Tere hommikust, maahommik on just see saade,  kus rääkida metsas taldrikule majandamisest. Seitsmeteistkümnenda novembrini toimub Lõuna-Eesti maitsete nädal,  millest meiegi osa saame. Lambaantsu värkstuba on treilerisse ehitatud käsitööpood. Saame aimu, milline on käsitöö, poodniku rändelu  ja Puise küla. Läänemaal on üks selline tore küla, mis on üks mu lemmikuid Eestimaal. Sellid, Kermo ja Henrik käisid Puise sadamakapteniga merel  mõrdu nõutamas. Head vaatamist. Tere, Raivo, sul on üliäge pood, aitäh täitsa esimene Eestis  ja teist sellist vähemalt mina näinud ei ole kuulnud  ka ei ole. Räägi, mis asi see sul on, see on rändav kauplus või? Ja see on rändav kauplus, mis pakub siis kohaliku Kehtnas  valmistatud käsitööd ja mis on ka ümberkaudsetelt inimestelt  küladest toodud. Kuskohas sul selline idee tuli, et et kauplus ratastele  panna on see on see sul selline pikaajaline unistus või,  või kuidas sa jõudsid selle mõte? Ei, see ei olnud pikaajaline, aga kui ma hakkasin nagu  rohkem käsitööd ga tegelema, siis mõtlesin,  et võiks seda ka inimestele pakkuda. Aga ma ei näinud, nagu mitte mingit mõtet teha poodi. Sellist nagu need tavalised poed on ja siis mingi kuu kahe  pärast kinni panna, kuna jõuab maksta siis rendimaksu,  pluss siis selline. Nüanss, et sellega saab kaubelda iga ilmaga. Tuba on soe, valge. Klient astub sisse, ta saab rahulikult vaadata,  valida. Noh, laatadel käies, eks ole, on selline,  et kuna see kahemeetrine külg jääb kliendi poole,  siis, siis ma maksangi ainult kahe meetri eest,  aga aga noh, ütleme kui kõik need tooted,  mis sees on rivi panna, siis siis Oleks see maa tunduvalt pikem. Kas sa said kõige selle loomisega omade jõududega hakkama  või oli sul abilisi ka? Oi, abilisi oli palju, üksi ei oleks ma mitte kuhugi jõudnud,  ise disainisid välja nagu et see sai endal nagu välja  mõeldud selline, et mis võiks minu minu vajadusi rahuldada,  rääkisin erinevate siis tootjatega, kes mingeid selliseid  lahendusi pakuvad ja siis Tiki nagu võttis kohe hasartselt  nagu asjast kinni. Ütles, et suurem peab ikka väiksemat toetama,  Eesti käsitööndus tuleb toetada ja meie hinnapakkumine on selline. Ja me teeme selle sulle ära ja, ja siis me löömegi käed ja,  ja ma olen südamest neile tänulik, lisaks  siis sai külge ehitatud selline tore veranda siia,  mida siis tehasest ei tulnud. Ja selline äravõetav tõstetav trepp. Et selle väljakutse võttis vastu üks Tallinna trepp,  trepifirma, kes selle valmis meisterdas ja kuna see firma  siis On ka alustanud siis täiesti algusest siis nad teadsid,  et seda raha alguses läheb rohkem välja,  kui sisse tuleb ja siis sellise hea tahte märgi  või žestina nad selle trepi ja veranda meile kinkisid. Aga näita siis seest ka, mis. Mugavad, mugavad astmed. Kuule, siin on, siin on palju avaram sees kui väljas tundub  absoluutselt väga äge ja kaupa nagu ise,  nagu neid riiulid on väga palju ja kas see kõik on sinu enda  meisterdatud või on koostöö tegijaid ka? Oi, kus, kus ma siis nii palju jõuan, et siin on kokku  siis kaheksa inimese tooted. Aga mis sinu tehtud, millised on sul nagu riiulite kaupa ei ole? Enamus selline suurem puukraam on siis minu valmistatud  mõlemal pool, see on siis nagu valmistatud revaltreppide jäätmetest,  tootmisjääkidest. Samamoodi siinpool need otsikud. Ja muud sellised asjad, räni rahn on nende nende käest  saadud sellistest tootmisjääkidest. Räni rahn on selline tore koguperemäng, kus sa pead 10 kivi  üksteise peale laduma. 