Ja oleme nüüd taas jõudnud huvitaja, saate söömise
ja joomise rubriiki koos minu vestluskaaslaseks on
meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor
Mihkel Zilmer.
Ja nii nagu see rubriik Meil siin huvitaja saates on
enam-vähem täpselt kord kuus päris nii-öelda regulaarse
rütmiga siis tegelikult on ju nii, et mitmesugused rütmid
mängivad meie elus nii ehk naa suurt rolli kas
või seesama ühekuune rütmi, aasturit, südamerütm ja,
ja nii edasi. Aga millist rolli mängivad need rütmid meie meie söömise
ja joomise juures?
Kui inimene sööb täiesti normaalselt, nii nagu vaja,
kas tal siis on tegelikult vaja sinna juurde arvestada ka
veel mingisuguseid ühtesid või, või teistsuguseid bioritme. Tere kõigile, see on väga huvitav temaatika
ja ma kohe ütleks seda, et nende rütmide mõjust siis
inimorganismile mitte ainult söömisega seoses on totaalselt
palju informatsiooni ja noh, loomulikult on igasugused
teoreetilisi hüpoteese ja oletusi, mida iialgi tavalised on
see kahes äärmuses, kas põhimõtteliselt pingutatakse
tähtsusega metsikult üle või siis osad uuringud leiavad toimetajale.
Ma ütleks niimoodi, et vaadake, see, kui me sööme kolm korda päevas,
ütleme, hommikul lõunal ja õhtul, siis see on ka juba rütmilisus. Ja kui sa nüüd priid, küsisid niimoodi, et jah,
eeldame, et inimene sööb normaalselt.
Noh, ütleme tasakaalustatud segatoitu, et kas võiks sellele
rütmi asjadega ka natuke tähelepanu pöörata.
Kindlasti võiks jaa, menüüd paari saate jooksul Kate'ile seletame,
miks nüüd tegelikult on küsimus, milles ma seletan mõned
sellised lihtsad mõisted ära, kuigi nad on teaduses üsna keeruline.
Et räägitakse kõigepealt ööpäevarütmist,
see on siis selline meie organismi sisse ehitatud,
noh, öeldakse endokeemiaprotsess, mis kordub iga umbes 24
tunni tagant. Ja see tähendab, et umbes iga 24 tunni jooksul toimuvad meil
organismis siis bioprotsessides sellised kordumised mis
viitavad siis käitumuslikke füsioloogiliste
molekulaartsetele muutustele noh, näiteks tuua mõni väga
lihtne näide, siis Need muutused, mida siis sellised rütmiga juhitakse,
on ju päeva jooksul näiteks meie aktiivsus kõigub,
eks ole noh ütleme reeglina on, inimene on aktiivne,
nagu seal hommikupoole mõningal õhtupoole jaga näljatunne on meil,
et me ei ole äpi nälginud, kui me oleme korralikult söönud,
aga ikkagi kui me oleme söönud hommikul mingi ajal tekkinud nalja,
tunne ja loomulikult ka füsioloogilist seisundit,
vererõhk, kehatemperatuur, hormoonide kogused
ja mingil määral loomulikult ka intellektuaalne võimekus on tsükliliselt,
sõltub kellaajast. Et seda ei tasu üle tähtsustada, aga seda nii-öelda päris
kõrvale jätta ka ei ole vaja.
Neid 24 tunnised rütmid juhivad niinimetatud ööpäeva,
Kelly tavalist antakse mitmuses.
Need on umbes 24 tunnised rütmi genereerivad süsteemid rakkudes,
mis võtavad vastu siis selle valguse ja efekti aistingu
ja sellele sellega siis kontrollivad ka teatud
ainevahetusprotsessid seal sellist regulatsiooni. Noh, siin on kõik peotegevused, uni ja ärkvelolek,
energiavahetus, immuunfunktsiooni rakkude areng.
Nüüd need endogeensetele kellal süsteemid,
ütleme ühelt poolt siis ööpäeva kell see aitab organismil
neid muutusi, mis ümber kogu aeg toimuvad,
tunnetada, reageerida oma sisekena sisekeskkonnamuutustega noh,
näiteks kuidas, kui lihtsalt saad, ütleme,
et see on peo Kell siis me, kes on reisinud näiteks niimoodi
sõitnud siit Ameerikasse või siit Jaapanisse,
siis see tekib see ajavahe probleeme, me näeme,
et sõna on ajavahe stress. Me mjaa sellel õigel ajal magama ja ärkame valel ajal üles.
See võtab natuke aega seni, kuni see keskne kell
ööpäevakeskme kell ühildub selle kohaliku ajaga.
Nüüd edasi ööpäevakellal on kaks osa, noh,
nii-öelda jämedalt võttes on keskne ööpäeva Kell Circadja
küll jaan perifeerse perifeersete siseorganitest,
ma natuke sellest kõigest räägin.
