Kuigi Vana-Pärnu rannas võis tänavu suvel veiseid näha,
siis mai ja raeküla rannaniitudel ei ole linnalehmi olnud
juba kolm aastat. Toona, kes oma loomad siia tõin, ise oli väljaspool
Pärnumaad üsna kaugelt ja temal tekkis lihtsalt see muret ei
leidnud siia kohalikku karjakud ja sellest ajast saadik ei
ole meil õnnestunud leida sinna uusi loomapidajaid. Pärnu linnavolikogus opositsiooni kuuluv Ekre liige Valmar
veste esitas aga septembris volikogule eelnõu,
millega soovis anda linnavalitsusele ülesandeks veised
tagasi tuua. Ahjus oli ikkagi see, et rannaniidud on hooldamata.
Selle eelnõu mõte oli just tegeleda nende rannaniitudega,
tagada nende hooldus nii, et seal säiliks vastav elukeskkond. Linnamajanduse osakonna juht Karmo nakk ütleb,
et linnal on olnud kogu aeg huvi loomad randa tagasi tuua
ning see on ka põhjus, miks ei ole ala vahepealsetel
aastatel hooldatud. Aga tegelikult oleme otsinud kogu selle aja ennem,
kui, kui volikogu poolt see ülesanne tuli,
kuna meil on kogu aeg olnud lootus, et me sinna kedagi
leiame ja seda nüüd täna hooldatud ei ole
ja noh, tegelikult see on ju täna näha, kuidas biliroobsime
jõudsalt peale kasvab ja see kindlasti vajab nüüd ühe korra
ikkagi niitmist. Kuigi volikogu hääletas oktoobri istungil linnalehmade
tagasitoomise poolt, kõlas volikogus ka vastuargumente.
Ühe küsimusena kerkis üles, kas lehmad võivad reostada merevett.
Karmo näkk ütleb, et selline hirm on põhjendamatu. Nüüd, kui mitu aastat ei ole neid loomi seal
rannakarjamaadel olnud, siis ega see vee kvaliteetkeskus
rannas on sama hea nagu iga aasta raeküla rannas siiamaani
näitajad kõiguvad, et seda nüüd otseselt ainult nende
loomadega seostuda ei ole kindlasti õige. Keskkonnaamet ütleb, et lehmad rannaniitudel on igati
positiivne nähtus.
Ameti loodushoiutööde vanemspetsialist Ilona Lepik selgitab. Seal on neile väga, väga sobiv mitmekesine taimestik,
see on niisugune noh, nii-öelda ideaalkoht,
kus võiks neid pidada. Lepiku sõnul lehmad vette ei reosta, vaid hoopis puhastavad seda. See elustik ja kogu see kompleks, kes toitub seal,
ta ongi tegelikult üks veepuhastussüsteem,
mis võtab välja siis veest erinevaid toitaineid
ja viinud ringlusesse pigem ikkagi veis.
Ühe sellise märja niidu peal on see veepuhastusmitte veereostus. Veel kõlas volikogus küsimus, kas lehmad ikka sobivad
kuurortlinna rannaniitude eelnõu volikogule esitanud Valmar
veste arvab, et sobivat küll. Need lehmad on ju kindlal alal ja nad teevad seal tööd,
jooksevad mööda linna ringi ega ei muutu Pärnu linn mõneks
India linnataoliseks. Raadiouudistele Pärnust Kristi Raidla.