10 olen. Ja ülejäänud on siin ja kahte ja absoluutselt ümber. No siis peab ära ostma. Nii. Keskid on suured, vaatame, käed värisevad. Oh, ühe sain juurde panna. Mis sul kõige populaarsem kaup siis on, mida kliendid kõige  rohkem tahab? Siis loomulikult Kehtna lusikas ja see on selline väike tagamõte,  et ütleme, ta on täpselt potipõhja ja nurga järgi. Et saad segada täpselt niiviisi ilusti mõnusalt sega jah,  nii midagi ja nurka ilusti lai, selline nagu segamise pind  ja kaabits, aga siis saab puhtaks lükata kõik tilgad jäägid,  mis kogunevad. Sellist disaini lahendust? Juba kuskilt mujalt ei leia, ma olen täitsa. Ma ei tea, ma ei ole ka näinud. Aga mis need? Need on meil puuviljaalused Siit sai inspiratsiooni, need on võetud nagu selline puuviljaalused,  eks ole. Et lorupi toodangust esimese vabariigi ajal oli  klaasist ja, ja mina tegin puidust nagu ja ei ole sugugi paksemad,  kui, kui loropiklaas ja. Et saaks ringi, no nad ongi kogu aeg kinni,  et see käib tegelikult väga kiirelt, saab,  saab lahti võtta. Oma kraamist vahepeal ära pakendad, et midagi lendu ei läheks. Ütleme, et mingi selline rippuv ripuvad asjad nagu,  et panen ära, aga ülejäänud asi ongi nii,  nagu ta on, et, et ei juhtu nendega mitte midagi. Tead, see on nii käepärane, et ma ei taha seda üldse käest ära. Pannagi. Paljulapidada on täpselt samamoodi, mis seal meil on,  et nad on hästi. Nagu sellised õhukese Ja ta on ergonoomiline, et ükskõik, kuidas sa võtad,  keerad, et ta on hästi mugav käes hoida ja uurid lastele  hoiad vanasid tavasid, elus sa kutsud ennast lamba antsuks,  kas sul on lammastega, mis lamba antsu pood,  see on ilma lambata. Kes sul need selga koob, neile, kas see on  ka ühe proua töö, et kes, kes meiega koostööd teeb? Kuule, aga kus kohas sind leida saab või kohata saab? Aga eks ma liigun nagu ringi. Kus juhtub ja, ja suht kaootiliselt, et vahest siin vahest  kas seal üritan käia nagu sellistel kohalikel laatadel  vahest ka natuke kaugemal? Ma nüüd mõtlesin, et sinu idee peale Vaata, sa rääkisid, et aita aidata. Kampaaniast ja siin on mul nüüd paar asja. Ma siin saaks võibolla siin igast pildist teha natukene kuule,  aga kui näiteks ütleme, et igas pildis saaks ühe olen  ja et siis see oleks ju super pluss siis selline asi. Ja me paneme enda poolt ka siis juurde, et me paneme mõned  ristraks rulli ja igast sordist ühe, ühe  selle matemaatilise domina, et me saame nagu päris ilusa koguse,  see nagu et lastele jõulupakkidesse, et kellel,  kellel nagu vanematel võimalust eriti ei ole  ja on vähekindlustatud reedel, mis kellaks vaja peale lõunat lõunat,  selge, ma püüan selleks ajaks ära teha, et et äkki saaks,  siis tullakse järgi nagu, et ma leppisid kokku hästi. No tere, noh, mis sul head pakud on? Igasuguseid asju on kingalusikad, on meil siin pikemad,  lühemad. Millest sa tahad, on kont kõhus või kont on kõhus  ja kaks siuke pikemat kohe ma võtan need eest ära. Proovi selleks teeks, võtaks pikema ja. Kuule, aga see on sinu. Ole lahke. Näeme jõudu sulle. Tšau. No mis sa ostsid, mis sa leidsid sealt värske poest,  ostsin kingalusika, kuidas ta tundub, sul on selline,  nagu sa tahtsid, see on. See on täpselt selline, nagu ma tahtsin,  igasuguseid plastmassist asju on meil ka poes müüa,  aga see on nagu eluaegne ilmselt, mis sa varem ostnud,  ma olen ostnud siit pannilabidaid. Mingisuguseid lusikaid, eksole, praegu siin veel,  see on kingalusikas mänguasju lapsele kas siin on väga palju asju? Kui palju sa oma ajast veedad siin oma töökojas  ja kui palju? No osakaalus On, et poe väljasõidud on suures osas ikkagi nädalalõppudel,  et kui rahvast rohkem, liigub. Aga tootmine siis on nädala sees, siis mis sul praegu valmib? Siin on meil siis trei pink, et siin valmib selline tore  saare pust wagen. Et kas saab kasutada puuviljade kui, kui kommide jaoks,  kus kohas sa oma oma disaini ideede peale üldse tuled. No ega tegelikult kõik kuus on hästi unustatud vana. Ja eks neid kausse ja vaagnaid on ennem ka treitud  ja ja läbi aegade treitakse edasi. Aga no vahest tekib mingi selline ekspromt mõte,  et võiks proovida midagi teistsugust ja,  ja, ja mingit muud disaini ja. Aga mis need on, need on mingisugused väga pisikesed. Näevad mingid visplid välja, aga. Päris vispleid nüüd ei ole, see on üks käsitöö tarvik  ja selle nimi on Niplapitsi pulk. Need siis on sellised, ostis jäägid, mis  siis lõigatakse maha, lihvitakse otsad ära. Ja