Mõnus kena maja, see on Kivimäel, väga rahulik on siin olla, kamin on küdemas härra heinard sirel. See maja on ehitatud ju pärast sõda, eks ole, pärast sõda ja 57. aasta piirides, 58. me kolisime siia sisse siis Stahli kõlises poolikus olekus, aga elada sai ja hiljem sai siis pikkamööda seda edasi ehitada. Te ise olete maalt pärit või linnast võiguste vanemate kodukoht on ema on pärit Prangli saarelt, vanaisa vanaema elasid Prangli saarel ja sündinud, ma olen Häädemeestel ja Häädemeestelt oli mu isa päritsis. Mu vanemad, mida tegid maamehed ikka põhiisa isa oli seal ehitusmeister. Naisast need palju midagi ei tea, kuna ma olin kahe poole aastane, kui ema isa lahku läksid ja siis ma koos emaga tulin ära Prangli saarele maalika kalurina töötas tranglis ja siis väikse poisikesena. Nii kaua olin seal Praaklis, kui ema abiellus, uuesti asus elama Volga randa. Niikaua maalin Prangli saarel ja kaks klassi käisin algkoolis ja siis ma kolisin koos emaga muidugi ka sinna Kolga randa, Kolgaabla külla, Prangli saarel oli väga Ena ja niisugused põnevad päevad olid, hästi meeldis see lapsepõlv seal, aga muidugi siis kolgas oli juba raskem. Ratastel Pranglil olite 34. aastal, sai sinna kolka ülakolida. Hiljem ma elasin muidugi veel Prangli saarel, 39 40. Nii ma kolisin uuesti tagasi Pranglile ja hiljem ma astusin Saksa sõjaväkke seal 42. aastal, kui ma sealt siis ära sõjaväest kargasin. See oli 43. aasta suvel. Sõitsime Soome ja peale selle, kui me Soomest tagasi tulin, siis olin jällegi Prangli saarel. Te olite just see aastakäik mehi, kes vene mobilisatsioonist jäi välja, aga saksa mobilisatsiooni sisse läksite ja see oli niiviisi, et viimane aasta, mis välja vene mobilisatsioonist, naelasin Pramlis ja seal tulid sakslased, neil oli seal õuadlus, punkt oli ja tahtsid värvata seal kohapeal kauadlus punkti noormehi. Ja mina mõtlesin, et parem on siis juba ise astun sinna koha peale, kui hiljem minna rindele või kuskile mujale ja nii siis oligi, et ma vabatahtlikul läksin sinna. Ega mul ei olnud eriti lusti seal teenida, aga et see oli ka just seal. Soomes oli 100 ja et on vaja soome minna ja soomlasi abistada, et meie olime nagu võlgu ka soomlastele, kuna Soome vabatahtlikud olid meil 100. ja me läksime siis võlga tasuma oli neid poisse rohkem. Prahvlil eksime Pranglilt viie poisiga, aga meid pidi olema rohkem. Meil oli plaanid peetud ja umbes 15 poissi, et sõidame koos, kukkus nii välja, et Taad, millega me pidime sõitma. Kokkulepe oli, et saame paadi. Ja mehed olid Tallinnast, sinna sõitsid tramlile ja, ja ma sain samal päeval teada, et seda paati ei saa. Ja muidugi need, need olid väga ehmatanud, nemad järgmisel päeval sõitsid tagasi Tallinna, aga siis kolm poissi, nemad jäid promlile. Et ootame ikka võimaluse ära, millal me siis saame ära minna ja varjasid ennast umbes kaks nädalit, kui me ära saime sõita. See plaan oli juba kevadest saadik, oli meil nii võetud ja kas oli tavaline kaluripaat või kus koordi paadisõitja, kes Viisti. Me läksime ise oma algatusel ikka mina olin nagu kapteniks ja siis minul oli see mereasi kõik selge. Ja oskasin mere peal käituda ja lapsest saadik mere ääres olnud, kuid me üle läksime. Nemad olid paadi põhjas pikali, torm oli kõva torm ja Heinar Kirsipuu, tema oli siis päris asjaline. Tema oli siis mul tüürmanniks, temale on siin kursi kätte ja, aga me ei saanud kuigi kaugele, kui ma trammist öösel hakkasin minema. Jalurbad. See oli väike kalapaat, niisugune lahtine paat. Täitsa tavaline niisugune kolme, nelja jõuline väikena. Pärnu vabriku mootor oli seal sees. See oli seileri vabriku mootor, vanasti oli kaks tehastesse, mootoreid tegid streikijad, seiler ikkagi