Riigikogu liigub põhiseaduse muutmise kursil. Kahtlemata tuleb ära võtta valimisõigus kolmandate riikide kodanikelt. Donald Trump plaanib ametisse asudes taas taganeda Pariisi kliimaleppest. Kasside ja koerte kõrval hülgavad inimesed üha enam  ka eksootilisemaid loomi. See on mitte aktsepteeritav tegevus. Et kui tõesti on mure, siis tulge ja rääkige. Uma Meck meelitas laadale rekordarvu kohalikke tootjaid Porgandid-paljad, keegi ei söö, aga panime sidrunimahla  juurde ja nüüd tuli porgandi sitri moos. Tere õhtust, aktuaalne kaamera laupäeval,  üheksandal novembril. Põhiseaduse muudatus, mis keelab Venemaa  ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse, läheb tõenäoliselt  riigikogus läbi ning hakkab kehtima juba järgmisel sügisel  toimuvatel kohalikel valimistel. Kas halli passi omanikud saavad valida või ei,  pole aga veel selge. Riigikogu menetluses on praegu kaks põhiseaduse muutmise eelnõu,  mille mõlema sisuks on võtta hääletamise õigus agressiivse kodanikelt. Koalitsiooni kompromisseelnõu järgi saavad valida halli  passi omanikud, teise opositsiooni eelnõu järgi ei saa. Isamaa soov on, et mõlemad eelnõud läbiksid esimese lugemise  ja siis langetatakse otsus. Sama toetavad ka rahvuslased ja konservatiivid,  kellel Riigikogus fraktsiooni pole. Kahtlemata tuleb ära võtta valimisõigus kolmandate riikide  kodanikelt Venemaa ja ja Valgevene kodanikelt aga täpselt  samamoodi ka mittekodanik. Et see kompromiss jutumärkides, mida siis  sotsiaaldemokraatide poliitmängude tagajärjel koalitsioon tegi,  see on, on tegelikult äärmiselt lubamatu. Küsimusele, kas Eesti rahvuslased ja konservatiivid annavad  koalitsiooni eelnõule vastu hääle, ütles Põlluaas,  et lõpphääletuse ni on veel aega. Samal seisukohal on ka Tõnis Mölder, kes on riigikogus fraktsioonis. Iseenesest see põhimõte, millega täna koalitsioon välja  tulnud on, on, ma arvan, väga õige. Aga hetkel on see selline miinimum eesmärk,  et kindlasti esimese lugemise läbimist ma toetan,  aga see, mis puudutab juba teist lugemist Ja seda, et kuidas sinna ikkagi saaks juurde  ka selle halli passi, valimisõiguse mahavõtmise,  siis see on kindlasti järgnevate kuude parlamendi üks  peamisi debatte. Fraktsioonitu Enn Eesmaa on andnud allkirja koalitsiooni  eelnõule koalitsiooni kompromiss variandile on aga vastu EKRE,  kes toetab valimisõiguse võtmist nii agressiivseanikel kui  ka halli passi omanikelt. Keskerakond on aga vastu igasuguse põhiseaduse muutmisele,  kuna see ei ole Keskerakonna hinnangul julgeolekuhuvides. Tänane arutelu, need kaks eelnõu, mida pakutakse,  on tegelikult populistlik poliitika mis viib meid just pigem Julgeolekukriisi lähemale rääkimata sellest,  et meil praegu riigis on muid probleeme,  mida oleks vaja lahendada. Põhiseaduse muutmiseks on vajalik nelja viiendiku  poolthäälteenamus ehk maksimaalselt vähemalt 81 häält kui  hääletavad kõik 101 riigikogu liige. USA presidendivalimised võitnud Donald Trump plaanib  jaanuaris ametisse asudes taganeda Pariisi kliimaleppest,  nii nagu ta tegi seda ka oma esimesel ametiajal. Nii kirjutab teie telegraaf. Neli aastat tagasi Donald Trumpi valitsemisaja lõpus täitus  tema valimislubadus. USA-st sai esimene riik maailmas, mis astus välja Pariisi kliimaleppest. Tehniliselt kulus väljaastumisele terve ametiaeg. Mingeid kõnelusi aga ei tulnud, kuna Joe Biden allkirjastas  leppega taasühinemise juba oma esimesel päeval presidendina. Biden toetas rohepööret ja suunas taastuvenergiasse miljardeid. USA eksperdi Andreas Kaju hinnangul on praegu oluline jälgida,  kas trump tegelikult suudab Bideni toetusi taastuvenergia  tootjatele tagasi pöörata. Et