Tere hommikust, Inglismaal on väga trendikaks saanud kanade  pidamine linnaaedades. Paari kana pidamine ei tohiks ka ühelegi perele raskusi tekitada,  pealegi silmailu ja muna oleks omast käest võtta. Tänu Jamie Oliverile aitäh talle. On läinud. Need kollased munad või siis vabapidamisel kanade munad on  muutunud väga populaarseks, siis ma arvan,  et kui kahte-kolme ütleme, kuni kümmet kana pidada,  siis selle munadest lahti saamisega ei teki mingit probleemi. Saaremaal laadjala külas on suuremaid ja väiksemaid  tootmistalusid ning nägus külakeskus. Alustasime nii nagu pea igas igas igas külas,  et esialgu tegime külaplatsi ja siis need korrastamised  ja need kooskäimised olid esialgu Viljandimaal alustas tegevust köögiviljatöötlemisega tegelev firma. Tegeleme köögiviljade toote töötlemisega põhiliselt  siis koorimine. Tükeldamine keetmine, ka kuumtöötlemine ja,  ja ja plaanis on ka siis puuviljaga puuviljade töötlemisega  tegelema hakata. Ütleme nii, et võib-olla aasta jooksul Rannakaluri elukutse on kalade kadumise pärast välja suremas. Selle elukutse meenutuseks rajati muuseum. Angerjat tuli ühe paadi peale nelja mehe peale 1350 kilo  anti jälle punkti. Ja kaheksa paati oli ja igaüks andis üle 10 tonni tuli  hommikul angerjat sisse. Nüüd on hea meel, kui sa ühe angerja merest kätte saad. Viinapuud vajavad sügisel tugevat tagasilõikust,  nõu annab viinamarjakasvataja Liia Kaska. Kui lehed on ära külmvõtnud, siis kui võimalik,  hoiame paar nädalat, veel toimub võrdsete valmimine kogu aeg  siis lõikame välja sellised peenikesed oksad,  mida, millest nagunii midagi ei saa. Oktoobris tähistatakse kõigi muude toredate tähtpäevade  hulgas ka rahvusvahelist munapäeva ja selle mõte peaks olema  munade kui väärt toiduaine propageerimine. Eestis üldisemalt küll munadest puudust ei ole,  kuid vabalt peetavate talukanade munad on väga otsitud kaup. Peale selle on kanad ka silmale kenad vaadata. Mis ilus kana see käes on. See ei ole kana, see on kukk. Aga tõug on tema käebus. Laianot. Et on olemas ka sander standardsuuruses lind sama tõugu  ja teda peetakse eeskätt muna-kanana. Tema on puhtalt dekoratiivsel otstarbel. Sama tõugu kana on veel ka Eestis olemas  ja meie teada kääbus. Kanu kukkesid seda tõugu rohkem Eestis ei ole. Et tema ongi nagu mõeldud demolinnuna, tema käib laatadel  ja näitab inimestele, kui ilus üks kana võib olla. Kui maailmas loetletakse kokku umbes 134 kanatõugu,  siis Eestis on neid esindatud vaid paarkümmend süsteemsemalt,  ka tõuaretuse eesmärgil tegeldakse vast kümnekonna kanatõuga. Kolhooside ajal kanade tõuaretusega eriti tegeldud  ja ka nüüd oskavad inimesed pigem lugu pidada hübriidkanadest,  kes on aretatud munemiseks ja tuuakse näiteks Äntu farmist  kenasti bussiga kodu juurde kätte. Tõulinnud, kes paeluvad oma kena välimusega,  pole aga kuigi head munejad. Mis need munarekord siis oleks, kui tõugude kaupa natuke  välja välja tuua? Paar paremad? No öeldakse niimoodi, et kui ta muneb üle 220 muna aastas,  siis on see juba kõva tegija lind, aga näiteks äntukatel  võib see munatoodang minna 300 muna peale aastas. Te kujutate endale ette, see tähendab seda,  et see kana sisuliselt muneb iga päev. Kui ta korralikult muidugi süüa saab, ta muneb iga päev,  välja arvatud siis see periood, kui ta parasjagu sulgib. Ja kanal on ka kindlasti mingi kõrgperiood,  kus ta nagu rohkem viljakam ja siis öeldakse vanaduseperiood,  kus ta enam nii Ja, ja ütleme niimoodi, et kuskil pooleteise aastani,  kui me nüüd eeldame, et ta hakkab munema nelja-viie maa  ütleks pigem siiski nagu kuue kuused, see on kindel,  et ta hakkab munema, et siis ta muneb kuskil 10 kuud  siis tuleb tal see sulgemisperiood ja pärast seda on juba  nii ja naa, et ta ta muneb küll, aga sellistes kogustes,  nagu ta esimesel aastal enam ei mune. Seda on ju näha ka nende munakanafarmide pealt,  et see poolteist aastat vana lind, kes on aasta otsa munenud,  müüakse lihtsalt maha, sellepärast et tootmist,  inimene tal ei ole enam funktsiooni. Mujal maailmas on see ju ka väga populaarne on osta just  selliseid mahakantud kanu sest et nad lihtsalt viiakse  tapale ja näiteks Inglismaal on see nii-öelda patarei kanade  päästmise