Kell on nii-öelda, ütleme nimetame lihtsas keeles boss,
tema siis põhimõtteliselt temaga toimub asi nõndamoodi,
et see on, ma ei hakka nüüd täpselt aju osa nimetama,
kus nad on, aga ta on tegelikult ajus. Ja sinna tuleb siis valguse ja pimeduse informatsioon silma kaudu.
Ja siis keskel reageerib sellele. Ja tema siis oma tegevusega hakkab kontrollima südamemao-soolestiku,
pankrease immuunsüsteemi, maksas, lihastes,
rasvkoes, neeru peamistes neerudes olevaid,
need perifeerse hetkel siin.
Nii et see on väga võimas süsteem, mis tegelikult.
Meil talitusi kontrollib, nüüd juhin tähelepanu nende
perifertsetel kelladel on ka kõigil tagasimõju sellele keskkellale.
Nii et see on hästi integreeritud süsteem
ja vaat selline biorütmilisus meil tegelikult on olemas
ja täna me jõua sinna, aga me kindlasti jõuame sinna,
kuidas see kontroll toimub ja mida tasub selles mõttes ka
silmas pidada. Puht praktilises elus. Aga püüaks nüüd minna natuke juba sinna praktilise elu poole,
kuna meie rubriik on siin nimetatud söömiseks
ja joomiseks, siis kuidas me ööpäevarütme,
peaksime arvestama noh näiteks kas või söögiaegade valimisel. Põhimõtteliselt on küsimus selles noh, jagatakse ju
erinevate näitajate järgi inimesi noh juba inimeste
tinglikult jagatakse niimoodi lõokesed ja karud
ja ööbikud ja nii edasi, enne kui ma sellest räägin,
ma tulen natuke veel ikkagi selle juurde tagasi.
Kuidas see asi ka toimub ja, ja ei tasu nüüd hakata
hirmsasti kusagilt endale neid välja arvutama keste nüüd
päris olete kas siis lõoke või, või ööbik
või nii edasi. Aga põhimõtteliselt seda tantsuks silmas pidada,
et vot meil on selge see, et Meie selline
ööpäevarütminäitaja on natuke iga igalühel erinev.
Ta ei ole nii palju erinev, et me nüüd kõik oleksime täiesti
erineva hindodaalse rütmiga, kuid saab ära arvutada siis
vastavate kraavotüüpi meetoditega.
Neid on palju, üks on rohkem tunnustatud kui teine
ja neid väga internetist otsida ei ole vaja. Saab ära arvata toda selle, et kas nüüd inimene on hommikuse
varajase kronotüübiga inimene, lõokesed siin võetakse kõige
rohkem arvesse seda, millal ta läheb magamata lõokest tüüpi,
siis läheb magama seal kusagil kell õhtul kell kaheksa kell
üheksa siis ainult kesk kronotüüpsat inimesed,
karud lähevad magama siis üheksa.
Ah jaa, sa pole 10 vahel või õhtu sellise kraanotüüpigeer
rulli jäävad magama peale südaööd. Et seda nüüd tuleks võtta arvesse enda söömise pool hästi
lihtsalt võttes, sest kui te olete ikkagi lõokese tüüpi
lähete magama kaheksa kuni üheksa vahel,
siis teie hommikusöök on kindlasti oluliselt parem.
See ei tähenda, et olete peres ainuke lõoke
ja ülejäänud kollid.
Et siis te teete üksinda endale kella kuue paiku süüa?
Täiesti rahulikult magavad, aga te peaksite jälgima seda,
et teie hommikusöök on ka suhteliselt vara,
sellepärast et te peate need kolm korda söömisi sinna päeva
sisse ära mahutama nagu et mis see tähendab. Vaadake, kui ta nüüd korralikult hommikul sööta korraliku söömine,
tähendab kogudused peavad väga suured olema,
aga mitmekesine siis sellised tubli söömise vahele hommikuse
söögikorra vahele ja lõunasöögikorra vahele peab kindlasti
jääma mitte vähem kui kolm-neli tundi.
Noh, see on selleks, et ainevahetuses kõik,
mis natukene ülespoole tõusnud verest need ühendid ka
viiakse tavatasemele tagasi. Nüüd, kui te ütleme, olete lõokese kraatüübiga
ehk nagu magama peaks minema kella kaheksa paiku,
siis vaadake, kui te nüüd võtate, teil on kolm söömist
ja mõtled, et okei, ma söön kell 10, siis esimese panete
kolm juurde tuleb lõunasöök juba sinna, paned tähtsuse ka
sinna kolmetunnise diferentsiga vähemalt kolme neljatunniseks,
siis te sõidate magamisajale siis et ma võtaks juttu nagu
niimoodi kokku. Et kui olete, et sellise noh, ütleme varajase ärkamisega,
aga just ekstra selle tahate, olete unine juba tahate kell
kaheksa kell üheksa magama minna, vajutame kella kaheksa
paiku umbes kaheksa, eks ole, siis on mõistlik oma
hommikusöök tuua ka natuke varasemaks.
