Osoon tuli Ukrainasse, et uurida, kuidas Venemaa sõjaline  tegevus mõjutab siinset loodust ja keskkonda. Looduse hävitamine on sõjakuritegu. Nemad on sellel kevadel Marjateradest koorunud tõug ja pojad. Teatud kala tagasitulek Pärnujõkke. No kuidas tundub, kuidas neil sõita on läinud väga ilusti? Sõda põhjustab kohutavat hävingut inimestele  ja nende varadele kuid sõjal on ka otsesed  ning kaudsed mõjud loodusele ja keskkonnale. Osoon tuli Ukrainasse, et uurida, kuidas Venemaa sõjaline  tegevus mõjutab siinset loodust ja keskkonda kuidas seda  kõike pärast sõda taastada ja kuidas inimesed elavad siin sõjakiuste. Praeguseks on rindejoon koondunud Ukraina ida  ja lõunaossa täiemahulise sõja alguses, 2022. aasta  varakevadel tungisid Vene väed sisse ka põhjast Valgevene kaudu. Tankikolonniga prooviti liikuda Kiievi peale otse läbi  kunagise Tšernobõli tuumaõnnetuse ala suletud tsooni  mis on nüüdseks ka ökoloogiline biosfääri kaitseala. Vene väed rajasid kaevikuid otse radioaktiivsesse pinnasesse  ja rüüstasid teadlaste töökohti. Back Hers Forest Tet Rossians, Leve veny,  Presidente Minester. Astede acident in eit x Displaystis Aria vas Let wi tout  people but it was posibility for Nature. You hed Lots of Plans Pefor e War. Lisaks metsadele hävitatakse sõja käigus  ka vee ökosüsteeme. Üks suurimaid katastroofe, mis kujundas ümber küll juba  varem inimese poolt tehislikult tekitatud loodustingimused  oli kahovka tammi õhkimine nepri jõel. See põhjustas üleujutuse 600 ruutkilomeetrisel alal  ja tõi kaasa tohutu keskkonnareostuse. Keskkonnamõjud võivad kaasneda ka riigi kaitsmiseks tehtud otsustega. Näiteks on Tšernobõlist Kiievi pool asuv Irpin jõgi,  mis oli kunagi kanalisse suunatud nüüd lai üleujutusala. Selleks, et aeglustada sõja algul venelaste pealetungi,  lasi Ukraina armee vettpidavad, lüüsid ise õhku. Is tis Situation, Goodur, bad, isit Mor natural näo. Tetastruction and Bolution of the Nature Invirement Ise Wal krime,  Can rushia Piheld, Responsibl. Järgmises saates käsitleme Ukraina steppide olukorda. Läheme riigi idaosas asuvale kaitsealale,  kus hoolimata sõjaseisukorrast uurivad ja kaitsevad  teadlased loodust kasvõi oma eluhinnaga. Me oleme Tartu lähedal Haaslaval ja käes on päev,  mida on siin juba kevadest saati väga oodatud. Nimelt viiakse täna noored tõugjad siitsamast Pärnu jõkke. Nemad on sellel kevadel Marjateradest koorunud tõug ja pojad. Mis kalu te siin Haaslaval siis kasvatanud olete? See kalakasvatus nagu põhiliselt ka kalakasvatus,  aga me oleme kõrvalliikidena on koha haug,  linask ja nüüd siis koostöös teadlastega tõugjas ka. Kui keeruline töö on üldse sellest tõug ja marjaterast? Kalamaimu kalavastse kasvatamine. No selles suhtes on ta küllalt keeruline,  et ta on, ta on küll karplane, aga ta on selles suhtes  kartlastes küllalt õrn. Ja, ja ta ta on varajasem, ühesõnaga me marja võtame tal  kunstlikult selles mõttes see tähendab seda,  et me selle Marja ja niisa kutsume süstimisega esile  ja siis võtame selle marja. Viljastame selle ja inkubeerime siin allmei laudamajas,  et seal tuleb reguleerida seda veeliikumist,  see peab hästi vaikne olema ja teiseks peab seda marja  jälgima sisuliselt 24, seitse on teda vaja puhastada  ja et seal veevool ei kõigutast, eks kuna ta on loodusliku  vee peal, siis siin võib olla ka vihmadega  ja võib-olla vee kõikumist. Et siis väga peab seda jälgima. Et iga kala kasvatamine on ikkagi täitsa