kampaania väga laialdane, et, et nagu võetakse  endale taha aeda, siis elama kaks, kolm kana,  kes on selle sulgemisperioodi läbi käinud  selle esimese tootmisperioodi järgse, kas ta  siis hakkab munema või ta ei hakka, et see ei olegi nagu  nii oluline, et oluline on see, et, et see kana on  siis nii-öelda päästetud. Ja kui mul on, ütleme linnamaja, kus on natuke vähem maad  600000 ruutmeetrit siis. Palju ma neid kanu sinna või kukke peaks võtma,  et neil ka lõbus oleks ja nagu öeldakse,  harmoonilise pereelu. Ärge ärge võtke, võtke kanad, sellepärast et kui te elate linnas,  siis te peate arvestama sellega, et see kukk teeb jubedat  lärmi ja kui ta hakkab kirema suvel, kui läheb valgeks kell  kolm-neli hommikul, siis ma arvan, et ei lähe kaua,  kui teie naabrid teevad kas siis sellest kukest  või teist endast kukepraadi ja piisab täiesti kanadest,  et võtate kaks-kolm kana ja see teie perekonna muna vajaduse  katab täielikult. No paljudel endale erinevaid tõugusid kanu on. Eritõugusid on mul seitse ja tõsisemalt ma tegelen kolme tõuga. Need on Orpingtoni Orpington on minu eriline lemmik,  et kui inimene tahab endale sellist rahulikku lindu,  kes ei kipu väga lendama siis ma soovitaksin kindlasti Orpingtoni,  et ta on küll liha-muna-kana ja ta ei mune palju seal  erinevatel andmetel 100 140 kuni 180 muna aastased vastavalt  täpselt kust raamatust loed, need arvud on erinevad,  aga ta on väga rahulik, ta ei lenda, ta on taltsas,  ta ei kipu kaklema. Siis on mul prantsuse maransid just nende tumedate munade pärast. No nende kohta ma ütlen küll, et, et kuked on igavesed  tüütused omavahel, nad kaklevad ja, ja teiste kukkedega  kaklevad ja kolmas tõug on sabaga, Orokana Nemad munevad  siniseid mune ja neid on siis on sabaga ja sabatuid variante  minu omad on sabaga, on pärit Inglismaalt ja,  ja kui nad kukega kokku saavad, siis seal on alati lament. Kuidas selle munatoodangu müügiga on, et kas peab  spetsiaalselt turgudel käima käest kätte poodi? Kuna ilmselt tänu Jamie Oliverile aitäh talle On läinud. Need kollased munad või siis vabapidamisel kanade munad on  muutunud väga populaarseks, siis ma arvan,  et kui kahte-kolme ütleme, kuni kümmet kana pidada,  siis selle munadest lahti saamisega ei teki mingit probleemi,  et oma pere tuttavad töökaaslased lähevad nagu soojad saiad. Ja siis nüüd just siin Tallinna läheduses on tekkinud need  otse tootja tarbijale. Süsteemid ja seal üldiselt ütleme niimoodi,  et kõige nõutavam kaup on seesama kodumuna. Rõõmsalt õunapuude all sibavad kanad on tore vaatepilt kuid  paraku ohustavad vabalt peetavad kanakarja kullid,  rebased või ringi liikuvad koerad. Ka kanakuudis tuleb eelkõige mõelda kanade turvalisusele. Kui me räägime munadest, siis rott on see,  kes on alati valmis munad minema viima. Lisaks kui on noorte tibude lindudega tegemist,  siis varesed, harakad, olen ise olnud kimpus toonekurega,  kes ikka ikka tuleb ja kohe urgitseb sealt aiavahet,  et seda tibu kätte saada. Ja muidugi praegu on plahvatuslikult kasvanud rebaste  ja kährikute arv ja, ja minu kogemused näitavad,  et rebast ei pea ka pooleteise meetri kõrgune võrkaed. Et elektrikarjus ja ultrahelipiletid Ja täpselt samamoodi kogesin omal nahal,  et mul oli enda meelest maailma kõige kindlam tibukuut. Võrk oli klambritega peale löödud, aga aga rebaste klambrid  ei pidanud, ema tõmbas võrgu maha ja mu peente inglise  tibudega tegi amps amps amps. Et kana muneb teatavasti nokast, vajab ta peale rohelise  rohu kindlasti ka lisasööta. Kurtna lähedal tagadil on avatud kodulindude söödatuba. Kristi, kus kohast see idee tekkis, söödatuba teha. Üsna-üsna probleemne oli see, et sa pidid oma kanade jaoks  Eesti erinevatest otsadest kokku ajama erinevaid sööke,  et ei, ei olnud sellist kohta, kus seda kõike saad osta. Rääkimata sellest, et tarvikute probleem oli nagu,  nagu päris suur ja nüüd on nüüd mul on juba erinevad  söögi-jooginõud ja, ja nii edasi, noh kõike kõike vastavalt  nõudluse e sees. Vaatame kohe järgi, mis, mis siin on, et  mis siin esimesed asjad meil on, nisu, oder,  palju siis üks muna-kana peaks seda? Nisu või otra sööma. Seda viskad ette ja ta sööb seda nii palju,  kui ta tahab. No