just, et neid on hästi palju, siia keritakse peale niit  ja siis punutakse pitse. Mulle teadaolevalt siis Eestis nagu keegi neid ei tee,  eriti et mille pärast, et kopeerpingiga neid eriti ei saa teha,  et kuna see osa on nii peenikene siin, et see läheb katki. Et mina treenin neid kõike siis ükshaaval käsitsi  ja nägemismälu järgi, et üks pulk on seal silmad ees  niiviisi ja siis treingi välja ja aga kuna see võtab nagu  niisugust hästi palju aega, et ettevaatlikult,  et just mitte ära lõhkuda siis. On selline päris tegemine, et, et ma kasutan seda,  teen seda siis, et kui kui, kui aega nagu rohkem on  ja kasutan ära siis lusikajäägid, mis tulevad siis,  lõigates siit külje pealt, et see on vahtra puus,  siis. Lusika toorik. No ta le natuke kergemaks hea. Jah, et vahtrapuu on selline ääretult tänuväärne materjal,  et teda loetakse ikkagi vääris puiduks ja tema oma  struktuuri poolest on ääretult tihe, et kui siit nüüd käega tõmmata,  et siis ei tundugi nagu puiduna, et tunduks nagu oleks nagu  plastik või midagi sellist. Aga selle puidu eelis on see, et tema tihe struktuur ei ima  sisse vedelikku ema sisse rasva ja kõike muud sellist asja,  et kui sellist puit lusikat nõudepesumasinas ei pese,  et siis on praktiliselt eluaegne asi. Nii, proovime siis nüüd peale joonistada siia sellised. Ka piirjooned, et noh, need on nagu sellised orienteeruvad  aga nende järgi siis me hakkame välja välja lõikama  siis seda lusika sisu, on sul teist pliiatsit,  äkki? Aga võta seesama, kui kaugele selle teha tohib? Enam need küljed on nagu enam-vähem jah,  et see on nagu lihtsalt, et oleks silmade ees,  aga siit sa võid malli võtta nagu ega see ei ole nagu päris  nagu selline täpne asi, aga ta midagi on nagu silmade ees,  et siis sa nagu ei lõika sealt üle. Sellist, kas ma olen õige õigel teel? Absoluutselt sa võid meie juurde joonestajaks tulla. Väga hea, see puutööga tegelemine on tohutult mõnus  ja selline natuke teraapiline ka või. No üldiselt jah, et närv puhkab ja, ja meel on rõõmus,  et see on nagu peamine. Kuule, aga kuskohast sul see nimi tuli, lamba antsu värktuba,  ütlesin, et, et võiks nagu enda neid tegemisi siin  sotsiaalmeedias kajastada ka ja see saigi nagu selliseks  poolnalja viluks tehtud, et noh, lammas on niisugune  maalähedane ka ja maakohas, nagu ma elan  ja igas külas peab oma lammas ka olema, nii et,  et ma võin vabalt see olla. No mis sibulad need on, mis me hakkame maha panema? Krookused ja, ja mitut mitut värvi nii. Ah, ma teen siis augu, teeme nii ja siis niimoodi. Ja sai tellitud sibulad ja, ja inimesed on nõus kohe kaasa aitama,  nii et. Ja, ja ilm on väga hea täna meil,  et. On kevadel, mida oodata värvilist mõisa õue,  no kas siis terve kogukond ootab, ma saan aru,  et siin ongi ju nagu kogukonnakeskus, eksole et siin on  lasteaed ja raamatukogu ja siin on erinevad sellised töökojad,  kus saab meisterdamas käia, rääkimata siis kohvikust. Ja, ja kultuurikeskus või rahvamaja on siin,  nii et. Ja muuseumitoad, nii et Rogosi mõis on tõesti  selle selle paiga nii-öelda keskuseks siin esimest korda,  nüüd võtate osa sellest nädalast metsas taldrikule,  kui palju neid kaasalööjaid? Otseselt. Tegelikult eelmine aasta jäi meil juba see kuidagi nagu Silma aga ei olnud nii palju julgust. Kas väike. Jumal hoidku, restoran, no me püüame ka see aasta,  aga see aasta olime natukene julgemad. Registreerusime ja, ja, ja, ja, ja sai kaasa kutsutud  ka nii-öelda meie kohalik jahiselts ja, ja uue saaluse veinitalu,  et noh, nendega me kõikide ga teeme siin koostööd,  Nemad olid nõus kaasa tulema ja no mis siis veel. Rõõm ja mõisa kokk on selline, kes ka nii-öelda ei karda  nii öelda, pea ees vette hüpata ja väga tore Ega pikad inimesed keldrisse eriti veinikeldrisse hästi ei mahugi. See öeldakse olevat üks mõisapärlikuidas,  siis veinimeister ja sommeljee hindab veini,  keldri. No see ajalooline veinikelder on tõesti oma ehituse poolest  ikka täielik