Tartu tähetornis on 14 10. veebruaril tulemas
planetaariumietendused pealkirjaga taevane armastus,
mida juhib Planeta ristija pedagoog Hillar Uudevald,
kes on ka praegu stuudios külas.
Tervist. Palun rääkige oma taustast, millal te hakkasite
huvi tundma tähistaeva vastu ja kuhu see teekond siis on
teid viinud. Eks huvi on kõigil inimestel juba, kui taevast vaadata,
seal väga ilus asi, aga rohkem huvi tekkis siis,
kui ma olin oma jalgrattamatkal ümber Eesti.
Ja sattusin juhuslikult Saaremaal Kaali Kaali kraatri juurde,
kus toimus üle-eestiline nüüd juba oi kui palju on toimunud,
ühesõnaga esimene kokkutulek, astronoomiahuviliste kokkutulek.
Mis viimane aasta on festival, nimetatakse astronoome,
festival ja nüdu. Augustikuus siis kui on need perseiidide sadu,
ehk siis neid langevaid tähte ja saab soove soovida
ja sattusin sinna ja hakkas väga meeldima,
see seltskond ja mind nii-öelda moositi sellesse seltskonda ära.
Just tähetornis olen hakanud ka, ühesõnaga tähetorni
astronoom ja ring siis selles nii-öelda loengutel käima,
mis on siis seal tähetornis siiamaani kogu aeg
ja no traditsiooniliselt on iga kuu teisipäevad,
aga mitte kõik, vaid esimene, kolmas ja kui on,
siis ka viies. Aga mõned jäävad praegusel ajal vahele niimoodi,
et ega päris niimoodi seal tuleb jälgida reklaami jälle tähetornileheküljelt,
et need saab neid kätte, et millal on, need on niisugused
väga ägedad tasuta loengud, mis ma traditsiooniliselt käin.
Sealt alates hakkas see pihta ja kuna ma olen õpetaja,
siis ma noh, matemaatikat, füüsikat õpetan siis seal on
astronoomiaga muidugi sees, eks ole, ja suures osas
ühesõnaga hakkasin rohkem uurima ja pühenduma rohkem sellele
astronoomia poolele, võib-olla kui ja, ja nii ta siis on ja,
ja õpetajana see üritus, mis on see taevalik armastus
või mis ta on, see on ka traditsioon olnud niimoodi,
et kutsutakse ausalt öeldes nüüd ei tulegi meelde,
tahtsin mõtelda, et kui palju aastaid on olnud,
aga juba päris palju ja miks ta ei või noh,
sellise pealkirjaga sellepärast et no kuna neid tähtkujusid
ja kõike müüte, nende juures olen siis noh,
õppinud ja kuulnud ja ja seoses sellega siis on taevas täis armulugusid. Zeusi armulood on nagu need kõige tuntud,
sest kogu see taevas on täis neid jah, Zeusi armuseiklusi
ja muid ja no on ka muid tegelasi siis seal,
kes seal täht kujudes antiikmütoloogias on ütleme Läheme planetaarium,
mis iga kord siis ma jälle natukene harjutan,
seda seal väga omapärane vana, unikaalne bulgaariakeelne,
planetaarium miks bulgaaria keeles sellepärast et see on
kuidagi kunagi mingisuguse vahetuskaubana pulgaarlastelt
saadud ja, ja siis seal mõned, ühesõnaga ta enam täielikult
ei tööta, aga, aga noh, niipalju kui töötab,
saab ikkagi väga ilusat tähistaevast vaadata seal. Ja siis räägin juurde, näitan, laseriga tähtkujusid,
õpime, leid ja tuleb muidugi muud ka, ega päris seda kõike
ei saa täis rääkida.
Neid Zeusi armuseiklusi, ainult et vaatame,
õpime otsima üles, kus on põhjanael ja suur
ja väike vanker, ehk siis suur ja väike karu,
karu on ka jälle Zeusi armuseiklustega klassikalises
astronoomias seal jaja Need tunnised, mingisugused etendused,
tähendab, vist see tähendab, ilmselt on lühemalt ikka noh,
sul kolmveerand, sest rahvas peab sisse-välja saama,
et kolm korda neid peaks olema või nii, et seitse,
kaheksa ja üheksa vist, aga väidetavalt on juba vist välja
müüdud kõik vist seal. Kas seal viimasele oli veel mingeid pileteid,
sest ei mahu kahjuks väga palju? Aga siis ei olegi muud võimalust, kui otse siin ainult teie
käest küsida, et mis seal siis kõik huvitavat on,
kusjuures eks ju olete matemaatika füüsikapedagoog nagu
rääkisite ja samas ikkagi on vaja neid lugusid,
neid kreeka mütoloogilise tegelasi.
Ja üks karu oli seal kuskil piilus kusagilt kaks karu,
isegi piiluvad seal tähistaevast vastu.
