Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler
Tuuli Räim sõnas, et peamised muudatused hõlmavad
ohuteavitusi õiguslike aluste loomist, varjumise
korraldamisel ja kriisivalmiduse suurendamist.
Muuhulgas näeb eelnõu ette, et kui püstitatakse näiteks uusi elamu,
mille pind on vähemalt 1200 ruutmeetrit,
tuleb sinna rajada ka mitte avalik varjend. Nii-öelda uute selliste hoonete ehitamisel tekib see kohustused,
selle sinna peab, kui ma siin varjend ja teiselt poolt need
sama suurusega hoonesse 1200 ruutmeetrit,
mis on täna juba olemas, sinna nii-öelda luuakse
ja kohandatakse see koht, kus inimesed saavad varjuda.
Me räägime nendest hoonetest, kus inimesed püsivalt viibivad,
need on elumajad, need on lasteaiad, koolid on erinevad büroohooned,
haiglad ja, ja nii edasi. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi
direktor akadeemik Jarek Kurnitski sõnas,
et kui varjumiskohtade vajaduses ei kahtle keegi,
siis varjendite rajamine selliselt ei pruugi olla mõistlik. See, et me hakkame iga korterelamu alla varjendit,
tema, mis on siis ligikaudu 40 sentimeetrit paksud,
betoonseinad, hermeetiline, varustatud aktiivse filtritega,
ventilatsiooniga ja, ja mida iganes muid nõudeid,
et kas see nüüd midagi parandab ja paremaks teeb,
suures pildis on väga küsitav. Kurnitski sõnul kergitab variandi rajamise kohustus uute
korterite hinda, mille peaksid tõenäoliselt kinni maksma
korteriostjad ise.
Lisaks oleks nii varjendite rajamise tempo liiga aeglane. Et sellega me oluliselt tõstame ehitusmaksumust
ja selle mõju on ka tegelikult väga väikeses,
et kui me võtame nüüd ehitusmahud, et hoonefond uueneb umbes
100 aasta jooksul, et üks protsent aastas on tavapärane,
selline uusehituse tempo, nii et 100 aasta pärast,
siis kõikide korterelamute all oleksid ideaalis need
variandid olemas, et see on nii kauge tulevik,
mille, millega ilmselt ei ole mõtet, nagu arvestada,
et neid ikkagi on vaja mingisuguse mõistliku aja jooksul. Küll aga võiks Kurnitski sõnul olla mõistlik varjumiskohtade rajamine. Varjumiskohtasid on lihtne luua näiteks maja all olevasse
parklasse kus siis lihtsalt liivakottidega aknad,
kui need on või siis garaažiuks, kaetakse kinni vajadusel,
nii et suhteliselt nagu käepäraste vahenditega on võimalik
varjumiskoha puhule ruume ümber kujundada. Tuuli Räim sõnas, et veel otsitakse võimalusi,
kuidas riik saaks Omalt poolt varjendite rajamist rahaliselt toetada. Kindlasti ka riigi poolt nii-öelda otsime neid võimalusi
läbi erinevate toetusmeetmete, kuidas siis nii-öelda,
kui need nõuded jõustuvad ja juba tegelikult ka varem,
et kuidas siis aidata kaasa sellele, et päriselt need uute
Soonekut siis varjendid ja olemasolevates hoonetes
varjumiskohad päriselt ära tekiksid.
