Üheks suureks muudatuseks on, et jäätmete liigiti kogumine
tuuakse kodudele lähemale, räägib kliimaministeeriumi
elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. Et kui tänased avalikud konteinerid on sellistes kesksetes
kohtades asulates, mis alati ei ole ka mugavad kohad,
kus inimesed ju tavapärast oma oma segaolmejäätmeid ära
näiteks ei vii siis sellele seetõttu on oluline,
et see kogumine toimuks just seal, kus toimub ka muude
jäätmete üleandmine olgu see siis segame jäätmete näol,
biojäätmete näol.
Edaspidi saab pakendijäätmete üleandmine olema võimalikult
sarnastes kohtades. Sellega seoses avalike pakendikonteinerite arv väheneb
ja tihe asustustes nad oma rulli kaotavad,
kuid omavalitsuste otsustada jääb, kus jäävad neid kasutama eramajad.
Veel kord jaanisoo. Eramajadele on paindlikkust rohkem tiheasustuses muidugi
jätkub tõenäoliselt ka jällegi kohaliku omavalitsuse enda
suuniste järgi pakendikoti teenust, noh muidugi,
kes tahab, siis saab endale ka pakendikonteineri tellida,
hajaasustuses on seda paindlikkust veelgi rohkem,
sotsiaaltuleb lähtuda iga koha eripäradest
ja ja soovidest.
Aga kõige tähtsam on jah see, et korterelamute puhul oleks
üks standard, korterelamutes elab meil umbes 70 protsenti inimestest. Kui nemad juba lähtuvad ühtsest standardist,
siis võib eeldada, et ka, et see praktika jõuab eramajadesse. Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul on jäätmereformi
puhul tegemist väga suure muudatusega ja pole veel kindel,
kuidas täpselt linna plaan olema saab.
Küll aga ei muutu praeguses süsteemis Tallinnas midagi.
Enne aastat 2028 räägib roose. Jäätmereform kui ta jõustub, siis järk-järgult me hakkame
siis piimapakendite kogumist kodude juurde
ja see kõik toimub siis läbi jäätmehangete
ja mitte varem kui 2028 aastat, ehk siis järk-järgult.
Erinevad linnaosad lähevad üle siis uuele mudelile,
et hakatakse pakendeid koguma kodude juurest
ja väheneb üldiste pakendipunktide võrgustik.
Aga kindlasti ta ei vähene päris nulli.