Kuidas need asjad siis seotud on, et tegelikult see,
mida uurida saab, on ikkagi teaduslikud vahendid,
aga milleks neid müüte, siis on tarvis? Õpetajana peabki just tegelikult, et enamus inimesi seda
karmi teaduspoolt väga ei tahagi ja mina olen õpetajaks
kunstikoolides nii-öelda seal kõrgemas ja ühesõnaga jah,
kunstikoolides ja nii see kontingent on üldiselt siukest
rohkem humanitaaria poole kaldu.
Keskeltläbi on muidugi mõned väga noh, aga neid on vähemus,
kes nagu võib-olla seda rohkem arvutust kui arutlust tahavad,
aga, aga üldiselt see stiil noh, juba üle 30 aasta õpetan
seal kunstikoolis seda ja kogemus ütleb,
et, et jah, et noh, püüan, et kõigile midagi pakkuda,
et siis mitte vähem arvutus rohkem arutlust selle siia sisse,
sinna tulevad ka need müüdid ja kõik nisukene,
sest taevas on seda täis ja ja see on kindlasti huvitav
selles mõttes, et paljudele huvitavam kui võib-olla välja
arvutada Selmad ja tiirlemisperioode või asju niimoodi. No ühesõnaga, ja sellepärast olen nagu läinud ka seda teed
ja olen püüdnud niimoodi vastu tulla, et minu nägemus on,
et tunnid peavad ikkagi huvitavad ka olema.
Et noh, tegelikult jah, et see on niisugune omamoodi teater,
et kui ka tunni andmine Ja millised kogete õpetamist ja õppimist üldse,
mis nõks on, kuidas õppimine üldse toimuda saab? No igaüks leiab oma nõksud, eks ole, igal õpetajal on omad,
eks mina olen leidnud püüdnud noh, nagu ma ütlesin,
tegelikult olen algusest peale püüdnud kuidagi niimoodi
vähemalt tundi atraktiivseks teha, et ei oleks,
ei tohi olla igav.
Ja niimoodi siis läheb see vaimustus ärele loomulikult
tänapäeval paljud ikkagi võttasits auditooriumit seal
klassis siis ikka leidub neid, kes ikka piiluvad kuskilt,
et oma nutitelefoni ja, ja niimoodi aeg-ajalt aga,
ja sellist asja ja mina isiklikult või noh,
ma tean, et on mingisuguseid reeglitega niisuguseid asju,
aga kui keegi nagu väga näen, et kõrvaliste asjadega,
siis ma pigem süüdista, siis ta on iseennast. Et ma ei suutnud siis nii hästi seda pakkuda,
et miski muu huvitavam on.
Aga no ei, see on niisugune asi, et võib-olla mõned teised
õpetajad juttu, ta räägib seal, ühesõnaga ütleme,
igalühel on omad stiilid ja oma oma jah,
kuidas ta õpetab, ma ei oska nagu selles suhtes.
No siia, kuna ma nii kaua olen õpetaja olnud,
ju siis mulle see meeldib ja ju siis ma ikka kuidagi saan
hakkama sellega, nii et. Ja ausalt öeldes, kui nii võtta, et ei ole kuskile mujale
läinud ja, ja ausalt öeldes, kui 30 aastat olles olnud
ega nagu ei oska ka enam midagi muud Mis on õpetajaametis kõige paremad hetked? Vot minu palgapäevad on õpetajaametis vilistlaste kokkutulekud.
Näiteks. Nii kuidas see siis toimib? See toimub nii, et kui on vilistlaste kokkutulek,
siis käid säält lauast lauda ja kus nad siis on
ja kuidas nad on ja siis kutsutakse õpetaja siis räägitakse
ja tuletatakse mulle igasuguseid selliseid.
Oi kui äge see asi oli ja kui äge see oli.
Jaa, no ühesõnaga, saan kiitust.
See tõstab jälle siis enesehinnangut, natuke võib ikka
õpetaja edasi olla, nii et tegelikult vilistlaste kokkutulek
ja üldse niimoodi väljaspool hiljem kokku saada,
et see on nii-öelda, mis nagu motiveerib,
et olen äkki õiget asja teinud. Et see annab juurde.
Et need on põhilised palgapäevad, ütleme niimoodi,
et minu minu jaoks, kui õpetaja Tulles nüüd tagasi selle planetaariumietenduse juurde,
kellele see muidu eelkõige mõeldud on.
