Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loodus loovusfestivalil
teevad koostööd loodusteadlased ja loodushuvilised.
Nimelt ees ootab loodusvaatluste maraton.
Stuudios on külas bioloog, Tartu ülikooli loodusmuuseumi
harrastusteaduse ekspert Veljo Runnel.
Ees on siis loodusvaatluste maraton.
Mida see endast kujutab? See on mõnes mõttes midagi väga lihtsat ja konkreetset,
et see on üks rahvusvaheline loodusvaatluste formaat,
mida tegelikult nimetatakse ka bioplitsiks,
umbes nagu plits, kreek on mingi sõjaline termin,
aga siis, et kus midagi tehakse väga äkiliselt
ja väga otsustavalt.
Ja siis vaatluste mõttes tähendab see, et lühikese aja
jooksul kind aja jooksul, mis meil on 24 tundi tehakse nii
palju loodusvaatlusi kui võimalik, et siis mingist kindlast
piirkonnast saada teada selle alaliikide siis valik
või kui palju, mis liiki seal on, milliseid linde,
milliseid taimi noh, põhimõtteliselt kõiki eluslooduse liike. Aga meil on ta nüüd niimoodi, et mitte ei ole üks konkreetne ala.
Aga üle Eesti siis, kes tahavad osaleda,
registreerivad oma ala mingi konkreetse alanose,
võib-olla kuskil koolimaja juures mingisugune kooli
koolipark või ma ei tea mõisapark või et nii nagu soovitakse
ja registreeritakse sära ja siis selle meie sündmuse jooksul
24 tunni jooksul siis käiakse ja vaadeldakse seal liike
mõnes mõttes ta on nagu ka võistlus, et need alad siis
pärast näevad, kust kõige rohkem liike leiti
ja võib-olla tuleb mingeid haruldasi või huvitavaid liike. Et siis on huvitav seda teada saada.
Nii et mõnes mõttes nagu nagu nimi ütleb,
ka maraton loodusvaatluste maraton, et justkui spordiüritus.
Aga samas kogutakse andmeid, mida siis hiljem saavad näiteks
teadlased kasutada. Mis nendest vaatlusandmetest üldse saab,
siis? Me kogume nad ühte suuremasse andmebaasi meie muuseumi
juures on juba juba päris pikka aega arendamisel selline
elurikkuse andmekogumise töövahend, mida nimetatakse Pluuto
FX noh, põhimõtteliselt me pakume teenust nii teadlastele
kui ka siis harrastajatele oma andmete talletamiseks,
ühtematiseerimiseks seal teatud analüüside läbitegemiseks ja,
ja siis see ka edastatakse, kui teatud kvaliteet on saavutatud,
siis edastatakse ka maailma andmepankadesse üks ülemaailmne
elurikkuse andmekogum andmeportaal on keebeeii Jeffiks
nimetatakse et seal on nüüd enamus meie maratoni tulemusi ka
allalaetavad maailmateadlastele ja, ja seal on ka näha,
kui neid kuskil teadustöös kasutatakse. Ja no praegu peast ei mäleta, mis see number oli,
aga see number on päris muljetavaldav.
Nii et need, kes osalevad ja teadusliku väärtusega,
no ütleme, et mida saab kasutada liigi määramisel,
selliseid andmeid meile saadavad siis nad võivad olla üsna kindlad,
et mingil hetkel mõni teadlane võib neid oma suuremas töös
kasutada ja teha näiteks mingeid kas kliimaalaseid järeldusi
mingite liikide leviku või või muutumise kohta. Noh, see, see ei tähenda alati siis, et et see konkreetne
vaatleja või noh, ütleme tema vaatluse põhjal midagi üles ehitatakse,
aga see on üks väikene piisake selles andmemeres.
Aga noh, merd ilma nende Pisakesteta ei sünni,
nii et ma usun, et me võime väga tänulikud olla nendele inimestele,
kes on seni vaatuste vaatlustes osalenud selles maratonis
ja tulevikus ka kes osalevad. Milliseid uurimistöid üldse saab teha sellistel andmetel te
mainisite kliimamuutuste uurimist. Kuna see on selline massandmete interpreteerimine,
et siis noh, enamasti see ongi kas, kas mingite liikide
arvukuse muutumine või, või ütleme ka levila muutumine,
see kliima järeldus võibki olla sellest,
et näiteks mingid lõunapoolsed liigid vaadatakse 10 aasta
jooksul järjest põhja poolt leitakse või siis ka teatud
liikide kadumine, et noh, näiteks mingi tavaline liik,
mida meil 10 aastat tagasi leiti, nüüd maratoni tulemused näitavad,
et järjest vähem on ja kui see on ka seotud mingi konkreetse
elupaigaga kas mingi metsatüübiga või et siis teadlased
saavad kokku panna eri andmetüübid, panevad näiteks meie
maratoni andmed kokku siis mingi taimkate kaardi
või mudeliga ja sealt saab siis mingeid järeldusi teha. Et kuidas, kas toimub mingi koos kadumine mingi mingite
liikide ja mingite elupaikade juures või on seal mingid ebakõlad,
et seal tegelikult on päris palju võimalusi andmete interpluateerimiseks,
eriti kui võtta veel mingeid lisaandmeid sinna juurde,
mida, mida siis niimoodi vaadatakse võrdluses,
et kuidas ühed muutuvad andmeid ja kuidas teised muutuvad. Kui hästi üldistatult küsida, kuidas on üldse viimasel ajal
muutunud loodus ja kliima niimoodi, et seda on võimalik
jälgida olnud? No meie ise konkreetselt selles projektis jah,
ei ole selliseid uuringuid teinud, eks need laias laastus
needsamad uudised, mis ka meil käivad läbi,
kus, kus jälle üsna mingi sünge pilt maalitakse.
