Jaa, jaa. Tartu stuudios on Villu Veski.
Tere. Tervist.
Te. Käisite hiljuti Norras seoses Euroopa kultuuripealinna
projektiga ette valmistamas seal üht-teist muusikalist projekti,
millega täpsemalt?
Tegemist on? Ja nii see oli, et jaanuari lõpul, veebruari alguses.
Meil on käsil selline mitme riigi vaheline projekt,
mille nimi on siis eriti Joloogs eriti dialoogid
ja see on selline, mitte ainult muusikaga muusika
ja arhitektuuri ja ka arhitektuuriajalugu
ja rannikukultuuri üldse selline hõlmav hõlmav projekt,
kus on siis peale muusikute ka arhitektid
ja pea arhitektuuriajaloolased. Ja see projekt saab toimuma siis suvel siis nordlandis on
siis puude puude ümbruses asuvas Põhja-Norra regioonis
ja kuivõrd nüüd ja üks Euroopa kultuuripealinnadest puude Tegi oma avamise siis täpselt nädal aega peale Tartu avamist
kolmandal veebruaril.
Ja siis meil oli ka neljandal veebruaril selle projekti
selline selline Lountševent nagu teda tänapäeval siis öeldakse,
aga selline siis tutvustav tutvustav kontsert ja,
ja konverents, kus me siis siis erinevad osapooled olid
sõitnud kohale ja tutvustasid seda projekti.
Ja loomulikult tulid norrakad sedasi sätitud,
teinud, et puudu üks tuntumaid kultuuriüritusi,
viimased 11 aastat on siis rahvusvaheline puudocheupan džässfestival. Ja sa oled jazzfestivali, see toimus siis üle nädala
pikkuselt tänavu ja siis seal jazzfestivali lõppkontserti
olid ka siis, nagu ühtlasi toimusid nad siis just selle
puude avatseremoonia päeval ehk selle selle päeva viimasteks punktideks,
nii et need kaks kaks sündmust oli nagu kokku viidud.
Ja selles mõttes toimus seal siis väga selline suur
kontsentratsioon erinevatest erinevatest kultuurisündmustest.
Ja meie meie nüüd projekt, eriti dialoogid. See saab siis, nagu ma ütlesin, toimuma ise suvel 26.-st
juulist kuni neljanda augustini.
Ja on ta toimub tajust just rannikualadel
ja saartel väga väikestes kohtades, et üks on selline küla
nimega Käsmu.
Väga meenutab Eestis eesti küla nimega Käsmu,
aga et see on siis saamidel saamide küla
ja siis Norra saamide juures käisime ja siis teeme midagi
koos saamidega. Võttes inspiratsiooniks just nimelt saami kultuuri sealt.
Jaa, järgmine koht Lõõnes, mis on siis jess Kerstad,
mis on siis Natlandis puudest selline 40 kilomeetrit
kaugemale jääv imekaunis selline rannikuala.
Ja siis on veel kiivari saar ja Fleinveri saar,
need on siis Atlandi ookeanis.
Hästi väikesed saared ja seal Fleinveri saarel saab siis
toimuma ka siis selle projekti lõpp, konverents
ja kontsert. Nii et võib-olla need, kes loomulikult ei pruugi ju kursis
olla nii väikeste geograafiliste asukohtadega,
et siis footoni saarestik selline imemuinasjutuline paik,
et siis sinna footoni saarestiku ette.
See kiiver ja Freinveri saar jäävad. Mis elu seal kauges põhjas elatakse ja kas te olete sinna
varem sattunud? Mina olen sattunud jah, sinna põhjapolaarjoone taha
tegelikult päris palju kordi just nimelt just nimelt Fääri
saarte helilooja Christian plakiga.
Et temal oli kunagi selline visioon ja ideed,
ta tahtis salvestada kõik, kuigi põhjapolaarjoone,
sest ülespoole jäävalt kultuurid, laule,
asuski seda tegema loomulikult Gröönimaa
ja ja Island, ja siis me käisime ka Siberis. Kust oli pärit Veera Kondratjev Sandy Mansiiskis et just ka
see Venemaa osa tol korral oli, nagu oli leidmata
ja nagu salvestamata ja siis ka Alaskal.
Nii et ja nüüd just justkui ka selle selle idee jätkuks siis
nüüd põhja Põhja-Norras.