mäe 10 pallinna põhja, Tuula mürsk oli väljas, nii et tavaliselt põhja tuulika öösel algab ja mootor sai märjaks ainele jõle üle mootori ja siis me jäime sinna Prangli etta tuulevallale, nii et mootor ei töödanud ja siis läks tükk aega, kui lõpuks uuesti mootori käima saime ja juba oli kartused tuuline randa tagasi. Aga saime jällegi mootori käima ja neli kilomeetrit umbes Pranglilt, suvine aeg läks vara valgeks, vaatasin, et ei või edasi näitav sakslased leiavad, et mehed on ära läinud. Saadetakse lennuk mere peale, neid otsima, lastakse põhja. No ütlen poistele, et keerame otsa ringi ja sõidame Kolga lahte. Mul on seal teada Malusi saared, kõik on tuttav. Oleme päeva seal varjul ja siis järgmisel õhtul katsume juba varakult ära sõita. No Janime siis tädimegi, keerasime otsa ringi ja saime vallusi saarel ilusti paadi ära varjata, sinna kivide vahele ja nägime ka, lennuk kindlasti otsis meid mere peal, tuuritas, seal olid selle päeva seal ilusti ära süüa, meil enam ei olnud, ainult või oli järgi jäänud. See ei ligunenud ära ja aga leivad ja need olid kõik tormiga ära ligunenud teatud. Ja siis järgmisel õhtul hakkasime varakult jälle minema, Soome poole kurss oli võetud meil järve saarele. Jõudsite kohale ja saared ja neid oli siis muidugi rannast jälgitud juba kaua aega, need olid Soome piirivalve piirivalve taastasse, mina küsin. Et mis Saarse on, Öeldakse, et seal järvsaar, tore ka. Kui täpselt oled läinud, kui kaua te Soomes olite seal juulikuu 43., kui me sõitsime sinna ja ja tagasi ma tulin 44. aasta septembris. Nii et siis üle aasta rindel ja ja mina olin mereväes laeva peal, need olid siis vardja, mootor, vened ühesõnaga lihtsalt kiirpaadid ka või vahilaevad, mis siis käisid öösiti väljas. Nii luur käigul või luurele, vaenlane saaks miinisid panna, seal nad lennukitest lastiniinesid alla ja käisime siis neid. Pidasime valvet ja kui olid suuremad mingisugused lahingut, siis ikka Me olime esirinnas enda peale tuld juhtimas oli seal Koivisto saarest evakueerimine siis kui juba see suur rünnak olija soomlased taganesid, saarte pealt evakueeriti inimesi ja, aga meil oli alati on ka, kui palju eesti mehi soome laevades oli teatega? Neid oli ligi 600, kes olid mereväes, aga üldse oli Soome sõjaväes kolm ja pool 1000 meest oli, kas teie ema näiteks teadis ka, et Soomes olid aja, teadis küll, ema tuli ka tagantjärgi, ema oli kasvamas, elas ema tuli siis 44. aasta varakevadel või õite talvel juba. Mul võõrasisa ja siis ema ja, ja kõik, mu poolõed ja poolvennad, nemad olid siis põhja laes uusi kaubungi linna lähedal ühe saare peal ja olid siis seal, nii kalurid täna töötasid jäidki sinna siis ei jäänud, kui algas eestlaste äraminek, soomlane ka aitas kõigil minna ülaRootsi, muidu ta pidi nad andma venelastele välja kõik eestlased, kes sinna jäid ja siis oli niisugune üldine korraldused, kõik katsukeseid ikka minna Rovotsi, mina olin veel Soomes ema, ma olin haiglas siis. Ja ema kirjutas mulle, tule ka siia meie juurde, siis lähme koos ära Rootsi. Aga noh, mina jälle kirjutasin vastu, et ei, et ma olen ikka tagasi Eestimaale, et seal on veel abi tarvis ja katsume siis natukene Eesti eest ka võidelda. Seal oli teatud määral ka niiskust, seiklushimu oli ka sealjuures Soomega oli juba köik venelasel rahu sõlmitud ja nüüd meil paras aeg Eestisse minna ja et siis katsuma ikka hakkame siin veel vastu. Teeme sakslastele säru ja venelaste rekka, sest sakslased andsid, sisaldaks kõiki nendele meestele, kes olid läinud ka kõigile, kes olid ka Saksa sõjaväest ära hüpanud ja mina tulin siia hilja septembris, teised maaväelased ja osaga mereväelasi, nemad tulid varem juba augustikuu sees. Aga