Igal kevadel tuleb oma iluaias puud hoolega üle vaadata,  pritsida ja väetada. Okaspuude puhul võiks kindlasti üle vaadata,  siis. Talvest tekkinud kahjustused kindlasti peaks. Tähele panema ka seda, et osad okaspuud on praegu veel talve  värvis ja osad sordid näevadki välja sellised pruunid. Samas neid ei tohiks mitte mingil juhul siis veel välja tõmmata,  et need kindlasti soojemate ilmadega hakkavad  ka oma õiget rohelist värvi võtma. Mis sordid need on? Noh, neid on palju, näiteks on kadakate sortide seas,  mis nagu vahetavad värvi, et talvel on nad sellised  pronksjad või pruunikad. Siis on ka elupuudel ja üks taim, mis on omaette perekonnas,  on mikrobiota, mis talvel muutub pruuniks. Kui need ära korjata, mis nendega teha, kas võib viia  komposti või peaks ära põletama? Alati on ikka soovitatav need okkad ja, ja pruuniks läinud  oksad kõik ära põletada ja hävitada, sellepärast et seal  võib-olla mingisuguseid seenhaigusi, mis hakkavad edaspidi levima. Teistele taimedele kevadel tavaliselt ikkagi tehakse  lihtsalt peale seda puhastust profülaktilist pritsimist. Seenhaiguste vastu koduaiapidajale lubatud taimekaitsevahendid,  mis on meil siis kaubanduses kättesaadavad  ja mis sobiks sid näiteks väga hästi okaspuude pritsimiseks. On üks paremaid vahendeid, on Braavo siis on veel  ka kaubanduses, saada akrobaat plussi, svitzi Ridamiili  ja topaasi. Kui on teil võimalus, siis soovitaks ikkagi osta kaks vahend  kaks erinevat vahendit korraga ja teha nendel Nagu pritsimist edaspidi nagu vaheldumisi sellepärast et  paljude kemikaalide suhtes, kui kasutada teda mitu korda  järjest muutuvad taimehaigused resistentseks. See tähendab seda, et siis nagu selle kemikaali toime Ei mõju enam okaspuude pritsimisel on väga oluline,  et ei pritsi lihtsalt seda taime pealtpoolt. Seda peaks eriti jälgima igasuguste püramiidsete vormide  ja selliste tihedate kadakate ebapresside puhul,  et need peaks nagu selle pritsi otsaga ka seestpoolt läbi kammima. Et, et just see sisemine osa, kus on palju neid ära  puhastatud pruuniks läinud okkaid, et ka sinna sisse pääseb,  see kemikaal pritsimist peaks teostama. Loomulikult tuule, vaikse ilma ja mitte tugeva päiksega,  et soovitavalt valida, siis selline sombune ilm samas  ka mitte vihmase. Siis peaks kindlasti arvestama ka sellega,  et enamus kemikaale, et nad hakkaksid ka mõjuma nendele  seenhaigustele ei tohi nad saada vihma kuskil ligikaudu  keskmiselt pool päeva. Kuidas istutamisega on, kas võib veel praegu ka? Tähendab paljassuursete taimede aeg hakkab nagu vaikselt  otsa saama, et seda siis peaks nagu jälgima,  et kui leht on ikka väga lahti, et siis nagu ei ole hea enam  paljasjuurset taimi istutada. Samas nõuistikuid, olgu ta siis okaspuu või lehtpuu,  et neid võib istutada praktiliselt suvi läbi kuni sügiseni välja. Ainult et siis nagu suvel istutatud taimi,  nagu peaks rohkem kastma ja jälgima, et nad Läbi ei kuiva. Kuidas ühest väikesest taimest kasvaks tõeline puuhiiglane? No selleks vajab ta vett ja toitu ja ka väetisi. Jätkame väetiste teemal, kuidas väetisi õigesti valida  ja kuidas õigesti oma taimi väetada ja nõuandeid jagab. Eneli Käger. Aga alustame kõigepealt sellest, et kellel on kodus  nii-öelda seda hästi loomuliku looduslikku väetist  ehk siis sõnnikud, siis ju seda võib ka kasutada. Kindlasti võib aias kasutada sõnnikut, kui ta olemas on. Ohus võib siin tekkida lihtsalt see, kui me teda  nii nagu kõiki väetisi ebaõigelt kasutame. Nii näiteks peaks okaspuude väetamisel kasutatud sõnnik  olema vähemasti kaks-kolm aastat laagerdunud. Samuti tuleb väga täpselt jälgida, kui me kasutame siin neid  virtsaleotid või kanakaka väetist. Et ikkagi kasutusjuhendid. Kuna tegu on loodusliku väetisega, siis seal ei ole nüüd  nii kindlalt kontrollitud see toitainete sisaldus. Ja tihti võivad tekkida lihtsalt sisukuse lenduva  lämmastikuga probleemid. Kui see sõnnik on jäänud veel maa sisse ka kaevamata,  et selles suhtes on nagu, ütleme algajal rohenäpul,  siis lihtsam hakkama saada mõnes