See siin on melon ja see arbuus ja kindlasti arvate te,  et nad on toodud kuskilt kaugelt lõunamaalt,  tegelikult on nad kasvanud siinsamas Eestimaal Võõpsu külas  Tiina Baasiku põllu peal. Tiina, me alustame nüüd juttu erilistest kapsastest. Ja tõepoolest need on erilised kapsad, siin on kaks erinevat  sorti kähar peakapsast üks on selline vanem sort vertus  ja teine on siis üks uuema uuem sort Januar king  ja nende kahe vahe on see, et üks on hästi tume,  roheline ja teise iseloomuks on see, et lehed on kergelt  punase varjundiga ja kuna kähar peakapsas on hästi valgurikas,  siis sobib ta suurepäraselt kapsasalatiks. Aga nad siin on praegu ka väga dekoratiivsed  ja dekoratiivsed ja kuna hetkel on hästi moes köögivilja  kasvatamine iluaias, siis mina isiklikult väga soovitaksin. Mitte ainult lilli kasvatada, seal võid üks ilus nurk. Luua, kus oleks hästi palju erinevaid köögiviljaliike ja,  ja need sordid sobiksid sinna siis väga hästi ja,  ja siin on veel üks eelis sellel kähar peakapsal,  et teda võib üsna kaua hoida aias, sest ta on suhteliselt külmakindel,  isegi kuni miinus kaheksa kraadi öökülma ei. Mõju talle halvasti, küll aga muudab maitseomadused heaks,  sest teadaolevalt kapsast tel on hästi palju sinepiõlisid ja,  ja kui nad on siis sellise külma perioodi läbinud,  siis see tasakaalustub ja, ja maitseomadused aina paranevad. Järgmine on siin siin üks minu lemmikutest,  see on siis patison ehk taldrik kõrvits või võib öelda  ka siis põõsas kõrvits tema kohta ja siin on muidugi öökülm  juba teda näeb näpistanud, aga siin minu käes on kaks  sellist ilusat vilja, mida ma, ma soovitaksin väga  siis marineerida talviseks perioodiks, aga aga need sellise  paraja suurusega on siis head praadimiseks. Ja, ja see kui kasutada siis niisugust tehnoloogiat,  et veereta nad jahu sees pärast kasta muna  ja piprasegu, siis mina lisan sinna sidrunipipart  ja panni peal õlis kerge õli sees. Praadida siis võid oma külalised ära petta,  nad mõtlevad, et see on äkki liha või kala. Nii maitsev ja niivõrd hea, siin on järgmine kapsas  ja seda siis nimetatakse rooskapsaks ehk Brüsseli kapsas. Ja tema on nüüd kapsastest väga pika kasvuperioodiga 180  päeva kuni 200 päeva. See on sort Herkules ja. Kasvatatakse siis. Üsna vähe Eestis ja, ja tarbitakse neid pisikesi peakesi. Nüüd sellel ajal võib neid alumisi lehti ära võtta,  et peakesed kasvaksid natukene suuremaks  ja siin ma vaatan, milline see peaks on,  näete, et ta on juba päris päris suur ja hea,  see on jällegi ka väga valgurik. Ja meile tuleb külmutatud köögivili sisse,  kus need peakesed on selles pakendis komplektis. Aga miks me ei võiks neid ise kasvatada ja,  ja külmutada või üks võimalusi on veel, jätate talveks  kasvukohale talvituma ja saate siit võtta  siis kas supiks või hautus miseks, nii et ei olegi tarvis  kallist energiat maksta. Külmutatud köögivili dele omast käest võtta. No esialgu tundub, et siin on saak peaaegu ära koristatud. Nii ta paraku on, jah. See on nüüd niisugune pikem peenar, mille peal ma  siis kasvatasin nii melonit kui ka arbuusi. Ja siin on veel mõned arbuusid alles, sest kuidas selgeks  või vabandust, melonid alles, et kuidas selgeks teha,  kas melon on nüüd küps, et ma võin teda siis ära koristada  ja selle sort on siis anamass Melon F üks. Nii, ja siis tasub alati vaadata seda, et kui ma siit natuke tõmban,  et kui me elan, kui see varrekene läheb lahti siit,  siis ta ongi küps, sest koristatakse arbuusi  ja melonit erinevalt melonil ilma viljavarreta. Arbuus jääb viljavarrega, aga näete, siin ei tule mul veel  see ära. Järelikult ma ei võtagi seda veel ära,  ma jätan ta siia, ta ta järel valmib siin minu käest väga  