ema ema läks ära Rootsi, sealt edasi ja läks ja läkski ja mad sõitsid oma mootorpaadiga ja Allad võeti ka siis väga hästi vastu. Nii ema jutu järgi nad olid küll seal garantiilaagrites ja ka neid siis toideti hästi ja hoolitseti nende eest ja aeg siis oli raskusi pärast, kui töö leidmisega ja keelt ei oskanud ja aga ikka nad tulid kõik pärast väga hästi toime, said omale töökohad ja nii et tema jäigi koos kogu perega siin kõik jäid sinna ja all oli ikka päris raske elu, sellepärast et tal oli neli last ja kõik olid pisikesed mudilased kõige väiksem oli 43. aastal sündinud ja vanem õde, minustki noorem, aga nendest nüüd oli siis 35. aastal sündinud ja teised kõik seal vahepeal, nii et üks 38, üks, 40 943 pisikeset kõik, ega see kerge ei olnud, mis nendest nüüd on saanud? Ema on küll surnud. Ta suri 89. aasta veebruaris ja võõrasisa k suri nüüd selle aasta jaanuaris. Aga õed ja vennad elavad seal ja mis nad teevad, kõige noorem õde on siis kohtunik ja siis ta oli valitsuse nõunik või nõuandja. Jah, ja nüüd ta vist ongi k valitsuse nõunik, need daam päris suure koha peal ja, ja tal läheb väga hästi Stockholmis teine õde, temal on maal maja ja siis tema on nüüd olnud kodune kaua aega ja viimasel ajal on siis töödanud oma tütre juures firmus ja aitab siis seal natukene kirjatööd ja tegemist, üks vend töötab Volvo tehase remonditöökojas, kus remonditakse Volvo tehase, saavutasid tema seal meistriks ja teine vend on siis vooruse linnas töötab tehases tööriistalukksepana, nii et neil on kõigil päris kena kena elujärg. Lapsed nendele juba ju hea, vanemal õel on suured lapsed ja nendel on juba omakorda lapsed ja nii on ka siis nooremal õel kaks poissi ja mõlemil on juba väiksed, poistel ka juba lapsed ja nii et mõlemad on siis ühtlasi ka vanaemad. Muidugi vanemal õel on suured poisid ja tütretütar on abielus ja on kaks last. Poisil on ka laps ja kaks poissi on siis veel veel vallalised, on ka nii naise võtmise ääre peal. Aga kui teie tulite, siis nüüd Soomest tagasi Eestisse. Teised jäid sinna, mis te siin tegema hakkasite? See oli siis 44. aasta ja siis, kui venevoor Tallinna sisse marssis, kõndisime jalgsi uuekülase seal mere ääres, üks maakoht seal Maardu all uue keela. Ja selle mõttega, et saaks sealt üle minna, trumli saada. Ma palusin ühelt mehelt siis, et anna meile vaat et me sõidame sellega tranglile. Võib-olla me saame sealt üle sõita, mõte oli siis rootsi tagasi täita lõpuks ja suure kauplemise peale ja, ja tuli meile vastu ja, aga see oli, see paat oli kuivanud kalda peal juba läbi ja kui me selle merda lükkasime sisse, jooksis verd täis, aga tõime metsast lati mastiks ja vana koti panime purjeks ja tartu poisi panin siis ämbriga vett välja kühveldama ja ise pidasin naeruga tüüri sõjalisi saht vilja, kui me sealt tara sõitsime Prangli poole ja, ja nii viisime Pramlile, saime poiss ajas kogu teevett välja, ämbriga mina säärega tüüria pimedas enne keskööd kunagi saime Pranglile, siis tõmbasime selle paadi sealt nii üles jagu, Saima, see oli kerge Väike-paadikene, et mis te tegite siis kõigepealt läksin, otsin oma kodu ülesse läbi metsa ja vanaisa vanaema olid ainult seal ja kõik teised olid Pravlilt ära läinud. See oli laupäev, kui me Pramlile saime ja reedel olid kõik paadid ära läinud. Vot oli veel, see oli Kolga rannapaat oli seal ja temal oli nii palju inimesi, ma käisin, palusin, et võta meid peale, aga ta ei võtnud, tuleb liiga palju rahvast ja paat läheb põhja ja ja siis ma jäin lihtsalt Pramlile ja William siis esialgu nädal aega olin seal, nii veel ei näidanudki oma nägu ja hiljem tuli ikka välja tulla ja. Ja eks ma siis hakkasin kalur ennast seal tööle vanaisaga siis