv aitab kauem elada, sest noh, kohvijoojad saavad
harvemini ka mitmeid haiguseid, et ma vaatasin internetist
on kättesaadav üks väga suur uuring, mis viidi läbi 2008. aastal,
kus osales 40000 meest ja 90000 naist ja see näitas,
et kohvijoojatel oli 20 kuni 25 protsenti väiksem tõenäosus surra.
Ja kõige suurem oli see efekt näiteks just diabeetikute seas,
sest ta vähendab seda tüüp kaks diabeedi riski. Ma ei julge seda 100 protsenti väita, aga ma oleks nõus küll
kuna mina ka natukene eile siin surfasin
ja leidsin ka isegi 2021. aasta ühe analoogse uuringu
ja tõepoolest on leitud, et inimesed isegi,
kes üldse kohvi tarbija, tõesti nendel on suurem suremuse
risk kardiovaskulaar setesse haigustesse
ja võimalik ka, et kuna on väga tugev antioksüdant,
siis ta aitab ära hoida väga paljude haiguste teket. Aga teisest küljest võib põhjuselega olla see,
et inimesed, kes kohvi ei joo, et nii nagu neile ennegi ütles,
et äkki nad ongi nii haiged, et nad selle tõttu võib-olla
surevadki varem ära ja, ja kov nagu ei ole väga nende menüüs
soovitatud või ma ei oska ka öelda, nii et ma jään nii noh,
kuidas ma ütlen, et nii ühtepidi kui teistpidi,
et mina pigem ise sellise kohvioijana kui leian,
et inimesel ei ole vastunäidustusi, kui ta tunneb,
et kohvi korraldal enesetunne on väga hea,
siis ma pigem ütlen alati kohvi. Poolt leidsin internetist ka, et täpselt uuringutele täpselt
samamoodi uuringutele tuginedes, et kohv vähendab ka
Alzheimeri või nõdrameelsuse riski nõdrameelsus
ehk dementsuse riski, siis mitmed uuringud näitavad,
et kohvijoojatel on kuni 65 protsenti madalam Alzheimeri
risk ja Parkinsoni tõve riski vähendab ka täpselt samamoodi
kolmandiku kuni poole võrra. Et nii palju, kui mina tean, siis need tulemused nüüd päris
sellist kinnitamist ei ole leidnud.
Et on leitud vastakaid tulemusi, Ühed ütlevad,
et on, teised ütlevad, et jällegi ei ole
ja siis ütleme, et ei ole veel näinud, et nad päriselt nüüd
hakkaksid Parkinsoni tõvega inimestele raviks soovitama.
Kui ma nüüd ei eksi, siis isegi korraks korraks sirvisin
ühte artiklit, mis, mis kaalus seda, et äkki see võiks neile
sobiv olla. Aga siiski, kui ma nüüd õigesti mäletan,
siis seda efekti seal siiski ei nähtud, kui tehti nüüd
suurema grupi peal uuringu uuesti ja leiti,
et siiski ei, ei saa seda kasutada niimoodi,
nii et ma nende tulemuste osas hetkel jääksime skeptiliseks
seni kuni seda ei ole nii-öelda mitmes erinevas suures
uurimisrühmas või suure suure valimi peal adekvaatselt tõestatud.
Seni ma ei, ei julgeks väita, et see päriselt niimoodi on. Tore muidugi kui on ja ma ise ka mulle väga meeldiks,
kui kohvil on suurepärased kasulikud mõjud
ja see aitab aju tervist hoida.
Aga ma veel ei julge olemasolevate teadmiste põhjal väita,
et see niimoodi päriselt oleks. Oma võib-olla nii palju lisaks, et täpselt tänu nendele
transmitterite või ütleme sellele dopamiini näiteks,
mis parandab närvirakkudes infoülekannet,
et äkki selle tõttu võib siiski selline positiivne mõju
natukene olla. No ma loodaks, sest Parkinsoni haiguse puhul ju dopamiini
depod ongi natukene tühjaks jäänud.
Aga, aga siiski ma ei julge veel väita, et me praegu oleksime,
saaksime tõsikindlalt öelda, et, et joo kohvi
ja siis see hoiab aju tervist.
