Huvitaja saade jätkub ja teeme nüüd taas juttu söömisest
ja joomisest.
Nii nagu see rubriigiga meil siin kord kuus on kujunema hakanud.
Täna siis teist korda ja Tartus on mikrofoni taga Tartu
Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor
Mihkel Zilmer.
Tere, Mihkel.
Priid teinekord rubriigi nii-öelda põhijoonis hakkab juba
vist välja kujunema, meil. Jah, ma tahaks öelda kõigepealt seda, et,
et sa oled priid, teinud pikka aega sellised saated,
mille pealkiri oli teadusuudised ja see on tore saade
ja sa lugesid uusi uudiseid ja oli, on inimestel hea kuulata.
Selle rubriigi mõte, mida me teeme koos,
ei ole mitte teadusuudiseid rääkida, vaid selle mõte on anda
sellist süsteemset informatsiooni.
Ma seletan, milles on asi. Kui on süsteemselt asjad läbi analüüsitud,
maailmas põhiseisukohad välja selgitatud,
siis too informatsioon on nagu kõigu väärtuslikum selles mõttes,
et toon püsiv, korrektne ja õige, nii et veel kord.
Me ei tegelenud üksikute huvitavate asjade rääkima,
siis ma toon ühe näite.
Noh, kunagi oli selline asi, et norra teadlased
publitseerisid ühe uuringu, mis pakkus väga palju huvi,
et et vaadake, kohvijoomine tekitab nahavähki. Neil nad olid selle uuringu teinud sellist norra naistel,
kes natuke jõukamad kui tavaline norra naine,
mitte rikkurid, jõukamad ja see levis nagu kulutuli mööda maakera,
et näete, kohvi põhjustab nahavähki.
Tegelikult selgus selline asi, et nad olid jätnud tähele
panemata selle, et nood naisterahvast, kel raha natuke rohkem,
käivad vitsad poolteist kuud kuni kaks kuud lõunas suvitamas
suveti saavad kõvasti päikest. Kui see selgus, siis oli selge, et kogu see eelnev
informatsioon osutus nii-öelda ebakorrektseks.
Ehk veel kord, teadusuudisjutt on toredat uudis
ja neid tuleb lugeda, neid tuleb uurida,
aga nendest ei tohi teha kindlasti kohe suuri järeldusi,
suuri järeldusi ja selliseid, põhjapanevaid asju tehakse
väga põhjalikult.
Süsteemsete analüüside, süsteemsete, materjalide läbitöötamisega,
näiteks ka kõikide riikide toitumisjuhised baseeruvad
sellisel suurel tõsisel põhjalikul teaduspõhisel analüüs. See on nagu arusaamiseks, mida, mida me siin räägime
ja täna siis räägime, millest. No võtaksime täna ette niisugused põhilised söögikorrad,
nagu seda on hommikusöök, õhtusöök vahepeal ka lõunasöök,
sest et ei ole ju päris lihtne see söömine
ja joomine, et ükskõik mida, mis kell suhu pista.
Seega tasuks ehk täpsemalt teada, mida süüa hommikuks,
mida lõunaks ja mida õhtuks. Ma kohe toonitan seda, et kui ma olen kusagil maininud,
et hommikusöök peaks olema süsivesikutepõhine vabandust,
õhtusöök peaks olema valkude põhine, siis paraku on inimesi,
kes saavad sellest täiesti valesti aru, umbes niimoodi,
et hommikul ma soovitus on süüa ainult süsivesikuid
ja õhtul soovitan sigaret valk.
Seetõttu ma veel kord seletan, kuidas asjad on tegelikult
ja ajanappuses ka mõningaid asju. Hommiku peab töö poolest saama mingisuguse kogusse süsivesikuid,
milles on asi, me teame väga hästi, et meil on veresuhkur,
kõik teavad enam-vähem seda üles, hukku tuleb hoida
kindlates piirides.
Nüüd üldiselt käib selline asi, et maksast võetakse maksa,
glüko keelist, võetakse sedasama glükoosi
ja hoitakse see veresuhkur sellel tasemel,
mis on vajalik, aga maksa glükogeeni hommikuks praktilised
otsas kusagil neljaks viieks ja nüüd meie organism tahab mida,
et me annaksime talle hommikusöögiga mingisuguse koguse süsivesikuid,
noh ütleme lihtsamalt tuleks mingisugune kogus glükoos. Tärkliserikkad, toidud on siin suurepärased,
sest sealt vabaneb glükoos.