Nii saamide juures kui ka kui ka teiste Norra erinevatena
nii-öelda rahvusgruppide juures, et saamid ei ole,
ei ole ju ainukesed, kes seal, kes seal elutsevad kellel see
kodugaks on. Ja niimoodi olen ma sattunud tegelikult siis tõesti kaks
korda Gröönimaale ja Islandile ja Fääri saartele muidugi
lugematu arvu kordi siis.
Ja Põhjamere äärde Siberis ja siis kaks korda nüüd nüüd ka
Norra siis sellel sellel alal, nii et et iseenesest on
ettekujutus olemas, kuidas inimesed seal elavad,
kui, kui nappide vahenditega nad peavad elus hakkama saama
ja kui õnnelikud nad selle juures on. Ja kuidas üldse elu on korraldatud sellised sellised
karmides tingimustes.
Ja loomulikult noh, mina kui. Kui selline muusikainimene ja, ja ka muusika loojad kuidagi
reisides on alati paelunud midagi väga põhimõtteliselt
midagi sellist pidama, nagu nagu ei ole kuulnud varem elus
ja ja panen imeks, et miks ma seda ei ole kuulnud,
õppides siis nendelt rahvastelt, no võib-olla kõige
võib-olla kõige kõigile arusaadav, selline. Suurusjärk oli see, et ma küsisin, et et suusad,
vanad suusad olid, olid naelutatud seinale,
et üks suusk oli teisest oluliselt pikem,
muidu olid nagu ühe lõbusad, oli ta siis pike meeste tagant ütles,
et aga need on ju saami saami suusad saamid suusatavadki niimoodi,
et üks uskond, teisest pikem ennatlustavad ühte suusakepi
siis sedasi vasak suusk on pikem, parem lühem
ja siis paremalt poolt siis selle ühe kepiga,
siis antakse hoogu, midagi sarnast, nagu siis ka Nuutamine
või siis mul tekkis selline suuremat sorti sümbol,
et kas nad on siis noh, sedasi nagu kõigepealt avastanud
selle selle vee peale edasiliikumise sellisel kujul
ja siis nagu otse üle võtnud selle sellise mudeli
ja kolinud siis sellega lume peale. Et ja ka põnev oli, et nendes nendel saartel nendel saart
tõel toodeti siis joogivett ka ookeaniveest,
et seal oli selline seadeldis, mis siis mis siis jagas v8,
jagas seadeldist soola molekulideks ja täiesti puhta H2O molekulideks,
mis, mis siis omakorda maitsestati kaljukiviga,
et saada talle noh, nii-öelda elusa vee maitse juurde tagasi,
et see oli ka väga no väga põnev.
Ja nüüd, kui nüüd helimaastikest rääkida,
siis üks põnev heli ütleks, isegi hirmuäratav heli oli,
oli midagi sellist, mida ma varem kuulnud,
et et seal on ka meeletud tormid. Et seal oli ka sellel nädalal, kui me seal olime,
et oli ka 50 kuni 50 meetrit sekundis tuule kiirus viis ära
puhuda puuda kultuuripealinna avamise, õuelavad
ja mattis vee alla, telgid, meri tõusis ja kõik kõike seda.
Ja siis korraldajad olid sunnitud siis siis kontserte ringi
tõstma erinevatesse siseruumidesse.
Aga see heli oli selline heli, kui torm.
Laine liigutasid kive merepõhjas, et seal näitas saarevaht,
näitas, et kuni 30 40 meetri sügavusel olevat kivimürakad
siis et see laine nagu läheb juba nii sügavale,
ta liigutab neid kive, kivid, muidu vee all,
kui põrkavad selle liikumise peale, siis see on maa peale kuulda. See on selline noh, nagu põrgust maa seest tulev selline
tume tumetume hääl, mida sa ei oska nagu koju juhatada,
kustpoolt ta tuleb, ta tuleb nagu lihtsalt igalt poolt nagu
maa seest selline hääl.
Et see oli võib-olla selline selline helikogemus,
mida, mida ma ei olnud varem kuulnud. Mida nende muusikalise pärandi kohta öelda,
mida te olete sealt leidnud enda jaoks võib-olla ka? Esiteks, Norra muusika on mulle alati meeldinud.
On eestlastele üldse meeldinud, vaatame,
kas või kuidas Norra, Norra ansamblid ja artistid kas
või jazzkaarel ja, ja mujal on narmastunud,
nende harmoonias on midagi karget.
Nende harmoonias on muidugi karged.
Mis meid eestlasi paelub?