pärl, et selliseid ei teagi kuskil Eestis olevat. Ja see koht veinidele sobib väga hästi, sellepärast et siin  on selline stabiilne temperatuur, siin on jahedam. No ma arvan, et veinidel on kõige parem kuskil 10 kuni 14 ja,  ja siin on ka selline hea õhuniiskus, et veinid ei taha väga  kuivas olla, et neil peab olema natuke niiskust. Mitu aastat siis kelder juba ka veinikelder uuesti on,  et siiapoole ma näen küll, et ilusasti kokku on pannud oma  salatid ja kurgid siia, aga millal veinid jälle tulid? No meie teeme nüüd Rogoosi mõisaga koostööd juba viimased  kolm aastat. Hakkame siit toredatest veini hoidmise kohtadest  siis vaatama, et mis sinu arvates võiksid olla need veinid,  mida võiks siis näiteks mis meil siin nüüd tuleb  siis metsas, taldrikul, nädalal siin rogo,  siis oli põdraliha, eks ole, et mis niisuguse uluki liha  juurde Pakkuda no ulukiliha kindlasti eeldab natuke tummisemat  veini ja tummisem vein eelkõige on punane vein  ja selles metsas taldrikule menüüs on siis kaks käiku,  kus pakutakse siis ulukit ja esimese käigu juurde me  sobitasime just sellist veini nagu saaluse romantiline mustsest,  rovaarika vein, sest esimene käik on seal  siis maks põdramaks. Ja see on selline kergem vein. Aga selle, ma võin, võib juba ära võtta,  jah, sest selle me viime ju üles. Ja, ja teiseks veiniks pakuksime siis ulukiliha juurde  natuke tummisemad Saaluse mõisaproua veini,  mis on siis Aronia vein laagerdunud ka pikalt tammevaadis  ja on selline jõulisem ja sobib siis hästi kokku just  sellise tummise ja, ja toeka põdraliha roaga. Võib võtta magustoit on ka magustoidu juurde. Kuna on just selline külm hooaeg ja on ka jõulud tulemas  talvine hooaeg siis meie valmistame alati jõuludeks sellist  spetsiaalset mustsõstra, hõõgveini. See on natuke magus, vürtsikas ja, ja see sobib  ka külmalt kenasti täiendama seda magustoitu,  mida siin logosi mõisas pakutakse. No aga siis lähme võtame, viime need juba üles,  siis ära. Muide, äge ja julge lähenemine on rogo, siis see,  et siin pakutakse ainult kohaliku Eesti oma veini. Kohe mõisa kõrval on jahimeeste pesapaik. Ruusmäe jahiselts tegi korda mõisa kunagise meierei. Rogosi on ainus koht, kus kopranõretinktuur on menüüsse  jõudnud ja nüüd on meil hea võimalus siit otse allikast  jahimehe käest küsida, et mida see kopranõre  siis endast tegelikult kujutab, sest müüte on ju kole palju. Küll on see niisugune feromoon ja küll on ta potentsiravim  ja küll ma ei tea sadat haigust, ravitseja,  aga mida see kopranõre siis endast kujutab  ja ma ei tea, kas maitsta saame, aga vähemalt nuusutada küll. Ja eks maitsta ta saab ja nuusutada ka et eks see kopranõre  selline salapärane asi on, et rahvas räägib,  et 100 ühte haigust pidi ravima. Noh, paljud on, eks noh, mina ei ole arst,  aga aga, aga noh, minu tutvusringkonnas on inimesi,  kes on sellest abi saanud küll see seedehädade  ja nahahädade ja, ja kõige sellega. Ja, ja eks ta siis on see muskus näerekopral. Et see siis eemaldatakse ja kuivatatakse  ja pärast leotatakse ja sellest siis tekibki selline väärt ravim. No aga vaatame, nuusutame, mis sa meile siin näitad. Noh, siin on ta nüüd nagu kuivatatud kujul juba. Seda asja jah, ta ei näe eriti hea välja,  ega see lõhn ei ole ka. Midagi väga head, et noh, kui seda puhastada,  eks ta selline nagu ajulaadne moodustis on nagu ajukurrud,  et see puhastamine, see paras nikerdamine. Ja seda siis kuivatatakse ära ja siis pannakse  siis mina teen seda alkoholi baasil, et noh,  tehakse ka veebaasil siin sul on, siin on  siis tinktuur juba siin on need Kuivatatud nõred sees ja siis ta on seisnud mul mingi pool  aastat siin purgis. Et siis on ta nagu ka kasutamiseks valmis. Nii ja mis puhul sa ise seda kasutad, kui tohib küsida? No mina võtan ju profülaktika mõttes, kui kuskilt ma tunnen,  et hakkan haigeks jääma, siis ma juba võtan ühe pitsi. Ruusmäe jahiselts on saanud sellise tiitli nagu kohaliku elu täht,  aga mida siis peale