käisime kalal ja, ja hiljem ma siis kala püügikõrval, rahvamaja ja raamatukogu juhatajaks olin ka seal, ei olnud teist niisugust, kes oleks hakanud ja siis sai pääseda noorte elu seal rahvamajas või edasi viia ka ja tegime seal natuke näidendeid ja inimesi, Pranglil ikka tol ajal oli kõik ju ära ei läinud, ei umbes pooled olid seal oli ennem 500 elanikku umbes jah, jaa. Ja pooled läksid küll ära, umbes kaks poolsada inimest käis siis veel sinna. Teid sellepärast kimbutatud, et Soomes oli hea, eks, eks teatud määral kimbutati ka, ma ei rääkinud seda täpselt, mis ma Soomes tegin ja kus ma olin, mu jutt oli ikka kindel jutt, et ma olin tsiviilvõi ära laevas tavalise madrusena kaubalaevas, noh siis mind meriväljale viidi ükskord mingisugune NKVD väeosa mereväe, NKVD ma olin seal, ma ei mäleta nädal või poolteist või selle piirides köögis olin ma siis luku taha pandud oidu, Nad suhtusid päris hästi minusse, ainult et ma ei pääsenud sealt välja, uks oli lukus ja, ja see oli siis nende vangi nii-ütelda. Ma hoidsin ikka tubakat kokku, mis mul kaasas olin, keerasin pläru siis hästi kokkuhoidlikult ja mõtlesin, et siit mu sõitnud läheb edasi. Üks sinel pandi mulle siis seal alla, kus magasin põranda peal ja ja iga kord, kui söömaaeg tuli, siis mind veidi sööma ka. Üks üks. Andrus tuli tegi ukse lahti ja võttis kaasa. Sain süüa veidi tagasi öösel, siis läks ülekuulamiseks ka mind arstiga lahti. Ja sel ajal ei olnud veel need nimekirjad ka siia saadetud, muidu soomlane andis kõik meie nimed välja, kes me seal Soome sõjaväes olime. Nii et mina sain oma andmed ka, täpsed andmed siit arhiivist kätte, ma ei mäletanud täpselt, mis päeval ma Soomest ära tulnud, aga arhiivis siin meie arhiivis oli kõik ära märgitud, kus ja millal ja mis päeval ja kõik oli teada, tookord ju kannatada ei saanud või oli teil pahandusi hiljem? Mõned korrad ma olin veel vaest mitmes kohas, kus ma ikka läksin näiteks mere ääres kolin, siis ikka peeti kinni ja ja jälle elulookirjeldus ja selgitamine ja, ja siis nii palju ka, et ma ei saanud enam trumlis kaua olla. 47. aastal ja võtsid mul täitsa mereloa ära, et merele ei tohtinud minna. No ja mis ma siis plaanilist pidin tegema, kui mereluba ei olnud merele saanud minna ja seda nad võtsid vahetevahel vahest ka nii teatud ajaks. Kui aga siis pärast olid lõplikult jah, et kahtlane isik ja ei või saada merele. Ja siis ma tulin ära Tallinna, mis te tegite, läksin autokooli ja ma sain siis oma praeguse abikaasaga ennem juba olin tuttav ja tema juurest ma sain siis korteri, lõpetasin autokooli ära ja hakkasin siis autojuhiks. Ja siis me elasime oma praeguse naisega kaks aastat elasime niisama poosil ja hiljem siis me abiellusime ja siis ma hakkasingi autojuhina tööle Tallinna. Esialgu olin ma Teaduste Akadeemia asutustes seal presiidiumis ja varustus kontoris ja põllumajandusinstituudis töötasin ja hiljem põllumajandusinstituut kolis Saku ja raske oli seal tööl käia. Ma käisin seal ka ikka õige mitu aastat Sakus, aga lõpuks ma tulin Sakust ära. Ja siis ma läksin siia liftiavariiteenistusse ja töötasin seal ka 10 11 aastat ja siis veel 12 kümnendas kutsekoolis sõjalise Christian kärberi nimeline kutsekool. Jaagu pensionile, jäämiseni ja 83. jäin pensionile ja nüüd ma olen siis olnud niisugune kodune mees, abiellusid seal 49. 