Ukraina viimased väärtuslikud stepid sõjakeerises. Siin on näha just kaks nädalat tagasi toimunud drooni  rünnaku tagajärg. Siit saab meie väike uurimislaev väike, aga väga võimas  tehnikat täis. Mängime kalaparvele, tuulikute müra. Ma võtaks siit noodi ka. Ukraina ühed kõige väärtuslikumad looduskooslused on suured  rohumaad ste mida kõige rohkem on alles just tundlikel piirialadel,  kus käib ka aktiivne sõjategevus. Meie oleme tulnud Ida-Ukrainasse sumo lähedale ühele stepi  kaitsealale ja siin on näha just kaks nädalat tagasi  toimunud drooni rünnaku tagajärgi. Ligi 900-l hektaril laiuv stepikaitseala on tegelikult  õnnelikus olukorras, kuna asub suurtest teedest eemal  ja otsest sõjategevust siin pole olnud. Samas ei tähenda see, et nendel aladel ohutu oleks. Katja, mis taim see on? Looduslikult paikneb suurem osa Ukrainast stepi  ja metsastepi vööndis. Maailma viljaaidana tuntud Ukraina kuulsad põllud on aga  laienenud just steppide arvelt ja metsikud stepiökosüsteemid  on alles jäänud vaid väikestele aladele. Väärtuslikumad stepikaitsealad asuvad riigi ida  ja lõunaosas, kus on juba enam kui kaks ja pool aastat  toimunud aktiivne sõjategevus. Seni, kuni sõda kestab, on kahjusid raske hinnata,  sest paljud kaitsealad on jätkuvalt okupeeritud. Satelliitide abil näevad uurijad distantsil tuhandeid maastikupõlenguid. Mõni ala on õnnestunud aga juba vabastada  ja sealne olukord on trööstitu. Kui sõda saab läbi, mis saab nendest kohtadest edasi? Järgmises saates läheme Kiievi lähistele karude varjupaika,  kus uurime, kuidas mõjutab sõda nii metsloomi kui  loomaaedade asukaid ning milliste raskustega neid sõja eest  ära päästeti. Eesti merealadel ei ole mitte ühtki energiat tootvat tuulikut. Küll aga tahavad mitmed arendajad hakata rajama meretuuleparke,  näiteks Kihnu või Saaremaa lähedale. Kuidas võiksid töötavad meretuulikud mõjutada oma müraga  veealuseid loomi, no näiteks kalu, seda me lähemegi nüüd  koos teadlastega uurima. Me oleme nüüd jõudnud pärale. Kihnu saar on kuskil no ütleme siin lähedal  ja kõigepealt tuleb kalad üles leida. No nii tundub, et sai paika, sai paika, mida  siis aparaat nüüd vaatama või kuulma hakkab seal vee all. See on meil siis sonar, mis on meile siis abimeheks  selle jaoks, et, et see kala kõigepealt üles leida,  see meri on suur lai vee alla me ei näe. Ja sonar aitab meile siis vee alla näha ja saadab välja  kõrgeid sagedusi. Kõrged sagedused peegelduvad objektilt tagasi meile,  mille see sonar siis salvestab ja ekraani peale kuvab. Teie ülesanne on siis välja uurida see, kuidas võiks  töötavad meretuulikud või siis nende meretuulikute püstitamine,  nende ehitamine mõjutada. Kalu nagu kõik teavad, et meil siin avamerel tuulikul  tuulikuid veel ei ole ja see tähendab siis seda,  et me peame selle müra ise tegema, selle jaoks on meil  siis olemas spetsiaalne veealune kõlar, mis meile  siis seda müra ka tekitab. Ja, ja kui see metoodilise pool on paigas,  siis on siis see uurimuslik pool ja, ja selle uurimis  poolega on nii, et, et meil on selles projektis  siis neli erinevat suuremat uurimissuunda. Praegu siin tegeleme neist ainult ühega ja see on  siis nii-öelda see toitumisala katse ja selle eesmärgiks  ongi siis välja uurida see kas kõigepealt  ja siis kuidas võiks siis see avamere tuulikute töömüra  mõjutada toituvat räime. Tegemist on valdkonnaülese uurimisprojektiga,  kus meil siis praeguseni osalevad Tartu Ülikooli bioloogid  ja keemikud ja talteki akustikud. Eestis tõepoolest ühtegi meretuulikut veel ei ole,  aga samas on ju Lääne ja