jahil käimise veel tuleb teha,  et selline tiitel saada? Et ega meile ka tuli nagu see tiitel suht üllatusena,  et ega. Järelikult oleme nagu natuke panustanud siia,  et oleme siin korraldanud erinevaid üritusi. Siin oleme mingi maaomanike jahti teinud,  samamoodi oleme koolilastele viinud siin äkki ühe  kalastuspäeva läbi samamoodi mingit jahipäevi käinud lastega  metsas ja ka siin oleme osalenud siis ka siin,  kohvikute päeval, et et nüüd on juba kaks korda seda  kohvikutepäeva tehtud. Jahimajast kokku korjatud trofeed lähevad metsas taldrikule  ettevõtmise ajaks mõisa söögisaali kaunistama. Põdraliha ja põdramaksa ning kopranõre tinktuuri on mehed  kokale juba ära viinud. See kukeseene pasteet on minu jaoks küll niisugune asi,  millest ma varem midagi Pole kuulnud. Kuidas selle tegemine käib, mis sinna sisse tuleb panna,  siis kõik. No ega siin midagi rasket polegi peekonit  ja kukeseini ja. Toorjuustu ja siis kõik ära suristada ja ongi valmis. Maitsestada. Nagu on kukeseened ja toorjuust, no väga hea  ja siis need tuleb siis lõpuks leiva peale panna. Põdramaks ka siin on nii seda sama ka pärast õppida. Aga ma käisin keldris enne ja vaatasin, et seal oli kokal  ka juba selline suur ja uhke varu talveks kõrvale pandud. See kõik tuleb siis oma aiast või naabrinaine toob kõrvitsa  või kuidas need toorained jõuavad siia. No oma aiast ja head tuttavad ja. Naabrid ja. Kelle ülearu toob meile ja Nii olla kui õunu, jääb üle, et siis võib kõik mõisa tuua. Kõik võetakse tänuga vastu ja toodud ka. Aga? Kui nüüd need Jahimehed siiapoole juba hakkasid piiluma,  siis kuidas te koos panite selle menüü paika,  mis läheb metsast taldrikule või kuidas see lugu. Menüü mõtlesin mina, et oli teada, et jahimeeste käest saab  põtra ja ja siis tuli hakata mõtlema, et  mida teha sellest. Värskest toorainest. Kui palju te ise olete niisugune metsas käija  ja taimede korjaja? Täitsa hull täitsa hull. Ma saan aru, et nii kaua, kuni vähegi mingisugust kukeseent  veel saada on, siis on kogu aeg metsas pet  ja Nii ongi pasteet valmis, eks see nagu oleneb kui kas ta  tükilisemat või siidjamad. Ikka vana ja kodus kodupasteet peab ikka natuke tükiline olema. Jätame siis tükiise ja oh kui hea põdramaks  ja põdramaks. Paar päeva tagasi jooksis metsas veel. Värskemast värskem tooraine, värskemat ei saa enam. Aga kuidas üldse inimesed huvi tunnevad selliste kohalike  maitsete vastu, kui siia tullakse sööma,  kas küsitakse või ütlevad, et ei, ma tahaks ikka neid  friikartuleid ja hamburgerit? Aga mida siis küsitud on, mis need Lõuna-Eesti maitsed on  siis mida inimene tahab saada siis kukeseened peavad olema  ja suvel läks värske kukeseen mul tibude. Erimenüü testima kutsutud seltskond hindas koka töö väga  heaks ja jahimehed olid iseäranis rõõmsad veinis pehmeks  hautatud põdra sisefilee üle. Aga kuidas maitseb üks pitsitäis kopranõre tinktuuri,  selle peab ikka igaüks ise järele proovima. Lõuna-Eesti metsikuid maitseid saab kogeda veel nädala jagu. Kermo, ma olen alati mõelnud, kus, kuskohast see kala nüüd  tuleb ja nüüd ma tõingi siia mere äärde mere äärde. Jah, kalad tule ju mere äärest, kalad tulevad meres. Aga lähme vaatame, kus see kala siis päriselt tuleb. Ma tõin su siia rannakaluri juurde. Me nüüd just Kermoga harjutasime, et me tahaks õudselt teada saada,  kuidas see kala siis lõpuks sealt merest välja tuleb mere  äärest merest Henrik mere äärest ma ütlesin,  kala tuleb ikka merest. Ja mis see, mis see plaan siis on meil täna teha? Täna on niisugune plaan, et võtame selle asja välja,  kust, kust kala tuleb, ehk siis mõrra. Lähme mõrda välja võtma. Mis see mõra väljavõtmine endast siis kujutab? See on niisugune hea lihtne töö. Sa pead täpselt seda tegema, mis ma sulle ütlen,  ja siis on, siis on kõik hästi, kui sa nii teed,  aga praegu siis võtame mõra välja, kuna mõrda pannakse. Sa tahad mõrda panna? Ma saan aru, kui praegu võtame välja, siis pärast võib ju kunagi,  et. Kui sa