Miks? Sellepärast siis meie maks ei pea ise hakkama glükoosi sünteesima,
mis on väga keeruline nüüd edasi.
Asi käib väga lihtsalt.
Meil tõuseb veresuhkur natuke üle normi,
noh, püstitatud normi, sellise maks lõikab selle üle normi
jäänud osa ära ja hakkab vaikselt ka glükogeeni juba
tagavaraks tegema. See veel kord seletab, et vaadake, igasuguseid teooriaid
ja seisukohti võib püstitada ka ainevahetus,
on ettevõtjatel mineerinud, esimese põhiasja hommikul on
mõistlik teatud kogus süsi pihku saada.
Noh, ma olen alati öelnud, et kui hommikul on väga kiire,
siis piirduge kasvõi ühe banaaniga või vähemalt poole banaaniga.
Nüüd asi on märksa sügavam.
Kui te hommikul ei saa süsivesikuid, aga te kasutate ravimeid,
siis vaadake, veresuhkrus, glükoosi toodetakse ka neid ühendeid,
mis on ravimite tee toksikatsiooni vajalik. Teie organismi ravimeid kahjutuks tegev võimekus on
oluliselt väiksem, see tähendab ju seda,
et kõrvaltoimed on rohk.
Nüüd loomulikult peab hommikul saama kõrgkvaliteetset valku,
milleks sobib suurepäraselt igasugune loomne kraam.
Muna, kala, ka väike tükike sinki ja loomulikult ka lipiide
tripeedias appikaga, alati nendest loomsetest kraamidest aga
sobivad ka, kui te seda süsivesikute söömist natuke
toetajatega ütleme, seal tohib tsiteerida. Kas oskad ka täpsemalt välja tuua, et mis need süsivesikute,
valgu ja lipiidide ehk rasva proportsioonid siis
hommikusöögis võiksid olla? No põhimõtteliselt on sellised proportsioonid,
et siin väga jälgima ei pea, aga ajapikku on loksunud
kenasti maailmas paika tõsises teadvuses,
et süsivesikud peaksid, hommikused süsivesikud võiks anda
umbes juba üle kolmandiku päevasest süsivesikute vajadusest,
kindlasti isegi rohkem valku ja rasvade puhul nagu kindlat.
Nagu sellist täpset asja ei püstitud, aga noh,
oleks hea, kui ka rasvad ja valgud annaksid,
noh, ütleme vähemalt seal 15 kuni 20 protsenti päevasest vajadusest. Sellepärast et kui ma ette ruttan, siis vaata valkude tõsine tegevus,
tuleb just tööstur.
Nüüd tulles lõunasöögi, York lõunasöök on väga tore söök,
seal tuleb väga nautida, seal ei ole vaja pöörata,
tähele pannud, kas nüüd on natuke rohkem süsivesikuid
või on natuke rohkem valku või on ka natuke pisut rohkem ka rasvasus.
Sellega organism saab kenasti hakkama ja vaat nüüd tuleb
selline krutsiaalne ja väga oluline asi,
mida pole alati toonitanud. Vaadake, õhtusöök peaks olema just valgupõhine,
see ei tähenda, et õhtusöögi juurde ei sobi ka teatud kogus süsivesikuid.
Kohe seletan, miks, vaadake, kui me oleme nüüd päeval
korralikult söönud, normaalne sööja oleme siis meil on maksa
glükogeeni hakanud täituma, see tähendab seda õhtuseid süsivesikuid,
kui me salveid glükoosi.
Täpsemalt ei ole enam võimalik tagavaraks maksa glükogeeni
panna ja loodus kasutab siis väga lihtsat vahendit,
tema paneb nad tagavaraks rasvadega niiet väga palju
rohkesti süsivesikuid. Õhtul on üks põhjusi, miks inimesed karasvat siin aru saada,
et see on ainupõhjus.
Ja miks on just valgupõhine õhtuse vaadake meetrit
kõrgkvaliteetsetest valkudest, noh ütleme munavalk Kalaval
piimatoodete valgud tulevad aminohapet ka need,
mida, mis on meil asendamatud, mida me ise sünteesi
ja vaadake, nad jõuavad nüüd verre, see aeg on piisav.