Kesk-Euroopas mereriigid,  kus võiks öelda, meri on tuulikuid juba täis,  kas nemad siis ei tea, mismoodi see hülgeid vaalu  ja sealhulgas ka kalu näiteks mõjutab? Tõsi, ta on, et, et Lääne-Euroopas on avameretuulikuid  püstitatud juba kümnendeid. Seal ole ka neid uuringuid tehtud, aga tõsiasi on see,  et et seal Lääne-Euroopas eelkõige muretsetakse,  siis eelkõige mere, imetajate ja ka lindude pärast. Kalad ei ole miskipärast olnud nii-öelda suurimaks mure  murekohaks nendes kohtades. Meil on natukene teine olukord, et meil on. Meil on see pelaagilise kalapüük, eelkõige räimepüük,  väga oluline majandusharu ja, ja mitmed huvigrupid. On ka siis häält teinud ja väljendab muret,  et mis hakkab saama. Me oleme nüüd paar tundi siin sonariga ringi sõitnud,  et neid kalu leida. Tegelikult on kalad siin täiesti olemas,  seda võib näha arvutiekraanilt. Väikesed tupsukesed siin ongi kalad, aga see pilt võiks  muutuda selliseks ühtlaseks paksuks ja noh,  tumedamaks, aga vahepeal tundub, et on kena õhtu kätte  jõudnud ja päike isegi on juba loojunud. No meis, mis sa seal ekraanil näed, kas tööga saab nüüd  pihta hakata? Tundub küll nii jah, et seda kala küll nii tihedalt ei ole,  kui me muudel aastaaegadel oleme näinud,  aga, aga sellega saame töötada küll, jah,  et kala on leitud. Siit saabub meie väike uurimislaev. Väike aga väga võimas tehnikat täis. Ja kui enne oli siin juttu, et kuidagi tuleb nüüd tekitada  siia vee alla sellist müra nagu võimalikud meretuulikud  meretuulepark teeb siis selleks see paat siin valmis seatud ongi. Kõigepealt paigaldame siis vöörimootori,  mis on meie ankruks. Päris ankrut meil ei ole, kuna me oleme sügavas vees,  27 meetrit vett on meie all. Ja selle jaoks on meil siis abimeheks vööri mootor,  mis hoiab meid siis ühel kindlal koordinaadid. Sest tuulik meres püsib ühe koha peal või loogiline. Väga põnev. Ja kõik see, mis te siin olete selle paadi sisuks teinud,  olete kõik ise välja mõelnud. Jah, nii-öelda see kontseptsioon, et mis siin peab olema täpselt,  et selle peale me jah, esimesel aastal kulutasime päris  palju aega ja ja ka testisime erinevaid variante  ja mõtlesime kõik läbi. Siin on siis kogu saladus, kuidas nüüd see võimaliku  tuulikumüra vee alla saata. Kuidas see käib? See käib nii, et meil on Läpakas, kus on meil üks helifail arvuti peal,  on helihelifail, eks ju, mis teeb siis seda soovitud müra,  mis võimalikult sarnane sellele töötavale tuulikule,  mis see sagedus siis umbes on? See on täpselt 100 hertsi. Kes on füüsikahuvilised umbes seavad ja see signaal läheb  siis võimendisse, mis on siis meil siin kast helivõimendi,  helivõimendi helivõimendist liigub signaal edasi. Kõlarisse kõlarisse, mis on meil praegu siin kastis,  seda meil näha ei ole, jah. Ja, ja kõlarista siis läheb meeskonda või jälle,  kuna meie eesmärk on seda müra lasta 10 tundi järjest 12  tundi järjest, eks ju, siis lihtsalt voolust ei piisaks,  mis on akude sees. Ja selle jaoks on meil siis siin neli sellist ballooni,  need on vesinikuballoonid. Ja, ja selle elektri nii-öelda puudujäägi lahendamiseks on  meil siis selline lahendus, et me teeme sellest vesinikust  siin mere peal ise elektrit, meil on siin kaks  kütuseelementi nendes elektrikilpides ja Need kütuse  elemendid teevad siis sellest vesinikust,  mis on siin baloonis uuesti elektri ja see elekter  siis toidab meie meie mürasüsteemi väga moodne lahendus jah,  et kuuldavasti sellist lahendust kuskil mujal veel kasutatud  ei ole, et et kui ma olen seda välismaal kellelegi rääkinud,  siis kõik kõigil on suured silmad