Et üks või teine liik on, on kadumas, aga samas tegelikult noh,
me ei pea alati võtma hakka seda kliimamuutust nagunii
negatiivses valguses, et need liigid, kes lõuna poolt tulevad,
noh mõnes mõttes see ongi loomulik muutus,
et peale jääaega ju ka tegelikult alguses polnud siin õieti
õigesti noh, polnud üldse peaaegu liiklejat,
oli, oli jää siis mingil hetkel hakkasid mingit taimekesed
tulema putukad, suuremad loomad. Et see protsess praegu läheb äärmusesse selle soojemates
kliima mõttes, aga samas need liigid, kes meile tulevad,
need on uued põnevad liigid ja nad hakkavad oma nishi siin
otsima leidma.
Ja, ja noh, ma usun, et mõnes mõttes on,
et see on põnev aeg, et noh, ma isegi olen päris palju siin
viimase ütleme 10 aasta jooksul päris palju põnevaid
putukaliike kohanud, kes lõunast tulnud ja noh,
see on alati entusiastidele on, on see, kes on mingi kas putuka,
putukaentusiastid või linnuentusiastid, siis sellise uue
liigi kohtamine on alati midagi ägedat ja,
ja noh, tegelikult sageli ka käiaksegi, sellepärast looduses
neid liike otsimas, et äkki ma näen kedagi,
keda ma varem pole näinud ja mõni põnev kaugeliik,
kui on siia trehvanud. Näe, ütleme, et selline selline kõige lihtsamini märgatav
muutus ongi, et lõunapoolseid liike on meil näha,
keda ütleme, 20 aastat tagasi või 10 aastat tagasi kas ei
olnud üldse või olid nad väga suured haruldused. Kes see seltskond on, kes loodusteadlastega koostööd teeb,
nad peavad ka ikkagi üsna teadlikud olema.
Sellest teemast. Jah noh, nii ja naa, ütleme, et tegelikult on võimalus
osaleda ka ka nendel, kes võib-olla ei tunnegi nii hästi elusloodust,
sest et meil käib selle maratoni töövahendite juurde ka
alati telefonis olev kaamera, nii et kui saab inimene
telefoni teha telefoniga, teha vaatluse ja siis sinna juurde
kas teha pildi või helisalvestuse või video
ja isegi kui ta ise seda liiki sel hetkel määrata ei oska,
aga see pilt või helisalvestus on piisavalt hea siis eksperdid,
kes neid üle kontrollivad, neid vaatlusi saavad ka seda
määrangut kas parandada või või lisada. Ja üks päris tore näide selle ilmestamiseks,
et meil oli, see oli vist kaks aastat tagasi
või kolm aastat tagasi toimunud maraton,
kus üks vaatleja pildistas.
Ma arvan, et ta vist arvas, et oletas vist,
et see on seen, ma täpselt ei mäleta, aga igal juhul ta pani
mingi vale määrangu, et oli taime peal selline punane moodustis.
Ja pärast, kui meie eksperdid vaatasid üle neid pilte
ja vaatlusi, siis avastas, et vot sinna määrang vale
ja ja mitte ainult, et on vale, aga väga,
väga põnev asi, tuli välja, et tegelikult see oli üks pahklestaliik,
keda Eestist varem polnud registreeritud,
muuluk pahklest. Nii et ei maksa häbeneda, kui ei tunne seda looma
või taimepilt ja tegelikult võib pärast tuli välja,
et avastasid Eesti jaoks ühe uue liigi. Ahah, mis ajast, mis ajani see 24 tundi maratoni siis kestab,
seekord. See hakkab kaheksandal juunil keskpäeval kell 12 siis
üheksanda juuni keskpäevani kestab ja noh,
meil on läbi aastate, nüüd seal nüüd seitsmes üle-eestiline
loodusvaatluste maraton ja läbi aastate ongi seal juuni
alguses Ta olnud nii, et need andmed on enam-vähem
võrreldavad ka, kuna noh, see periood on enam-vähem sama,
et kui noh, oleks augustis või aprillis olnud eelmine
või eelmised, et siis noh, on teised liigid on väljast,
teised taimed õitsevad sel ajal et noh, neid võrdlusi pole
nii nii hea teha, aga tänu sellele, et on samal ajal,
siis sealt omakorda me saame saaks teha selliseid huvitavaid võrdlusi. Ja, ja see 24 tundi ei tähenda muidugi et see vaatleja peab
tingimata siis sellest ühest keskpäevast järgmise
keskpäevani oleme väljas ja usinalt vaatlema vaatlusalad,
kui on registreeritud, siis osade vaatus aladel on küll,
ütleme, mingid kellaajalised vaatlusretked,
et kui ta tahab liituda, siis Ta vaatab,
mis kell need on.