mõttes,  kes nende mineraalsete väetistega poes müüakse. Aga ka nende puhul võib öelda, et iga aasta võib kasutada  ka pisut orgaanilist väetist, sest orgaaniline väetis on  oluline just selle mulla viljakuse, vee,  säilivuse ja nende struktuuride parandamiseks,  siis. Ja siin on siis nüüd tõesti näitus väljas eri tüüpi mineraalväetistest,  et olen pannud nad siin nagu järjekorda,  siis selle järgi nagu kiirematoimelised väetised  ja siis et kindlasti siis nüüd selgeks teha,  et, et millest siis jutt on kõige kiiremini mõjuvad  taimedele tegelikult niisugused kastmisväetised  või lahustusid. Tavad pulbrit või siis graanulid, et siin on  siis nüüd kanad välja toodud erinevad et siin on  siis nüüd okaspuude oma on rododendronite oma,  edasi tulevad siis need juba selgused mehaanilised väetisesegud,  nagu siin on. Et samamoodi, et väetis on tegelikult kiiretoimeline,  teda tuleks kasutada aastas mitu korda, et tagada  siis niisugune keskkonnasäästlik ja taimele sobiv väetamine. Kindlasti olete märganud poodides on see sari? Kevad-suvi sügis, et kui nüüd on hakatud kevadel väetama  selle sarjaga kevadsuvi sügis, siis teda tuleks ki nagu jälgida,  et minna mitte minna poole suve pealt üle teise väetise  peale ja siin on nüüd paika pandud see, milliseid  toitelemente vajab taim kevadel, mida suvel,  mida siis sügishakul panna. Või siis on muidugi võimalus valida väetiste puhul,  kus on siis üks väetisepakk ja siis vastavalt kas üks  või kaks korda aastas kasutades saab siis selguse,  hea tulemuse, loodust rikkumata. Ja muidugi, kõige pikematoimelised on siis need osmokoutväetised,  kus tõesti siis üks kord aastas väetist kasutada,  siis temperatuuri ja niiskuse mõjul väljuvad sealt  siis toiteelemendid ja nagu rohkem väetist pole see aasta  vaja kasutada. Kuna siin oli pikemalt rohkem juttu nendest okaspuudest,  siis okaspuude puhul on tihti kevadeti probleemiks see,  et nad on värvist ära. Põhjuseks võib olla nüüd niisugune vale varjutamine  või katmine talvisel ajal, kuid teiseks põhjuseks on  kindlasti see kliimavööde, kus me elame,  lihtsalt talvel seda päikest ei olegi ja  siis nagu tekivad taime toitumishäired ja puud kipuvad  niisugused kahvataa olema. Et kui nüüd kasutada väetist, kus nüüd juba ekstra sees ei  ole mõrusoola või siis magneesiumi pandud,  siis võib teha ju täiesti müügil on magneesiumi sulfaat,  et teha siis okaspuudele see lahus ja neid  siis kasta. Et pritsimise koha pealt ikkagi täpselt seesama asi,  et see on juba siis niisugune esmaabi, ta mõjub küll kõige kiiremini,  kuid oht taime rikkuda on ka suurem. Et kas võiks öelda, et üks rusikareegel on see,  et alati alati tuleb lugeda pakendi pealt,  kuidas seda väetist kasutada, et mitte nii,  et panen hästi palju väetist. No see on nüüd jah, kindlamast kindlam, sellepärast et  ega eriti nüüd meeles ka ei ole, millist väetist ma nüüd  täpselt eelmine aasta kasutasin, meeles oli see,  et mingi kuusepuu oli peal, aga edasi jääb nagu õhku rikkam  kumba kõik. Et sellepärast tulebki nüüd võtta niimoodi,  et alati need väetisepakid pöörata teistpidi  ja kindlalt lugeda, mis siia peale on kirjutatud,  kui eelmine aasta te teate ka, et teil oli näiteks  okaspuuväetis et panen ma üks või kaks korda  ja see aasta olete ostnud okaspuuväetise,  mida on vaja kolm korda panna, siis teda tulebki lihtsalt  kolm korda panna. Ja üks reegel muidugi nende väetiste ostmisel oleks  kindlasti see, kui te ikka kasutusjuhendist aru ei saa,  siis ärge kasutage. Sellepärast, et siin on olnud küll, kus ei pöörata sellele tähelepanu,  et pakendi peal on kont väetise puhul, et tegu on  taimekaitsevahendiga või siis natukene ebamäärane väetamisjuhend,  et kaks biotäid mingi taimevarre kohta, et et kui suur  biotäis millise varre kohta, et, et ikkagi reegel,  et pigem väetage oma taimi, vähem, aga vältida üleväetamist  ja üle väetatud taime puhul on muidugi see,  et kuna taim on nõrk, siis ta kipubki jääma meil talvel küll lamanduma,  küll seenhaigustesse, et ikkagi noh, pigem vähem kui rohkem.