põhimõtteliselt tegelikult on ikkagi ikkagi kuskil  100 150 grammi, on, on kuiv sööda norm kanale,  et rohelist võib juurde anda nii palju, kui kana ise tahab,  aga noh, eks ta selle järgi arvesta, et tegelikult nad sööks  seda nisu ja otra lõpmatuseni, eks, aga sealt nad ei saa  kõiki neid aineid kätte, mis neil muna tegemiseks vaja on. Ma vaatan siin kohe kõrval, on täissööt munakanadele ilma GMOta,  mis see siis nüüd tähendab, et ülejäänud söötades on igal  pool see kurikuulus geneetiliselt muundatud organism sees? Suures osas jah? Suures osas on inimesed muutuvad aina aina sellisemaks valivamaks,  mida nad oma kanadele annavad, sest et et muna on ju  põhimõtteliselt see, mida kana sööb. Ja, ja siin ongi nüüd see GMO soja asendatud päevalille roti,  sööda, pärmi ja igast muude heade asjadega. Ja seda siis seda siis teeb minu söödatoale Saaremaa  söödatehas eri eritellimusega hästi vastutulelik söödatehas  nendega nendega annab igasuguseid kokkuleppeid teha ja,  ja nad arvestama sinu soove, et tore, et Eestis  ka selline söödatehas olemas on. Lähme vaatame, siin laua juures on päris palju asju,  ma vaatan. Kui palju kana peaks ravima, et erinevaid siin ravimeid ja,  ja? Põhimõtteliselt ravimeid kui selliseid mina ei müü,  aga need on iga igasugused sellised tervisetooted. Et noh, kanadel on väga-väga hästi tugevalt arenenud see  kannibalism üksteise suhtes ja vot selle vastu nüüd ongi need,  need spreid, et kui nad, kui nad ikka hakkavad väga  aktiivselt 11 nokkima, et siis sellega üle pihustada,  see maitse ja värv värv peidab ära selle vere  ja see maitse ei meeldi neile, nii et põhimõtteliselt siis. On võimalus sellest pahast kombest ka lahti saada. Muidugi, kui ma siia nüüd korvi sisse vaatan,  siis paistab, et see nagu munade värv on spekter hästi kirju,  et siin on tumepruunid valged ja siis on sinakad,  kas nad on halvaks läinud? Kusjuures nii mõnigi mõnigi pelgabki seda sinist värvi  või seda rohelist, et et ja tean ka, kes ei söögi  põhimõtteliselt sellepärast ei, seest on täitsa kena  ja see üldse väljast on ju ka kena. Et see, see ongi see, see ilu, selle asja juures see põnevus Aga kui palju üldse muna maitse erineb, kas on  siis ütleme tavaline meil siis hübriidkana  või siis tõukana muna. Ei, sellel nüüd, sellel ei ole midagi vahet,  vahe on ikka see, millega sa söödad või,  või, või millised on su pidamistingimused,  vot see, see annab selle maitsevahe. Aga lühidalt öelda, mis need ideaali tingimused  siis söödatingimused oleks, mis nagu kõige parema maitsega  ja kõige kollasemad munad. No see ongi hästi looduslähedane see, et,  et tal oleks pidevalt rohelist, see annab kollaseks,  noh, talvel saab seda asendada maisiga seda rohelist,  või siis, või siis on selline asi nagu lutserni graanul. Vaatan siin laua peal on ka hästi selline uhke,  et mitte ainult siin ei ole ravimeid ja sööta,  vaid ka ütleme siis kuidas öeldakse, fänni kogumisesemeid? Ja see on fänninänn, et rahvas tahab, sest,  et. Et see, see ei ole jah niisugune too tootlikkuse eesmärgil pidamine,  vaid ta on ikkagi kanade fännamine või, või,  või kodulindude fännimine. Kanad-kuked tulevad tõepoolest vaikselt meie koduõuedesse tagasi,  sest huvilisi käib poes ja suhtleb kodulindude foorumis väga palju. Et korduma kippuvaid küsimusi on uustulnukatel väga palju,  kirjutas Piret oma kogemustest. Raamatu. Mina ise ei oleks midagi kirjutama hakanud,  aga, aga ilmselt ma olen see, kes kõige valjemini nagu  lärmab ja sõna võtab kodulinnufoorumis, et inimesed hakkasid  helistama ja küsima ja, ja vastuseid. Kuna mina ise olin kõikidele nendele küsimustele juba  vastuseid otsinud ja tihtipeale need küsimused enda jaoks  kirja pannud koos vastustega, sest et ei ole ju mõtet hakata  iga kord, kui küsimus tekib, inimese mälu on ju auklik,  me kõik teame, ei ole ju mõtet hakata kohe jälle uuesti  kõiki neid raamatuid ja ajakirju, mille virn kogu aeg kasvab  hakata uuesti läbi lappama, siis ma olin endale nagu pannud  kirja ja välja kirjutanud mõned asjad. Ja siis üks mu hea tuttav, kes võttis ka,  Ta ütleb, et minu minu mõjutusel võttis kanad,  kes mulle pidevalt helistas ja küsis ja teisedki helistasid,  küsisid tema