sest Ameerikas on taastuvenergia suurimad arendajad  ennekõike vabariiklaste käes olevad osariigid,  Texas alabama klimaatilistel tingi põhjustel lõunapoolselt  palju päikest, palju tuult, täna väga paljud neist ei ole  huvitatud selle ja nende toetuste tagasipööramisest  ja kuidas käib rohepöördest eemaldumine kokku Ilon Muski  elektriautode tootmisega? See on kindlasti üks suur küsimus, mida paljud täna täna küsivad? Pariisi kliimaleppe saatust mõjutavad Kaju hinnangul aga  eelkõige hoopis uued kujunevad kaubandussuhted  ja võimalikud tollisõjad. Ka Ukraina sõda on loonud uue reaalsuse. Saksamaalgi me näeme praegu valitsust kukkumas sealgi,  liberaalid panid lauale küsimuse sellest,  et kas Saksamaa peaks võib-olla oma kliimakohustustes võtma  natuke tagasihoidlikuma joone, et tööstus  ja majandus saaksid. Pariisi kliimalepe sõlmiti üheksa aastat tagasi  ja selle eesmärk on hoida keskmise temperatuuri tõus  maailmas alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni  eelse ajaga. Vähemalt 25 inimest hukkus ja enam kui 40 sai vigastada  Pakistani kueta osariigi raudteejaamas toimunud plahvatuses. 14 hukkunut olid Pakistani sõjaväelased. Kohaliku politsei väitel oli ründaja tõenäoliselt enesetaputerrorist. Queta on elutistani provintsi pealinn ning elusid on  aastakümneid nõudnud iseseisvust. Vastutuse plahvatuse korraldamise eest võttis elusi vabastusarmee,  mis on üks piirkonna separatistlikest rühmituse. Afganistani ja Iraani ga piirneb elusistan on maavarade  rikas ala, aga samas Pakistani üks vaesemaid provintse. Tagasi koju Eesti 200 kutsus pärast kuue aasta pikkust  tegutsemist esimest korda kokku erakonnavolikogu. Seni langetas erakonnaüleseid otsuseid üldkoosolek. Volikogu esimeheks valiti Tartu linnavolikogu Eesti 200  saadikurühma juht, Eesti õdede Liidu president Anneli Kannus. Erakonna esimees Kristina Kallas ütles volikogu ees peetud kõnes,  et on vaja tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Eesti 200 soovib selleks suurendada kolmandatest riikidest  oskustööliste sisserännet, mis võiks vähendada ettevõtete palgakulu. Täna rändekvoot me kindlasti ei toeta sellist rändepoliitikat,  kus ilma kontrollimata on tegemist mass sisserändega vaid  just nimelt sellist rändepoliitikat, mis toob Eestisse neid  kõrgete oskustega töötajaid, kes saavad meie majanduse panustada. Eesti ettevõtjad juba pikemat aega ootavad,  et valitsus julgeks tegeleda oskustööjõupoliitikaga. Selle väga oluline osa on ka meie enda kutsehariduse reform  ja meie enda noortele tegelikult heade oskuste andmine,  aga väga oluline on ka see, et, et mujalt maailmast  Euroopast siia tahaksid inimesed tulla meie ettevõtluses  töötada ja eriti tundlik on selles osas töötlev tööstus,  kes vajab tehnikuid, insenere, inimesi, kellel on inseneeria. Tee ja tehnika alane haridus. Kui varem hülgasid omale ülepea kaela lemmiklooma võtnud  inimesed peamiselt koeri ja kasse siis viimastel aastatel  loobutakse üha sagedamini ka eksootilisematest väikeloomadest. Nii loomaaia kui ka varjupaikade meelehärmiks sokutatakse  perest välja heidetud lemmikloomad aga sageli neile lihtsalt  aia taha. See merisiga elab siin Tallinna loomaaias alates esmaspäevast. Tema hülgas üks perekond, kes jättis ta lihtsalt siia maha  koos kirjaga, et nad kolivad välismaale. Loomaaia rahvas pani talle nimeks Koset. Töötajad avastasid lasteloomaaias ühe koti,  mida seal varem ei olnud ja koti sisse vaadates seal tekkide  vahel ja kahe kapsapea vahel oli üks elus merisiga. Meie loomaarst vaatas ta üle, arvame, et ta on kuskil kolme,  nelja aastane tüdruk natukene võib-olla üle söönud,  aga kurb on