erikunst  ja vajab eraldi omandamist ja. Jah, kui me selle tõugega hakkasime tegelema,  siis me esialgu neid nüansse nagu ei teadnud. Kuna Eestis tehtud ei olnud, siis meil ei olnudki nagu  kuskilt õppida. Aga siis soomlastelt saime niisuguse mingisuguse. A 4lja peal lihtsalt trükitud materjali ja sealt  siis sai loetud ja sealt ma hakkasin siis vaatama,  siis hakkasime katsetama, siis hakkas see asi meil õnnestuma,  et üldiselt on meil tõug ka päris hästi läinud. Tõugjas on kaitsealune karplane, kes koeb jõgede,  kiirevoolulistes ja kivise põhjaga lõikudes. Tõugjas kasvab küllaltki ruttu suureks, sest juba  paariaastasena hakkab ta sööma teisi kalu  ja kosub siis hästi. Osoonil oli võimalus jälgida tõugjate marjaterade arengut  Haaslava kalakasvanduses ning näha edasi,  kuidas pisikesed vastsed viidi haudemajas tiiki maimuks sirguma. Nüüd tassi me neid samu kalu transpordimahutisse. Mis see põhiline eesmärk nüüd on teil neid tõugjaid  jõgedesse asustades? Selle töö eesmärk on ikkagi tõuge asurkonna seisundit parandada. Eesti tõuges on meil kogu aeg siin Eestis olnud,  tema arvukus on käinud üles-alla. Mõnel pool on ta praegu juba hea, aga täna me lähme Pärnu  jõkke ega asustama Pärnu üles, on teda omal ajal,  on üsna palju. Vahepeal on Pärnu jõgi olnud sellises kehvas seisus,  kalade ja ränded on seal olnud takistatud paisu ees  ja nüüd on see jõgi jälle paremas seisus  ja nüüd kiirendaks selle tõugeasurkonna arvukuse tõusu. Mis on Eestis tõugjatele üldse saatuslikuks saanud,  miks me praegu räägime sellest, et me peame neid  populatsioone toetama, neid kalu asustama? No põhjus on ikka nagu paljudel kaladel,  kes peavad mööda jõge tegema rändeid selleks,  et et jõuda anda koelmule, et nendel, nendel paljudel  kaladel on käinud aegade jooksul teevast põhiliselt sellepärast,  et jõgede peale on ehitatud rändetõkked ehk paisud  ja kui kala ei saa minna oma koelmule, siis tal hakkab  kehvaste asi käima ja ja nii ta ongi käinud muidugi lisaks  rändetõketele vee kvaliteet on olnud siin kehva ja,  ja sellised negatiivsed tegurid kõik koosmõjus on tinginud selle,  et mõnes jões on ta seisund väga halb, näiteks täna me oleme  Pärnu jõkke asustama, aga me asustame ka Kasar jõkke,  sest need on kohad, kuhu ta peaks kuuluma,  aga praegu on väga haruldaseks jäänud. Üks kindel põhjus on ka, miks just nüüd sügisel,  jahedamal ajal neid noori tõugjaid on hea asustada,  nimelt on vesi jahedam, see sisaldab rohkem hapnikku. Ja teisest küljest on kalade sellised eluprotsessid  ja seedimine aeglustunud, mistõttu nad taluvad just seda  transporti palju paremini. Aga nüüd tundub mulle, et aeraator ehk vee õhustaja töötab  ja sõit võib alata. Mis siis praegu näiteks Pärnu jõe puhul selle tõuke on andnud,  et nüüd meil on kindlus olemas, et sinna võib neid noori  tõugjaid viia. Ja ega asustamise juures ongi see põhimõte,  et kui on need negatiivsed mõjud kõik säilinud,  et ega siis pole mõtet sinna teda viia, aga Pärnu jõe peal  on nüüd toimunud väga suured positiivsed muutused. Sindi pais on eemaldatud rändetõkkena, järgmised on seal  kurjast jändjast, et kogu see süsteem on nüüd valmis selleks,  et, et tõugel võiks hakata selle hästi minema ja,  ja me anname siit oma asustamistega tõuke  ja siis moodustab seal juba iseseisev, tugev tõugasurkond ja,  ja siis meil enam asustamata dust polegi. No kuidas tundub, kuidas neil sõit on läinud väga ilusti? Ootuspäraselt hästi, mis on kõige