Seda ei julge väita. Ta veel no kohvi positiivsetest efektidest liialt palju ei
julge veel kindlalt rääkida, aga kas me saame kindlas
kõneviisis rääkida kohvi joomise negatiivsetest efektidest
mida pikaajaline kohvijoomine näiteks kaasa toob,
kas on võimalik tarbida liialt palju kohvi,
näiteks? See on hea küsimus, et mis on liialt palju,
et ütleme minule isiklikus plaanis liialt palju oleks juba
näiteks see, kui kui ma tunnen ennast halvasti,
süda läheb pahaks, ütleme, pulss läheb liiga kõrgele,
ärevust tuleb peale.
Et see mulle isiklikus plaanis juba liialt palju.
Aga kui nüüd minna nüüd siukseks täiesti liialt liialt palju,
ehk siis kõige rohkem liiga palju on see,
kui on surmavad efektid. Ja väidetavalt see on niuke 100 tsirka, 150 milligrammi
kilogrammi kohta puhast kofeiini inimese kohta
ja see tähendaks seda, et selline 60 kilogrammini inimene
peaks ära jooma, ütleme kuskil 50 kuni 60 tassi kohvi
olenevalt siis valmistamisviisist või kohvitassi suurusest.
Ja nagu me ilmselt kõik suudame mõista, siis keegi meist ei
suudaks seda poole tunni või tunniga ära juua lihtsalt
füüsiliselt vedeliku koguse mõttes. Nii et lihtsalt puhtalt kohvi juues selliste surmavate
efektideni on keeruline jõuda, see on ikkagi enamasti
kofeiinitablettide pulbriga saavutatud.
Aga aga ma usun, et liialt palju on tegelikult juba ka selline,
ütleme viis kuus tassi päevas ja selliseks tervele inimesele
ütleme tervist, mitte mõjutavaks heaks koguseks loetakse,
ütleme kuni 400 milligrammi kofeiini päevas
ja see on siis selline kaks kuni kolm tassi kohvi olenevalt
valmistamisviisist ja, ja ütleme mürgituseks või,
või liialt paljuks. Nüüd loetakse ka siis juba, kui, kui need kofeiinikogused
päevas olid vist üle 1,2 grammi, noh see ongi siis selline
kuus tassi ja rohkem, et siis on juba juba kehale selline
hakkab mürgitama kergelt seda.
Nii, et see liialt palju olenebki ilmselt,
mis, kelle jaoks liialt palju on. No Ülle Parm, kuidas teie suhtute kohvi negatiivsetesse külgedesse? Ma võib-olla ütleksin lihtsalt nii palju,
et teatud haiguste korral või teatud selliste situatsioonide korral,
et ma võib-olla piiraks kohvi tarbimist,
et nii nagu siin ka eelkõneleja rääkis, et kui mul tekib
selline erutus või ärevushäire või mul on nagu kõrge
vererõhk või kui mul on rütmihäired südames
või selline suurem neerupatoloogia või ütleme ka kroonilised maohäired,
kus ma peale kohvi joomist äkki tunnen kõrvetisi
või ennast halvasti, et siis ma võib-olla piiraksin endal
kohvi tarbimist või mine tea, äkki tuleks ka võib-olla see
kohvi tarbimine päriselt ära jätta. Aga tõepoolest, see on selline väga individuaalne,
et noh, tõesti efektid inimestel on erinevad,
nii et kui ma olen kohvijooja ja see kohvi mulle igati
positiivselt mõjub, siis ma arvan, et ma küll ei pea
kuidagimoodi kartma, et ma nii nagu juttu oli,
et lisatassist kohvist, et kui see ikkagi mulle meeldib,
siis ma seda joon. No tõmbame vaikselt otsad kokku ka, et lõppkokkuvõttes siis
justkui ei ole, kui just ei ole mingeid kroonilisi
maohäireid või ütleme jah, nisust üleliigset ärevust ei teki
ja kui just üleliigseid koguseid ei joo,
siis ma saan teie jutust aru, et ikkagi pigem kaaluvad need
positiivsed küljed negatiivsed küljed kohvile üle. Minule meeldib küll mõelda, et tervel inimesel,
kes tunneb ennast hästi, võiks olla täiesti okei,
see kaks kuni kolm tassi kohvi päevas juua kui see,
kui see teda hästi tundma paneb, et mulle.