selle asja juures see, et, et nad ta niimoodi hülgasid,  kellelegi midagi ütlemata. See on mitte aktsepteeritav tegevus. Et kui tõesti on mure, siis tulge ja rääkige  ja katsume koos leida lahenduse. Kuigi kosetile on paljud huvilised kodu pakkunud,  jääb ta loomaaia loomaks. Ent koseti moodi hüljatuid elab loomaaias teisigi. Meile on tegelikult sokutatud loomaaia väravasse jäetud  õhtusel ajal üks siidikukk. Siis on meil üle aia visatud, üks muskuspart on meile  sokutatud üks kilpkonn kes leiti päris pisikesena. Ta oli tõenäoliselt suhteliselt alles koorunud. Leiti Lasnamäel prügikastist. Kaheksat varjupaika pidav varjupaikade MTÜ tõdeb,  et koerte kasside kõrval satub neile üha sagedamini  ka hüljatud väikeloomi, kes sageli jäetakse neile lihtsalt  värava taha või leitakse neid prügikasti kõrvalt. On siis sattunud küülikuid merisigu rotte aga on  ka Aafrika hiidteod sattunud. Madu on sattunud. Suhkruorav hiljuti käis meil läbi, papagoisid satub väga tihti,  noh, mida populaarsem on selle liigi pidamine,  seda rohkem siis ka meie näeme, et varjupaika neid loomi satub. Pisiloomi on meil Eestis hästi lihtne osta,  et noh, näiteks lähed ehituspoodi, ostad sealt tapeeti  ja siis võtad sealt. Ühest vahekäigust ka ühe küüliku kaasa. Kui eksootilistele väikeloomadele on uut kodu pigem lihtne leida,  siis varjupaikade lõviosa moodustavad hüljatud  või tänavalt leitud kassid, kel võtab koduotsimine kauem  aega ja nii mõnegi käpp on enne varjupaika sattumist õige  kehvasti käinud. Hiljuti oli näiteks üks kass hüljatud selliselt,  et ta oli pandud pappkasti. Ja peale oli siis markeriga kirjutatud suurelt kass see  papkast olevat seal olnud noh, vähemalt 24 tundi  ja see kass oli ka noh, täiesti šokis, nii et ta oli seal liikumatult,  et noh, praegu tal on õnneks kõik hästi,  aga see lugu oleks võinud ka lõppeda väga-väga halvasti. Iseäranis palju vaeva peavad inimestele hinge pugemiseks  nägema mustvalged kassid, sest miskipärast just neid tahavad  inimesed kõige vähem. Tartu keskpargis tulevase Siuru kultuurikeskuse aladel  alustati arheoloogiliste eeluuringutega. Esimesed prooviaugud näitavad, et edaspidi arheoloogilist  uurimist vajavad kultuurikihid on keskpargi aladel olemas. Tartu keskpargi ala oli veel enne teist maailmasõda  hoonestatud ning asus ka juba keskaegse Tartu kõrval,  mis keskpargi aladel täpsemalt olnud on,  näitavad Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessori Andres  Vauri sõnul tulevased uuringud. Kohe siinsamas, meie selja taga on keskaegne vallikraav,  selle taga on linnamüür ja seal on keskaegne linn. Siin teisel pool oli samuti muinasasula. Teisel pool on Emajõgi, mis selle koha peal asuda võis,  me veel ei tea. Tõenäoliselt sattus siit kesklinna aladelt igasugust prügi  ka siia ja see prügi on sageli arheoloogide jaoks kõige huvitavam. Seejärest räägibki seda, kuidas siis inimesed päriselt elasid. Nii on enne kultuurikeskuse ehitust alustatud  arheoloogiliste eeluuringutega, mille käigus tehakse alale  neli prooviauku. Esimesed kaevamised on toonud juba mitmeid leide. Kõige erilisemaks võib pidada luust kõrvalusikat,  mida kasutati omal ajal kõrvade puhastamiseks. Siin on selline väike valim nendest sügavamatest keskaja  kihtidest potikilde siis kuulus kõrvalusikas,  mida ma enne siin mainisin ka? Siin näiteks on Siigpurgi pottsepa keskuses sellise  kivikeraamiline kannukatke. Samamoodi see keskaegsed ja mis ajast need  siis pärit on? No ütleme, kivikeramise kannukatked on laias laastus selline  14 15 sajand lihtkeragrammi nõude katked,  need tegelikult on vara uusajani välja. Andres Vauri sõnul võib Tartu kesklinna pidada  