Siit lilleoru talia peenra juurest kõnnime edasi  ja jätkame juttu nii-öelda maitse ja ravimtaimede osakonnas  ja neid on siin neil ka hästi palju. Oleme siin koos rajanud väikse ravimtaime  ja ilutse jätkuna. Ja meil on siin erinevaid maitsetaimi, siis ravimtaimi  ja siis selliseid ilutaimi, mis ühtlasi võib kasutada  nii maitsetaimedela kui kui ravimtaimedena. Et kasvatame põhiliselt siin oma tarbeks,  et teha teed, panna toidu sisse ja, ja samas  ka erinevate iga erinevate selliste hädade puhul on meil  erinevad retseptid ja valmistame teesegusid siin oma tarbeks. Retseptid teeb meile meie keskuse juht, meie õpetaja Ingvar Villido. Nii et. Mitmeotstarbeline väike aed. Kasvatamine on meil siin selline täitsa täitsa naturaalne  ja loomulik, et et kevadel kasvatama kasti. Testides taimed ette, siis hoiame vahepeal kasvuhoones. Ja kuskil mais-juunis istutame maha. Need üheaastased taimed, mis kannatavad jahedamad,  siis paneme otse peenrale. Ja püsitaimed on meil rohkem siin eesotsas  ja sealt, kus läheb juba otse üle põlluks,  et seal on üheaastased, taimed ja nende asukoht iga aasta  siis muutub, kuna meil on mahepõllundus,  et siis nad sõidavad nagu mööda põldu ringi. Spetsiaalselt niimoodi peenral kasvatame kuskil 40 50 sorti,  et sealhulgas ka siis maitse, maitsetaimed,  osad basiilikud, näiteks on seal kasvuhoones. Jah, kuskil 50 sorti ja umbes kuskil kolmekümmet sorti  korjame veel juurde siit põldu metsast ja asalt  ja siin on erinevad. Taimed, mis meil on, kasutame nii teede sees,  teesegude sees kui ühtlasi ta on köögitaimed,  see mägi, piparrohi. Siin on veel erinevaid liivate sorte, et,  et siin on üks selline nõmmiivate aiavariant  ja see on kõikide lemmik, mis on nagu selline kiviktaimla  taim ja ühtlasi on hästi hea teetaim ja samuti,  et panna toitude sisse, et see on selline sidrunilõhnaline  liivatee katab hästi ilusti ja nagu selline väga dekoratiivne,  hästi lopsakas, Ta on lopsakas ja et see on tegelikult siin  kuskil juba umbes nelja aastane. Ja ta järjest nagu sõidab edasi kogu aeg,  et talle tuleb kogu aeg ruumi juurde teha. Et või siis võib võtta väikse väikse lihtsalt juurega väikse  sealt istiku tõmmata ja panna kuskile kasvama  ja ta läheb kohe nagu väga kergesti kasvama  ja eriti külma ka ei karda. Et näiteks see aedliivatee kardab väga külma,  et isegi kui kinni katta talvel, siis siis ikka juhtub,  et nagu paljud taimed lähevad välja. Aga aedneliivatee tema ei karda üldse külma,  et ei pea isegi kinni katma, et temaga juhtub midagi  ka väga dekoratiivne, samas siin on meil üheksa vägista peenar,  et mis tegelikult iseenesest algselt ei olnudki peenar,  sest üheksa vägised tulevad meile aeda nii et nad ise,  kuhu seemned kukuvad ja kuhu taimed tahavad tulla,  et siis me nad sinna lihtsalt jätame, sedame seda on seemned  on on olnud küllaltki raske nagu niimoodi spetsiaalselt kasvatada,  et et siin näiteks on üks, need on kaheaastased,  aga see näiteks see madal suurt on, on esimese aastane  ja teisel aastal ajab ta üles sellise pika varre  ja siis tulevad õied. Nii et sinna, kust nad tulevad, sinna me nad jätame. Ja aga siia nad sattusid kuidagi kogemata,  nagu oleks peenrased. Ja siis samas nüüd need on juba vanad taimed,  nad on oma elu lõpetanud, et need võib välja tõmmata,  aga me oleme nagu, nagu jätnud nad alles,  et siis talvel on hästi tore, kui on, lumi,  sajab peale ja kui nad on härmatanud, siis on sellised kaunistavad,  