tahad mõrda panna, siis sa pead kevadel tagasi tulema  kevadel ja aga selleks, et seda mõrda panna,  selleks tuleb kõigepealt välja võtta. Näe, kõigub ka. Libe ka. Ma istun ruttu maha, kindad võtsite või? Poisid, aga kas te teate üldse, mis asi mõrd on? Mina kai tea, mõrd on. See on üks tegelikult üks põhilisi kutselise kaluri püügivahendeid. Kutseline kalur põhi siin Eestis püüab siis põhiliselt kas  siis nakkevõrguga või siis mõrva, aga ehk lõkspüünisega. Et mõrd on see, millega siis suuremaid koguseid kalu välja tuuakse,  nagu ma ütlesin, see on siis lõkspüünis koosneb  siis mõrra tiivast ehk juhtaiast, mis hakkab  siis kaldast või kuskilt madalikust hakkab peale ava mere  poole tõmmatakse lihtsalt selline nagu noh,  piltlikult öeldes aed ette kala mööda kallast tuleb ujub  vastu ka vastu seda tiiba, ehk siis seda juhtaeda hakkab  selle mööda seda aeda minema sügavamale ja seal aia otsas kotid,  üks kott või kaks kotti ja siis ja siis sinna kotti ta nagu  läheb sisse, sealt ta välja ei oska tulla. Noh, Matsalu lahes on ikkagi. Ma tahaks nagu ahvenat saada. Et eks see ahvena pärast nüüd see püük siin käib,  aga, aga hetkel on nagu võidumees on mudil tegelikult see  meie võõrliik. Jah, see ümar mudil. Et seda on nagu praegu sellisel aastaajal,  nagu kõige rohkem. Aga ahvenaug, vimm, särg noh, mudil räim,  niisugused suured soomkalad, ütleme siis nii. Räim on, noh, räim tuleb sedasi. Mingil ajal ta korra tuleb, aga ta ta ei ole nagu mõrva,  aga räime tegelikkuses meie ei püüa. Nüüd võtab üks mees võtab selle koogu. No ma näitan ette, ma sõidan, kuidas seda kutsuti. Kook on see kook, kook, kook, kook, kook. Ja need, mis me nüüd selle kooguga merest üles võtame,  need on globad. Niimoodi, võtad siit klobast kinni ja hakkad,  võtad ankru üles. Ossa saa niigi, see on ikka päris ankur. Selle kõige ära võtma. Jah, nüüd võtad selle. Selle nimi on ankruliin ankruliini, võtad siit tagant ära,  viskab natuke eemale. Nii ja siis võtad ankru tagant kloba ära. Ankru paned siia? Ja globagerit kokku. Üks mees tegeleb ankruga, teine klubaga. Klubi eri niimoodi kokku, et see kork jääb natuke allapoole. Ja siia tuleb niisugune paras viht. Keerad peale seda nagu kaablit Ja selle otsaga. Paned siit. Kokku siit läbi. Selge selge. Jah, jäi, Kinni lihtsalt. Need oli kinnisalt, nüüd on kerge. Sakiro. Mis see lipp tähistab? Mõrra lõpp, mõra lõpp. Topeltlipp on mõrva lõpp. Üksiklipp on mõrva alguses. Kui sa paadiga sõidad ja näed topeltlippu,  siis sealt sa saad mere poolt mööda ohutult. Mina olen üldse sellel seisukohal, et kalamees ei suuda ühte  kala välja püüda. Kala käivad samamoodi nagu kõik looduses käib ju tõusude  ja mõõnadena on niisugused mõõnaajad, on tõusuajad. Et mingil hetkel, kui kala vähem on, siis see kalapüük läheb  lihtsalt nii palju kulukamaks, et kalamees jätab ise  selle püüdmise pooleli. Koha. Väike koha, see tuleb lahti lasta ja see tuleb lahti lasta,  nii et kajakad seda kätte. Nii et te võite selle pidulikult Tagasi vaata, et kajakas ära ei söönud. Ja. Pane kala vette, ärme mängi kala ka. Ta on üsna tugev, ai, näed sa, kajakad tulevad. Jookse kala, jookse. Aga nad tulevad, võtavad ära, nad saavad kohe kätte. Eks kalamees vist vahepeal neid toita ka ei taha. No muidugi kajakad, igas kajakas on ju surnud meremehe hing. Iga kevade paned uuesti sellesama asja sisse. No mitte ainult kevadel Kevadel ja suvel ja sügisel siin on nüüd kolmandat,  noh, ütleme, et kolm korda aastas ikka käib mõrd sisse-välja. Et vahepeal parandada ja Aga mitu mõrda ühel kalamehel kokku võib-olla,  et ta jõuab neid kõiki. Hallata oleneb kalameest, mul on praegu kaheksa. Kaheksa mõrda veel kalamehele. Ega need kalamehed vist elavad head elus. Solid, kuidas tunne on? Tunne on hea. Ma pole nii pikka köietõmmet veel teinud. Või köie vedu. No nii asi tehtud ja ongi kõik. Meriklaar, ja mis me saime? Saite ühe mõrra? Sõite ka mõrra ja paar kala. Kui olete hiljuti oma koduaeda istutanud