palju küsitakse, et kuidas mul õnnestub arbuuside  ja melonite kasvatamine. See on tegelikult väga lihtne. See põhineb. Samasugusel teoorial, nii nagu ma kurki kasvatanud  ja siin on siis nüüd Peenar, mis on siis natukene üle meetri lai  ja siia peenra keskele on pandud kõdusõnnik  ja kompost sinna peale kompleksväetis siis jällegi seesama  10 10 20 pluss mikroelemendid ja siis ma olen korralikult  kastad läbi ja, ja siin on hästi oluline see,  et, et siis see kõdu, sõnniku ja väetise osa saaks kaetud  korralikult mullaga vähemalt 10 sentimeetrit mullakihti  peale sest muidu ei tohi taimi sinna sisse istutada,  võid oma taime juured ära põletada. Ja siis asetan ma selle musta kile siia peale,  aga kile tuleb kinnitada hästi tugevalt,  sest meil on, kui üsna sellised heitlikud ilmad tuleb suur. Sadu tuulega ja siis lendab see kile siit minema. No näete, sügisel on juba siit natukene seda äärt lahti  ka tulnud, aga need peavad olema kõvasti kinnitatud  ja kinnitan siis mullaga. Ja see on seesama tavaline. Maasikakile, et laiemalt ei ole mõtet osta  ja sellest täiesti piisab ja nüüd on hästi oluline see,  et, et ma, et tuleb teha õige vahekaugusega augud,  sest vähemalt 70 sentimeetrit ja võib-olla isegi meeter võib jätta ühe  ja teise taime vahele, sellepärast et nad ikkagi on  leantaimed ja kasvavad laiuti. Ja siis augud sisse ja ja tuleb taimed istutada. Loomulikult ära oodata see, et oleks öökülmade oht ikkagi  möödas ja, ja võib-olla isegi on kasulik paar päeva anda  aega selle aluspinnal soojenemiseks. Nii ja siis, kui taimed on istutatud, tavaliselt ma võtan  ise taimed ette ka ja seemned külvi nii arbuusil kui melalil. Teen ma siis aprilli lõpus, aga kindlasti jälgin ma seda ka,  milline see ilmaprognoos. Nii et, et reeglina juuni alguses saaks siis taimed kasvu  kohale istutada. Ja katan peale istutamist kohe katteluuriga. Ja siis, kui on tarvis natukene hooldustöid teha,  siis tuleb katteloor eemaldada ja jälle katteloor peale  panna ja katteloor võib peal olla nii kaua,  kuni poole suveni, kui hakkab juba õitsemine  ja viljumine, siis ma võtan katteloori maha. Ja kui nüüd sügisel ähvardab öökülmaoht,  siis panen katteloori tagasi. Ja niisama lihtne see tegelikult ongi. Aga tõesti, me ju kogu võttegrupiga sõime teie melonit  ja ja ka teie arbuusi sõna tõsises võttes sülg hakkas jooksma,  sest need on niivõrd head ja minu arvates nad on paremad kui need,  mida me turult ostame. Nad on palju magusamad tegelikult ja väga mahlased  ja siia üks väike repliik, repliigid on tänapäeval väga moes. Mina ei söönud enne melalit, kui ma hakkasin neid ise kasvatama. Jah, ja, ja nii see tõesti on ja nüüd ma,  ma söön neid hästi palju, sest nad on ikkagi väga tervislikud. Nad on ju inimese organismi puhastajad, nii et sa ei pea  apteegist ostma mingisuguseid muid abivahendeid,  vaid sööd oma kasvatatud meloneid ja sa tunned ennast suurepäraselt. Aga öelge, Tiina, kas Põhja-Eestis võib ka melonit vabalt  kasvatada välja? Kui te kasvatatakse tis, siis ma ei näe mingit põhjust,  miks seda ei saa teha, siis. Meloni ja arbuusiga. Aga Tiina saak on ju varsti vaja ära koristada,  et kuidas koristada, kuhu paigutada, et kõik oleks  korralikult ka säilitanud. Köögivilja koristamise juures on oluline,  et ilm oleks kuiv. Vihmase ilmaga koristada ei tohiks ja peab köögivili olema  ka hästi kuiv, ilma porita. Säilitada tuleks siis keldris null või pluss ühe kraadi,  sest. Temperatuuris ja õhuniiskus üle 80 protsendi  ja soovitan loomulikult sorteerida ja kastidesse paigutada. Ja ongi kogu tõde. Tõde linnakorteri keldris loomulikult köögivilja säilitada  ei saa. See on selge, seal tuleb siis leida teised võimalused.
