Vanad pargipuud on ilusad aga eks neil tasahaaval tulevad  ka oma hädad. Täna räägime sellest, mida tähele panna vanade ilusate  suurte pargipuude juures. Ja tänase tänase jututeemaks võiks olla ja see,  kuidas neid vanu või inimeste arvates ohtlikke puid püüda  alles hoida. Vanadel puudel on ikkagi oma eluiga, oma vastupidavus  kõigile mingi mustel, et, et mingil hetkel tuleb neid  tõsisemalt vaatama hakata. Eriti veel siis, kui kui oled saanud näiteks mingisuguse  vana mõisapargi tagasi või kolinud kuskile loodus kaunisse kohta,  kus suured puud kasvavad. Et siis tuleks ka mõelda sellele, et et nad üle vaadata. Siis tead, kuhu, kas ehitada maja maja suure tamme alla  näiteks või mitte. Või lööb ühel hetkel pikne sinna sisse või murdub ta ära. Näiteks mida siis teha? No kõigepealt Tuleb mõelda, tuleb kutsuda kohale spetsialist  ja lasta ära hinnata. Kas on puu piisavalt terve nagu noh, rahvakeeles võib öelda,  et kas mu puu on terve või ei ole või? Ja siin on, on üks suur. Küllalt vana lehis üle 100 aasta vana, millel on juba  kaugelt näha, et on. Mädanik sees ja nüüd lihtsalt tuleks hinnata seda,  et, et kui tõsine see asi on? Et võib ta veel elada või mitte? Et kui sellised sellised õõnsad kohad ja mädanud kohad on  puutüves näha, et see on nagu esmane tundemärk,  et tasub teda tähelepanelikult vaadata. Siin muidugi on, on kõigele sellele lisaks  ka veel. Ülesse tüvesse tekkinud tuulte mõjul üks üks piki lõhe. Mis näitab seda, et see mädanik on ka edasi ülespoole  tüvesse läinud ja, ja muutnud selle puutüve suhteliselt õrnaks. Aga kõigepealt seda mädanikuulatust kindlaks määrata,  on üks võimalus kasutada sellist mikropuuri. Mis näitab ära, et, et kui palju seda elusat puud siin  Mädand tüve ümbruses on? Et see on selline küllalt lihtne riist puule palju kahju ei tee. Selline väike kolmemillimeetrise läbimõõduga,  puurib ja. Tungib puusse ja. Näitab siis paberi peal ära. Mitu sentimeetrit on seda kõva puud ja? Ja kui sügavalt algab juba mädalik Seda võib siis nüüd kohe vaadata. Et üks asi on see puurimine, aga sa pead  ka muidugi leidma puurimiseks sobiva koha,  et sa saaksid seda õige info kätt ja seda  ka maksimaalselt kasutada. Et siis selle koha pealt. Esimene. Kolm-neli sentimeetrit oli nagu korba osa. Ja siis nii palju ainult ongi seda elusat. Lehisepuul loeb ta ka ära aastarõngad, sest sügis  ja kevadpuidu tihedus on erinev ja mida kõvem puit,  seda kaugemale allapoole. See pliiats jooksis paberi peal. Et see siksakk näitab praktiliselt ära neid elusaid  aastarõngaid siin puude ümber. Ja see ütleb seda, et, et 10 sentimeetrit ainult  selle koha pealt on elusad puud. Ja seestpoolt on siis tühi või seestpoolt,  ülejäänud on jah mäda. Vähemasti selle koha pealt. Ja üks üks levinud reegel on see, et kui Puu raadiusest. On veel kolmandik kõva. Et siis teda tasub veel püsti hoida. Kui see puu on muidu korralik ja sirge ja tal mingeid muid  hädasid ei ole. Selle puuga on, aga selle puu läbimõõt sai siit enne ära,  mõõdetud oli 90 sentimeetrit. Ja 90 sentimeetrit ühe külje pealt on ainult 10 sentimeetrit elus. Ütleme, kui teise külje pealt on samamoodi. See teeb seda, et see on juba selle kriitilise piiri ammu  ületanud see puutüve vastupidavus. Et kuigi kuigi ta on, ta on, eks ju, roheline puu  ja paistab, et ta on täiesti elus ja, ja muidu okste järgi  mingit häda tal ei näe. Aga see, aga see näitab jah, selle ära, et et see puu tuleks  ilmselt kiiremas korras maha võtta, enne kui ta soovimatus  suunas ise maha murdub. Vanadel puudel. Millel on? Noh, ilmselt, Juuremädanik, või, või tüve alumise