noore viljapuu,  peaks enne püsivate külmade tulekut tema tüve eest natukene  hoolt kandma. Nimelt on talvisel ajal kaks põhilist tegurit,  mis võivad noore viljapuutüve kahjustada. Üheks nendeks on metsloomad, jänesed, kitsed,  aga tegelikult ka hiired, kes võivad tulla meie aeda  ja hakata selle noore viljapuutüve koort närima. Teine viljapuude tüvede kahjustaja on aga kevadine päike  ja nüüd nii nende metsloomade kui ka päikese vastu üritame  praegu oma noore viljapuutüve ära kaitsta  ja selle jaoks on meil väga palju erinevaid võimalusi. Nii et vaatame koos üle. Juba aegade algusest peale on kasutatud viljapuude tüvede  valgendajaid ja need tuleb siis pintsliga kanda oma noore viljapuutüvele. See siis peegeldab tagasi seda varakevadist päikesevalgust. Samuti on selle tüve valgendi põhiline koostis lubi,  see on siis aluseline ja see aitab hävitada siia tüvele  talvituma läinud haiguseid. Võib-olla ka mõningaid kahjureid mõjub üldiselt  siis sellel viljapuutüvele hästi ja põhiline peletab eemale  siis päikesevalguse päeval hakkab päike viljapuude tüvesid soojendama,  sest nad on tumedat värvi ja tõmbavad päikest endale ligi. Öösel aga temperatuurid langevad ja kõik need taimemahla,  mis siin liikuma hakkasid, hakkavad siis öösel külmuma  ja selline temperatuuride kõikumine ja siis külmumise  ja sulamise vaheldumine tekitavad lõpuks tüvedele koore  lõhed ja nendega tegelemine on juba päris paras ettevõtmine. Seetõttu tasuks juba varakult alustada sellega,  et me kaitseme oma tüvesid ja väldime igasuguste  tüvevigastuste siis tekkimist. Siin on nüüd see toestuskepp. Pean ettevaatlikult vaatama, et ma ikkagi  ka siit saaksin kõik korralikult kaetud ka jänestele  ja kitsedele see lubjatud tüve maitse üldse ei meeldi. Muidu see noorkoor on nendele väga mõnus vahepala. Aga lubjakihi all nad seda nii väga süüa ei tahagi. Siia tüve ümber ma võiksin panna ka tegelikult mulda. Ja see aitab eemale peletada hiired. Panen siia kohe sellise korraliku kuhja. Ja astun jalaga natuke kinni ka. Viimase kihi panen natukene kobedamad mulda,  sest siis ei lähe külm kohe nii kiiresti siia taime ümber  kokku surutud mullast läheb külm kiiremini sisse  ja taim on paremini kaitstud. Nii nüüd olen ma pannud siia natukene mulda,  et hoida eemal hiired. Ma võiksin veel peita siia ka mürkhõrgutisi,  et hiired ikkagi kindlasti minu puust eemale hoiaksid. Ma olen tüvevalgendit. Kuna siin ei ole väga palju külgoksi siis hetkel  või noh, neid ei ole peaaegu üldse siis ei ole mul hetkel  võimalik neid valgeks teha. Kui aga siin oleksid ka oksad, tuleks ka kindlasti need  tüvevalgendiga siis katta. Väga levinud on kasutada erinevaid võrkusid  ja aianduskeskustes on müügil just sellist musta värvi  siis tüvekaitsevõrku. Seda tuleks siis osta täpselt sellise. Pikkusega, et ta kataks ikkagi ära minu tüve. Noh, okste peale me seda panna ei saa, okste peale peame  midagi muud mõtlema, sest mõelge nüüd ka sellele,  et kui meil tuleb lumi maha, siis see jänes ulatus palju  kõrgemale kui praegusel hetkel. Ja kui nüüd jäävad külgoksad katmata, siis võib jänes  ka neid ikkagi närima hakata. Selle musta võrgu kõige suurem miinus on aga see,  et ka see tõmbab päikesevalgust endale ligi. Ja see tuleks eelistada hoopis valget värvi tüvevõrku. See nüüd on küll jälle silmale võib-olla natukene väga ere vaadata,  kui selline valge tüvi meil siin aias nüüd kogu talve seisma hakkab. Aga viljapuude seisukohast on see ikkagi väga-väga oluline. Saan selle tüve kaitse ka natukene suruda siia mulla sisse. Nüüd on see noorpuu kindlalt kaitstud. Kui aga ei taha osta sellist tüvevõrku, võib kasutada  ka natukene kodusemaid lahendusi näiteks vanu kardinaid. Nendest vanadest kardinatest tuleks lõigata  siis pikad ribad ja kerida need lihtsalt  siis tüve ümber või siis ka külgokste ümber. Tähtis on see, et ei need jänesed ega kitsed ei tuleks meie  puid närima. Samuti võib kasutada vanu kartulikotti riideid. Samuti