siis ütles, et noh, et, aga äkki äkki pannakse  siis raamatusse. Mis see kõige olulisem peatükk seal on, kas võiks olla linnu tapmine? Linnutapmisega on jah niimoodi, et me paraku kõik arvame,  et kui me võtame, võtame kana või võtame pardi,  et seda, see tapmise teema on nagu inimeste jaoks selline  meie tihti heidetakse ette, et te peate neid lemmiklindudena  ja siis te võtate neil lõpuks pea maha, aga no ütleme näiteks,  et juhtub selline asi nagu minul juhtus möödunud suvel,  et kull käis karjas ja rebis ühe kana nii ära,  et noh, seal ei ole ju midagi ja mul on siis ju kaks varianti,  kas ma ootan ja vaatan, kuni ta ära sureb. Ootan, kuni tuleb keegi, kes ta minu meelest ära tapab  või ma teen seda ise. Kui ma olen võtnud selle linna, siis ma olen võtnud  ka vastutuse, et ma teen ka raskeid ja ebameeldivaid  toiminguid selle juures. Nii et jah, ma arvan küll, et tegelikult see,  kuidas seda teha kiiresti ja puhtalt, see on jah,  oluline teema. Et ka tõulindude pidamine ja aretus saaks meil kunagi jalad alla,  loodi ka MTÜ väikelindude kasvatajate selts. Suvel Saaremaal käies imetlesime kiratsi,  küla inimeste ettevõtlikkust ning olime külalisteks sealses külaseltsis. Kuid kiratsi rahvas polnud kade kiitma ka naaberküla  laadjala inimesi, kelle tegutsemishind väiksem ei ole. Laadjala mõisa tallist hiljuti renoveeritud külamaja köögi  on naised hästi omaks võtnud. Kuidas see algus oli, oli lihtne, et ma kujutan ette,  see uhke ruum, kus me praegu oleme, et see ei ole algusest  peale niimoodi olnud, et et ikka alguses oli midagi teistmoodi. Jah, algus oli nii, et see maja, kus me siin praegu oleme,  see oli see on nii-öelda laadjala mõisa hobusetall. Ja maja on nüüd. Käigus olnud teist aastat aga alustasime  nii nagu pea igas igas igas külas, et esialgu tegime  külaplatsi ja siis need korrastamised ja need kooskäimised  olid esialgu aga. Kui, kui lihtsalt inimesed kaasa selle mõttega tulevad,  et mingid talgud ja teeme ise midagi oma oma küla jaoks on  nüüd lihtne välja saada või, või ikka nii pool ikka ei  viitsi ka tulla ka. Peab ütlema nii et esialgu võib olla oli huvi suurem  sest kõik need seltsi tegemised Oli tahtmine nagu külas suuri muutusi ja. Ja inimesed olid rohkem juba innustanud. Aga? Ei saa midagi öelda, ka praegu tulevad inimesed välja,  kui. Kui selliseid sisutihedaid üritusi välja pakkuda? No mida te siis korda olete saatnud lisaks maja tegemisele  ja platsi tegemisel, et mis need, mis need tegevused on? Siin mõned aastad tagasi Me nägime, et meie laadjal on mõisahoone peahoone siin üle tee. On niiöelda kokkukukkumise äärel ja selles mõisahoones oli  pikka aega laadjala kool, algkool tegutses üle 50 aasta. Siis selle kooli kivi me siin paar aastat tagasi avasime. Sügisel ja talvel saab külamajast mõnus koht,  kus üheskoos pühi ja tähtpäevi pidada ja  siis kuluvad täna purki pandud kurgid marjaks ära. Köök pakub naistele palju tegutsemisvõimalusi,  sest siia on tehtud ka korralik leivaahi,  kui kahjuks ei tuldud kohe ideele köögile  ka tunnustust taodelda. Ja nüüd tuleb see tagantjärgi. Aga milleks tunnustus vajalik on, mis, mis ta  siis nagu teile nagu juurde annab, et kas see annab  siis selle müügiõiguse nõndanimetatud, et saaks poodi müüki viia? Jah, et kui on selline, tekib, Tõsisem huvi hakata oma toodet realiseerima,  siis selle tarvis on küll tunnustust vaja. Esialgu, kui me nüüd valmis saime selle kööginurga,  siis me esialgu ei mõelnud sellele, aga. Aga elu näitab, et peab tunnustuse saama. Aga kas on, on kohalike seast ka nagu siis huvi tulnud,  et et väga tore oleks, kui saaks seda, ütleme kohalikku  värsket leiba või, või, või saia siin mis,  mis tehakse siin ja müüakse ka siis koha kohapeal,  poes? Huvi on küll, aga võib-olla jah, praegu meil nende  teostamise taha jääb, et ei ole, inimesed on väga hõivatud. Et ei ole praegu inimest, kes sellega pidevalt tegeleks. See on võib-olla praegu kõige suurem probleem. Aga aga tooraine seisukohalt, et saaks mahedat värsket jahu  ja muid tooteid, ei, ei ole probleem. Jah, ei, tooraine taha ei jää, sest siin päris mitmed  kohalikud firmad pakuvad mahejahu, maherukkijahu ja. Lisaks leivaviljakasvatajatele on siinsamas külas  