Tere, tegullede mulgi uudisid.
Käenbeleme oma juttege Mulgimaa veere pääle ERMi,
Heimtali muuseumi kusteti yld haigu valla uus väljapanek,
päägate, mis on esimene jagu näitusesarjast pealaest jalatallani,
nagu sarja nimigi ütleb, saab edes pidi nätaga alusröövid,
ammit, kindid, sukk et ja muid pudinit Mess omale selga
ja ümmer pandas aprildadze näituse pähe.
Küsimus on ikkagi see, mida vanast pähem kant. Esiärani suvitav meid, mulke päägate päädvust annab
väljapaneku kokku säädie Tubin, Mäkindli tuuli. Mulgi naase peaasjalikult kantsevases päärätikut mulgirätti
ja meil on siin jah, ka vällja pantu siis mitut eri liiki
näidet olliva pika sabaga räti ja oli veel lühikese sabaga
näide kaunistusviisi oma ka väga erilised kõigilaidel rättel
Sis ülemise servani, alumisel serval olliva sans äsja Iloza
punatse langaga ses tihedalt täis tikitud osa,
mida nimetati maalis, kui rätik pähe seoti,
siis oligi niimoodi ja otsaesise keskele jäidu Ilosahe
särama ja tihti sinna tikandi sisse pantiga pärlid niietul
tõesti astesse illus pika sabaga räti oliva siis Nuugos
selle peale ja ei saanud see pika nii-öelda Hanna hõlmades
nimetati noid hõlma rippu aga lühikese sabaga räti oli siis
säänse kosmobika hõlma olliva niimodi, topelt keeratu oliva
veidkese paksembaja toekama kaja hoitseva hästi Ilos ühesel
sale pääl Mulgimaal laid pähe rätte nimetati Kulpess
ja see nimetus tule siis sellest, et kui pähe rätik pähe seotud,
siis pähe räti kuju ongi nagu kulbikuju vanasti oli olnud niimoodi,
et ütel naasel oliks, palju neid Sandsid,
päägotid, Kotonianuid, hoitises kirstu, Kulpe hoiti siis
nagu taldrikut ütlesite see pääl ja kõik,
no kulbi saba oli, väsis ütele poole ja siis,
kui on tarvis puhas kuld pähe pandud, siis minti sinna
kirstu manu ja võetiselt uus värske Kulpial pähe Kulpe
mõistisi sinnagi ütskord aasta jooksul ja tolsis suvitse laol,
et siis aineid pleegitada veidikese ja ilosooja valan kaer kuivatada,
muu laul siis kuts lääts mustas panti sinna kirstus suve
uutma Mõskmis Tuutma ja siis võeti sealt puhas kulpi endale
pähe päegati toll erisugutsid eripuhku jaos,
kui deti, seansid, argitöid igapäevaTsimbitesse andsid väega
Ilostuisega rätte pähe pandud, siis oli veel lihtsama räti
Aguell pidulikum puhketses pandi Ilostuisiga
ja tihti veel päris pidulikul puhul panti pähe ka sellele
pääräti levilsiid, rätik, pelme kandinama,
üldse katanusid kantu, et oma siis on see valge
ja pitsi serva Niloza, tänu millele tihti siis Kavilsand
nagu lindikese taha köideti tolli või siis argitöies ja,
ja olliva seal see pidupäeva oma, kui kanti Tanusid siis
tihti kui mintynajutuse säänest veidkese,
võib-olla mustem pattööd tegema, Vaikol väga külmilmses tanule,
köideti tihti päärätt pääle Tugaitsesis tormituule
ja ka tolmu eest kui just külma ilma puhul pantivil päärätt
Anule pääle, sest see on niimoodi, et kui tanu pääl olliva
manssegi Ilostuse näituses siin otsaiin nagu mulgi pääräti puhulisestumaal. Et Sistumaaliaid alati yks välle duelcianne illos asi,
et Systuratsioti sinna pääle Nimu tõttu maali
või kaunistuse osa Olliks näete naistest me oleme nüüd palju
tääda saanu, aga mis meestel ja lastel pähe nulli meeste
loll üsna lihtne see jaotuse, olliva talvemütsi,
suvemütsi, talvemütsi, olliva, siis peaasjalikult nahast
ja karusnaast ette ja Luntega mütsi, et Lundy sisekülma
ilmaga kõrvu pääle tõmmada nimetatigi näid kattelundiga
mütsus või kattelundiga kübaras ka. Aga suvitse laol ja seda siis deeda peaaegu üle kogu Eestimaa,
et kandva mehe murumütse, et ainult on teede,
Tartu, Võru ja setomaal ei ole säänse mütsi väga levinud olnu,
aga on ka tähendusi siis Võrumaalt, et kui Viljandimaalt
Võrumaale sisserändaja tulliva, kes kolisivase sinna elama
tulliva Sis murumütsiga ja nooli väsis, ka,
kõnelen oma säänest asja just Viljandimaa kotale,
et nuid murumütse kanti peaaegu kõik haig,
nii seen kui välen, suvitse laolses ja imegi söögijaos,
võetinu päält siis arret, muu laulollivana,
kõik pään. Ja tihti on ka niimoodi, et kui just murumütse
puhul ka, et kui täiskasvanu hineb manestki müts vees taha
või ei, väikses vai kulus järg, et siis antinu täiskasvanuid,
mütsi Zlatsile edes jääb üle Eesti tegelikult Olga levinud
murumütsi väga tihti olliva üttemuudu piirkonninetnolly
väsis Punatside ja mustide siilugam siis väga palju üle
Eestis andsid murumütse olnu ja noh, sinna vahele siis ka
kootud mütsike, öised seansid, ka lihtsaid veidikese
murumütsi sarnatsid või siis tuttmütse, aga murumütsi olliva
siis jah, see on see põhilise ja muidugi kübaraga küperaalse
siks pidulikumba rõivide manu, nii et too ka niimoodi
ega päevezgevdaja kuskil tüütuga, eks väga hästi ette,
meil on kasin üts, väikene näituse osa, kus oma siis
titemüts välen nalja teete siis kas kanga jäätmidest,
mis Kotonolliva õmmeldi säänse siiludest väikese mütsikese
kokku tihti Olive nöörikese Küleniust väikestele latsile mütsis,
kao, varres kukub pääster või siis on ka heegeldatud mütsike asi,
et meil on siin just Läänemaalt üks kollektsioon,
mis omasest item mütsemis oma toon, mõte,
hästi erilid, et Hegel sul mütsil on siin otsa ette tetusena
väikene märgikene või väikene silmakana vanaste peleti väega,
kurja silma ja peleti, et eriti kui on väikene latsekene majan,
et kui võõras tull või see väikese Latsu ärkaeda
või midagi halba tuulesoov ja Ladze käekäik võisises tuu
pärast halvas minna ja ses ime, et kodaniku ennetada tekkiva
Ladze väikese mütsikese pääle saanud see märgikeses
ja otsaette, et kui ta kuri silm ka tulijat,
siis too väikene märgikene justkui imesid kure silma endale
sisse ja latselessavika ja suvisel ajal muidugi tütar Ladze
oma pärgi kannu, kui juba suurem palatse olliva vilja sulle
abielunaise neiu, et nuugantseva pärgi ka peaaegu terve on. Eestil on homme ülestähendusi tuugodzile. Kokku on näitusel välja pannud poolsada pääkatet
ja neid KEKi Sabei Tallinn kaija esimese juunini.
Sess kõrrast saime mede jutuotsa saatexe kokku Ilves Kristi
uwembet Mulgimaalt jälle tulev tõisibe.