Mulle tundub küll, et see ei tohiks midagi hullu teha. Mina võib-olla ütleks ka nii palju, et no lihtsalt enda
nendele uuringutele põhinedes, et kui räägitakse,
et nendel on nagu hõredamad luud siis tegelikult meie uuring
näitas tegelikult kohvi tegelikult luudele väga ei mõjunud
ja teine võib-olla mida tahaks öelda kokkuvõtlikult,
et kui noored võib-olla kasutavad seda või enda kaalu langetamiseks,
siis tegelikult ka seda efekti me väga ei saanud.
Et kuidas ma ütlen, et siit nagu selline positiivne ja,
ja teine asi, et võib-olla see ei ole negatiivne pool,
aga lihtsalt, et see lootus nagu selle koha pealt jääb ära. Aga mina siiski olen ka pigem selline kohvi soovitaja,
kui inimesele sobib. Jah, no ja ma sain aru, et kui meil on ka valida erinevate
ergutite vahel, siis pigem valida see kohvitass,
kui et spordijoogipudel Absoluutselt see nüüd olemas, spordijook on ikkagi
spetsiifiliselt trenni järgselt, aga, aga kui nüüd
energiajooki ja kohvi võrrelda, siis ma kindlasti
soovitaksin kohvi. Aga aitäh teile kahele Ülle Parm siis meditsiinilise
mikrobioloogia teadur Tartu Ülikoolis ja Nele Taba molekulaarja,
rakubioloogia doktorant, et tulite Tartust kohale
ja rääkisite meile kohvi mõjust tervisele lähemalt.
Aitäh. Tormad saabujad Audrey Tatou.
Ta on siin geideks leinud Deparvi siiri stepi. Tormad puu ja keeruta, tolmu kesid.
Haki Grideks Rein nõudepar, Trei puhtalt Siri. Veega Tarvad saabujaga ringi, keeruta tolmu kis tracki
keedeks lein, nõudeparvi, treerutaksi stepikaar või,
ja tormad saabujaga ringi keeruta, tolm,
tantsib pakki töökeedeks lendude parvi trei võtad CVs täppi. Elli iga kord Viljandi juhus, siis vaata tuura netu.
Nägi ta ta, ta, kulla päikene helgib kord veel
ja siis Impa Tartu ttu anded, meil, ta ta ta saada. Ja. Ja jätkame Tallinna stuudiost, kus minuga on liitunud
Jaan-Juhan Oidermaa, novaatori, teadustoimetaja,
tervist. Tere hommikust.
Mida huvitavat saab novaatorist sel nädalal lugeda? Ma arvan, et meie selle nädala põhilugu seostub jällegi
taaskord paraku koroonaga või täpsemalt sellega,
kuidas saaks võib-olla koroonat natukene leevendada
või vähemalt inimeste suremust ja sellest,
kui tõsiselt nad haigeks jäävad. Ma saan aru, et on siis leitud uus ravim isegi täitsa
koroona vastu. Tegelikult ei ole see niivõrd palju nagu uus ravim,
vaid see on juba olemasoleva ravimi teistsugune kaasates,
et täpsemalt on siis Ghana reaalset sõja suure
rahvusvahelise konsortsiumiga uurinud Brasiilias,
kuidas võiks aidata koroona vastu teada-tuntud
antidepressant nimega pluaksami, et okei,
floaksamiinan võib-olla natukene võõras termin,
aga umbes samasse antidepressantide klassi kuulub ka selline
tore asi nagu proosak Ehcandaskad antidepressant. Et varem on nimelt kahtlustatud, et antidepressandid
natukene tõmbavad seda organismi üldist põletikulisi ust
maha ja sellepärast hakati ka seda sellises suuremas
uuringus uurima, et äkki saaks seda kasutada ka koroona
vastu ja nüüd ongi siis pärast tulevad Brasiilias küllaltki
nagu paljulubavad tulemused, et 750 inimesega tehtud
katsetes nähti, et just nagu on riskirühma patsientidel
niipea kui hakata seda floaksamiini võtma pärast nakatumist
et siis vähendas võimalust sattuda järgneva kuu jooksul
sellisesse erakorralise meditsiini kabineti 30 protsenti. Ja tegelikult see efekt oli nagu seal suremusel oli veelgi suurem.