Et tekiks selline, ütleme, selline ajavahe hommikusöögi,
lõunasöögiõhtu vahel umbes kolm tundi ja õhtusöök ei sõidaks
siis sinna magamamineku ajal peale, kui te olete nüüd ütleme öökolletele,
teller magama siin see loomulikult ei tähenda seda,
et need vaid hommikusöögi kella 12-ks nii juhtunud,
aga siis on teil natuke mänguruumi rohkem,
sest õhtusöök võib tulla ka seal hilja. Nüüd, mida ma väga palun, ärge nüüd aru saab ka niimoodi,
et kui te nüüd ükspäev tegite kõik vastupidi,
eks ole, et oli oli kellelgi sünnipäev, teie enda sünnipäev
ja läinud magama.
Kell kaheksa kell üheksa, kuigi olite lõoke,
olete lõoke siis muidugi loomulikult midagi ei juhtu,
aga kui te ka aega seda ignoreeriti tegelikult aate unisus
tekib selle kaheksa, üheksa vahel vaatan lõokese näite,
siis, siis kahtlemata teie nii öelda selline biorütmide
mõjutamine nii-öelda natuke meelevaldselt hakkab,
natuke teeb. Noh, ütleme tervislikke probleeme ka mitte kõige paremaks
muutma see loomulikult ei tähendatel läheks tervis käest ära,
aga teil hakkab genotüübi eiramise hakkab teil unevõlg
kasvavate tunnete ennast rohkem väsinud muuseas langeb ka
teie vaimne võimekus ja, ja nii edasi ja pikema aja jooksul
kujunevad ka terviseprobleemid.
Et ma võtan veel kord kokku oma sellist kraatüüpsust,
kas te olete siis lõoke või karuvõi või siis õhtune öökull? Lühikest aega mistahes põhjusel ignoreerida ei ole küsimus,
kui ta pikka aega ignoreerinud, siis põhimõtteliselt viipse probleemidele. Selge, nii et mõistlik on jälgida nii-öelda omaenda isikliku
ööpäeva algust ja lõppu ja sättida need söögikorrad siis niimoodi,
et, et nendele jääks piisavalt vahet vahele
ja et ka liiga liiga vastu õhtut või vastu voodisse minekut
ei jääks. Viimane söögikord. Täpselt olete vastavas kraatüübis ja no ma veel kord ütlen,
et ärge nüüd ärge väga kella pealt, et nüüd iga söögikorra
vahele tuleb jätta täpselt neli tundi, kolm tundi on küll
seal minimaalne, mis peaks jääma.
Ma lõpetuseks veel üks asi, et inimesed loomulikult Maibati
nüüd raadiokuulajad, raadiokuulajad, kõik toredad inimesed,
aga inimestel on, milline asi nüüd kulatses ka võib-olla
seda rütmi juttu, inimene hakkab liiga mõtlema,
et oot, äkki ma peaksin neid kõiki rütmi asju veel põhjalikult,
uurimine edasi. Head sõbrad.
Ma toonitan, Ühte asja, olge kõigepealt normaalne sööja.
Sööge normaalselt, kui ei tea, mis on ikkagi veel,
siis lugege raamatut, normaalne söömine lehekülg 13 20,
sest kui te normaalselt ei söö, siis igasugu biorütmide
nii-öelda mehaanil jälgimine ei tee mitte midagi kasulikku.
Nii et see on nagu alus, aga selle aluse peal oleks mõistlik biorütme. No nüüd me saime küll väga nii teoreetilise kui ka
praktilise sissejuhatuse biorütmide teemasse
ja nende seoses söömisega.
No teemat jätkub, nagu mainisid tõesti veel veel kauemaks
ja järgmine kord, kui rütmid meie rubriigi tagasi toovad veebruarikuus,
siis siis võtame ehk teemaks söömise seose magamisega
ja unega ja, ja selle rolli, mida, mida mängib seejuures
hormoon melatoniin. Ja selle me kindlasti võtame ette sellepärast et kas
kellelegi meeldib või mitte, ma kasutanud sellist mõnusat
lõunaeesti väljendit.
Melatoniin on tegelikult biokellaselle kellasüsteemi
biokeemiline mootor.
Aga miks ja kuidas?
Melatoniini peab olema korrektne, sellest me räägime.
Järgmine kord juba melatoniin ekstra. Aga selleks korraks siis selles rubriigis lõpetame
ja jätame meelt.
Kasulikud nõuanded ja ajasin juttu Mihkel Zilmer,
iga, kes on meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor.
