Täna me oleme tagasi Eesti maaülikooli põllumajanduse  ja keskkonnainstituudi rõhukatsekeskuses  ja Kadri Karp jagab nõuandeid puuviljanduse teemal. Kadri, mis nende astel pajudega siis juhtunud on? Siin ei ole midagi muud juhtunud, kui on väga tugev  talvekahjustus ja see annab siis kinnitust selles,  et kõik uus ja huvitav, mis aiandusest tuleb on siiski vaja  läbi ennem proovida, kui me hakkame neid  siis kasvatama ja astel paju eriti on meil ju  ka väga tuntud tootmisaedades, mitte ainult koduaedades. Ja antud juhul on siis näha nüüd Saksamaalt siia rõhule  katsetamiseks saadetud sordid. Ja siin katses on näha, et siis praktiliselt kõik saksa  sordid on väga oluliselt kahjustunud. Siin on nüüd näha üks põõsas, mis on siis täielikult kahjustunud,  siin ei ole mingit elumärki. Aga sellel põõsal võib näha, et osad oksad nagu elavad siit  midagi hakkab tulema, on ikkagi surnud. Mis siin edasi toimub, ei tea, inimene võib loota,  et ikka eluvaim sees ja, ja vast läheb. Aga tegelikult pungades on ka oma varuaineid,  et kui see puit on siin kahjustunud, siis pungad võivad  puhkeda nii nagu ploomidelgi, tihti me näeme,  et kui on talvekahjustus, siis täielikult taim hukkub alles juunikuus. Nii et mis siin nüüd edasi tuleb, seda täpselt ei tea,  võib arvata, et ka need, kus vähest rohelust on siiski  hukkuvad ja miks nüüd need sasa sordid siis siin vastu pea. Eks siin on nüüd mitu põhjust. Esiteks on see, et sügis on Saksamaal pikem talv one pehmem. Et need sordid, mis on kohastunud seal kasvama on sügisel  pikema kasvuga ja nad ei valmistu võib-olla talveks  nii ette siis suurem tõenäosus, mis võib kahjustada,  on siis Eesti talve omapära, et kevad-talvel on hästi külm,  siis on hästi soe ja jälle uuesti külm ja taimed  selle sooja laine ga hakkavad juba mahlad liikuma,  tuleb uus külm peale ja ongi kahjustus. Ja, ja siin on siis näha, siis kus on siis ilusad rohelised. Elujõulised taimed on vene sordid vene karmi talvega harjunud,  peavad vastu ka Eestimaal. Inimestele lihtsalt meeldetuletuseks, et kui hakkavad ostma taimi,  siis ikkagi alati uurigu, kust maalt ja missugustest  tingimustest nad tulevad siia meile. Jah, ja puuviljandusteadlased ka neid sorte katsetavad ja,  ja oma katsete põhjal on siis ka koostatud sort ide nimekiri,  mis on internetis saadaval ja ja ajakirjanduses on siin  ilmunud artikleid, et ikkagi jälgida, missugused sordid  siis on vastupidavad ja, ja missugused ei ole,  et väga kahju on, kui oleks Saksamaalt toodud need sordid ja,  ja siis võib siis noh, nii suur rahaline kahju tekkida,  nii et et ikka kõik vajab enne katsetamist  ja uurimist ikkagi tõesti need Eesti talve tingimused ei ole  nad põhjamaised, ei ole nad lõunamaised just see meie,  nii kui öeldakse, et suvel kehv suusa ilm. Et sellega on taimedel väga raske kohaneda  selle meie kevadtalvega Kadri siia õunaaeda tõite te meid ühe teatud mõttega,  et vaadata, kui ilus on üldpilt. Jah, tihti, kui ma vaatan, eraaedasid, siis valus on vaadata seda,  et ühel õunapuul lastakse võimutseda kõige üle. Tihti on puud kasvanud maja kõrguseks, alt on oksad surnud,  sest teatavasti alt hakkabki siis okste suremine,  kui me õunapuud ei lõika. Õunad on seal teise korruse kõrgusel, mida kätte ei saa,  nad on ussitanud kärntõvega. Nii et tegelikult ei ole saaki, ei ole ilu,  maja on pime. Ja siin on nüüd siis näha, et need on ka vanad õunapuud,  need on juba kuskil 20 aastased. Ja pideva lõikamisega saab hoida ikkagi puu,  sellise et kui ma tahan siit seda õuna ka ülevalt saada,  