on aianduskeskustes müügil erinevaid tüvekaitse  selliseid materjale, mis võib-olla on silmale natukene  leebemad vaadata, kui siis see valge tüve kaitse. See konkreetne materjal on tehtud lambavillast  ja vot lambalõhn on ka see, mis metsloomad eemale peletab. Nii et kellel õnnestub sellist vahendit leida,  võib samuti siis oma puu külge siduda. Üks nipp, mille andis mulle üks metsamees,  oli see, et kui teil õnnestub saada lihtsalt puhast  lambavilla võite ka seda väikeste tupsukest ena oma puu  külge kinnitada ja nii hoiavad metsloomad teie puudest eemal. Ja veel üks nipp. Siin see tumevedelik on verejahu verejahu tehaksegi loomade  kuivatatud verest, see tuleb siis veega segada  ja teha sellest selline vedel hapukoore paksune määra. Ka seda võib kanda otse viljapuu tüvele,  kuid nende määrate kõige suurem häda on see,  et kipuvad vihma lörtsiga tüvede pealt maha tulema  ja seetõttu tuleb pritsimist või vintseldamist  siis korrata. Üks hea võimalus ongi siis võtta vanad lillepotid,  just savipotid. Määrida need siit seest verejahuga kokku  ja panna need tagurpidi siia tugipostidele  ja siis ei kulu vihmade ega lörtsidega see verejahu siit  kuidagi maha. Aga see lõhn ikka alles ja hoiab erinevad ulukid  siis meie noortest viljapuudest eemale. Pintseldame siit seest kogu selle poti korralikult. Verejahuga kokku. Ja paneme. Siia külge. Ma arvan, et nüüd olen ma küll päris tublit tööd teinud,  et oma noort viljapuud karmi talve ees kaitsta  ning et kõik ulukid hoiaksid temast eemal  ja päikesevalgus ei kahjustab tema tüve. Pakin nüüd oma asjad kokku ja jään kevadet,  oota. Et loodetavasti siit juba ka mõnusat saaki saada. Tänane nipinurk on veidi ka õpetlik, nimelt on päästjad  rääkinud seda, et inimesed unustavad oma kodudes tihti ära  selle kubu filtri. Väga paljudel on kodus kubu ja siin sees on üks selline filter,  mis käib lihtsalt lahti ja see kogub siia alla rasva  ja tolmu. Ja päästjate sõnul kipub tihti olema niimoodi,  et see on kodudes väga sage tulekahju tekitaja,  mis on väga ohtlik, aga seda filtrit on lihtne puhastada. Võtke see siit alla ja valage lihtsalt peale kuuma vett. See on väga ilusti hooldatud vilter aga valage siia peale  lihtsalt kuuma vett ja see sulatab selle rasvaniktolmu lahti. Aga veel üks nipp enne seda. Võtke soodat ja äädikat. Proua Ene kuremaalt ütles meile, et seda võiks valada siia kraanikausi. Valamu torusse nii soodad kui äädikat ja tema ütles küll,  et tema valab siia kraanikaussi, kui ta keedab näiteks  midagi kartuleid või midagi ja seda keeduvett ära valama hakkab,  siis on see hea torude puhastaja. Kuna meie juba valame kraanikaussi kuuma vett,  siis valasime ka äädikat ja soodat enne siia  ning et seda kubufiltrit pesta, siis on kõige lihtsam valame  siia keedetud vett. Ja kui see filter on teil rasvane, siis see sulab siit  ilusti lahti ja peseb selle filtri puhtaks. Nüüd aga, kui me juba köögis oleme, siis igas köögis on ju  olemas ka külmkapp ja külmkapp kipub ka ikkagi ju ajaga  trikke tegema hakkama ja mul on üks nipp,  kuidas proovida, kas külmkapi tihend on ikka veel õige  ja peab. Võtke üks paber, pange siia ukse vahele  ja kui te saate selle paberi nüüd siit väga lihtsalt kätte. Siis tihend enam väga hästi ei tööta siin küll tegelikult  oli selle paberi väljatõmbamine päris raske,  aga siiski veidi tundub, et see tihend siin enam ei tööta  ja külmikutel uskuge või mitte, käib see tihend siit väga  lihtsasti ära ja pärast tagasi lükata. Ja pealegi on veel see, et külmkapi selle tihendi vahele  koguneb ka mustus, mida võiks aeg-ajalt siis ära puhastada. Ja kui te selle tihendi olete siit ära võtnud,  siis see tuleks ka nüüd kuuma veega üle valada  ja see tihend võtab oma endise kuju tagasi  ning töötab jälle laitmatult. Puhastage siis oma kööki kobusid ja külmkappe  ning teie nippe me ootame, nagu proua Ene saatis maahommik  .err.ee sellisele meiliaadressile ning me kohtume nädala  pärast kõike head.