Mille järgi ma võiksin öelda, et eestlased kuidagi peavad ennast? Sinna skandinaavia maitsepoole kuidagi kuidagi. Hoiavad. Ja. Ja nüüd, eks see, see loodus, see äärmine lihtsus
ja muidugi võimsus, et eks see ka teeb aitab nagu muusikast
ülearuse välja rookida.
Et sulle jääb nagu ainult see väga, väga,
väga oluline ja põhiline, mis mis siis töötab kuidagi.
Ja sellepärast on mul suur õnn töötada koos just nagu just
nagu Põhjamaade muusikutega. Teie Sid olnud teie siis jätkata seal koostööd Kristian
blokiga ja kellega ta Gunnar Hofiga Norras jazzilegend Jan Gunnar rahvaligisele. Puudujahhasse Open asutaja kunagi 11 aastat tagasi.
Tema on nüüd sellise suurusjärgu muusik,
kes siis? On ka professor seal Tromse ülikoolis või muusikaakadeemias
ja samuti puutöös ja selline kontsert.
Artist käis ka hiljuti õieti öelda kaks korda käinud ka
Eestis esinemas.
Et tema ikkagi on salvestunud koos pätmefiini
ja Mike Sterniga ja ka seekord olid tema laval
ansamblikaaslasteks muusikud varasemalt kuskilt sealt level
lävel Fortit juust ja ja John Maclavlini Shaktist,
et noh, kui lihtsalt tuua siia kõrvale nagu,
nagu näiteid, mis mis see tase on ja üleüldse Norra
džässifestivalide tase on selline, et nad saavad endale
selliseid asju lubada ka lihtsalt sellepärast,
et neil on naftat sellesama vee all. Aga Christian plakiga ja ansambliga Ictra sill seob meid ju
mind väga-väga pikaajaline koostöö juba 90.-te lõpust
ja ja nüüd taaskord on ees üks ringreis juunikuus Fääri saartel. Just nimelt diktracilliga, kus peale erinevate peale
erinevate esinemiskohtadega muuhulgas Tähistatakse ka kaljukoopa ehk rotto kontserti
neljakümnendat juubelit, et see nagu 40 aastat tagasi siis
toimus esimest korda.
Ja grotra kontserti on siis koguni kaks,
et üks on siis nahku pääseb laevadega või purjekate
ja päästepaatidega ja teine on selline, kus,
kuhu pääseb mööda maismaad mööda ronides mägedest alla.
Nii et noh, põnev, põnevad teenimiskohad. Ma olen ükskord käinudki Viljandi kultuuriakadeemia
tudengite ja teiste õppejõududega.
Mäletan, et seal oli Ain Agan ja Silver Sepp
ja Kätlin Mägi.
Sofia Rubina olid ka sellel ühel kaljukoopakontserdil,
mis sa isegi salvestatud.
Nii et selliseid mälestusi sealt on, on palju
ja nüüd siis panime kokku. Ja selle suve siis üks selline üks selline.
Oluline võib olla oluline. On selline saami kultuurifestival, kellega me teeme koostööd
ja siis mille nimi on Johns oktil olla sokk.
See on siis ühtlasi nagu kohanimi. Ja selle kultuurifestivali nimi siis koos saamidega anname
kontserdiga skyersdadi kirikus 29. juulil
ja me tegelikult nagu loomemuusikat nendega koos ennem.
Praegu meil olid erinevad kohtumised.
Kristjan Black on varem kirjutanud saami lauljatele nagu muusikat.
Nii et saab olema selline iseenesest küllaltki selline kontsentreeritud,
aga ikkagi erinevate maade pärit inimeste selline koostaja. Nii et ka saamide muusika inspireerib selles mõttes päris palju. Ja kogu see, nende elulaad inspireerib, et see on kuidagi
nagu nagu õige või kuidagi autentne.
Et ka selles kultuuripealinn avamise avatseremoonial,
mis toimus siis tegelikult sadamas vee peale oli pandud lava
ja siis seal ava moodustas nagu mingi saarekese,
mille ümber siis sai paatidega sõita ja saami olid seal
toodud väga esiplaanile.
Loomulikult ma toon siin võrdluse tart. Ja meie ka. Lõuna-Eesti nii-öelda kultuurisinna lavale toomisega seto
seto kultuuri lavale toomisega, et miskipärast on kuidagi
selliseks kombeks ja hiljem siis sotsiaalmeedias inimesed
võtsid isegi sõna, et kas, kas protsent natuke mitte liiga
suur ei olnud.
Teised teisi elab ka, aga küllap ta on siis midagi,
midagi ehtsat, mida midagi lavastada või kujutleda
või allikaks kasutada on. No väga hea.