siis piisab, võtan omale kasti jala alla,  pole ka redelit vaja. Lõikamise ajal jällegi mul ei ole redelit vaja,  ma saan siin selle hoolduslõikuse ka ära teha. Ja lõikamisel peakski arvestama, et ilusa õuna jaoks on vaja  õhku ja valgust. Ja kui õhk ja valgus on, siis on ka see tervislik,  maitsev õun. Nii et. Praktiliselt iga aasta kevadel peaks iga aednik oma puu üle vaatama. Tihti arvatakse, et kui noh, tellitakse raha eest ju  ka tehakse aias töid ja saab selle õunapuu ilusaks. Ja suve jooksul on see õunapuu siis kasvanud niisuguseks  tihedaks siiliks täiesti võra sees on pime  ja mõeldakse, et nüüd on valesti lõigatud tegelikult  niisuguse puu noorendamise järgi puu hakkabki tugevamalt  kasvama ja neid võrseid tuleb siis iga aasta lõigata. Nii et nii nagu ma ikka aianduses ütlen,  et häid aiavilju saame siis kui me vaatame oma taime. Ja õunapuud tuleb ka vaadata ja, ja mõelda,  mis temaga teha. Ja kui neid võrseid siis iga aasta ära võtta,  siis me saamegi need tervislikumad õunad  ja kindlasti õunapuu peab oma aias olema,  sest meie katsed on näidanud, et Eesti õuntes on rohkem C-vitamiini. Me võime arvata, et meil on päikest vähem kui lõunas,  tegelikult meil ei ole päikest vähem, sest meil on ju suvel  pikk päev ja, ja meie taimed ikkagi kasvavad valguses  ja me saame ka kasvatada õunu ilma mürkideta,  kui me lõikame õieti, sest sellises võras,  kus siis ei säili, see niiske keskkond ei arene  ka haigused, see ei meeldi kahjurit, kui õhk liigub ja,  ja selle tõttu siis noh, saame nendest kemikaalidest hoiduda  ja ja ikkagi siis see oma õun on kõige magusam ja,  ja tervislikum. Et niimoodi iga aasta lõigatud õunapuude pealt saame me ilusad,  suured ja terved õunad. Just et iga aasta vaatame, et see võra oleks valge,  et see on täiesti petlik, et teeme ükskord korda  ja siis on aed korras ja kui inimene seda teha ei taha,  no siis tuleb kasvatada teisi puid. Kas suvel võib ka õunapuu kallale minna ja,  ja lõigata neid oksi? Jah, ega talvel on ju külm ja, ja paha ja  ega siis ei ole eriti hea seda lõikust teha sellistel puudel,  nagu siin on siis näha, et ega jämedad oksad on lõigatud  selline tugev noorendus. Seda tehakse harva, aga see iga-aastane lõikus,  kui me võrseid vähendame, siis see ongi soovitatav teha  suvel ja teha siis juuli lõpus, augustis oleneb suvest  ja võtta siis ära need püstised võrsed siia,  võra ülesossa, siis on need hästi tugevad võrsed,  mis varjutavad õunu. Ja kui me nad augusti algusest nüüd ära võtame,  siis ongi need õunad valges. Nii et see võrsete lõikamine, neid võib ka isegi käega ära tõmmata. Peab siis olema augustikuu esimesel poolel. Siin kasvavad murelid ehk maguskirsid ja nad on samamoodi  lõigatud nagu õunapuud. Jah, maguskirsiga ongi see probleem, et kui hapukirss ei  kasva meil nii suureks siis maguskirss on väga tugeva  kasvuga ja sama asi nagu õunapuudel, et,  et kui meil need kirsid jäävad sinna taevasse,  siis söövad neid ainult linnud, mitte meie. Ja selle tõttu siis maguskirssidega tuleb  ka hoolas olla ja kui ta on juba liiga kõrgeks kasvanud,  siis madaldata, mis on oluline, ainult nagu  ka siin on näha, et kui oksi madaldada, siis alati peab  jätkama selle oksa nii-öelda kasvu, mõni horisontaalsem oks,  et ei jäta tüükaid siis see oks sureb ära  ja hoida siis ikkagi selliselt jällegi, et me ulatame neid  kirsse siit kätte saama ja ega sellised puud kui siin näha  on ju ka ilusad ja kaunistavad meie aeda  ja saame ka saaki ja saame korralikult kõhu täis ikka ise  oma käega võtta. Just.