Jääme magama õhtusegana, paar-kolm tundi enne magama jäämist
ja vaat siis ta aminohapete tase, mis on üles tõusnud veres
seda organism kasutab suurepäraselt uute valkude paremaks,
kiiremaks, teesiks, korrigeerib teatud asju,
parandab vigu ja nii edasi. Vaadake, see kõik on ainevahetuslik ette määratud.
Siin ei ole vaja leiutada jalgratast kellelegi.
Ja natuke kummaline on alati see, et, et inimesed püüavad
nendest minu räägitud juttudest tõmmata välja fragmente
ja öelda, et näed, tegelikult räägib niimoodi ei räägi,
ma räägin täpselt nii, nagu ainevahetus on,
soovitan nii teha, see ongi normaalne söömine. No ma tõmbaks kõhe väikese fragmendi siin välja.
Ja küsin, et kui nüüd õhtul peaks jälgima,
et süsivesikutega ei, ei liialdaks sellepärast et nad võivad
siis minna meie keha rasvavarusid lihtsalt täiendama siis
kas samamoodi peaks suhtuma õhtul ka otse rasva? See on väga hea küsimus, sellepärast et ka selline õhtune
liigne teras rasvase toidu saamine kindlasti mingisugust
rolli omab, aga just süsivesikute liigsus,
kuna neid ei ole võimalik panna ka tagavaraks
ja kulutada kuhugile õhtul siis see on just selline kiire
võimalus rasvumiseks.
No see on tüüpiline näide, et kui näiteks talupoeg toitis
oma põrsast, hakkas septembris toitma kartulitega õhtul,
siis põrsas oli novembrikuuks totaalselt nii suureks
rasvaseks seaks kasvanud süsivesikud on just sellepärast
nende ülemine kiire ülemine, kui neid on liigselt
loomulikult õhtul ja korduvalt liigselt lipiidid
ehk rasvad, eks ole, üsna kiire, karasvad panustavad,
aga meil ei õnnestu neid rasvasid eriti palju liigset süüa. No omal ajal oli levinud selline sõnakõlks
või väljend või rahvatarkus, ütleme nii,
et hommikusöök söö ise ära, lõunasöök jaga sõbraga
ja õhtusöök anna vaenlasele.
Mõeldud oli siis toidukoguseid, ilmselt. Ja see on väga tore, sest alati meeldivad inimestele,
ma ei mõtle mitte Eestis igal pool selline rahvatarkus
põhimõtteliselt hommikusöögis oht suts seal õigel
hommikusöök oli ülimalt väärtuslik söök.
Lõunasöök, kui ei ole väga vaja jagada ja õhtusööki,
ma olen küll äärmiselt tolerantne inimene,
ei ole mingit põhjust anda vaenlasele. Parem söö kõik ise ära. Ei, kui te sööte kvaliteetset valku, siis ei ole seda mõtet
vaenlasele anda. Ahah, selge, aga kuidas on niisuguste söögikordadega nagu
lõunaoode õhtuoode? Sellega on selline asi, et meie ainevahetus on niimoodi sätitud,
et oleks väga hea, kui meil nende põhisöögikordade vahel hommikusöök,
lõunasöök ja õhtusöök oleks mitte alla kolme poole tunni.
Mõni võib öelda, et mul on kiire seedimine
ja okei, seedimine võib kiire olla, aga tegelikult verest
tuleb ka kõik see, mis toiduga tuli nii-öelda üleliigne ära
koristada jääks tekiks tagasi normaalne tasand
ja selleks kulub organism kulutab umbes kolm pool tundi. Nii et selliseid lühemaid vaheaegasid ei ole vaja.
Aga kui nüüd mõtlen, et ta niimoodi, et kui sa küsid,
et kui sinna vahepeal läheb ikka kõht natuke tühjaks
ja tahab nagu midagi võtta, siis tõepoolest vesine puu-
ja juurvili sobib alati ooteks.