olulisem  selle juures, et see transport väga hästi sujus? Noh, sobiv temperatuur ja tähtis on ka see,  et temperatuur mõlemas veekogus, sellest,  kust me tuleme, ja sellest, kus, kuhu me läheme,  oleks enam-vähem ühesugune, sest see suur temperatuuri  kõikumine ei ole kaladele väga-väga hea,  aga siin me mõõtsime ära. Temperatuurid on praegu täpselt varajad. Nii et me võimegi nad vette ära viia. Siis võtame juba esimese jao ja, ja teeme  selle tiiru ära. Väga hea. Ja esimene seltskond, tõug jäid siia Pärnu jõkke just niimoodi. Kuulsa talumuuseumi juures Kurgjal läkski. Kurgja on selline koht, kus tegelikult Carl Robert Jakobson  kui ta siin elas, tema ju hakkas esimest korda üldse  tähelepanu juhtima sellele tohutule negatiivsele keskkonnamõjule,  mis Sindi paisul oli. Nad käisid kohut sellepärast, et kui Sindi pais ehitati,  siis kadus siin kala ära, inimeste jaoks oli kala tähtis,  nii et et jah, siit tuli hoopis sellist looduskaitselist  initsiatiivi juba tol ajal. Ja siin tõesti viimasel ajal oli selline pai sees,  kust kala üles ei saanud, aga selle sindipaisu eemaldamisega  sama projekti raames viidi ellu veel ka teisi kalateede  tegemise ja üks tehti siia ja kui siin vaadata väga,  väga hea lahendus on leitud muinsuskaitseliselt väga sobiv lahendus. Kaladele sobib ja, ja nüüd kõik on rahul,  justkui. Praegu nad on sellised väikesed, aga tõuges ongi sellepärast  ka üks eriline kala, et ta. Kasvab ju väga suureks. Praegu kõige suurem ametlik tõuget. Fikseeritud tõug. Kaal on ligi kaheksa kilo. No aga siin ootab ju tegelikult neid jões täiesti selles  mõttes uus olukord, et siin on nüüd ikkagi juba need teised  röövkalad või kiskjad kalad minu poolest  ka linnud, kes söövad kala. Kuidas nad siin kõige sellega? Peavada kaladele. On nagu üldse loomadele On ju sisse programmeeritud  nii-öelda teatud käitumismustrid ja ja ega nad nendest,  ega nad neid ära ei ole unustanud, nii et põhimõtteliselt  need kalad. Kui nad nüüd jõkke lasta, siis nad otsivad endale sobivad kohad. Kõigepealt, kust toituda siis, kust talvituda. Nad reageerivad röövkalade lähenemisele,  varjavad ennast röövlindude eest ja praegu on selline aeg,  kus nemad on teistele kaladele võivad toiduks sattuda,  aga aga teatud suurusest alates neid enam eriti keegi ei ohusta. Ja nad söövad ise jälle teisi kalu. Kuidas me teada saame, kas see tõugete asustamine üldse  kannab vilja ja? Saavad siin hakkama, siin on mõnes mõttes väga lihtne jälgida,  et kui edukad nad on, sellepärast et praegune seis enne  asustamist ja enne möödunud aasta asustamist oli  põhimõtteliselt null. Iga tõuges, kelle me siit edaspidi leiame,  on väga-väga suure tõenäosusega just see meie asustatud  tõugest ja kindlasti me hakkame neid tõugeid nägema. Asi on selles, et nüüd, eelmisel aastal ja sel aastal me  teeme alles pilootprojekti, vaatame, kuidas läheb nendel  mõnel 1000-l kalal, aga aga kindlasti läheb meil edukalt,  ma arvan, see kohanemine ja, ja me hakkame neid tõugeid nägema. Näeme, et kui me näeme, et meil tõesti on kõik korras,  me teeme siin ju seiret ja ja me ju märgistamisekaalu ära,  kui me oleme nad suuremaks kasvatanud, me märgistamise. Väliste märgist ja siis me paneme neile telemeetrilisi  saatjaid sisse, vaatame, me uurime selle hoolega üle. Kui veendume, et neil läheb siin väga hästi,  siis me toome siia hoopis suuremates kogustes neid tõugeid. Ja, ja siis lööb see Pärnu jõgi tõugja mõttes  ka õitsele.