nii liha, piima kui köögiviljakasvatajaid  ning väga heal järjel on seemnekasvatus. Vaba põllumaad siit naljalt ei leia, sest kõik on üles haritud. Mul on näiteks segatalu on teravili ja lihaveised  ja siis on piimalehmad ja Aga kas nii killustatud tegevust nagu ei hakka segama üks ühte,  teine teist tegevust? Ei ole see just nagu toetab, üks toetab teist,  et mul on nagu mahetalu ja siis mul on nagu sõnnik,  teised annavad sõnnikut ja ja lambaid saab erineval ajal  realiseerida piima, ma ei müü kombinaadile vaid piim on mul. Enda tarbeks ja oma sugulased ja kes käivad? Ja mul on suur pere, mul on kaheksa last. Ja siis, ühesõnaga see lähebki kõik ära,  oma tarbeks hakkasime mahetalunikuks ka. Et oleks lastel puhas toiduaine. Aga ei otsi siiski ütleme turu turustamisvõimalusi,  et kuskilt peab ju ütleme ka ka rahast perre tulema. Ei ole mõelnud ise ise hakata näiteks ka poodidele  siis maheliha pakkuma, mida ei ole ju üldse  nii palju ei pakuta, see sortiment on suht hõre. Mõte käib sellel teemal, et nüüd on Saksa pood seal valmis,  et et kui kombinaadiga saab tappa ja et saab. Aga see tükeldamise asi, mis niimoodi nüüd,  et need asjad on meil uurimisel, et ühesõnaga saaks nagu liha. Aga need, kes nagu taludes siis ei tööta,  need käivad siin kure Kuressaare lähedal tööl,  põhiliselt. Tööle on kooliõpetajaid ja kaupmehi. Minu meelest ei olegi siin töötuid kedagi külas. See uus tööstus vilimeeste külas Viljandimaal on käigus  olnud vaid mõned kuud, siin kooritakse, keedetakse  ja pakitakse, ka tulid peeti sibulaid ja teisi köögivilju  ning turustatakse edasi koolidele ja söögikohtade köökidesse  ehk teisisõnu antakse köögiviljale lisaväärtust. Idee just sellise firma asutamiseks tuli perekond kesalool  eelmisel aastal majanduslikult kõige keerulisemal ajal,  kui ehitussektoris töötanud Kaidol töö otsa sai. Sõprade abil ja innustusel sai vana kartulihoidla kohale  püsti pandud tootmishoone ning soetatud vajalikud seadmed. Millega teie firma Food rate, siis tegeleb? Tegeleme köögiviljade toote töötlemisega põhiliselt  siis koorimine. Tükeldamine keetmine, ka kuumtöötlemine ja,  ja ja plaanis on ka siis puuviljaga puuviljade töötlemisega  tegelema hakata. Ütleme nii, et võib-olla aasta jooksul Ja ja samuti plaanis siis. Tegelema hakata ka külmutamisega köögiviljade külmutamisega,  aga selleks on siis vaja teha veel mõned investeeringud. Et selleni jõuda. No kui me juba investeeringute juures olime,  siis mis mahus te siia investeerinud, seni olete? Selle ehitustööde ja, ja krundi ja kõigega on ta kokku  läinud umbes kuus miljonit krooni. Ja, ja lisainvesteeringud plaanis nüüd järgneva aasta  jooksul umbes kolme miljoni krooni ulatuses,  mille me siis proovime ka PRIAlt abi taotleda. No see on juba see kuus miljonit, juba, ise on päris suur summa,  et kas te olete selle kõik ise kogunud. Kindlasti mitte kogunenud, et see on küll era erainvesteeringutel,  aga, aga eks siin on. Era oli siis siit ja sealt laenudega kokku võetud,  et pank panka ei ole senini veel mindud,  et et arvatavasti ei oleks sealt ju midagi saanud. Eestlaste kartulilembust teades jääb kõige olulisemaks  artikliks kartul. Firma ostab selle kolme-nelja krooniga kilo  ning puhastatud ja pakitud kartul maksab  siis juba kuus-seitse krooni keedetud ja pakitud aga juba  kümmekond krooni. No tänapäeval ei ole kunst enam midagi toota,  vaid pigem kunst on müüja, kes teie põhilised kliendid on ja,  või geograafiliselt on nad siin piirkonnas  või üle Eesti. No me alustasime kindlasti siit piirkonnast Viljandi ja,  ja siin lähiümbruskond, aga, aga praegusel hetkel me juba  oleme saanud ühe suurkliendi Tallinnas ja,  ja tegeleme sellega ka edaspidi. Pluss siin Tartu ja Pärnu, kus me samuti  siis proovime oma tooteid minna tutvustama esimesel võimalusel. Samuti muidugi me peame ka arvestama sellega,  et palju me hetkel jõuame toota, et et tänane maksimaalne  maht on 3000 kilogrammi kuid on ka Tootmiskasvu puhul siis võimalik seda kahekordistada,  kui me lisame teise vahetuse ja kui väga hästi läheb,  siis saame ka uue uue liini kõrvale siia panna. Mis siis võiks samamoodi vähemalt 3000 kilogrammi päevas  anda juurde lisatoodangut. Esimese