26. märtsil. Kui oli siis küüditamisaeg. Niisugune rumal aeg oli ja ootasin ja et millal mulle järgi tullakse. Elasime tol ajal võrgu tänaval, vilets majakene oli ja ma olin siis ka veel jahiseltsi liige ja mul oli jahipüssi ja ma panin selle laadija ukse kõrvale, ma mõtlesin, et ma Venemaale küll ei lähe, jalgel ollakse, et et paari järgi tulijad ma ikka lasen ära ka enne kui ukse sisse saavad, kes oli valmis, aga ju siis oli nende õnneks nad ei tulnud ja muidugi minu õnneks ka. Millal tekkis selle maja ehitamise mõte? Ei olnudki kunagi niisugust mõtet, et maja ehitada ja tuli siis ka 56. aastal ma vaatasin, mu kälimees oli Pärnus, ehitas omale maja ja oli krundi saanud ja noh, see ka nagu andis natuke hoogu ja meil olid nii viletsad need tingimused seal võrgu tänava maja oli nii vilets ja isegi seinast tuli vesi sisse ja poeg oli siis pisikene ja tütart siis veel ei olnud sündinud ja. Ma mõtlesin, et hakkasin, niisugune mõte ei ole, et peaks hakkama ehitama ja kui ma käisin omale kortereid tahtmas seal täitevkomitees ja seal nii pahasti suhtusid ka ja mõtlesin, et ma hakkan ise ehitama, mul ei olnud küll tol ajal rahaganist võimalusega, lihtsalt hakkasin kohe poolvägisi võtsin selle krundi ja auto oli ka isa olin siis veoautojuht ja eks aitas ka palju kaasa ja hea tahtmine ja pealehakkamine seal ikka pool võitu ja, ja nii kui elus Onlinud mitut asja siin sõjaaeg oli ja elu ja surma vahel mitu korda ja pealehakkamine ja ikka ikka iga kord, iga asi lahenes väga hästi. Ja nii siis sai see maja ka lõpuks valmis ja. Te ütlesite, et olete jahimees? Olite, olete, aga siis siis ma olin ja vahepeal ei olnud ja siis siis ma hakkasin jälle uuesti, andsin need eksamid ära ja jahisektsiooni liikmeks sain ja niisugune hobi on jah, et kalamehe veri ja jahime veri ja need on istuvad sees ja möödunud laupäeval käisin põdrajahil, aga siis meil oli küll väga vilets on. Ei me seekord küll saanud midagi ja päev läbi oli väga ilus ja kena ilm, aga tore oli ka metsas olla. Sellegipoolest ma vaatan, teil on siin seinte peal on põdra, terve tee kõik omal ajal, need on oma aja, need on niisugused jahitrofeed siis. Üks, mis siin meil nüüd kõige lähemal on see viie-kuue haaralised sarved. See oli hästi suur pull ja ma ei olegi seal nii suurt pulli. Sarvede poolt on küll palju suuremaid olnud, aga see oli ikka üks suuremaid võdrumis, mina üldse näinud olengi, oli minul siis on lasta ja tookord muidugi näitab seda, et kui kuuest pealuu on, on sarved seinal, et siis on ikka isiklikud endal aastat. Nojah, need on ka need toppisid, nad on mu oma tehtud, need on kunagi siin vaest käisin Prangli saarel ja siis sealt pärit, et on nüüd esimene on siin, mis meile kohe vastu vaatab seal üks punapea vart ja siis on sinikaelpart ja siis on rohukosel siis on järvekaur ja on siis aha paar valge kurgualusega on hahk isa ja alli värviline, see on siis ema ehk siis sina, et väiksed mets ja kehvad need on pärit Saaremaal, ma käisin siin saare Molga jahil. Need on sealtarit, kesiku kihvad, need ei ole kuigi kuigi suured jaht Vaba aega kõvasti aega, mis naispere ütleb, laseb teetika kontraasjad ikka jah, eks muidugi jah, lihtsalt nädala lõpupäevad. No laupäev, pühapäev ja nüüd on ta eriti veel raske selle poolest metsas käimine nagu autoga minna, on probleem, bensiinikulud on suured ja ega nüüd olemegi nii. Eelmine kord, kui me käisime, siis organiseerisime nii, et üks mees tuli mikrobussiga, kus siis 10 meest sisse mahtus, siis kamba peale parima kokku bensiini, raadio muidu üksinda ei jõua sõita. Mida jaht annab, miks käiakse jahil? Ekstraealised juhatuse sõbrad, kes ikka lubadusega on seotud ja need käivad, muidugi ei minda metsa liha pärast, aga seal lihtsalt tervisele kasulik ja ikka päev läbi oled metsas seal värske õhu käes ja loodust nad ja, ja sinna juurde kuulub siis ka väikene, saaks muidugi järgutad ja teeb meeleolu ka heaks ega midagi, kui ei ole, kui ei ole seal saaki iga kord saanud, ikkagi tore päev on selja taga ja et see on üks tore meelelahutus ja ajaviide.