et oleme jätnud osad alles. Et nad ongi nagu ilu pärast teil? Jah, et noh, vahel praegu on ka väga ilus,  ei ole, aga noh, siuke omapärane. Et muidu jääks tühjaks, seal see koht. Üheksavägise õisi tuleb korjata vähemalt üle päeva,  aga parem kui iga päev, sest ta õied õitsevad umbes ühe  päeva ja siis kukuvad ära. Siis siin on oregano, mida saab toitude sees kasutada  ja mida kasutame ka teede sees. Siin on nüüd see üheaastane meliss, mis on selline hästi  vägev ja roomab maad ligi, selline suur. Ja siin on. Hästi hea lõhnaga taim, see on anis hiid isop. Et see on selline Aniisi lõhnaga iisopi sort,  siuke. Hästi mõnusa lõhnaga ja maitsega. Siin on näha, siis need kressid õisi, õisi kogume  ka maitseaineks. Samas need värsked lehed on väga hea toidulaual salat,  salatine või lihtsalt võileiva peale panna. Ka üks leht on väga maitsev. Kõrvenõgeseid kasutame. Kevadel suppide ja toitude sees. Samas saab tast väga head teed. Ja eriti kevadel juuakse nõgeseteed. Ja talvel me nõgese lehed teeme pulbriks  ja kasutame toitude sees. Et ta on, sisaldab palju mineraalaineid ja samas annab hea maitse. Ja korjame tegelikult igal ajal, et üldiselt korjatakse enne õitsemist,  aga samas nõgese. Need õied sisaldavad nii tohutult palju väärtuslikke aineid,  et et me oleme siin korjanud õitsvaid ka,  et samas saab neid õisi ka eraldi koguda  ja ja eraldi kasutada. Siin on meil palju punaseid päevakübaraid,  mis on hästi ilusad ilutaimed ja samas saab neid kasutada  ka teede sees. Kasutatakse üldiselt kogu taime, kui taim on vähemalt kahe aastane,  kõige parem, kui kolme aastane, siis ta on kõige vägevam  siis lõigatakse kogu taim maha ja sellest tehakse  siis erinevaid ravimeid. Üldiselt aga meie Kuna meil on neid siin nii palju ja nad on  nii ilusad, siis me kogume ainult neid kroonlehti,  et võtame siit ümbert ära ja siis samas ka lehti  ja teeme sellise lihtsalt sellisena nagu joome,  et ei võta taimi tervenisti maha. Ja samas jäävad sellised ilusad nupud püsti,  mis on ka hästi dekoratiivne ja mis talve tulekul on  ka jäävad hästi ilusaks, kui muu taim ära koltub. Aga viimane saak, kuidas selle korjamisega on? Korjata saab ikkagi niikaua, kui, kui ilm lubab  ja kui on ilusat ilma et kui, kui on päike  ja õied lõhnavad, siis korjame ka veel õisi. Sügisel. Ja ürti lõikame ka kuni oktoobrini. Taimed kui veel lõhnavad ja ei ole juba sellist sügise  sellist sellist tunde hõngu, siis saab veel lõigata. Et meil on siin nii eriline selline koht,  et, et siin on taimed on nagu tegelikult väga vägevad  ja kasvavad hästi ja ja on ka sellise päris tugeva toimega,  et. Septembris oktoobris saab veel lõigata taimedel. Ja kui talveks kaitsta, siis siis peaks ka lõikama taime  maha kuskil 15 20 sentimeetri kõrguselt. Ja hiljemalt oktoobris, et taim jõuaks veel kosuda enne  talve külmasid ja kuskil novembris me katame kinni taimed. Aga üldiselt katame me talvel kinni salvei lavendli. Melissi. Ja siis aedliivatee. Ja mägi piparrohu. Et need katame kindlasti kinni, et need kardavad igal juhul külma. Anneli on laupäeva hommik. Ja missugust teed te soovitaksite näiteks meil juua? Võib-olla? Väga arumaadne sidrun liiva, tee mis on hästi selline  värskendava sidruni lõhnaga. Selline hea või siis näiteks üldtuntud piparmünt,  et see on meil selline mahedam, piparmündi sort hommikuks  väga hea, veidi ergutav, samas kahustab seedetegevust,  et väga hea maitsega hea jook. Võib-olla meega juua?