töökuud on firmale kätte näidanud veel ühe kitsaskoha,  nimelt oleks ju loogiline, et töödeldakse kohalikku kartulit  kuid paraku on Eesti kartuli kvaliteet väga ebaühtlane. Kui töötlemisel on kartuli normaalne kaoprotsent 25  siis sel sügisel ulatus see kohati 60 protsendini. Eesti toormega on meil see aasta kvaliteediprobleemid,  nagu ma juba varem mainisin, kuid nüüd suurem kogus tuleb  meil homme sisse Soomest, et proovime ka Soome toorainet  ja me loodame, et, et meie Me kindlasti säästame aega ja, ja kaoprotsendilt,  et lõppkokkuvõttes see hind tuleb suhteliselt sama,  mis me, mis me ostame selle. Tormasid Eestis. Kui jätkusuutlikud oleks Eesti talumehed,  kui kui teiepoolne huvi oleks, et kas, kas on pakkujad piisavalt,  kas kogused on piisavad? Ma arvan, et kogustega võib-olla teatud ajani probleeme ei tule,  et, et kui, siis võib-olla kevade poole,  et kui, kui kui kogused, siis Eesti turul hakkavad juba otsa saama,  et kasvu või tähendab säilitustingimused Eestis on  teatavasti kindlasti kehvemad, kui need on Soomes,  et. Kui seda, kui me saaksime kvaliteediga hakkama,  siis ma arvan, et meil Eestis jaguks samamoodi tooraine Aga aga jah, küsimus on just selles Suures kaoprotsendis, kui me ostame Eesti toorainet sellel  aastal vähemalt Mille, millest see kvaliteedivahe siis tuleneb,  et kas ei ole piisavalt pandud, ma ei tea,  väetised või, või on mingid muud vale valed võtted olnud? Nüüd päris täpselt ei oska kommenteerida,  eks see on iga taluniku puhul erinev, aga,  aga mis meie näeme, on see, et, et võib-olla piisavalt tihti  ei vahetata seda kasvumaad ja, ja uss kipub sisse tulema,  pluss seal on mädanikku ja kartul on väga ebaühtlane  ja nii edasi, et, et sorteerimistingimused on kindlasti  halvemad juba, kui seda on Soomes. Kindlasti leevendab uus firmaga töötust Viljandimaal  ning Mustla linnas. Juba praegu saavad siin tööd kümmekond inimest  ning tööjõu vajadus edaspidi suureneb veelgi. Öeldakse, et kui poolt kalamehe jutust usud,  oled ka kolmveerandiga petta saanud ja üsna uskumatuna  tundub ka Lõmala elupõliste rannakalurite jutt paarkümmend  aastat tagasi siitsamast rannast püütud kalakoguste kohta. Siiski pole nende jutu tõeluses põhjust kahelda  ja jääb vaid imestada, kuhu see kala küll  siis kadunud on. Te peaks mäletama seda aega ka, kui siin rohkem elu käis,  et ja milline, milline elu käis. Kirjeldage. No elu oli siin siin soolati ja siia tulid ikka. Viis-kuus paati, mis olid ikka lastis, nad püüdsid ahvenad. Ahvenad tulid tonnide viisi. Lestapaadid olid peale selle räimed ja siin käis elu. Kalurid teenisid hästi kala, kalamehed olid vene ajal tehtud mehed. Angerja tuli ühe paadi peale nelja mehe peale. 1350 kilu anti jälle punkti ja kaheksa paati oli  ja igaüks andis üle 10 tonni tuli hommikul angerjat sisse. Nüüd on hea meel, kui sa ühe angerja meres kätte saad. No kalakogusega on sedamoodi, võtame sellesama sadamabassein,  mis siin praegu on? 80.-te aastate paiku, see on siis 30 aastat tagasi,  kui oli soodne tuul, tähendab mere tuul,  kala tuli siia randa varju, lasid siia võrgurivid merese. Poole tunni pärast noppisid need välja ühes võrk,  kus nagu Saara, ütleme selles muttvõrgus kuuemeetrises  võrgulinas oli seal 100 150 kilo kala oli sees. Ja seda polnud mitte siin mööda randa, igal pool lasid korraks,  lasid võrgu sesse, sügisel oli see püügiaeg. Ja ükskõik mis kala võis võtta siit säinast haugi. Täitsa vabalt ja seesama angerjas, mis nüüd täitsa ära kaob. Vahepeal ta oli ka veel kadunud. Tõesti, olid need ajad? Kus mehel, kus rannas ütleme, 50 liitrine tünn,  selles oli siis 25 kilo angerjaid sees. Kogemata libises ja kukkus, maha löödi. See on homme hommikust teises möödas, jälle. Praegu, kui kukub üks angerja päästab ära,  siis on nagu suurim õnnetus. Aga see pisukenegi, mis kätte saadakse, siis peaks ju  turustamisega ei tohiks üldse probleemi olla,  see nagu haaratakse käest kohe ära, et anna aind kätte. Noh, eks ta sellisel väikse püügimehel on,  aga kuna Saaremaal on praktiliselt kaks kolm kala  kokkuostjat ja kui me võrdleme nüüd enda,  et kalur saab rannas näiteks räimekilost,  saab seal kolm kuni noh, viis krooni, olenevalt kalasta  siis ja