arheoloogiliselt väärtuslikuks piirkonnaks,  kuna niiske pinnase tõttu on ka orgaaniline materjal väga  hästi säilinud. Siin on allikad, siin on Emajõgi ja see kõik soodustab seda,  et selline materjal säilib igasugused puitesemed,  nahkesemed, mida, mis enamasti ei säili. Siit võib-olla isegi sellest kohast võib olla isegi midagi  muinasaegset leida. Rivo Bernotase sõnul on ka juba praeguseks tehtud tööde  tulemusena selge, et arheoloogiliselt huvi pakkuvad kihid on  keskpargi alal olemas. Esimeses surfis tuvastasime siis, et on olemas kihid alates  Rootsi ajast kuni siis keskaja alguseni välja,  hetkel on ikkagi näha, et arheoloogilised huvipakkuvad  kultuuri on siin olemas. Kuidas see olukord kinnistu kõikides teistes servades on,  et seda peab ikkagi näitama see kui peamised pinnasekihid  ära koorida ja siis saab seda öelda. Aga jah, et nendes pooleteist prooviaugus,  mis me hetkel oleme teinud, on kindlasti edaspidise uurimist  vajavad kihid olemas. Võrus toimus täna 15. Vana-Võrumaa toidu  ja joogitootjaid koondava kvaliteedimärgi Uma mek suurlaat,  kus oli kohal rekordarv kohalikke tootjaid. Kuigi kaubamärgil läheb hästi ning tootjate huvi  selle saamise ja turule tulemise vastu on suur,  on praegu väiketootjatel keerulised ajad. Mida tullakse praegu laadalipo? Verivorsti, et ära maitsta, noh, kuigi on kindel,  kelle käest ostad ja siis jaani raotu talus alati. Meie tulime lastega lihtsalt vaatama, mida pakutakse. Käisime lasteetendusel. Ja nüüd lapsed proovivad pirukat, kuidas maitseb teile? Kuigi laadal on melu tore, on väike tootjate mure üks rahva  ostujõud on langenud ning igapäevane ots otsaga kokku  tulemine järjest keerulisem. Plaatide põhjal ka on öeldud, et et ikka tunduvalt on  vähenenud see ostujõud ja et inimesed käivad vaatamas  ja maitsmas, aga ostmas nii palju ei käi. Mis need suured väljakutsed on praegusel ajal sisendid on  nii palju kallimaks läinud. Et sellest sa tunned ära, et. Et on ikkagi raskem, jah, mis see plaan siis on,  kuidas nagu rasketel aegadel ellu jääda. Meil on see plaan, et tulevad uued tooted. Me ei ole hinda, ei ole tõstnud näiteks poodides,  et kui vaatad kitsejuustu ja lehmapiima juustu,  siis enam-vähem samas hinnakategoorias on nad tegelikult juba. Pigem on, konkurents tiheneb ju päev-päevalt. Ikka pead mõtlema, midagi uut ja põnevat,  et et ei saa mitte olla kogu aeg ühtede,  samade toodetega. Vajadust pidevalt midagi uut välja nuputada tunnistavad  teisedki tootjad ja nii pakuti täna laadal müügiks  nii kodumaist vinnutatud veiseliha, aga ka porgandimoosi. Ka kõlab kahtlaselt jaht kahtlaselt, aga see on porgand. Porgandit-paljat keegi ei söö, aga panime sidrunimahla  juurde ja nüüd tuli porgandisituri moos. Uma me kaubamärk koondab üle vana Võromaa 70 viite toidu  ja joogitootjat, kel kamba peale kokku üle 420 kohaliku  kvaliteedimärgisega toote tooteid ja tootjaid tuleb pidevalt juurde,  aga on ka neid, kes lõpetavad. Kuna keerulised ajad on, siis on ikka ka neid,  kes lõpetavad tegevuse või kes otsustavad,  võib-olla natukene fookust muuta, teevad väiksemalt,  aga tegelikult umameki märgil läheb väga hästi. Kuidas soojalt alanud november edasi kulgeb,  räägib Kirsi Kajamäe, Novikov. Tere õhtust, novembris on ikka tavapärane,  et loodus talveks valmistudes aina monotoonsemaks  ja hallimaks muutub. Seda enam pakub rõõmu kui sombustest oludest hoolimata  ka näiteks erksamat, sinist, rohelist ja kollast näha on. Järgneval ööpäeval jääb kõrgrõhuala Valgevene kohale  väheliikuvaks ning Skandinaavia kohalt levib kõrgrõhuala  Lõuna-Soome kohale. Siiski on taevakaar Läänemere ümbruses pilvine  ning õhumass püsib veel soe. Öö ja hommikutundidel esineb paljudes kohtades udu  ning tuleb ka vihma. Esmaspäeval koondub kõrgrõhuala kese juba Venemaa lääneosa kohale,  seega Lätis ja Leedus püsib ilm sajuta. Skandinaavias se jõuab aga madalrõhulohk,  mis põhjustab seal vihma, lörtsi ja lumesadusid. Üle Läänemere jõuavad vihmasajud ka meieni. Ja öösel on taevas pilves, kohati sajab vähest vihma  ning mitmel pool on udu. