Oma aiaelu rubriigis me ei ole tiikidest veel üldse rääkinud. Kui üldse hakata tiiki rajama. Kas on mingi niisugune hea nõuanne, missugune  siis see tiik teha? Kõige esmane mida tuleks järgida, kui nüüd tuleb tiigi  tegemise mõte pähe Peaks aru andma, kui suur kellelgi tema aed on  ehk kas ta on siis suur aed, väikeaed või hoopis väga pisike. Vastavalt siis aia suurusele tuleb ka ära määrata see tiigi suurus. Siis võiks aru anda sellest, et mis laadis  või mis kujundus stiilis. On kellelgi aed tehtud noh, väga laias laastus,  et kas on siis väga vabakujuline või on hoopiski  sümmeetriliste kujunditega üles ehitatud aed vastavalt  sellele siis tuleks ka tiigile anda kuju  ehk siis kas vaba või sümmeetrilise. No ja kui hakata kaevama, siis. Kui hakata kaevama, siis on vaja teada. Et pigem teha natuke sügavam tiik või lomp  või veesilm kui et väga õhuke Sest väga madala veesilma puhul on alati probleem suvise  vetikate vohamisega ja siis on selle tiigihoolduse ga üsna  palju muret ja peavalu. Siis teine moment, millele tasuks tähelepanu pöörata on see,  et, et inimene ei kaevaks maa sisse lihtsalt sellist  kanamunakoore Kujulist süvendit vaid et ta moodustaks selle tiigi põhja  reljeefsema ehk siis kaldast minnes tasapisi natukene sügavamaks,  siis võiks tekitada sinna veepõhja terrass  ja kuni siis selle veekogukese keskosa või  ka üks üks teine ots hoopiski veekogul on see kõige sügavam koht. Niisugune reljeefne tiigipõhi võimaldab meil edaspidi  kasvatada edukalt selles tiigikeses veetaimi. Kõige klassikalisemad. Veetaimed kahtlemata on meil ju vesiroosid. Ja nüüd inimene, kes tahab oma veesilmas kasvatada vesiroosi  siis ta peaks arvestama. Et selle veesilma sügavus võiks olla ikkagi vähemalt 40 50 sentimeetrit. Nii sügavas vees vesiroos suveperioodil kasvab edukalt. Aga? 40 50 sentimeetri sügavuses vees see vesiroos küll talvitu  ei saa, seal külmub see tiik põhjani jäässe. Nii et järelikult oleks vaja veelgi sügavamat tiiki,  70 sentimeetrit kuni peaaegu et meeter. Ja vaat siis nii sügavas kohas võiks jätta rahumeeli  vesiroosi sinna ka talvituma. Tänasel kuupäeval, kui on oktoobri keskpaik Ei ei ole veel väga kiire selle vesiroosi kell keldrisse viimisega,  aga igal juhul tuleb seda teha enne, kui jääkate peale tuleb. Ja loomulikult veetaim, viies keldrisse või,  või ka mõnda muusse jahedasse nullilähedasse ruumi talvituma  peab ka seal talve üle elama ikkagi mingis veeämbris,  mitte kuivalt. Seda peab küll meeles pidama. Ja siis ta kevadel ärkab uuesti ellu, kui tiiki tagasi tuua. Täpselt nii, kevadise tagasitoomisega võib olla see lugu et  vesiroos või ükskõik missugune teine tiigitaim. Vajab ehk ümberistutamist suuremasse potti  sest niisuguseid veetaimi, mida me peame tõesti talveks ära kolima,  saame meie kasvatada ju ainult konteineris. Ehk siis mingisuguses spetsiaalses veetaime,  nõus, nagu näiteks see, et siis veetaimede juured saavad  vabalt siit augu silmadest ennast välja ajada  ja ümbritsevast veest püüda ka endale vajalikku,  mis neil on tarvis. Nii et tõenäoliselt igal kevadel, kui tuua veetaim tagasi  uuesti tiiki Vajab ta natuke suuremasse nõusse istu. Et siis järgnev suveperiood jällegi tema jaoks edukas oleks  ja ja tal piisavalt toitaineid võtta oleks  ja et ta siis ka õitseks ja kasvaks, nii nagu meile  meelepärane näha on. Taimed, mida meil on võimalik kasvatada. Neid. Võib jaotada nii-öelda kolme tsooni ehk esimene tsoon  või üks tsoon oleks siis kaldas, kasvavad taimed. Teine tsoon on siis kalda vees kasvavad taimed. Ja, ja kolmas võimalus ongi siis juba sügaval vees nagu  näiteks vesiroosid. Praegu on mul käes üks hundinui. Nimelt väike hundinui hundinuiad on nüüd kaldaveetaimed. Neid ei saa panna sügavasse ega ei saa päris istutada  ka kuivale kaldale. Tal peab ikka taime kogu alumine osa olema  ka natukene veega kaetud. Loomulikult võib tuua, kui on juba tegu,  siis natuke suurema veesilmaga meie enda looduslikke hundinuiasid. Meil on ju looduses ka kaks liiki hundinuiasid. Aga aiakeskustes müüakse veel ühte hundinuia,  mis on meil siis ka täiesti talvekindel ja võib. Võib ka sinnasamma talveks jääda, kus tema  siis suvelgi kasvab. Nimelt siis laksmanni hundinui, tema on nüüd natuke  kõrgemakasvulisem siis väga teada ja tuntud  ja klassikalised kaldaveetaimed on ju varsakabjad. Ja varsakapjadest on ka kõigile hästi tuntud topeltõieline sort. Multipleks aga on võimalik saada ka valgeõielist varsakapja  lihtsalt suureõielist varsti. Või tuua meie loodusest meie kõige tavalisem looduslik varsakabi. Varsakabjad tunnevad ennast väga suurepäraselt külvavad  isegi ennast sinnasamma kalda vette ja või neid võib  niimoodi iseenesest palju saada. Mitmesugused iirised on meil veel võimalikud kasvatada  kaldavee taimedena. Täiesti talvekindel võib sinna jääda, kus tema on istutatud. Ja kaldaveetaimed ja ka kaldataimed on mitmesugused tarnad. Siin on nüüd pakkuda näitamiseks üks palmlehine tarn. Tegelikult kasvab ta päris suureks, ta võib isegi meetri  kõrguseks minna, praegu on tegemist lihtsalt noore väikese taimega. Tema ei pea nüüd kasvama otseselt kalda vees,  vaid piisab, kui ta on hästi kalda lähedal  ehk siis võimalikult niiskemas paigas. Täiesti külmakindel. Uhke noh, nagu nimigi ütleb, palm lehine tõesti kasvades  meenutab mingisugust palmiliiki seal aias.