kaupluseletil ta on 20, noh siis näeme,  kus see vahe vahelülidesse see hind kaob  ja ise me Müümis ei jõua lihtsalt käia kahte asja korraga ei jõua teha,  et sa käid merel ja müüd ja kala samal ajal. Sellepärast see kokkuostulint. On see, mis peamise peamise raha neelab ja et kui vahepeal  olid siin vanasti olid need ühistusüsteemid  siis praegu ühistu süsteemiga on juba see viga,  et lihtsalt ei jõua, aga seda vähesed kalurid ei jõua seda  ühistu süsteemi kala ga varustada. Tahes-tahtmata tekib tekib puudujääk, kui mingisugune  kaupluse kett kala su käest tellib, ta tahab iga päev,  et tal on iga päev anud müüki või iga päev on seda kalamüüke. Seal tekivad siis selle ära. Aga üksi saad sellega hakkama, et nii palju püüad,  kui sõber ja pruut ja üldse naabrinaine tahab  ja vahel naabri külas käid ja. Ja teada on, millal randa tuled või kaldale tuled. Inimesed tulevad ise vastu. Aga kuhu see kala siis kadus, et noh, üldtuntud tõde on see,  et inimesed söövad vähem kala, siis peaks ju meres seda  rohkem olema. Noh, meie arvates me oleme, vaidlen nende kalauurijatega hülgeuurijatega. Nemad väidavad seda, et kalur on süüdi, et kala ei ole,  kalur on kala välja püüdnud liiga suurtes kogustes  ja ütleme, alamõõdulisena. Kala kohta öeldakse nii, et iga kala peaks meres saama  vähemalt ühe korra järglasi anda, tähendab kudeda. Enam-vähem soomkala saab kuskil. Noh, kudeealiseks nelja-aastaselt Kui vanasti oli kalad olid ikka, võtame näiteks ahvena. Ahvena mõõt oli seal 250 300 400 grammi,  500 grammi. Eesti aja vene aja lõpp, kus juba Eesti algul tekkis see  Euroopasse eksportimise võimalus, siis mida väiksem oli ahvena,  seda kallim kõige paremaks loetakse 100 kuni 150 grammi. Eks see soodustab nüüd väikse kala väljapüüki. Ja mida meie arvame, on kaks, kaks elukad,  mis siin meres on, on hüljes ja uue maja konkurent on see kormoran,  tähendab lind. Mida juba terve Eesti kohta loetakse siin seitse 70000,  noh umbes. Saaremaa vetes võib teda olla siin kolm-nelikümmend 1000. Ja kui see lind sööb päevas 400 kuni 500 grammi kala  siis ta on kümnetes kordades suurem konkurent kui. Merele, kui ütleme, kalur. Kas tänasel päeval nooremaid kalamehi ka peale tuleb? Tänasel päeval nooremaid mehi ei tule juba sellepärast peale,  sellepärast et ranna kala dusanna kalapüük lihtsalt ei tasu  ennast ära. Praegu püüavad kala net, mehed veel, kellel on nüüd ütleme,  isad on juba vanaks jäänud või manalasse varisenud,  kellel on veel vanad püügivahendid püünised tasapisi,  teise töö kõrvalt. Nii nagu vanasti eesti ajalgi oli. Teatud ajal saarlane käis kraavi kaevamas,  teatud ajal püüdis kala, vahel oli mandril ehita  ja seal püüdis jälle kala. Nüüd on nii ka, et päeva rabab kuskil firmas kaheksa tundi tööd. Siis oma oma tarbeks või kui natuke jääb üle  siis veidi võib-olla müüb kala ka. Aga võiks öelda nüüd selle kaks valda on siin Sõrvemaal,  Sõrve ja Salme. Et praeguses vaatevinklis kolm, kolm inimest on ainult,  kes teenivad nüüd ütleme elatist seoses merega,  ütleme, püüavad kala ja korjavad ortselaariat,  ülejäänud on kõik selline, võiks öelda. Aasta-aasta. Asjaarmastajalik elukutseline kalapüük, kui  nii pikalt öelda? Seega on rannakalurite elukutse kadumas ja et nende kunagist  hiilgeaega kasvõi mälestustes säilitada ehitati sel aastal Saaremaale,  Lõmalasse vanasadama ja piirivalvekordoni kohale külastuskeskus,  kuhu seati üles ka rannakalurikultuuri, tutvustab ekspositsiooni. No mida see maja valla jaoks tähendab? Ta on üks piirkond on nagu jälle ellu äratatud  sest eelmise aasta selle koha peal olid ainult vanad  piirivalve ehitiste varemed ja. Nüüd on esimene samm tehtud, on sadamahoone  ja muuseumihoone olemas ja kui järgmise aasta sadam  ka valmis saab, siis pakub jälle uusi võimalusi. Kas siis kohalikele üritusi korraldada ja seltsimajana  kasutada teda ja turistidele kalameestele? Nii et see kundede arv, kellele see nagu mõeldud on nagu  päris päris lai. Jah, nagu ta ongi see külastuskeskusena,  et inimene, kes tuleb siia kõigepealt ta naudib,  eks muidugi, seda kaunist loodus siin ja siin saab informatsiooni. Kõigepealt siin lähedal asuvate Teenindusettevõtete kohta. Ja terve Saaremaa kohta, millised