ja kõik on  ja huvitatud sellest ja üllatunud, et erinevate teadlaste  poolt siis koostöös valminud lahendus Nüüd läheb siis see tuulik meil vette. Jah tinglikult tuulik ja vaatame, mis siis saab. Vaatame, mis saab. Esmalt sõidame uurimislaevaga kontrollkatseks,  et jäädvustada kalaparve käitumist siis,  kui tuuliku müra veel ei kõla. Paat on samal ajal oma kohal ning on justkui tuulik,  mis parasjagu ei tööta. Kui kontrollkatse tehtud, saab tööga edasi minna. Nüüd hakkab mängima. Töötava tuuliku heli. Ma kuulen seda undamist. No ja kui ma oleks koorijuht ja mul oleks siin nina ees  praegu koor, kes tahab laulma hakata, siis ma võtaks siit  noodi ka. Või siis madalamad? Nii muusika on sees. Aeg tagasi minna suurde laeva ehk siis algabki katse teine  pool vaadata või õigemini siis salvestada ära see,  kas ja kuidas kalad selle heli peale reageerivad. Jah, kas ja, ja siis kuidas. Tuuliku müra on nüüd kuulda ja see levib vee all. Uurimislaeval jäädvustatakse kalaparve suurust  ja selle muutumist müraga. Katse ajal hiljem saab andmete analüüsi järel  selle info põhjal kalade käitumist tõlgendada. Praegune katse kestab üleöö, kuid sama katset tehakse  uuringuperioodil mitmeid kordi nii kudemise kui rände ajal. Kuna me oleme proovinud siiamaani teada saada,  kuidas siis kalad reageerivad selle vee alla jõudnud tuuliku  müra peale siis vaja saada kinnitus, mis kalad õigupoolest  siin all meie all olevas veesambas praegu ujuvad. Selleks lähevad mõistagi vette kalapüügivahendid võrgud. Nüüd siis, kui mitu tundi ja millal vaatame kalu. Orienteeruvalt ma arvan, kolm-neli tundi,  äkki laseme tal seal olla ja. Pärast väikse tõusu. Vaatame siis, mis seal võrgus on, saame siis näha,  kes seda tuuliku müra kuulasid, jah, on need  siis räimed nagu eeldada võiks, või siis äkki on  ka natukene kilu või tinti sees? Noh, pigem arvame, et ikkagi ja loodame,  et ikkagi suurem enamus on räim. Eilsest õhtust saadik kuni tänase hommikuni on meie sõidud  selle müra tekitava paadi kõrval tehtud üks asi tuleb veel  teha üle mõõta, nimelt see, kui kaugele siis  selle müra tekitava paadi või tuuliku heli vee all jõuab. Ja praegu käib selle seadmega. Just nende mõõtmiste tegemine. Lõpuks tuleb muidugi kõik need andmed kokku võtta  ja neid analüüsida. Merehõbe paistab Kala tuleb ja kala tuleb. Esimene kohe mõnus paksuke räim tundub olevat sügisräim. Mida need räimed võisid nüüd siin vee all kuulda  ja kuidas nad seda tajuvad, eks nad tajuvadki seda samamoodi  nagu neile bioloogilise olulisi helisid,  et ühed on helid, mis on neile endale olulised,  kas toitumises või kiskjate vältimises või omavahel suhtluses. Ja teised helid on siis sellised, mis, mis on need helid,  mis inimene siis veekeskkonda nii-öelda tekitab  ja emiteerib ja eks nad siis ja tajuvad neid samamoodi  ja aga lihtsalt kõik sõltub selle heli, sagedus,  olektrist ja tugevust, et, et kas, esiteks,  kas nad seda üldse kuulevad ja teiseks, kas see neid häirib. Kui te nüüd kõik need andmed, mis te olete kogunud,  saate ära analüüsida, siis millal teil on need vastused käes,  kuidas siis see võimalik tuuliku müra siin Liivi lahel kalu mõjutab? Eks meil mingi arusaam on juba praegu tekkinud. Ja hetkel on see arusaam selline, et teatud tingimustel  mingisugune mõju kindlasti on, et kindlasti see kala,  seda müra kuuleb. Aga see sõltub siis sellest jah, et mis on see helitugevus,  mis on veesügavus ja nii edasi. Et need on sellised esmased hinnangud, aga lõplikud hinnangud,  tulemused ja mõjuhinnangud nii-öelda, anname me  siis 2025. Septembriks.