Healt niitu, tule, ei mingeid liigseid süsivesikuid,
sisuliselt vett, natuke muud kraamiga, et ootate koha pealt
tõepoolest sobivad väga hästi vesised, puu-
ja juurviljad. Aga niinimetatud öö oodet või sellist sõna ei olegi muidugi olemas,
aga aga ma tahaks sinna jõuda, et tihti ka soovitatakse,
et enne magama jäämist siis kas kaks tundi
või kolm tundi või kuidas kunagi mitte midagi süüa. See soovitus on põhimõtteliselt õige, aga siin mõeldakse seda,
et ei tohiks nagu süüa suurt, korraliku õhtusööki liiga hilja,
et mõistlik oleks tõepoolest jätta ka see selline umbes kaks
pool kolm tundi, siis magama jäämise ajaks on meie organism
normaliseerida need asjad küll ma tahaks ühe asja öelda,
mis on natuke jäänud kahe silma vahele ja päris paljudel ka maailmas.
Kui tekib küsimusi, et vot nüüd inimene sööb kell kuus,
eks ole, aga Ta on seda tüüpi inimene, teeb õhtul tööd
ja läheb magama kell 11. Ja kui nüüd inimene ütleb, et pagan võtaks,
mul läheb seal kõht vahepeal tühjaks.
No ta võib ju võtta, ütleme seal vesist kurk
ja nii edasi, aga see ei aita teda.
Ja seetõttu tasuks meelde jätta.
Kuid tõesti tahab seal, nüüd ütleme näiteks ma toon näite,
kell kuus sööb ja läheb magama kell 11, pool 12
ja otsade üheksa paiku tunneb, et tahaks midagi süüa,
siis jätke väga lihtne reegel meelde. Sinna sobivad väga hästi need toiduainet,
mitte suurtes kogustes, milles ei ole praktiliselt üldse
võimalik saada süsivesikuid või saab minimaalselt,
noh, ma loetlen, mõned parimad, kahtlemata parim on kala siin.
Suurepärane ei mingit kehakaaluprobleemi mingeid rasvumise probleeme,
saame korralikult väga pikki oomega kolm palju külast
rasvhapet siis sobib väga hästi, kui on tahtmine ka muna
ja ka tükike juustu sobib väga hästi, nii et nälga ei pea kannatama. Need hulgad muidugi peavad olema väiksed,
aga see on vale arusaam, et kergkruus süüa
ja kell 11 magama minna, et seal vahepeal mõnikord tuleb,
kõht läheb tühjaks, siis ikkagi puhtalt valgulise valgulisi
toiduainet võib süüa niuke mõõdukas koguses. Aga hea on siis teada, et selleks puhuks võiks varuda natuke
kala endale võimuna. Ala on suurepärane, tõepoolest suurepärane
ja kalaga veel huvitav asi.
Kui te sööte väga rasvast kala on rasvased kalad
ja edasi, siis kalarasvaspekter on teistsugune.
Meie organismiga meie organismi rasvadega võrreldes
siiakalarasv ei, ei tekita raskusi. Aha jälle hea teada, aga niisuguse ülevaate saime praegu
siis sellest, mida süüa hommikul lõunasöögiks
ja õhtusöögiks ja natukene ka vahepalade kohta
ning kellele see päris kõik kohe esimesel kuulamisel meelde jäänud,
siis internetist saab pärast üle ka kuulata. Ma ütleks ka, Priit, kui sa lubad veel paar kommentaari siia lõppu,
vaata seda, mis ma kirjeldasin seda päeva,
see oleks nagu selline tõesti väga tore,
mõistlik päev.
Nüüd kui keegi mõtleb niimoodi, et pagan võtaks,
mingitel põhjustel jäi mul näiteks lõunasöök ära
või mõnikord olin komandeeringus, ei saanud seda kõike jälgida,
siis pange head sõbrad tähele. Meie ainevahetus on niivõrd võimas, et kui teil enamikel
päevadel ja paljudel päevadel on see päeva rütmika õige
normaalne hommikusöök, normaalne lõunasööke,
normaalne õhtusöök, siis sellised juhuslikud paar päeva siia
sinna ei mängi mitte mingisugust kahjulik kui rolli.
Nii et see meie organismi käitu tuulelipuna,
ta on ikkagi evolutsioonist niivõrd võimsaks timmitud. Ajasin seda juttu meditsiinilise biokeemia professori Mihkel
Zilmer iga ja augustikuus siis jälle. Ja tõesti, siis augustis jätkame edasi jutuga.
Aitäh, Mihkel, palun.