üritused toimuvad  siis arvatavasti järgmise aasta hakkab rohkem neid  temaatilisi üritusi ka tegema, jälle selle aasta on näiteks  plaanis siia sellesse lömala. Sadamahoonesse tuua jõuluvanamaa. Väike etendus, kus lapsed tulevad ja võib-olla jõuluvana  siit lõmal sadamast, no ütleme, piirkond tundub suht hõre  ja kadakane saaremaiselt loomulikult. Aga kas maja liiga suur ei ole sellise ürituse või? Piirkonna jaoks või, või täpselt paras? No kui sa nüüd vaatad seal sees ringi, siis kipub ta väheks,  jääb, oleneb, milline üritus, ma tean, siin on paar sellist. Seminarijoont. Siis kipub mõni ruum nagu väikseks jääma jälle,  aga. Aga ma arvan, et eks see Sadam areneb ka edasi ja tuleb ka teisi hooneid,  sest praegu ei ole siin veel ju Kui külaline tuleb, vaatab, naudib loodust  ja kindlasti tahaksin mõne suitsukala ära süüa  ja tass kohvi juua. See ehk järgmise aasta tuleb sadama juurde. No mis te, mehed, arvate, et nüüd on siin lõmala väikesadam,  üritatakse elu sisse puhuda, et mis te sellisest  rekonstruktsioonitöödest arvate? No ma arvan See number ei lähe, et, et siit siit kedagi püüdma tuleb  võib-olla üksik, seda enam mitte, nii kui ta  ka vanasti oli. Sest ei, noored ei tule peale, ei tasu ära see töö enam,  sest kala meres ei ole. Ja noh, eks ta jääb ikka hobi. Asja armastajalik, elukutseline kalapüük,  selle võib selle selle mõiste alla panna. Kui soovite oma aia viinapuudelt igal aastal marju,  tuleks need igal sügisel korralikult tagasi lõigata. Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine soovitab kasvuhoones  olevaid viinapuid lõigata paar-kolm nädalat peale lehtede langemist,  sest siis on toitained jõudnud juurtesse koguneda. No meil on siin põõsasvorm, see on põõsasvorm,  tal on. Need on juba üle 10 aasta taimed, siin on lastud kolm põhiaru. Ja nendega me siis siin. Aga? Noh, nii nagu jah, meie, meie, see annab sellise võimaluse,  et. Üle kolme ka ei ole mõtet ja kolmest piisab. Ja siis, aga samal ajal on ka. Ühe haru peal ja lastakse üks. Ühe aasta võrse. Mida võiks veel siis sellest meetodist nagu rääkida,  et õpetada, kui ta, kuid kuidas lõigata,  kuidas sellel ütleme, sõltub ikka kasvatamise viisist. Et iga sügis juba suvel valime välja sellised võrsed,  mis, Sellest tuleb järgmise aasta viljaoks kindlasti,  aga kuidas tunda, et just see, on see õige nüüd noh? Ta on ilma viljad, sel aastal. Ja kui ta hästi nüüd puitub selline pliiatsi jämedune,  siis tavaliselt moodustab sügisel Õiepungad. Ja kui ta hakkab puituma just seda tuleb jälgida,  et ta puitu see sort väga hästi ei taha puituda. Seepärast tal on latv ära võetud. Juba varakult ja. Ja. Kui varem põõsasviisil me jätsime Peale kolm-neli peale kolmandat, neljandat lehte,  siis nüüd, kui et kasvatada suuri marju,  siis soovitatakse kuni 10 lehte, sest see leht toidab ikkagi  seda kobarat. Teatud aeg. Sellised peenemad oksad, mis lihtsalt takistavad toitainete liikumist,  millel marju küljes ei ole, neid ei ole siin enam. Millel ma ei ole midagi küljes ja need Võtame ära hiljem. Kui on juba kobarad siis valime siis viisi peale kobaraid,  võtame ära. Ja siis, kui tulevad ennakvõrsed, siis ennakvõrsed no teise  lehe tagant tavaliselt ja seda peab korduvalt  siis tegema. On hilissügisene lõikamine algab siis, kui lehed on ära külm  võtnud siis kui võimalik, hoiame paar nädalat veel toimub  võrdsete valmimine kogu aeg siis lõikame välja sellised  peenikesed oksad, mida, millest nagunii midagi ei saa. Kas siis paljunduseks saab teda? Ja sellest valime siis välja sellised kõik ära,  et ei ole mõtet. See on hilissügisel Ja siis valime järgmise aasta võrsed. Ja nendele ei jäta üle 10 punga seitse-kaheksa punga. Kui too hästi valmib, siis iga võrse siit. No kas iga just tuleb, aga ikka tuleb. Enam-vähem. Nendest tulevad siis uued Viljavõrsed kas siis suuname nad alul suunas vahest  allapoole põõsas vormidel on siis ta ei kasva  nii intensiivselt või madalama selle kasvatusviisi puhul  suuname nad ülesse. Ja kuskil 10. lehe tagant võtame siis ära. Ongi aeg selle nädala tööd-tegemised kokku võtta  ning nädalavahetusel vastu minna. Ärge laske kõledal tuulel oma meeleolu ja tervist rikkuda  järgmise laupäevani Sõida maale.