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul ning õhusooja on kaks kuni  kaheksa kraadi, kuid Kirde-Eestis võib kohati  ka nullini langeda. Pühapäeva hommikul on taevas ikka pilves,  paiguti on udu ja tibutab vihma. Tuul on muutliku suunaga, puhudes kiirusega üks kuni kuus  meetrit sekundis. Sooja on kaks kuni kaheksa kraadi. Sombune tuleb ka homne päev hommikupoolikul  ja õhtul on kohati udu ning mitmel pool sajab vähest vihma. Tuul puhub muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis  ning plusskraade on termomeetril kolm kuni kaheksa. Järgmine nädal algab peamiselt pilves taevaga,  kust kohati ka vähest vihma langeb. Teisipäeval ja kolmapäeval esineb enam ka selgimisi,  kuid kerged vihmasajud siiski jätkuvad. Neljapäeval pilvisus taas tiheneb ning vihmasajud liiguvad  põhjast lõuna suunas üle mandri. Kui öine temperatuuri keskmine kukub kolmapäevaks nulli peale,  kuid ronib ööl vastu nelja päeva tagasi kolme juurde,  siis päeval on sooja öönädala alguses keskmiselt viis,  neljapäeval aga kuus kraadi. Ilusat õhtut. Aitäh. Peipsiääre vallas peeti täna esimest korda purgipidu,  et tähistada saagirikast suve ning jagada hoidistamisrõõmu  ka külastajatega. Alatskivi lossi sõiduhobuste tall täitus täna kõige hea  ja parema ga, alustades traditsioonilisest Peipsi sibulast  kuni põnevate keediste ja salatiteni. Kõige paremini lähevad tomatid. Kapsasalat, see on meil Kallaste külast saadud retsepte,  kapsas, kapsasalat. Kui ma pidasin kõrtsi, siis see oli seal väga popp. Ja siis magusapukoha, mille ma mõtlesin ise välja,  et kõik käivad Aasias meeldib magusapu kaste,  aga ma mõtlesin seda teha kohakalale. Ja see on meil ka väga popp. Meil on siin valikus enamus, kõik seened,  aga on ka kõrvitsad, siis on hästi popp on kõrvitsasillimoos,  kus te oma hoidiste jaoks üldse inspiratsiooni saate? Ei tea, eks siin tiktokis on nüüd kõvasti igasuguseid,  aga võib-olla kõige rohkem, kuidas ma ütlen,  Ukraina, Venemaa, seal on ikkagi seen, suure osa nende  toidulauast moodustab, et siis sealt on nagu selliseid  uskumatuid asju, mida nad võivad nagu kokku keerata. Tetavaid hoidiseid leidsid purgi pealt ka külastajad. Mida teie tänasite ostsite koha ja veini,  kas saite inspiratsiooni endale ka mõne hoiduse tegemiseks? No ja see koha, see on väga huvitava retseptiga. Saite teada ka, mis see retsept? Ta lubas anda? Praegu veel ei tea. Kuule, tee võrgustiku eestvedaja Liis Lainemäe sõnul on  purgipeo eesmärk tuua inimesed hallil madalhooajal maale  ja aidata kohalikele oma tehtud hoidiseid pakkuda. Hoidis valmistamise võib Lainemad pidada kohalike jaoks  oluliseks ja nii saavadki lisaks pererahvale nendest sageli  ka teised osa. Kui palju te hoidiseid sellel aastal tegite? Ma pakun, et kuskil 600 purki aga eelmine aasta oli ainult  seeni 660 purki. Et palju, aga tema tegi 1000 purki seeni,  1100, kui päris täpne olla. Kui ma vaatan ikkagi ringi, ütleme seal varnas kolkani,  mis on niisugune see sibulateeessents ja süda,  et, et seal on augustist kuni hooaja lõpuni,  on ikkagi näha, et pea iga maja juures lisaks sibulatele  müüakse ka mingisuguseid hoidiseid. Ja kui täna õhtul veel uksel koputust kuulete,  siis laske sisse mardisandid, meeleolukat,  õhtut.