Siin on tegemist romantilise teemaga. No ta on jah, see on natukene, kuna ta on mingid esimesed korrad,
kui me tegime romantiline teemal ja ta oli
traditsiooniliselt ükskord, kui see pakuti välja,
et võiks teha, et siis sel sõbrapäeval, eks ole,
sellel nii-öelda, mis, nagu see on romantikaga
või niimoodi seotud ja, ja siis, kui ma hakkasin alguses
neid tegema või niimoodi, et noh, ma, ma ei mäletagi seda
päris algust, et kuidas ja kes seda pakkus välja
või niimoodi, et teeks mingit etendusi selliseid. Ja see on läinud niimoodi, et on publikut olnud kuidagi
reklaami tehtud vahest, kui on võib-olla reklaami võib-olla
on ka mõnikord vähem olnud ja noh, lihtsalt kuna see on
seotud või ütleme, siis see kuupäev ja, ja siis seal need
Zeusi armuseiklused siis kuidagi niimoodi läks,
sest tegelikult noh, see on tähistaeva õppimine nagu kõige rohkem,
et noh, neid müüte ja legende saab igalt poolt mujalt lugeda,
aga üldiselt et planetaariumi moodi ütleme,
tähistaeva õppimine, see kas päris tähistaeva all,
aga noh, meie ilma vaadates vaat et seda väga tihti disA
ja eriti külm ja kui on tähistaevas selge,
siis praegu on õudselt külm ja, ja asjad,
nii et sellepärast inimesed armastavad augustiöid,
siis on veel soe ja kuigi noh ütleme siis siin mingis
novembrikuus oleks võib-olla kõige paremad tingimused,
aga millised ilmad meil on, aga planetaariumis ilmast ei sõltu,
sõltub ainult, kas tehnika töötab või ei tööta. Vaest see vana aparaat on, tekib nisukesi probleeme ka sellega.
Aga, aga, ja siis saame vaadata just niimoodi,
et tähistaevast õppida, siis on väga ilus asi siis sinna
juurde rääkida.
No tegelikult ta on, ütleme niimoodi, et kõigi jaoks,
kes tahavad tähistaevast vaadata, aga ta on praegu suunitlusega,
et on pimedas planetaarium, mis näiteks kahekesi kõrvuti
istuda ja vaadata ja käsikäes näiteks noh,
see on ju romantiline kuulata siis seda harivat. Ma loodan, et harivat jututähtedest tähtkujudest. Kas lõpetuseks oleksite nõus jutustama ühe loo oma nendest lugudest,
mis teil seal etendusel tulevad? Olgu vot millise.
No tegelikult, kui ma juba karudest sai siin räägitud,
Ma räägin, tähendab, kõige tuntumat tähes tähtkujud on me ei
või noh, kas tuntumad ühesõnaga me kõik ter,
suur vanker ja väike vanker, eks ole, eestlastel no see
eestlastel on oma legend, aga armuseiklusi väga ei ole selliseid,
aga klassikalises astronoomias on nad hoopis suur
ja väike karu, täpsemalt öeldes vankri osa suure vankri
vankri osa on ainult karu tagumik ja saba. Karu läheb märksa suuremalt seal, eestlastel on veel all taevapaarid,
tähtkujud, mis on nagu karukäpad ja nii edasi.
Aga miks nad karud on?
No algselt see suur karu ei olnud üldse karud,
oli imeilus naisterahvas, kallisto kellesse Zeus armus,
külastas teda ja, ja peale seda sai kallisto seosilt poja,
keda, kellel nimeks Arkas ja ärkas, oli juba suuremaks
kasvanud ja siis sai ükskord Hera ehk siis Zeusi noh,
amet ei, ma ei tea, kuidas on üldse ametlikkusega
ja eriti jumalatel, aga ühesõnaga Hera Zeusi naiseks,
et eks, eks ole, sai maruvihaseks ja muutis selle kallisto karuks. Ja saatis Arkasse jahile, et see oma ema tapaks.
Eks ole. Ühesõnaga, nool juba tähendab, markas muidugi ei teadnud,
et ema on karuks muudetud, et ta läks lihtsalt jahile
ja lasi siis juba noole selle kallisto poole lendama,
kui see uus viimasel hetkel suutis selle noole eest ära haarata.
Ja ühtlasi on ka noole tähtkuju taevas olev ühesõnaga suutis
eest ära haarata ja ühtlasi Zeus siis muutis ka Arcase
karuks ja viskas taevasse tähtkujudeks ja kui te vaatate
tähekaartidel ja igal pool nendel karudel on hästi pikad sabad. Karul teadupoolest ei ole pikk saba, aga nendel on pikad
sabad ja legend on selline, et kui Zeus neid taevasse viskas,
siis hoidis sabast kinni ja need venisid lihtsalt pikaks.
Noh, nagu ma tea, vasaraheitja või ühesõnaga selline legend
näiteks siis Nendest karudest suur ja väike karu. Ma arvan, et see on meeldejääv lugu. Mulle ütlesin, siia pean tulema tähetornist,
tähetorn on kui muidugi lahti ja tegelikult Tähetorni
planetaariumietendusi saab tellida, teised on ka.
Ega ma ei ole ainuke, aga ma olen nagu jäänud selle ühe
kuupäevaga seal päris töötajat seal, kes siis teevad ka
etendusi ja planetaariumi saab külastaja tähetorn muidugi.
Isemuuseum ja kõik, see on väga huvitav koht. Aitäh Hillar Uudevald, kõne all olid planetaariumietendused
taevane armastus, mis toimuvad 14. veebruaril Tartu tähetornis.
Aga nagu selgub, siis neid etendusi on teisigi.