Et aga Meil on ka plaanis modernseid, meil on ka plaanis
modernseid üritusi seal korraldada, et üks oleks võib-olla
üks oleks võib-olla. Siin on ehitatud kaldale väga modernseid hooneid,
et selline interneti üle kanda ka selline tiitšeises,
kus siis nii saamikui, elektroonilise muusika esindajad,
seda nagu ühest kohast teevad, et seda saab ka siis
internetist jälgida. Tahtsingi just sinna jõuda, et nagu ma aru saan,
siis tegelikult mingi osa nendest skulptuuri pealinna
sündmustest on ka internetis otseülekandes jälgitavad igal pool. Ja kindlasti, et selle mõte ongi ju see,
et seal iseenesest elab väga vähe inimesi
ja need, kes soovivad sinna reisida kombineeritult,
siis autoga või auto ja, ja paadiga, eks,
või väikese väikese kaatriga noh, neid on ju oluliselt vähem,
kui see see, mis siis peaks jõudma üle internetti
kuulajateni ja noh siis teisest küljest ka muidugi selle jäädvustamine.
Et need inspiratsiooniallikad loomulikult noh,
nii-öelda nende meie üks idee on esinemispaigad on ka paljud
sellist mahajäetud paadikuurid ja mida noh,
Norras väiksemaid ja suuremaid samas ka täis väga põnevat,
sellist ajaloolist kraami. Et disainerid ja arhitektid just nagu loovad need
esinemispaigad just just konkreetselt nendesse kohtadesse
ja kasutades neid neid elemente, mis seal,
mis seal nagu nagu vedelevad.
Et see on ka üks nagu ei tee.
Ja loomulikult toimuvad seal ka sellised workshop id,
sest tegelikult kirjeldatakse neid Nende elamute erineva
erinevat sorti elamud, ajalugu ja miks, miks nad just
selliseks sellised on saanud? Nii et kui meil läheb siin põhitähelepanu loomulikult
mõistagi Tartu peale, siis tegelikult Tartu pole ainus kultuuripealinn.
Et on ka teised. Ja et põnev koht Norras nagu ja et puude on kindlasti väga
põnev kohtunud väike linn, aga väga huvitav küsimus ka
tekkinud ju.
Et Norra ei ole Euroopa liidus.
Ja et kuidas seal saab olla Euroopa kultuuripealinn.
Ja selleks, et seda küsimust nagu maandada,
ma saan aru, on siis õieti kolmul kultuuripealinna ju ju 24. aastal,
et kolmas on siis Austrias. Aga see küsimus on väga oluline.
Et kas Euroopa on ainult Euroopa Liit ja kui valitakse
Euroopa kultuuripealinna, et kas see peab siis asetsema
nii-öelda Euroopa liidus või võib see nii-öelda väljaspool
Euroopa liit olevatel aladel ka olla puude on siis justkui
see näide parasjagu. Nii et see kõik ootab meid veel ees.
Suvel ootab nii siin Eestis kui ka tõesti seal Norras
mitmeid paljusid. Ja et noh, üks on avamine, aga teine asi on siis aastaringsed,
aastaringsed, sündmused, et selleks on ka loodud puude 2024
selline aasta kalender kus on siis kõik need aastaringi
sisestatud ja toimuvad sündmused siis nähtavad
ja kättesaadavad. Me võiksime kuulata ühte pala, mida te olete koos Jan Gunnar Hofiga,
salvestanud natuke sellest ka paar sõna. Ja et salvestasime seal ühes toimumiskohas skerstodi kirikus. Meie Eesti muusikat ja, ja norra muusikat lihtsalt lihtsalt mängisime.
Et see ei ole nüüd selline ametlik salvestusega,
lihtsalt mängisime ja Jan Gunnar how esitab ka eesti muusikat.
Muide kaasa arvatud Heino Elleri ja näiteks
ja Jarmo Pärti. Ja ka rahvamuusikat, samuti minu lugusid
ja ja mina siis mängin temaga koos Jan Gunnar Hoffi
muusikate Norra, Norra rahvalaule.
Võib-olla, võib-olla siit valida näiteks seal külas kuuldud
üks pulmamarss, mis on mis, mis on pruuremarssafra meie Arn
seal nimetatud ühes külakeses, siis oli keegi sellise
pulmamarsi loonud ja võib-olla selleks päevakohane kuulda.
Siinkohal aitäh, Villu Veski. Suur tänu.