poole mädanik nendega  sageli tuleb selline iseloomulik tunnus nagu tüve alumise  otsa paksenemine või jämenemine, et tekib nagu  pudelikujuline tüvi puule, et see on noh,  metsamehed teevad, see on väga sageli kuuskedel  juurepesukahjustuse puhul aga on ka teistel siin nägime,  et on lehisel samamoodi see tüve alumine ots paksemaks  läinud ja ja sageli on sellist asja ka lehtpuudel. Et see näitab nagu seda, et mädanik areneb seal tüves  küllalt intensiivselt, aga samal ajal see puu nagu üritab  seda tõrjuda, kasvatab paksemaid aastarõngaid. Ja selle tõttu siis see tüvi muutub niiviisi ebaloomulikult paksemaks. See on üks tundemärkidest, mis näitab ära Mädaniku olemasolu puutüves. Teine kõige lihtsamalt nähtav asi on. Seente viljakehad. Siin on tammel vana, möödunud aastane väävliku viljakeha. Kuna ta püsib ka järgmisel aastal siin tüve küljes,  siis on teda küllalt lihtne näha. Hakkab kaugelt silma juba vanast peast on ta selline valendav,  aga noorest peast, kui ta suvel sügisel kasvab,  on ta ilus. Ereoranž üks ilusamaid seeni puutüvel. Kas me ei peaks seda ära võtma? Ei, see seene viljakehade küljest ära lõikamine  või lõhkumine ei anna mingit tulemust, see seen on ikkagi  seal sügaval puu sees, meetrite kaugusel. Nüüd las ta kasvab. Las ta kasvab. Ja samas muidugi näiteks see konkreetne väävlik,  seda noorest peast ka mõnel pool süüakse. Nii et lisaks ilule võib tast ka kasu olla. Ja õnneks muidugi nüüd konkreetselt selle puu puhul ta on  üks tammede põhiline mädaniku tekitaja. Tamm on iseenesest väga vastupidav puu ja  ja väävlik ei tee talle kuigi palju häda. Nii teine teine asi mis on vanade puudega,  mis tekitab probleemi, on suurte lõhede tekkimine tüvearude vahele. Et siin on näha, on see vana Lõhe lõhe on küllalt kaugele läinud. Ja siin on õigel ajal, on mõisaomanikud on üritanud neid  tüvearusid kettidega kinni tõmmata. Niiviisi, kuidas nad, kuidas nad seda osanud on? Veel üks asi muidugi, mis näitab seda, et puu on seest  küllalt mäda, on üks asi, on sellised, niinimetatud külmalõhed,  mis tekivad. Puukooresse. Eespool me nägime, et seal omal ajal oli seal vanal tammel  oli pandud kettidega ja need puuvarud kinni seotud. Siin on tehtud Rootsis näidise järgi ise natukene  puusõbralikum pehmest materjalist tugivöö  mis ei, ei riku puukoort. Põhiline on see On ta ka selline kena eestikeelne nimetus tugivöö. Toodet varem joonud tuli ise nimi välja mõelda. Ja see siis ühest arust teiseni kinnitatakse trossiga. On ka teine variant on sellised venivamad. Kunstmaterjalist köied ja põhimõte on muidugi selles,  et ei tohi neid puuvarusid väga kõva jõuga omavahel kinni tõmmata. Et puul peab ikkagi jääma tuule käes kõikumise  ja jämedamaks kasvamise ruum mingil määral. Ja see siis kinnitatakse siis kõrgemale puuvõrasse kahe  kolmandiku kõrgusele, alates sellest lõhenenud kohast. Et siis on tal see kinni hoidmise efekt kõige suurem. Meie silma pilgul kahtlaseid puid ei maksa alati kippuda  maha võtma, sest park on ikkagi välja kujunenud kooslus. Puud-põõsad, seened, sitikad, linnud kõigil on oma kohta vaja. Aga muidugi. Arvestades seda, et ikkagi väga palju inimesi on linnades  ja ka, nagu oli vahepeal juttu puiesteedel on palju ohtlikke puid. Et tuleb ikkagi teha alati vahet, et kas see puu Kas see puu kasvab sellises kohas, kus ta võib kellelegi  ohtu põhjustada või sellises, kus ta võib oma murdumisega  väga suurt materiaalset kahju tekitada. Et ikkagi teeme alati vahet, kas puu kasvab pargis  või linnatänava ääres ja olenevalt sellest tuleb  siis ka teda uurida ja, ja vastavaid otsuseid vastu võtta.