Aga noh, ta ei pea seal kogu aeg olema, ta võib valida omale
sobiliku aja, millel liituda, osaleda, vaadelda ja,
ja siis need vaatlused võib ka tegelikult hiljem ära saata,
et ei pea ilmtingimata selle 24 tunni jooksul ära saatma. Aga kindlasti võiks need vaatlused selle ajavahemiku sees Ja sinna PEP ette registreerima kuni viienda maini. Neid vaatlusalasid ja et me saaks siis seda infot levitada,
et see oli, see on see mõte, et miks varem registreeritakse,
aga vaatluste tegemist ei pea ette registreerima.
Et mingil hetkel me fikseerime siis selle vaatuse alade
registreerimise ära, siis on kaardi peal näha,
mis vaatlusalad on olemas, osalevad ja siis need,
kes tahavad kaheksandal juunil vaatlema minna,
siis kaardi pealt võtavad ette ja võivad minna,
nii nagu Neil neile endale meeldib. Noh, tuleb muidugi vaadata, et osad vaatlusalad on,
on privaatsed, kui on kuskil eramaal, keegi sõpradega vaatleb,
et siis seal on seal oma seltskonda, aga need,
mis on avalikud vaatlusalad, sinna võivad kõik minna vaatlema,
niiet et selleks otseselt ei pea ette broneerima ennast kuskile.
Vaatus alale. Milline senine kogemus on olnud, kui palju on siis neid
vaatlejaid kaasa tulnud selle maratoniga? Noh, vaatlejaid on ikkagi seal sadades aga kaudselt saab
muidugi osa neid veel rohkem noh, ongi see,
et neid tulemusi ju näevad need, kuna need on avaandmed
lõpuks ja, ja ka need pildid on avalikkusele näha,
et siis osa saavad kindlasti tuhanded ja noh,
meil on lisaks ka mõnes kohas on kultuuriprogramm või,
või on mingisugused loengud või giidiga retked,
et tegelikult on ka võimalus, et noh, võta näiteks lapsed kaasa,
kes võib-olla vaadelda ei oska, aga nad saavad jällegi osa,
nii et noh, neid osalejaid või osasaajaid on,
on rohkem tegelikult kui, kui neid vaatlejaid,
kellest märg maha jääb meil minimaraton ka. Et, et see on nüüd esimest korda meil. Kas seal minimaraton on nagu lastele või
või seal? Et sel aastal meil on esimest korda ka ka selline eriüritus
mõeldud koolidele, et kuna noh, sa, juuni algus on natukene
halb aeg koolidele, et siis on osadele on juba õppetegevus
on läbi või siis on ei saa nii hästi neid lapsi
ja õpilasi, õpilasi ja õpetajaid kampa, aga õpetajatele
tegelikult see üritus väga meeldib.
Ja siis me töötasime välja sellise alternatiivse maratoni,
mida saab varem läbi viia ja me nimetame minimaratoniks. Ja siis eelneval perioodil kas, kas maikuus
või või isegi vist aprilli lõpus sai ka.
Et saavad siis õpetajaid valida endale täpselt selle aja,
mida nad tahavad lastega selle oma väikse maratoni läbi viia.
Meie poolt on pedagoogid, kes seda metoodikat õpetavad,
vaatame neile kellelegi appi, sinna määrama,
kutsume kutsume abilisi eksperte ja siis aitame neil kas oma
kooli juures või koolimetsas või, või mingil alal,
kus neil endal meeldiks seda oma maratoni läbi viia,
siis siis selle selle ära teha. Et see on meile esimest korda ja kutsun kõiki õpetajaid,
keda see huvitab, vaatama meie kodulehte
ja ka registreerida saab ennast juba. See koduleht on siis Tartu ülikooli loodusmuuseum. Selle leiab jah, selliselt üldlehelt nagu elurikkus.
Ja seal on siis loodusvaatluste maratoni alamleht
ja minimaratoni olemine. Aitäh stuudios oli külas Tartu ülikooli loodusmuuseumi
harrastusteaduse ekspert Veljo Runnel.
Kõne all oli loodusvaatluste maraton, mis toimub kaheksandal
kuni üheksandal juunil käesoleval aastal.