Et kui need katsealused võtsid või tegid täpselt sama asja
nagu mida teadlased tahtsid, et nad teeksid siis suremus
vähenes 90 protsenti?
Muidugi nagu taaskord, et seda tulemust tuleb natukene
kontrollida teistes katsetes, teistes riikides,
aga üldiselt tunduvad küllaltki nagu paljulubavat.
Katse tulemused. Ja ma saan aru, et tegelikult ka suured ravimitootjad on ju
oma koroona ravimikandidaatidega välja tulnud Faizer näiteks. Jah, täpselt, et viimase kuu jooksul nii merd kui ka Faizer
siis teatanud, et neil on selline küllaltki tegus uus
koroona ravimi väited, aga nende puhul on nagu üks selline
saatuslik viga, et kui me vaatame nende hinda kasvõi Mercy
puhul siis tuleb ühe ravikuuri eest välja käia umbes 600 eurot.
Aga kui me vaatame näiteks seda andidepressante,
mida nüüd need teadlased uurisid, siis selle ravikuur on neli,
neli eurot enam-vähem täpselt. Ja see on nagu väga oluline just kolmandama kolmanda maailma
riikide jook, seokset.
Nad, need riigid ei jõua lihtsalt osta neid kallid terapeid,
kalleid ravimeid, aga samas nagu koroona vastu tuleb
võidelda absoluutselt igal pool, muidu neljanda oskad need
uued tüved järjest tulevad kuskilt. Nii et novaator TRE on siis see, kust saate lähemalt
novaatori teadusuudiseid lugeda ja uurida,
aitäh sulle, Jaan Johan, et tulid ja tutvustasid enda teemasid. Ning Tartu stuudiost peaks nüüd valmis olema Lauri Varik,
kes tutvustab meile uudis plussi, teemasid,
tervist, Lauri tervist. Nii on nii uudis plussis, räägime täna Tallinna koalitsioonileppest.
Äsja on see siis kahe erakonna liikmete poolt,
kes volikokku valitud allkirjad saanud seitsmele leheküljele
see koalitsioonilepe mahub ja püüan saatesse leida ka mõne poliitiku,
et sellest leppest rääkida.
Aga veel räägime ka Covid haigete ravikuludest,
haigekassa on teinud siin analüüsi ja kokku arvutanud,
kui suured need kulud nii üldiselt kui ka keskmiselt on
ja ja mis järeldusi siis selle põhjal saab teha,
räägime haigekassa juhi Rain Laane ka ja seejärel ka veel
järgmine teises saatetunnis vaktsiinikahjustuste fondi loomisest,
mille kallal sotsiaalministeeriumi ja valitsuspoliitikud
praegu töötavad. Kuidas ikkagi see tööle hakkaks, kes neid otsuseid tegema
hakkab ja mis kasu sellest fondist oleks?
Sel teemal arutan saates kindlustusseltside liidu tegevjuhi
Mart Jessega ning loomulikult räägime ka olukorrast Poola
ja Valgevene piiril ja miks siis Valgevene
ja suure tõenäosusega ka Venemaa sellist hübriidrünnakut
Euroopa suunas teevad, seda arutame kaitseuuringute keskuse
teaduri Kalev Stoicescu ka ja omal kohal on ka Harri Tiido taustajut. Aitäh sulle, Lauri uudis, pluss siis nii nagu tavapäraselt
Ki pärast keskpäevaseid uudiseid, aga tõmbame siin
huvitajaga otsad kokku, kohe tulevad uudised peale.
Täna rääkisime siis pikemalt kohvist ja kes meid maha magatud,
ütleme esimese ja teise saate poole, siis saab alati
vikerraadio kodulehelt järele kuulata.
Minu nimi on Johannes Voltri helipuldist abistas mind täna
Villem Rootalu ning soovimegi teile head teisipäeva jätku.
